Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Qúiylsyn kóshing 8897 23 pikir 22 Qantar, 2021 saghat 11:13

Qandastaryma hat!

Qadirli qandastarym!

Men býgin Sizderding ýnemi maghan qoyatyn «Qazaqstangha kóshu ýshin ne isteuim kerek? Kóship barghannan keyin qanday qareket etsem bolady? Bolashaqta Qytay men Qazaqstan qatynasy qalay bolady? Qazaqstangha kóship barsam Qytaydaghy tuystarymnan ajyrap qalmaymyn ba?» degen súraularynyzgha osy hat arqyly jauap bergim keldi. 

Búl jauap Qytaydan Qazaq eline kóship kelgisi kelgender men elge kóship kelip, әli de sinise almay jýrgenderge arnalady. 

Ózimning Atajúrtqa týbegeyli qonys audarghanyma biyl – jetinshi jyl. «Baspaghan jerding oily-shúnqyry kóp» dep, osy jeti jyl barysynda talay iyir-qiyr joldardy basyp óttim. Qúdaygha shýkir, sol iyir-qiyr joldar basa kele jәilap danghyl jolgha ainaldy deuge bolady. Býgingi kýnde osy elding elimen el, júrtymen júrt bolyp kettik. Saryarqanyng sayyn dalasynda keng tynystap, bala shaghamyzben baqytty ómir sýrip jatyrmyz. 

Qazaq «Ár elding salty basqa, iyti qara qasqa» degen. Sol aitpaqshy, Qytay men Qazaqstannyng óz ara úqsamastyghy tolyp jatyr... Qandastarymnyng Qazaqstan qoghamyna tezden sinisip ketui ýshin, ózimning kórgen-týigenderimdi qorytyndylap, sizder kónil audarugha tiyisti birneshe mәseleler turaly oy bóliskendi jón kórdim.       

Aldymen, men «Qazaqstangha kóshu ýshin ne isteuim kerek? Barghannan keyin qanday qareket etsem bolady?» degen súraqtan bastayyn. 

Birinshi, Eger, siz qazaqstangha kóshuge niyettenseniz, «qytayda istegen kәsibimdi qazaqstanda sózsiz jalghastyram!» dep jospar qúrmanyz. 

Óitkeni, búl jaqtyng ortasy siz oilaghannan mýldem basqa. Adamdardyng túrmys әdeti, zan-tәrtibi,  bәri-bәri úqsamaydy. Siz bar aqshanyzgha qytaydaghy kәsibinizge baylanysty qúral-jabdyq satyp alyp qoysanyz,  búl jaqta dәl sol júmysynyzdyng jýrip ketui ekitalay. Alda-jalda oilaghan oiynyz jýzege aspay qalsa, ýlken kýizeliske týsesiz. Búl ózimning jәne men siyaqty kóptegen qandastardyng basynan ótken ashy shyndyq. Sondyqtan, elge kelem dep niyettenseniz, barlyq dýniyenizdi satyp, naq aqshagha ainaldyryp, qajetti kezde suyryp alatynday  etip bankke salyp qoyynyz. Sosyn, qytayda istegen kәsibinizdi isteuge bolatyny ne bolmaytyny turaly elge kelgennen keyin, jata-jastana jatyp, osy jerding jaghdayyna qanyqqan song baryp sheshim qabyldanyz. Eger, túrmysynyzda óte múqtajdyq bolmasa, kәsip isteuge óte asyghyp ketpegeniniz jón. Óitkeni, aqsha bir kәsipke salynghannan keyin, ol kәsip sәtsizdikke úshyrasa, aqshany qaytadan qalpyn qúratpay qaytaryp alu mýmkin emes. Sol ýshin, ýsh ólshep, bir kesip baryp kәsip bastau qajet.

Ekinshi, «Qazaqstangha baru ýshin, belgili bir óner ýirenip keleyin» dep uaqytynyzdy bosqa saryp etpeniz. 

Ýirenginiz kelse, aldymen orys tilin jaqsy mengerip keliniz. Qytaydan kelgen Qazaqtar ýshin orys tilin bilu – ýlken óner. Eger, orys tilin bilmeseniz, sizding ýirengen óneriniz óz qúnyn joghary dengeyde sәulelendire almaydy. Qazaqstan qazaqtyng Otany bolghanymen, orys tilining yqpalynan әli arylghan joq. Orys tili Qazaqstanda kýndelikti qyzmet tili, adamdar arasyndaghy qarym-qatynas tili, ekonomika, ghylym tili. Qazaqstanda orys tilin bilmeseniz, júmys  orayynan 50% aiyrylasyz. Al qazaq tilin, qytay tilin, orys tilin jattyq sóiley alsanyz, sizge kez-kelgen jerden júmys tabylady. Óziniz jeke kәsip isteseniz de tasynyz órge domalaydy.  

Ýshinshi, Qazaqstannan Qytaygha baryp sizben  dos bolyp, «barsang bar mәselendi sheshemin!» dep, keudesin úrghandargha bar ýmitinizdi artpanyz! 

Kerisinshe, ózinizding ishki dayyndyghynyzdy kýsheytip, kóship kelgennen keyin, qújattyq mәselelerdi sol jerdegi arnauly zandy týrde deldaldyq qyzmet kórsetetin, túraqty orny bar audarma ortalyqtaryna dayyndatyp, óz qolynyzben qatysty organdargha tapsyrynyz. Qytaygha baryp dos bolghan Qazaqstandyq dosynyzdyng aqylyn estiniz, biraq syzghan syzyghy boyynsha jýrmeniz. Qazaqstan – ýlken  jaqtan zang saltanat qúrghan, mәdeniyetti, demokratiyaly, ózi jaqsy kisige myng kisilik oryny bar memleket. 

Sondyqtan bәz bireulerding Qazaqstan qoghamyn keri jaghynan surettep «bәri baylanys, aqshamen sheshiledi, eshqanday әdildik, zang joq!» degenine senbeniz! Kez kelgen qoghamnyng kýngey jaghy da, teriskey jaghy da bolady. 

Tórtinshi, elge kóship kelmey túryp nemese kele salyp dereu ýy satyp almanyz. Sebebi, kóship kelmey túryp nemese kóship kele salyp júmys ornynyzdyng qay jerden búiyratynyn bilmeysiz. Eger de alda-jalda satyp alghan ýiiniz ben bolashaqtaghy júmys ornynyzdyng aralyghy óte alys bolsa, onda júmys barysynda jyl boyy tabanynyzdan tozyp jýretin bolasyz. 

Sol ýshin, júmys ornynyz túraqtanghannan keyin ghana asyqpay, aptyqpay ýy satyp alynyz. Júmys ornynyz túraqtanghansha, ýidi jalgha alyp otyruynyzgha bolady. «Ýiding jal aqysy qymbat eken» dep eshqashan uayymdamanyz. Búl jaqta  depozitting jyldyq syiaqysy da joghary (banktyng amanat ósimi 11-13%).  Ýy alatyn aqshanyzdy depozitke qoyyp qoysanyz, depozittyng ósimimen jalgha alghan ýiinizding jalaqysyn jaba alasyz. Júmysynyzdyng jaghdayyn tolyqtay oilastyrghannan keyin, ózinizge tiyimdi bolatyn ynghayly jerden ýy satyp alynyz. Mýmkin, sizde «alda-jalda ayaq astynan ýy qymbattap ketse qaytem»-degen súraq tuyndaytyn shyghar? Ol jaghyn uayymdamanyz! Býkil әlemdik daghdarysqa baylanysty, Qazaqstan ýsh tórt jylsyz ekonomikalyq daghdarystan tolyqtay shyqpaydy. Sondyqtan, ýiding baghasy jaqynghy mezgilde belgili dengeyde óskenmen, ayaq astynan mýldem sharyqtay qoymaydy.

