Býginde qazaq qoghamynda qyzu talqylanyp jatqan mәselening biri – «Otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qimyl turaly» Zang jobasy.

Atalghan Zang QR Parlament Mәjilisining qarauyna 2020 jyldyng 2 nauryzynda týsken eken. Ol mynaday qaghidattargha negizdeledi:

- Adam qúqyqtary jәne genderlik tendik salasyndaghy zannamany jәne halyqaralyq standarttardy saqtau;

- Adamgha kýsh qoldanugha jәne (nemese) psihikalyq zardap sheguine jol bermeu;

- Otbasyny qoldau jәne saqtau;

- Qúpiyalylyq;

- Ómirlik qiyn jaghdayda jýrgen әrbir adamgha jeke qarau;

- Keshendik pen jýielilik;

- Otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyq profilaktikasynyng aldyn alu sharalarynyng jazalaudan basymdyghy;

- Adamnyng qúqyqtary men bostandyqtaryna qysym jasaytyn jәne otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyqqa yqpal etetin әdet-ghúryptar men dәstýrlerdi bolghyzbau t.b;

Qúqyq qorghaushy Baghila Baltabaevanyng aituynsha, búl Zang ejelden kele jatqan otbasylyq baylanystardyng qasiyettiligi, ýlkenderge qúrmet, balalargha degen sýiispenshilik pen qasterli qarym-qatynas siyaqty qúndylyqtargha qauipke tóndirdi. Sondyqtan, ol atalghan zangha qarsy petisiya úiymdastyrghan.

Áleumettik jeli qoldanushylary da búl zannyng әli shiyki ekenin algha tartady.

Azamat Bitan, jurnalist:

- Ángime joq! Túrmystyq zorlyq-zombylyq problemasy Qazaqstanda әbden ushyghyp túr. Ony tek zang jobasymen rettey alamyz. Áleumettik jelilerde búl mәsele ýlken rezonans tudyryp jatyr. Elding bir bóligi zang jobasyn maqúldaymyz dese, bir bóligi oghan qarsy. Meninshe bólinip, arazdasyp jatqansha, ortaq bir mәmilege kelgenimiz jón.

Qúrmetti әleumet!

Saylau, Mәdi, jana Ýkimet taqyryptary kóbimizdi әldeqayda ózekti mәseleden búryp әketti. IYә, pandemiya jaghdayy bizdegi otbasy institutynyng kýirep, shatqayaqtap túrghanyn kórsetti. BAQ betterindegi janalyqtar, kórshi ýilerdegi aiqay-shu, auyldan kelip jetken qorqynyshty әngimeler osy sózimizding dәleli. Biraq!

Ózim janylyp, keyin júrtty shatastyrmas ýshin, men “Túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qimyl turaly” zang jobasymen tolyq tanysyp shyqtym. 3 kýn әri oilanyp, beri oilanyp, mynaday qorytyndygha keldim:

- Zang jobasynda qazaq halqynyng dәstýrli bala tәrbiyesi, otbasy, әuletke qatysty tanym-týsinikteri mýldem eskerilmegen. Yaghny últtyq psihologiyasy, ómir sýru prinsipteri men últtyq mentaliyeti qalys qalghan;

- Zang jobasy túrmystyq problemalardyng sebepterimen emes, saldarymen kýresuge arnalghanday. Biz otbasyndaghy kiykiljing neden tuady, oghan ne týrtki degen mәselelerdi algha tarta otyryp, kýresti eng birinshi sol problemalardan bastauymyz kerek. Halyqtyng tómen kýn-kóris dengeyi, jastar arasyndaghy júmyssyzdyq, alkogolidi ishimdikter men narkotraptyq zattargha, qúmar oiyndargha tәueldilikting zardaby talay shanyraqtyng shayqaluyna negizgi sebep emes pe?! Osyny bile túra biyldan bastap otandyq telearnalardan spirttik ishimdikterding jarnamasyna rúqsat beretin qújatty da maqúldap jiberdik. Múnday teris iydeologiya tәuelsizdigi joq elderding arnalarynan kórsetilmeydi. Endi tórinizde otyryp balalarynyzben birge araq-sharaptyng reklamasyn kóresizder;

