Seysenbi, 9 Nauryz 2021
Bilgenge marjan 8371 6 pikir 25 Qantar, 2021 saghat 13:24

Sobolev Jambyldy qalay moyyndady?

Jambyl Jabaevtyng tughanyna -  175  jyl!

JAMBYL
Roman-etud. (Ýzindiler)

Jalghasy:

Leonid Sergeevich Sobolev – orystyng irgeli aqyndarynyng biri. Ol qazaq aqyndarymen, ghalymdarymen dos kónil bolatyn. Mәskeude qazaq aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn tәrjimalatyp kóp enbek istegen adam. 

...1939 jyl. Almaty. Alatau asqaq, samal jel soghyp, aryqtarda búlaq sulary syldyray aghyp jatqan masaty jaz aiy. Osy kezde Almatyda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng ekinshi sezi ótken. Býkil Kenester Odaghynan aghylyp, attary jer jarghan aqyn-jazushylar jinalghan.

Kenester odaghy Jazushylar odaghynan L.S. Sobolev kelgen-di. Ol qazaq әdebiyeti men orys әdebiyetining ózara baylanysy turaly úzaq tolghaghan. Solardyng ishinde Jambyldyng aqyndyq joly, poetikasy turaly tebirene aitty.

«Jambyl poeziyasy kórkem sózding shyrqau shynyna ainaldy», – dedi ol. 

...Sol sezding qúrmetti tórinde Jambyl aqyn da otyrdy. L.S.Sobolevting sózin Ábdildә Tәjibaev Jәkenning qúlaghyna sybyrlap audaryp otyrdy. Sózin bitirip, qasyna kelip otyrghanda Jambyl ornynan túryp, Leonid Sobolevti qapsyra qúshaqtap, mandayynan iyiskedi, qolyn qysty. Halyq ornynan kóterilip ketti. Zal ishi shapalaqqa úlasty. «...Bir ghajaby bizding úlan-baytaq elimizde Jambylgha elikteushi aqyndar qisapsyz kóbeydi... Bayyptap qarasanyz, múnyng ózi aqynnyng úlylyghyn moyyndatqyzyp, bas iygizgen zandy jәit. Ólenderding birde-bireui Jambyl ólenderining dәrejesine jetpegeni bylay túrsyn, solardyng kólenkesi bolugha da arzymaydy. Nege deseniz, úlylyq egiz tumaydy, úly qúbylys qaytalanbaydy». 

L.Sobolev Jambyldyng qolyn joghary kóterdi. Halyqqa basyn iydi. Búl Jambyldy da moyyndau edi...

LENINGRADTYQ ÓRENIM

1942 jyldyng qysy qatty suyq boldy. Jol jýru de onay emes. Biraq Jambylgha sәlem bergisi keletin adamdar suyqqa da, ayazgha da qaramaydy. Soghys órti órship túrsa da aqyn babagha sәlem berip, batasyn alushylar legi azayghan emes. Sonday kýnderding birinde aqyn Mark Tarlovskiyding ótinishimen Tayyr Jarokov ony Jambyl auylyna alyp keldi. Olar týs aua shyghyp, Jәkene qas qaraya jetti. Qaranghylyq erte týsedi. Biraq Jambyl baba ýiining shamy jaryq. Aqyn erte jatatyn. Biraq býgin әldenege elegizigendey úiyqtamay radiodan maydan habarlaryna qúlaq týrip otyrghan. Ári Stalingrad týbindegi shayqasta jýrgen Alghadaydan kópten habar kelmey qúlazyp jýrgen shaghy edi. 

Tayyrdy kórgen son:

– Mynau shiykil saryng kim? – dep súrady.

– Jәke, búl kisi Tarlovskiy degen aqyn. Búiymtayy bar eken.

– Búiymtayy bolsa týnde aitpas. Tamaqtanyp, shay iship alyndar. Myna soghysyng onay soqpay túr ghoy. Radio solay dep jatyr.

Shay ýstinde әngime taghy da soghys taqyrybyna auysty. Tarlovskiy әngimelep otyr. Tayyr audaryp otyr. Ásirese Leningrad qorshauda qalghanyn estigende Jambyldyng óni ózgerip ketti. Leninning qalasy qúlasa ne bolmaq? Jaman yrym. Osylay әngime auyrlau bitip, bәri úiqygha jatty.

Jәkeng dónbekship kópke deyin úiyqtay almady. Tayyrdyng da mazasyz týni ótti. Biraq Jambyl aqyn erte túratyn. Jyly kiyinip syqyrlaghan sary ayazgha qaramastan ýy manyn bir sholyp shyghatyn.

Tayyr da erte túrdy. Dalagha shyghyp edi araylanyp atyp kele jatqan kýnge qolyn kólegeylep ústap qarap túrghan aqyn babany kórdi.

– Assalauamaghaleykum...

– Ana shiykil saryng sóitip tenkeyip jata bere me?

– Búltaqtatpay turasyn ait. Búiymtayy ne?

Tayyr qorshauda qalyp, jeytin bir týiir nangha zәru bolyp, aghashtyng tinin kemirgen adamdar turaly aitty. Kómusiz, ash-jalanash qalghan adamdardy óitip-býitip, shanamen, sal jasap Nevagha aparyp laqtyryp jatqanyn, onyng ishinde jas balalar da kóp ekenin aitty.

Jambyl aqyndy búl qatty týrshiktirdi.

– Nemis fashisterine laghnet, – dedi Jambyl aqyn. – Stalingradta da joyqyn soghys jýrip jatyr. Mening qúlaghym radio ghoy. Sodan estip jatyrmyn. Alghadayym aman bolsa eken...

– Leningradtaghy balalar da Sizding Alghaday sekildi balalarynyz. Jana zamannyng zenbiregin atqan, «Avrora» kemesi de sonda túr. Sol qorshauda qalghan úl-qyzdarynyzgha demeu kerek, sýienish kerek. Bizding jazghandarymyz jýrekke jetpey túr...

Búl kezde Mark Tarlovskiy de syrtqy shyghyp, sәlem berdi. Suyq qaryp, dene múzdady. Jambyl aqyn kórpege orandy da úiyqtap ketti.

Bir saghattyng shamasynda Jambyl ornynan túryp dastarhan basyna keldi. Shay ishildi. Tayyr dombyrasyn alyp tynqyldatyp Leningrad, Neva, Leniyn, qyrylyp jatqan halyq, jas óskinder turaly tolghandy. 

– Áy, Tayyr, – dedi Jambyl kenet. – Álgi Pavel Kuznesov qayda? Ol qayda jýr? Bershi dombyramdy...

Jәkeng dombyrasyn, Tayyr torkóz dәpteri men qaryndashyn aldy.

Abyz aqyn biraz jótkirindi. Sosyn týidek-týidek sóz aghytty. Olar sәskede bastap keshke deyin júmys istedi. On ret oqytyp, on ret qayta jyrlady.

Leningradtyq órenim,

Maqtanyshym sen edin...

Qayta-qayta әrlenip, óndelip óleng qalypqa týsti. 

Jәkeng de, Tayyr da sharshady. Biraq ekeui de ólenning sәtti shyqqanyna riza edi. Týnimen Tarlovskiy ony oryssha audaryp shyqty. Olar da oljaly, Jәkeng de oljaly kónilmen qosh aitysty. Ertesine «Leningradtyq órenim» Moskvagha jóneltildi. Plakat bolyp jauyngerlerge taratyldy. Búl saghy syna bastaghan qorshaudaghy Leningrad halqyna kýsh-quat berdi. Jambyl óleni nemis fashisterine snaryadtay tiydi. 

...Jaqsylyq eshqashan úmytylmaydy. Býginde Egemen elding Jambyl aqyny Peterburg tórinde túr. Jetisudyng jeti ózenindey su aghyp jatyr. Al oghan «Leningradsy dety moi, Leningradsy gordosti moya» dep bastalatyn óleng joldary mystan qúiylyp jazylghan.

Jambyl baba atyndaghy kóshemen ary-beri ótken jas pen kәri ghasyr Gomeri atanghan Jambyl babagha taghzym etedi. Naghyz aqyn mәngi jasaydy! Jambyl – naghyz aqyn!