Besinshi, Qazaqstangha kelgennen keyin, zat satyp alghanda aqshany yuangha syndyryp esepteuge daghdylanbanyz. 

Sebebi, búlay isteu keyde sýiindirse, keyde kýiindiredi. Qazaqstanda keybir zattardyng baghasy qytaymen salystyrghanda tómen bolghanymen, keybiri óte joghary. Qytayda joghary tútynbaytyn qarapayym adamdar jóninen alghanda, azyq-týlikting baghasy qytaydan kóp arzan. Al, qytayda joghary tútynyp ýirenip qalghandar ýshin, búl jaqtyng tútynu óresi qytaydan da joghary bolyp esepteledi. Qazaqstanda jalaqy mólsheri salystyrmaly týrde qytaydan tómen. Eger, tapqan jalaqyndy yuangha syndyryp esepteseniz, ol mardymsyz aqsha bolyp shyghady. Ol kezde istep otyrghan júmysyna qyzyghushylyghyng salqyndaydy. Eger, siz júmysty salghyrt kónil kýimen kerenau atqarsanyz, birte-birte mýldem júmyssyz qaluynyz mýmkin. Sonymen birge, Qazaqstan qoghamyna sinisuiniz de qiynday týsedi. 

Sondyqtan, kóship kelgennen keyin yuandy bir jola úmytyp, el qatarly tengemen esep aiyrysynyz.

Altynshy, elge kelgennen keyin, Qytaydaghy ataq-danqynyzgha, baylyq-mansabynyzgha mas bolmanyz. Onyng bәrin artta qaldyryp, bәrin nólden bastanyz. Sizding búrynghy mәnsabynyz búnda eshkimge kerek emes. Tek enbeginizben ózinizding myqty ekeninizdi dәleldey alsanyz ghana kez-kelgen qúrmetke layyqsyz. Eger, «Men qytayda keremet edim, meni kim júmysqa shaqyrady?» dep, ótken shaghynyzgha mastannyp jatsanyz, sizdi eshkim júmysqa shaqyrmaydy. Siz ózinizdi «qatardaghy adammyn» degen kónil kýide ústaghanda ghana búl qoghamgha tez sinetin bolasyz. Ári Qazaqstandy Qytaymen salystyryp syn-pikir aityp, búl jerdegi qalypty tirshilik tәrtibin ózgertuge tyryspanyz! Búl әreketiniz eshqanday nәtiyje bermeydi. Kerisinshe, jaghagha shyghyp qayrandap qalasyz. Elge kelgennen keyin, osy elding «jaqsy jaghynda sýiiniz, jaman jaghyna da sýiininiz!». Osylay bolghanda kónil kýiiniz kóterinki jýredi. Sizding osy qoghamgha tez ýilesuinizge erekshe septigi tiyedi. Qazaqstan qoghamyn Qytaymen salystyryp, ýnemi maqtap jýriniz. Sizding auzynyzdan shyqqan sózdi estigen úrpaghynyz bolashaqta Qazaqstannyng patrioty (otanshyly)  bolyp ósedi.

Jetinshi, elge kelgennen keyin, mýmkindikting barynsha jergilikti adamdarmen tyghyz qarym qatnas jasaugha talpynynyz. Olardyng oryssha sóilegenine týsinistikpen qarap, ýirenuge tiyisti artyqshylyqtarynan jatpay-túrmay ýlgi alynyz. Sizding ýlken tabysqa jetuiniz, tikeley jergilikti adamdardyng qoldauyna baylanysty. Eger bajaylap qarasanyz, Qytaydan kelip tabysty júmys jasaghan qandastardyng barlyghy jergilikti «Myqtybektermen»  qoyan-qoltyq júmys jasay bilgender.