- Atalmysh zang jobasy tar pәterde ómir sýrip jatqan otbasylardan balalardy kýshtep alyp ketuge rúqsat beredi. Búl da pisip, jetilmegen tarau. Óz halqyna tiyimdi túrghyn ýy baghdarlamasyn jasay almay otyrghan jýiening zardabyn qarapayym halyq tartpauy kerek. Mýgedek, kóp balaly otbasylargha alghashqy jarnasyz pәter beretin memlekettik baghdarlama qabyldansyn. Sonda ghana talap etuge bolady. Áytpese mynau baryp túrghan qaraqshylyq. Balagha meyli ol qara nan jep, qara su iship otyrsa da eshqashan eshkim óz ata-anasynday meyirimin tóge almaydy;

- Zang jobasy songhy jyldary kóbeyip ketken týrli qúqyq qorghau úiymdarynyng mýddesine arnap jasalghanday әser qaldyrdy. Al onyng artynda milliondaghan qarjy bar. Ol úiymdar qaydan keldi, qanday missiyamen jýr, ony baqylap jatqan kim bar?!

- Atalmysh zang jobasynda búqaralyq aqparat qúraldarynda jynystyq kemsitushilikke jol berilmeu turaly da jazylghan. Aldaghy uaqytta voleybolshy qyz turaly janalyqtarmen jylap kórisetin kýn kele jatyr. Búl da alandaytyn jaghday. Ótken jyly elimizde jynys auystyrugha rúqsat beretin zang maqúldanyp ketkenin eskersek, atalmysh zang jobasy ýlken azghyndyqtyng esigin aiqara ashayyn dep túrghanday;

Qúrmetti Mәjilisting janarghan qúramy! Qúrmetti halyq qalaulylary!

1. Zang jobasyn jasaqtaugha qatysqan әriptesterinizdi toqtatynyzdar. Qazaq halqynyng salt-dәstýrine, últtyq salt-sanasyna teris keletin taraular qayta qaralsyn;

2.Sózsiz, men zorlyq-zombylyqtyng qanday da týrine bolsa da qarsymyn, oghan jol berilmeui kerek! Biraq zang jobasyna qatysty elding úsynys-tilekteri eskerilsin. Qajet bolsa, júmys tobynyng qúramy da qayta qaralsyn;

3. Júmys tobynyng barlyq әreketteri BAQ-ta jariyalansyn. Elden eshteneni jasyrmaudy talap etemin;

4. Qújatty dayyndaghan Mәjilis deputattarynyng aty-jónderi BAQ-ta jariya etilsin. Zang jobasyna qatysty brifing josparlanyp, týsindiru júmystaryn úiymdastyrsyn;

Saylaugha týsken partiyalar!

Halyqqa bergen uәdelerinizdi is jýzinde dәleldeytin uaqyt keldi! Eng birinshi kezekte qazaq halqynyng mýddesin qorghanyzdar!

Múrat Baqtiyarúly, QR Senat deputaty:

- Qoghamda «Otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qimyl turaly» Qazaqstan Respublikasynyng zanyna qatysty narazylyq pikirler kóptep aityluda. Jaqynda ghana osy zangha qatysty biraz mәselelerdi kóterip jýrgen eki azamatshamen kezdestim. Pikir almastyq. Búl zang qoldanysta jýrgen zan, oghan endi engizilmekshi týzetulerding basym kópshiliginde últymyzdyng ghasyrlar boyy qalyptasqan salt-dәstýrlerimizge qayshy keletin baptar bar. Pikir talas osy ózgertuler arasynda bolyp jatyr. Bizding otbasymyzdyng ishindegi keybir keykiljinderdi sheteldik úiymdardyng aqylynsyz ózimiz-aq sheship alamyz.

Bizder otbasy zomblyqtarynda oryn alatyn saldarmen emes, ony tudyratyn sebeptermen kýresuimiz kerek. Búl óte auqymdy mәsele. Otbasy qúndylyqtary men institutyn barynsha nyghaytugha júmys jasauymyz qajet. Olar: azamattarymyzdy júmyspen, pәtermen qamtamassyz etu arqyly túrmys jaghdaylaryn jaqsartu, túlgha qalyptastyrushy instituttar( mektep, JOO, úiymdar t.b.) tәrbiye, otbasylyq qúndylyqtar siyaqty júmystaryn barynsha jandandyrudy qolgha alu.