...ÓZIMNING SONGhY JYRYMDY AYTYP ÝLGERMEY KETEMIN BE DEP QORQAMYN...

Jambylgha adamdar legi tolassyz kelip jatatyn. Kenester Odaghynyng týkpir-týkpirinen Almatygha Jazushylar kýn qúrghatpaydy dese de bolghanday. Qiyr Shyghysta, Halhiyn-Golde soghys qimyldary jýrip jatqan kez. Solargha arnap Jambyl jyry qajet boldy. 

Tayyr Jarokov, Qalmaqan Ábdiqadyrov pen Dmitriy Snegin ýsheui Úzynaghashqa tartty. Ádette, Pavel Nikolaevich Kuznesov osy toptan qalmaytyn. Ol Jambyl jyrlaryn tezdetip orysshagha audaratyn. 

Búlar Jәkene kelgende aqyn alty qanat aq ýiding ishinde otyr eken. Dóngelek ýstel taghamgha toly, sary samauryn eki iyininen demalyp, búrqyldap qaynap túr. Jәkeng qalyng qúraq kórpening ýstinde ýlken jastyqty shyntaqtay jatyp, shay iship otyr. Keshki as.

Jәkeng әldenege mazasyzdanghanday kórindi. Biraq ol Paveldi izdep otyr eken. 

– Mynau kim? – dedi Tayyrgha boyy eki metr Dmitriy Snegindi kórsetip.

– Búl orys aqyny, jazushysy Dmitriy Snegiyn, – dep sózge aralasty Qalmaqan Ábdiqadyrov.

Jambyl jastyqtan shyntaghyn alyp, ýstelge jaqyndap otyrdy. 

– Áy, úzyn bala, shanyshqy joq, qolynmen je, rukamy kushay, – dep orysshalap ta qoydy. – Vkusno budet.

Jәkenning búl sózinen keyin ýstelding de, kiyiz ýiding de ishine óng kirgendey boldy. 

Bәri ýlken tabaqqa qoldaryn saldy. 

Elektr jaryghy Jambylgha únap otyrghan joq. Kózin titirkendirip otyrghanday. Lampochkany qyzyl oramalmen baylaghan song qonyrqay tynyshtyq arnady.

Tamaq ishilip, qol juylyp, shay da soraptalyp tynyshtyq ornady. Jambyl qolyna dombyrasyn aldy. Biraq, «әu» dep eshtene bastamay ýnsiz otyr.

– Jәke! – dedi siltidey tynyshtyqty Tayyr Jarokov búzyp. – Dәl qazir ne oilap otyrsyz? Biluge bola ma? 

– Sening jasynda... Saghan múny týsinu qiyn... – dedi Jambyl.

– Týsinbesem, týsindiriniz Jambyl tәte.

– Týisiging bar, ózing de týsinersin...

– Ótken kýzden beri әldebir belgisiz nәrseden kónilime kýdik kirip, mazam ketip jýr...

– Jәke, qaydaghy bir kýdik-sezikti aityp, zәremizdi almanyzshy, – dedi Qalmaqan sózge aralasyp.

– Men ózimning songhy jyrymdy aityp ýlgermey ketemin be dep qorqamyn.

– Ony eshkim de bilmeydi, – dedi Qalmaqan dausy dirildep.

– Men bilemin, eshkim bilmese...Men búl dýniyeden qashan óterimdi bilmeymin, biraq eng songhy jyrymdy aityp ýlgermeytinimdi anyq bilemin...

Bәri antarylyp qaldy. Ýnsizdikti Jambyl aqynnyng ózi búzdy.

– IYә, aita otyryndar, ne sharuamen keldinder.

– Halkin Golde qyrghyn soghys jýrip jatyr. Mongholdyq jauyngerlerge, dostargha Jambyl aqyn jyry demeu bolar dep keldik, – dedi Tayyr Jarokov.

– Estip jatyrmyn ana shoyyn qúlaq radiodan, – dedi Jambyl. Japon súmyraylaryna qarsy kýresken erler ómiri qasiretke toly. Jýregime jyr keptelip túr. Aytamyn, jazyp alyndar...

Jambyl ólendi 4-5 qaytara oqytyp, ony týzetip otyrdy. Jenis jyry osylay tuyp edi.