Segizinshi, elge kelgennen keyin, ózinizding orysshadan kórgen qorlyghynyzgha bola, balanyzdy orys mektebine bermeniz. Balalarynyz orys tilin Qazaq mektebinde   jýrip-aq emin-erkin sóiley alatyn bolady. Ózinizding «úrpaghym qytay bolyp ketpesin»-dep, elge  kelgeninizdi әste esten shygharmanyz! «Bala qay tilde oqysa, sol últqa qyzmet etedi» degen Ahmet Baytúrsynnyng danalyghy әli qúndylyghyn joghaltqan joq. Úrpaghynyzdy bolashaqta Qazaq ýshin enbek etetin azamat etip tәrbiyeleuge tyrysynyz!

Toghyzynshy, Qazaqstannyng kóshi-qon sayasatyna túraqty kónil bólip túrynyz. Mәselen, Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonystanu jәne zeynetaqy jýiesining qalay júmys jasaytyny jóninde. Ol sizding birinshiden, Qazaqstangha kóship kelgennen keyingi jýginizdi jenildetse; ekinshiden, sizding bolashaqtaghy túrmysynyzdyng kepildendiriluine kómegin tiygizedi. Emdelu, oqu, kәsiptenu – múnyng barlyghy memleketting kóshi-qon sayasaty men tyghyz baylanysty. 

Endi «Bolashaqta Qytaymen Qazaqstan qatnasy qalay bolady? Qytaydaghy tuystarymnan mýldem qol ýzip qalmaymyn ba?» degen súraqqa kelsek, búl eki memleket shekaralas kórshi el. Olardyng ekonomikalyq baylanysy,  dәlirek aitsaq, qazir balyqpen suday qatynasta. Osynday baylanystaghy elderding bir-birinen derbes ómir sýrui mýmkin emes. Bizding keybir populisterimiz aitqanday, «Qytay kommunistik partiyasy qúlasa, Qytay Kenes odaghy sekildi parsha-parsha bolyp ketedi» deuge әli erte. Eger, men bilsem, QKP audarylyp, Qytayda basqa demokratiyalyq qogham ornaghanymen de Qytay qazirgi negizgi túlghasyn saqtap qalady. Ol bәribir әlemdegi ekinshi ekonomikalyq túlgha bolyp qala beredi. Qazaqstanmen ekonomikalyq sayasy baylanysyn ýzbeydi. Ol kezde eki el qazirgi qatynastan da jaqsy dengeyge kóshui mýmkin. Eki memleketting ara qatynasyn daghdarysqa әkeletin bir mәsele bolsa, ol Qytay biyligining Shynjandaghy qazaqtargha bolghan qysymy. Eger búl mәsele óz dengeyinde dúrys sheshilse, Qazaqstannyng qytaygha baylanysty basqa ýlken mýdde qaqtyghysy joq. Al qytaydyng da qazaqstanmen jaulasyp ózining Europagha shyghatyn eng ýlken qúrlyq portyn jabuy mýmkin emes. Sondyqtan, Qazaqstan men Qytay bolashaqta da tyghyz әriptestik qatynasyn saqtaydy. Osynday jaghdayda, Qytaydaghy tuysqandarynyzdy mәngilik kóre almay qaluynyzgha negiz joq. Qazirgi bir otbasynyng ekige bólinip qaluy da uaqyttyq mәsele. Áli-aq mamyrajay tirlik ornaydy dep senem. 

«Qazaqstan - Qazaqtyng birden bir Otany». Ony gýldendiruge ese qosu әlemdegi iyisi qazaqtyng boryshy. Dese de bir elden, ekinshi elge kóship kelip oryn tebu kimge bolsa da onaygha soqpaydy. Sondyqtan, men qandastarymnyng elge kelgennen keyin qiyndyq kórmey, qara shanyraqqa tezden bir bir uyq bolyp shanshyluyn tileymin. Osy aitylghan sózderdi eskersenizder, bәri dúrys boldy degen oidamyn. 

Alla shettegi bar Qazaqty Atajúrtta bas qosugha nәsip qylsyn!

Erbosyn Núrmúhan

Abai.kz

23 pikir