Kelesi aptada bir top parlament mýsheleri osy zangha qatysty qoghamdyq úiymdar men belsendi azamattarmen kezdesu ótkizedi. Elimiz men últymyzdyng mýddesinen artyq eshnәrse joq. Sondyqtan da birlese otyryp júmys jasaytyn bolamyz, dúrys sheshimder qabyldanatyna sizderdi parlament mýshesi retinde sendirgim keledi.

Qasymhan Begmanov, aqyn: 

- Otbasy men bala qúqyqtaryna baylanysty zannyng jobasy talqylanyp jatqanyna da biraz uaqyt bolypty. Qolyma tiygen jobany múqiyat oqyp shyqtym. Sonyng ishinde bizding últtyq erekshelikterimizben, salt-dәstýrimizge qayshy keletin baptardyng bar ekenin jasyra almaymyn.

Aytalyq, «Otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qimyl turaly» degen zandaghy 5 baptyng 11 tarmaqshasynda: «adamnyng qúqyqtary men bostandyqtaryna qysym jasaytyn jәne otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyqqa yqpal etetin әdet-ghúryptar men dәstýrlerdi bolghyzbau»  dep jazylghan. Eger osy zang bekiytin bolsa, birneshe ghasyrlardan beri islam jolymen sýndetke otyrghyzylyp kele jatqan er balalaryn ata-analar sýndetke otyrghyza almauy mýmkin. Kóbinese 3-5 jas aralyghynda ótkiziletin búl rәsim otbasylyq zorlyq dep tabylyp, әke-sheshesi zangha tartyluy ghajap emes. Sonda búghan kelisip otyra beru kerekpiz be?

Búl turaly qúqyq qorghaushy Baghila Baltabaeva da oiyn ashyq aityp ótken. Rasymen de, biz óz halqymyzdyng ghasyrlar boyy qalyptasqan bala tәrbiyeleudegi úly ústanymdaryn esten shygharmau kerek. Qanday zang jobasy bolsa da, ózimizding últtyq tamyrdan ajyramaghany jón.

Mәselen, «Qazaqstan Respublikasynyng zannamalyq aktilerine balanyng qúqyqtaryn qorghau mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly»  zannyng 24 babyndaghy «Ata-anasynyng balany tәrbiyeleu, kýtip-baghu jәne asyrau jónindegi mindeti» degen 3 taraushasynda: «12 jasqa tolmaghan balalardy qarausyz (onyng ishinde kóshede, ýide, kólik qúralynyng salonynda) 14 jasqa tolmaghandardy jappay shomylu oryndarynda qaldyrmau» dep kórsetilgen.

Sonda ata-analar júmys istemey, estiyar balalarynyng janynda kýzetip otyru kerek pe? Balanyng qúqyghyn arttyryp, ata-ananyng salmaghyn tómendetuge jol berilmegen jón. Óitkeni qazirgi kóptegen balalardyng psihologiyasy ózgerip ketken. Qoldaryna bir-bir sotka ústap alghan balalar ata-anasyn tyndamaydy.

Osy jobany pilottyq rejimde synap kórmekshi bolyp Týrkistan oblysyna engizgen eken. Juyrda mektepte oqityn oqushy qyzgha anasy «sabaghyndy oqy» dep eskertu jasasa, qyz shúghyl 111-ge zvondap, sotqa shaghym týsirgen. Sol sәtte zang ókilderi kelip qyzdy anasynan bólip, on shaqty kýn bólek arnayy orynda ústaghan. Bir-birimen sóilesulerine qatang tiym salghan. Úzaq sarsangha týsken sheshesi qúqyq qorghaushylardyng kómegimen qyzyn zorgha qaytarghany internette jýr. Sondyqtan, balanyng aitqanymen jýre bersek, úl-qyzymyz qayda barady?

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz