Júma, 26 Aqpan 2021
Estelik 5293 27 pikir 21 Qantar, 2021 saghat 16:20

Auyldan astanagha jetkizgen әkemning qamshysy

Tórtinshi synyp oqyp jýrgen kezimde oqudan shyghyp ketkim kelip, әkemdi әlekke saldym.

«Oqudy qaytesin!» dep, azghyrghan Jaqypbay agha boldy.

Ákem zeynetke shyghyp, Jaqypbay degen jigit bizge qoyshy bolyp keldi. Jasy menen ýlken. Uәlghalyq jәne Nesipbay degen eki kisi otyzynshy jyldary Jetisu jerinen auyp baryp, bizding Oimanbúlaqqa túraqtap qalghan eken. Rulary Jalayyr. Biraq, bizding Torghaydyng Toqpanbet degen atasyna sinip, solargha tuys bolyp ketken. Ekeuinde saydyng tasynday besten on úl boldy. Sol jigitterden «Ruyng kim?» dese, «Torghaymyz!» deytin. «Onyng ishinde?» dese, «Toqpanbetpiz!» deytin. «Onyng ishinde?» - dese, «Jalayyrmyz!» deydi. Al, «Onyng ishinde?» dese, ne teris ainalyp jýrip ketedi, ne ashugha basady. Ony súraytyn ýlkender emes, ózderining qúrby-qúrdastary. Búl sózdi aqsaqaldar estise, ana qulardy jekip, tiyp tastaytyn. Býkil Toqpanbetting auyly ana eki otbasynyng ýlken-kishisin tughan baruyry, et jaqyny sanaydy. Kelinder sәlem jasaydy. Qyz alysyp, qyz berispeydi. Jaqsylyq pen jamandyqta birge quanyp, birge jylap jýredi.

Nesipbay atam momyn adam edi. Al, Uәlghalyq aduyndy, batyr kisi bolypty. Úldary da ózine tartqan shetinen pysyq, epti, adamgershiligi mol  jegitter bolyp ósti. Ásirese, ekishi úly Tólegen aghanyng orny bólek. Tólegen aghanyng bedeli bizding Oimanbúlaqta ghana emes kórshi audandardyng halqynyng ishinde de joghary bolatyn. Jas kezinde kýreske týsip, paluan atandy. Taqymyna týsken kókpardy eshkimge bermeytin kókparshy da boldy. Jýregin júlyp beruge dayyn túratyn aq kónil, qayyrymdy azamatty erekshe jaqsy kórushi em. Auyryp jatyr eken degen habaryn estip, Qazaqstannan telefon soghyp, neshe mәrte kónilin súradym. Birde, «Jaqsymyn, Auyt, jazylyp kelem. Osydan sauyqsam, Qazaqstangha ketem!» - dep, kemsendep edi esil agha. Kelesi sóileskenimde, tili sózge zorgha kelip, hoshtasqanday boldy. Ertesi suyq habar jetti. Jany Jәnnatta bolsyn Tókesh aghamnyn.

2007 jylgha deyin auylgha baryp túrdym. Ár barghan sayyn auyldaghy aqsaqaldar men jaqsy kóretin agha-inilerime kezdesip, amandasugha tyrysyp jýrdim. Sol kýnderde Tólekgen aghagha da san mәrte kezdesip, Qazaqstangha kóshuge ýgittep baqtym.  

– Auyt, bizding mekenimiz Taldyqorghan. Ýkimette bizding Jalayyrdan shyqqan myqtylar bar ma, bilesing be? – dep, súrady Tólegen agha. 

– Bar dep estiymin. Biraq, ol kisiler Sizderge tikeley kelip, kóshirip әketpeydi ghoy. Eptep, kóship barynyz. Ary qaray ózim kómektesem. Eng jaqsysy, on ýy týgel kóship ketinizder. Mýmkin, tuystarynyzdy tauyp alasyzdar, – dedim men. 

Tólegen agha ýnsiz otyryp qaldy. 

– Toqpanbetter Sizderdi jibermey otyr ma? Torghaylardy qimay jýrgen shygharsyzdar. Olardyng endi Sizderge ókpesi joq! Tartynbany! – dep, әzildedim Tókesh aghama.

Tólegen agham, «Áy, Auyt-ay!» dep, qarqyldap túryp bir kýlip aldy da, 

– Kóshuin ghoy kóshemiz. Biraq, bayaghyda әkelerimizding malyn tartyp alghan orystar bar ma dep qorqam. Ákemning olargha da tizesi talay batqan eken...»-dep, biraz әngime aitty. 

– Tólegen agha, alandamanyz! Ol kommunistterding kýli bayaghyda kókke úshqan. Kóbi óz eline kóship ketti – dep, Qazaqstandy tilim jetkenshe týsindirgen boldym.

