«Shybyn» seminary
(sayasy satira)
«Shyryn bar jerde júghyn bar, júghyn bar jerde shybyn bar, shybyn bar jerde shyghyn bar» degen auyzeki tújyrym aqyry ghylymy túrghydan dәleldendi.
Mýiizi qaraghayday ghalymdardyng sala qúlash enbekterinen shybyn keltirilgen shyghyn turaly mәlimetterdi «Atana nәlet» dep kijinbey oqy almaysyn. Ánsheyinde it pen mysyqtay dýrdaraz ýkimet pen oppozisiyanyng pikiri de osy jerde toghysyp qalypty. Sóitip, «Shybyn qaupi» - elding basyn biriktirip, azamattyq kelisimge әkeletin birden-bir faktorgha ainaldy.
Onyng ýstine, shybyn degening jer betine keng taralghan jәndik qoy. Osyny eskere otyryp, bizding aghayyndar «Shybyn mәselesi - tek el ishinde emes, býkil Jer ýstindegi adamdardyng basyn qosyp talqylaugha layyq taqyryp!» dep sheshti. Bastamashy retinde ol talqylau, әriyne, bizding elde ótui tiyis! Jәne ol keminde halyqaralyq dәrejede úiymdastyryluy qajet!
Osylaysha, «Halyqaralyq Shybyn seminaryn ótkizu jónindegi» memlekettik komissiya qúrylyp, iske kirisip te ketti. Úiymdastyrushylar búl seminargha Jer betindegi elderding týgel qatysuyna qatty kónil bóldi. «Bizde shybyn joq» degen jeleumen antarktidalyqtar seminardan tys qalyp qoyghysy kelgen eken. Ol topastargha mәngi múz qabatynan shybynnyng qanaty tabylghany eskertildi. Onyng ýstine, «Jol-poldyng shyghynyn ózimiz kóteremiz» degen son, obaly ne kerek, múzdy mekendeushiler de kóp búldana qoymady.
(sayasy satira)
«Shyryn bar jerde júghyn bar, júghyn bar jerde shybyn bar, shybyn bar jerde shyghyn bar» degen auyzeki tújyrym aqyry ghylymy túrghydan dәleldendi.
Mýiizi qaraghayday ghalymdardyng sala qúlash enbekterinen shybyn keltirilgen shyghyn turaly mәlimetterdi «Atana nәlet» dep kijinbey oqy almaysyn. Ánsheyinde it pen mysyqtay dýrdaraz ýkimet pen oppozisiyanyng pikiri de osy jerde toghysyp qalypty. Sóitip, «Shybyn qaupi» - elding basyn biriktirip, azamattyq kelisimge әkeletin birden-bir faktorgha ainaldy.
Onyng ýstine, shybyn degening jer betine keng taralghan jәndik qoy. Osyny eskere otyryp, bizding aghayyndar «Shybyn mәselesi - tek el ishinde emes, býkil Jer ýstindegi adamdardyng basyn qosyp talqylaugha layyq taqyryp!» dep sheshti. Bastamashy retinde ol talqylau, әriyne, bizding elde ótui tiyis! Jәne ol keminde halyqaralyq dәrejede úiymdastyryluy qajet!
Osylaysha, «Halyqaralyq Shybyn seminaryn ótkizu jónindegi» memlekettik komissiya qúrylyp, iske kirisip te ketti. Úiymdastyrushylar búl seminargha Jer betindegi elderding týgel qatysuyna qatty kónil bóldi. «Bizde shybyn joq» degen jeleumen antarktidalyqtar seminardan tys qalyp qoyghysy kelgen eken. Ol topastargha mәngi múz qabatynan shybynnyng qanaty tabylghany eskertildi. Onyng ýstine, «Jol-poldyng shyghynyn ózimiz kóteremiz» degen son, obaly ne kerek, múzdy mekendeushiler de kóp búldana qoymady.
Ýshbu seminar әuelgide shybynnyng týsine qarap: «qara shybyn», «kók shybyn», t.s.s birneshe seksiyagha bólinbekshi edi. Biraq «qara» deuge zәnginin, «kók» deuge «kógildirdin» kóniline qarappyz. Biz óte tolerantty elmiz ghoy. Sóitip, búl iydeya ótpey qaldy.
Búdan keyin úiymdastyrushylar seminargha qatysushy elderdi materik boyynsha seksiyalamaq boldy. Myna qyrsyqty qaranyz! Qara basqanda Qazaqstannyng qay qúrlyqqa jatatynyn anyqtay almay, qinalyp qaldyq. Shynynda da biz Europagha qaraymyz ba, Aziyagha qaraymyz ba? Aqyry múnyng da amaly tabyldy. Bizding el ózin «EvrAziyalyq shybyndar mekeni» dep jariyalady. Áuelgide «Sizder nege qosarlanghan esim iyelenesinder?!» dep ekilengender bolghan. Alayda bizding Ekibay elshi: «Bizde bәri ekeuden - eki til, eki palata, eki dos...» - dep zulata bastaghanda, ekiesti, ekijýzdilerden ózgeleri eki qolyn kótere qoydy.
Sonymen, seminar bastalyp ta ketti. Áueli shybynnyng jeti atasy, jetpis mýshesi týgeldeldi. Sodan keyin «Shybynnyng sanyn qalay azaytamyz?» degen jilikti taqyryp kóterildi. San-aluan úsynystyng ishinen ozyp shyqqan eki joba kópshilik qoldauyna ie boldy. Yaghni, shybynnyng sanyn azaytu ýshin elimizde atom elektr stansalaryn kóbirek salu kerek. Oghan qosa ózge elderding radiasiyalyq qaldyghyn Qazaqstangha әkelip kóme beru qajet. Sonda shybyn degening shybynsha qyrylmaq. «Au, shybynmen birge ózimiz de...» degen shashyranqy ýnderdi eshkim shybyn shaqqan qúrly kórgen joq.
