Aytqanynan qaytpaytyn ghana emes, kópting sózine toqtaytyn da - azamat
Qazaqstan demokratiyalyq kýshterining jetekshileri
Bolat Ábilev pen Ámirjan Qosanovqa ziyaly qauymnan hat
Qúrmetti Bolat, Ámirjan!
2011 jyldyng 16-17 jeltoqsany kýnderi Janaózen men Shetpede oryn alghan qandy qyrghyn Qazaqstandaghy elim, últym degen әrbir azamattyng jýreginde óshpes, úmytylmas iz qaldyratyny anyq.
Osynday tosyn jaghdaydy boldyrmas ýshin ózderinning birneshe mәrte Janaózenge baryp, qogham men biylikke Manghystau múnayshylarynyng múndy tirshiligi, olardyng әdil talaptary turaly aityp, talay ret batyl-batyl súraq qoyghandaryndy dýiim qazaq júrtshylyghy jaqsy biledi. Sheneunikterding daraqylyghy, menmendigi, der kezinde shara qoldanbay, ushyghyp túrghan mәseleni jasyryp, aqyry halyqtyq, últtyq qasiretke ainaldyrghanyn da halyq bilmeydi emes, biledi!
Janaózendegi jaghdaydan keyin ekeuing de naghyz qazaq azamaty men patriottaryna layyqty júmys istedinder. Dәl býgingidey zamanda shyndyqty aitu, aqty-aq, qarany-qara dep aitudyng ózi sheneunikter túrghysynan «memlekettik qylmysqa» tenelip otyrghan kezende sender halyqpen birge bolyp, onyng narazylyghy men naqty ústanymdaryn biylikke ashyp kórsete bildinder. Búl adamnan qaytpasa da, Qúdaydan qaytatyn qajetti, sauapty tirshilik.
Qazaqstan demokratiyalyq kýshterining jetekshileri
Bolat Ábilev pen Ámirjan Qosanovqa ziyaly qauymnan hat
Qúrmetti Bolat, Ámirjan!
2011 jyldyng 16-17 jeltoqsany kýnderi Janaózen men Shetpede oryn alghan qandy qyrghyn Qazaqstandaghy elim, últym degen әrbir azamattyng jýreginde óshpes, úmytylmas iz qaldyratyny anyq.
Osynday tosyn jaghdaydy boldyrmas ýshin ózderinning birneshe mәrte Janaózenge baryp, qogham men biylikke Manghystau múnayshylarynyng múndy tirshiligi, olardyng әdil talaptary turaly aityp, talay ret batyl-batyl súraq qoyghandaryndy dýiim qazaq júrtshylyghy jaqsy biledi. Sheneunikterding daraqylyghy, menmendigi, der kezinde shara qoldanbay, ushyghyp túrghan mәseleni jasyryp, aqyry halyqtyq, últtyq qasiretke ainaldyrghanyn da halyq bilmeydi emes, biledi!
Janaózendegi jaghdaydan keyin ekeuing de naghyz qazaq azamaty men patriottaryna layyqty júmys istedinder. Dәl býgingidey zamanda shyndyqty aitu, aqty-aq, qarany-qara dep aitudyng ózi sheneunikter túrghysynan «memlekettik qylmysqa» tenelip otyrghan kezende sender halyqpen birge bolyp, onyng narazylyghy men naqty ústanymdaryn biylikke ashyp kórsete bildinder. Búl adamnan qaytpasa da, Qúdaydan qaytatyn qajetti, sauapty tirshilik.
Bolyp jatqan jaghdaydy júrt estisin, bilsin, últtyq qasiretke jol bergen, el azamattaryna oq atqan, ses kórsetken qylmyskerler tiyisti jazasyn alsyn, mәselening mәn-jayy tolyqqandy zerttelsin degen talaptarmen azamattardy Almatynyng ghana emes, elimizding basqa da qalalarynyng kósheleri men alandaryna shyghardyndar. Sol ýshin bireuing -18 kýn, ekinshing -15 kýn týrmede otyryp ta shyqtyndar. Soghan qaramastan taghy da osynday talpynys jasamaq týgili, jay ghana niyet tanytqandaryng ýshin taghy da ústalyp, jazyqsyz jabylghandaryndy estip qapalanyp otyrghan jayymyz bar. Osynday әdiletsizdikke narazylyq tanytyp ekeuinning de ashtyq jariyalaghandaryndy estidik jәne soghan qatty alandap otyrmyz.
Bolat! Ámirjan!
Ashtyq jariyalau - sayasy kýresting eng auyr týrining biri. Onyng da óz kezi, óz uaqyty bolatyn shyghar, bәlkim. Biraq, dәl qazirgi kezde demokratiyalyq kýshterdin ózdering syndy jetekshilerining qapasta nemese auruhanada emes, el ishinde aman-sau jýrgeni әldeqayda tiyimdi kórinedi bizge. Býgingi kýni qazaq demokratiyalyq kýshteri artyna ergen júrtshylyqty aibatqa emes, aqylgha, salqynqandylyqqa, parasatqa shaqyruy kerek dep sanaymyz. Sayasy kýresterindi qoldaymyz, onyng jana, tyng týrlerin, joldaryn tauyp, memleketimizding demokratiyalyq, últtyq janghyruyn qamtamasyz etetin syndarly sayasatty iske asyrghan abzal. Ol ýshin ekeuinning de bas amandyqtaryng qajet!
Sondyqtan da el azamattary retinde senderdi sabyrgha shaqyryp, arasha týskimiz kelip otyr. Er azamat ekenderine eshkimning de dauy joq. Al er azamattar tek aitqanynan qaytpaytyndar ghana emes, kópting sózine toqtaytyndar emes pe? Jariyalaghan ashtyqtaryndy toqtatyndar! Osy aitqandarymyzdy jerge qaldyrmaydy dep senemiz.
Senderge degen qúrmetpen:
Q.Júmadilov, S.Smataev, O.Sәrsenbay, Gh.Qabyshúly, M.Shahanov, M.Áuezov, T.Júrtbay, T.Medetbek, J.Shashtayúly, M.Jýnisova, B.Dәldenbaev, B.Qarabekov, S.Túrghynbekov, N.Qanafiyaúly.
«Abay-aqparat»