Amal ne, kósh bastaytyn Tólegen agham dýniyeden ótip ketti. Qalghandary juas, momyn kisiler...

Bizge qoyshy bolyp kelgen Jaqypbay agha Nesipbay atamnyng úly. Zingittey dәu jigit bolatyn. Auyldyng bar dumany toy-tomalaq, kókpar, at shabys. Odan ótken qyzyq joq. Tek, jaz ben kúzde ghana bolmasa, onyng ózi kýnde bola bermeydi. Jazy-qysy iyen dalada qoy baghyp jýrgen kisige de ermek kerek qoy, qasynda qalbiyp jýrsen, jalghyzsyramaydy. Birinshi synypqa on bir jasymda týskem. On beske kelip qalgham. Attyng qúlaghynda oinaymyn. Bәige atqa da kóp mingem. 

Oymanbúlaqtyng maly Tanjaryq aqyn ólenge qosqan Talqynyng kezeninen asyp, Sayram kólin jaghalap baryp, Búratala monghol avtonomiyaly oblysyna qystap qaytady. Ol qystaulardy kezinde bizding Torghaydan shyqqan Shide batyr mongholdardan tartyp alghan eken. Jýz shaqyrymday qystaulyqqa ógizben kóship baramyz. Kishkene kýnimde ol joldy apamnyng aldyna minip, talay basyp ótkem. Keyde ashamay erttep, bólek atqa mingizip qoyady. Kóshting de óz qyzyghy kóp. Ózim qúralpy balalarmen kóshting artynda qalyp, jarysu qanday keremet. Jolda eki-ýsh jerde aspuzylgha (ashana) týsip, iyisi men dәmi mýlde bólek tamaq ishemiz. Ol da ghajap. Qystaugha barghan son, soghym bastalady. Atamnyng artyna mingesip alyp, el qydyramyz. O, әngimening kókesi osy jerde...

Jaqypbay agha osylardy jaz boyy aityp, mening delebemdi qozdyrady-ay kelip. 

«Boldy, oqymaymyn!» deymin men. Biraq, ýidegilerge aitugha batpaymyn. Aytugha sәl erte sekildi.

Ne kerek, malshylar kýzdi ayaqtap, at-ógizin taghalap, jyly-kiyim-keshegin jabdyp, arqan-jibin týgendep, endi qystaulyqqa kóshuding qamyna kiristi. Meni ózimning synyp jetekshim Oshan degen múghalimning ýiine jatqyzdy. Dәuletqan aghamnyng ýii oralyqtan alys, basqa kentte túrady. Apam sol ýide qalady.

Oshannyng әieli Kýlipa tәtem bizge jaqyn jiyen. Sol tuystyqty eskerip, olar da qarsy bolghan joq, quana-quana kelisti. Eki úly bar. Olardy oinatam. Ózenning ar jaghyndaghy qarabastaudan shelekpen su tasimyn. Júmsasa boldy, úshyp túram. Elpek balany kim jek kórsin, óz balalarynan kem kórgen joq. Eki-ýsh qoy soghymgha qaldyrdy. Ózime birdene alarsyng dep 25 yuan ústatty. Kýlipa әpkem jaydary, meyirimdi adam. Al, Oshan aghanyng minezi qataldau. Onyng ýstine, múghalim, synyp jetekshi. Shynymdy aitsam, ol kisiden qorqam.

Sonymen, bizding ýy Oimanbúlaqtyng batysyndaghy Kýreng sayynyng basyna kelip qondy. Endi-eki ýsh kýnnen keyin ary qaray kóship ketpek. Erteng kóshemiz degen kýni týsten keyin ýige bardym da «Oqymayym!» dep qynqylday bastadym. Basynda eshkim onsha mәn bergen joq. Qynqyldy odan arys kóbeyte bastadym.

Endi әkem nazar audaryp, súray bastady.  

– Ne boldy, bireu tiyisti me? 

– Joq! 

– Kóp elding balasy oqugha jete almay, qoydyng sonynda jýr. Sen oqymayym deysin. Ne bop qaldy!? 

– Joq! Oqyghym kelmeydi, qoy bagham...

Odan ary súraq qoyylghan joq.

Men odan ary «Oqymayym degen son, oqymayymgha» bastym. Atam taghy bes som aqsha berip, aqylyn aityp jatyr. Aluyn aldym. Biraq ol aqsha da sebin tiygize alghan joq. 