«Shybyn qauipsizdigi» mәselesi erekshe qyzyq ótti. Jaryssóz barysynda europalyq ghalymdar shybyngha qarsy qoldanylatyn qúraldardy standartizasiyalau, sertifikasiyalau, unifikasiyalau, t.s.s siyalau turaly qúndy úsynys berdi. Sóitip, shybyndy úryp óltiretin kәdimgi shapalaqtan bastap, «NúrFlayKaput» qazaq-aghylshyn-german apparatyna deyin týgel ISO9000, ISO 14000, OHSAS 18000 sertifikatyna ie boldy.
Áriyne, el bolghasyn, shybyngha jany ashyp, «Qúdaydyng jaratqan jәndigine osynshalyq qatygez qaramayyq» degen dauystar ta shyghyp qaldy. Búl úsynys belgili deputat aghamyzdy bey-jay qaldyrmady. Ol aldaghy uaqytta budjet esebinen elimizdegi ortalyq alandardyng birinde shybyngha arnaghan ýlken eskertkish ornatugha uәde berdi. «Bizge jetpegeni osy edi!» dep aighay saldy bir aqsaqal. Halyq deputatqa da, oghan qoldau kórsetken aqsaqalgha da du qol shapalaqtap, ýlken qúrmet kórsetti. (Osy tústa búryn qazaq tilinen sabaq bergen bir әkimqara, nege ekeni belgisiz, aqsaqaldy sypayy sýirep, seminardan shygharyp jiberdi.) Eskertkishting jobasy da osy seminar ýstinde dereu talqygha salyndy. Sóitip, mynaday kórinis beynelengen joba birauyzdan qabyldandy: Beykýnә Drozifila shybyny úshyp jýr. Onyng últy belgisiz, basynda taqiyasy, ýstinde shapany bar bir adam dombyramen úrmaqshy bolyp úmtylyp keledi. Ortada - shybyndy shyr-pyr bolyp qorghap jatqan cheh ghalymy Mendeli beynelenbek!
Ókinishke oray, bәri oidaghyday ótti dep aita almaysyn. Qolyna әigili sese shybynynyng suretin ústap otyrghan Qara Keniya ókili qazaq tilindegi «qara shybyn» degen terminge qatty ókpelepti. Sóitip, seminar boyy qasynda otyrghan, auzynan «sesendi» degen sóz týspegen bir shymkenttik әriptesin ghana rizashylyqpen óz eline qonaqqa shaqyryp, qalghandaryna artyn berip ketip qaldy. Búdan keyin qazaqtyng «kók shybyn» degen sóz tirkesine kóne almaghan gey ókili de seminardy tastap shyqqan. Biraq búl qonaq keniyalyqqa qaraghanda kenpeyil, jýregi júmsaq, әsershil eken. Qújaty boyynsha er delegattardyng 95 payyzyn únatyp qalypty. Olar selk ete qalmaghanymen, elp ete qoymaghasyn, aldyn berip (renjigeni ghoy) o da ketti.
Sonymen, halyqaralyq seminarymyz da qorytyndylanugha tayady-au. Shybyngha qatysty joba, synaqtyng bәri bolashaqta «shybyny kóp el» retinde tek bizding elde ótkiziletin bolyp sheshildi. Osy tústa bireu: «Bizde shybyn onshalyq kóp emes qoy, tipti jazdyng ózinde shybyn bolmaytyn aimaqtar bar!» dep, Abaydyng «Shybynsyz jaz» ólenin dәiek qylmaqshy edi. Biraq, moderatordyng «Siz Abay bolmanyz, abay bolynyz!» degen sózi jetkilikti boldy.
Seminardyng jabylu saltanatynda gimnning ornyna Týrikmenstannan kelgen ghalym «Shybynnama» degen shygharmasyn shabyttana oqydy. Qatysushylardyng úiyp tyndaghany sonday, keng zalda úshqan shybynnyng yzyny estilip túrdy. Shybyn janyn shýberekke týiip enbek etken sheneunikter turaly óleng bәrine (әlgi yzyndaghan shybyn ýshin әueli seminardan, sosyn júmysynan quylghan dezstansiya bastyghyn sanamaghanda) únady.
IYә, sol seminar ótkeli biraz uaqyt bolsa da, dýmpui әli basylar emes. Jaqynda sol jiyngha qatysqan bir delegat: «Bizdiki» dep jýrgen Alpamysynyzdy, kókparynyzdy, qymyzynyzdy... ózgeler alyp qoydy ghoy, eng bolmasa osy shybyngha ie bolyp qalsanyzdarshy!» dep shyn janashyrlyq tanytypty. Tamasha úsynys! «Shybynnyng da iyesi bar!» dep aitugha jaqsy emes pe?
Qalay deseng olay de, bizge osynday seminarlar kerek endi. Mine, jana jyl da bastaldy. Kelesi halyqaralyq jiyndy kimge, qanday taqyrypqa arnasaq eken?! Úsynystar kýtemiz, qadirli oqyrman!
Úiymdastyrushylar komiytetining atynan,
QUANYShÚLY,
Oral qalasy
«Abay-aqparat»