Tang atar atpastan ógizderdi erttep, jýk artugha kiristi. Qynqyldap men jýrmin. Jaqypbay agha qoydy aidap jolgha shyghyp ketken. Ana jaqtan Baysyl atam men Ilipbay aghalardyng da kóshi qozghala bastady. «Boldy, oqymasa oqymay-aq qoysyn!» dep, Sauyt agham bir atty ústap, alyp ketuge qamdanyp edi, әkem tiyp tastady. Bayqaymyn, mening oqymaymyn degenime Sauyt agham da onsha qarsy emes. oghan da qolghanat kerek, bilem, «at әkel», «syiyrdy óriske aida» degen sekildi ózi baryp-keletin jenil-jelpi júmystargha meni júmsamaq. 

Sonymen, bәri attaryna minip, jýk artylghan ógizder men artyq attardy aidap, jolgha týsti. Kóshting artynan alamoynaq pen aqqoyaangha erip men de ketip baram. Bir kezde әkem artyna búrylyp bir qarady da ashugha basty deysin. Astyndaghy sary bauyr atty tebinip, maghan qaray túra úmtyldy. Jan kerek eken, artyma qaray túra qashtym. Bastyrmalatyp kelip, attyng ýstinen qamshymen etektetip tartyp-tartyp jiberdi. Bir jaqsysy, qalyng shapannan qamshy onsha óte qoyghan joq. Zymyraghan kýii, qabaqtan az enkeyip baryp toqtadym da, otyra kettim. Ákem atynyng basyn búrdy da qaytyp ketti.

Auyl tómende kórinip túr. Barayyn desem, ayaghym baspaydy. Júrtta qalghan balada ne jetisken kónil-kýy bolsyn. Otyryp alyp, al kep anyrap jyla!

Jylap-jylap alyp, topyraqty shúqylap otyrgham. Syrtyman dýrsildegen attyng dýbiri estildi. Qarasam, әkem kele jatyr. Baghanaghyday emes, jýzinde jylylyq bar sekildi. «E, alyp ketetin boldy ghoy...»-dep, kәdimgidey ýmittetip qaldym. Bayqamaghansyp, tonyrayyp otyrmyn. Ary taman barghan son, shydamaghan ghoy bayqús әkem. Kónili jasyp, qúlazyp qalmasyn dep, kelgeni belgili. Qasyma kelip, attan týsti. Qúshaqtap, betimnen sýidi. Taghy jyladym. Kóz jasymdy sýrtip, bauyryna basyp, basymnan iskem, biraz otyrdy. Sodan son, «Balam, mening kózim tiri túrghanda oqyp al. Bizding myna kýnimiz – kýn be? Jazy-qysy maldyng artynda jýrmiz, qu jangha bir tynyshtyq joq. Múqabay atylghan son, Sarbúlaqtan auyp, Búratalagha kettik. Sodan osy Oimanbúlaqqa túraqtap qaldyq. Kórmegen qorlyghymyz joq. Shesheng bolsa, anau – eki kózi kórmeydi. Eki aghandy da oqyttym. Bireui bir jylgha jepey qashyp keldi. Áne, qoydyng sonyna jýr. Ýlkeni az bolsa da oqyp edi, esepshi bolyp el qataryna ilindi. Endi sen oqymasang bolmaydy, úlym. Shamam jetken jerge deyin oqytam. Erteng shtatty kadr bolyp, «Partiyanyng bir jerine ilinip alsan, ólmeysin, balam. Aq sarayda otyrsyng әli...» -dep, qapshyghynan alyp, jәne bes som aqsha berdi. 

Myna sózderden keyin ózim de oilanyp qaldym. Ákemdi qúshaqtap, solqyldap taghy jylay bastadym. Ákem bayqús mandayymnan sýiip, «Jylama! Jaqsy oqy! Bara ghoy, jýgirip týsip ket! Oquynnan qalma!..», dep, ózi atyna mindi. Sol jerden men saydyng auzyndaghy auylgha qaray zymyraghan boyy týsip kettim. Etekke týsip, artyma qarasam, әkem jaldan ary asyp ketipti.

IYә, ol kezde bizding atalarymyz ben aghalarymyzdyng auzynan partiya turaly sóz óte kóp aitylatyn. «Partiyanyng bir jerine ilinip alsan, ólmeysin, balam!», degen sózi qúlaghymnan ómiri ketken emes.

Qystyng jarymynda eki qorjyn bas soghymnyng sýri etin bókterip alyp, sary bauyr atpen әkem Ilege keldi. Meni júrtqa tastap ketkenine ishi qonqyldaghanyn, saghynghanyn aityp, kónilimdi taghy bosatty. Biz de qysqy kanikolgha tarap, oiynnyng tuyn tigip jýrgemiz. Endi atama mingesip alyp, tuys-tughan, kórshi-qolandy aralap, jyrghap qaldym...

Áne, sodan bastap men oqudan qashqan emespin. Búrynghy-songhy jegen tayaghym da sol boldy. Ayaghym jetken jerge deyin búiyrghan oqudy oqydym. Oqytushy bolyp, qyzmetke túrdym. Ýsh jyl mektep te basqardym. Óleng jazyp, azdy-kópti tanyldym. Bәrinen qymbat Tәuelsizdikting arqasynda qasiyetti Qazaqstanyma keldim. Qytayda jýrgende partiyada bolgham joq. Ákemning auzyna Qúday salghan sekildi, mine, Elimizding eng bas partiyasy «Nur Otan»-gha ótip, onyng Ortalyq apparatynda qyzmet istep jýrmin. Ákem marqúmnyng «Partiyanyng bir jerine ilinip alsan, ólmeysin, balam!», degeni – osy «Nur Otan» bolsa kerek. Qúdaygha shýkir, Aq sarayda otyrmasam da, Aqordagha san mәrte kirdim. Búl – men oilaghannan әlde qayda artyq, mәrtebeli jetistikter...

«E, jyldar ótedi, Kenes odaghy qúlaydy, Qazaqstan tәuelsiz memleket bolady, oghan mening Auytym barady...», degen oy әkem marqúmnyng týsine de kirmegeni belgili. Áyteu bir jaqsy armannyn, aq ýmitting bolghany shyn. Áne, sol arman men ýmitting arqasy ghoy mening oquymdy jalghastyrtqan.

Jaqynnan beri «Túrmystyq zorlyq zombylyq turaly» zang jobasyna qarsy respublika boyynsha narazylyq tuyndap, analarymyz Aqordagha deyin barugha әreket jasap jatyr.

Meni Oimanbúlaqtan Preziydent Toqaevqa deyin jetkizgen, әriyne, aldymen Allanyng qalauy, sodan keyin Múqiybekting qamshysy.

Eger, әkem batyl qimyl jasap, timaghanda qoyshy bolyp shyghar edim men! Qazaqstangha keler me edim, kelmes pe edim, bir Qúdaydyng ózi biledi.

Qúday saqtasyn! 

Men balany úryp tәrbiyeleu kerek degennen mýlde aulaqpyn. Bizding balalyq kezimiz ben qazirgi zamannyng balalaryn salystyrugha kelmeydi. Bizdi әkemizding qamshysy tәrtipke shaqyrsa, qazirgi býldirshinderdi internet tәrbiyeleytin boldy.

Búl jerde mening aitayyn degenim, ata-ananyng meyirimimen jaqsy jolgha silteytin «qamshynyn» jóni mýlde bólek ekeni! Ony «Túrmystyq zorlyq zombylyq» dep qarasaq, janylysamyz. Últtyq salt pen tәrbiyeni qayyryp qoyyp, alys shetelge silekey shúbyrtu erte bizge. Bólek-bólek bólmening esigin tars jauyp alyp, bir-bir planshetti qúshaqtap óseken balada eljirep túrghan tuystyq meyirim bolady dep aitu qiyn. Al, bir bólmede birining osyryghyn biri iyiskep jatyp úiyqtaghan, bir dastarqannyng basynda shuyldap, bir-birine sýikenip otyryp tamaq iship eseygen balanyng bauyrmal bolmasqa amaly joq. 

Sondyqtan da Batys әlemi tuystar, ata-ana men bala arasynda tuyndaytyn tyq etken mәselening bәrin tek osynday qatal zandar arqyly iretteuge mәjbýr.

Biz mәselening osy jaghyn da bir uaq eske alghanymyz jón.

Zamana kóshinen, әriyne, qalmauymyz kerek. Biraq, ol kóshke últtyq bolymysyzdy saqtay otyryp ileskenimiz dúrys.

Ádettegi úsaq-týikke bola balany ata-anasynan birden aiyryp, ala jónelu dúrys emes. Kerek bolsa, qúqyqqorghau organdarynyng qyzmetkerleri men psihologtar osynday kýrdeli mәsele tuyndaghan ótbasylargha ózderi kelip, kýni-týni qona jatyp teksersin, tәrbie júmysyn jýrgizsin!

Eger, «Túrmystyq zorlyq zombylyq turaly» zang jobasy el aitqanday bolsa, onda qazaq bala tәrbiyeleuden qalady. Bala tәrbiyeleu bylay túrsyn, tuudy da siyrete bastaydy. Qysqasy, búl – últymyz jan sanynyng kóbengine shabylghan aibalta bolghaly túr!

Óz basym talqygha týsip jatqan «Túrmystyq zorlyq zombylyq turaly» zang jobasyn osy kýii qabyldaugha tis-tyrnaghymmen qarsymyn!

Auyt Múqiybek,

«Eren enbegi ýshin» medalining iyegeri, QR Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi

Abai.kz

27 pikir