...Qandy auyzdy qasqyrday,

Qany tasyp asqynday.

Qisyq tisti, qysyq kóz

Súmyray japon bolyp kez,

Ótken jyly qútyryp

Shapqan Hasan kóline;

Shekaragha oq atqan,

Kóldi oqpen oyatqan,

Ot shashyp qyzyl erime...

JAMBYLDY QYZYL JOLBARYS TASTAGhAN KÝN...

... Jambyldyng qúl sýlderi qalghan. Jany jylaydy. Alghaday ólgeli úzaq jylaytyn boldy. Qoloramaly kól boldy. Janary ot sol sóndi. Beli shegesinen ajyraghanday ajal lebi jaqyndap keledi. Sonda da aqyn jýregi jyrlap jatyr. 

Sónding be, jarqyraghan sham-shyraghym,

Qaldyng ba tas bekitilip, qos qúlaghym.

Jatsam da tósek tartyp dәrmenim joq,

Sep bolyp sóilesetin jalghyz jaghym.

Qalyppyn ie bolmay ózime-ózim,

Álim joq, kýsh-qayratty ótti kezim.

Balalar, ólgenimshe bolysyndar,

Senderge, sol-aq aitar songhy sózim!

Kekesin, ózin-ózi qayraydy. 

1944 jyldyng avgust aiynyng 12-si. Saparghaly Begaliyn, Ýmbetәli Kәribaev bastaghan bir top azamat Jәkenning shanyraghyna kelip toqtady. Olar el aralap úly aqynnyng óleng múralaryn jinastyryp jýrgen-di.

Jambyl qaljyrap otyrsa da, kәri dosy óleng týrtip, әp-sәtte jinaqylanyp aldy da, sol qúlaghyn tosty.

- Men Ýmbetәlimin ghoy, Jәke, − dep edi, aqyn ony tayaghymen týrtip qaldy.

- Ýmbetәli ekenindi bilemin. Dombyranyng ýni nege estilmeydi, nege óleng aitpay otyrsyn? – dep Jambyl jastyqtan basyn kóterdi. Qasiyetti qara dombyrasyna qolyn sozdy. Qolyna tiyisimen, siqyrly әlem qayta esigin aiqara ashty. 

Qúlaq keren, kóz soqyr, kókirek ashyq,

Boydan qayrat, oidan sóz otyr qashyp.

Dýrildetip ólendi aitsanshy, Ýmbet,

Qadamyndy arystan úzaq basyp.

Jýirikte de jýirik bar sýrinbegen,

Aqyn ýni jiynda dýrildegen.

Qan maydanda beldesip talay erler,

Baluanda da baluan bar býgilmegen, – dep bir qoydy.

Búryn bolmaghan әdet. Ólim turaly әngime aitty. Ólim bolghanda da Sýiinbay, Sýiekenning dýniyeden óter sәtin әngimeledi. 

Qisybay men Tәiteli Sýiekeng dýniyeden kósherden bir kýn búryn baryp, keshu alysypty. Atagha tartyp úl tumaydy. Qisybay aqyn da, bolys ta bolyp kórdi. Biraq әkesi Sarybaygha tarta almady. Tәiteli de atqaminerlerden aspady. Auyldyng kýiki kólenkesinde qalyp qaldy. Sýiekeng Sarybay men qosa Qisybaydy da syn tezine alghan ghoy. Ózi de óleng arnaghan. Onda tym jas edi. Búrymdy alyp qashqandaghy múny taghy bar.

... Qaysysyn maghan sonyng ep kóresiz?

Áketsem ózim tandap ókpelersiz.

Sýiekemning sýigenin oilasanyz,

«Óleng bolsyn serigin» dep berersiz! – dep arnau aityp edi. Al Sýiekeng tipti qatty ketip edi.

Apyr-au, myna jatqan Sarybay ma?

Joldasy Sýiinbaydy tanymay ma?

Qyrghyzdy qazaqpenen aidap jegen,

Basynda shuyldaghan malyng qayda? – dep beyit basyna kelip amandasqan. Al ózi she? Ózi Qisybaygha:

Ýsh toqal bolys boldy atpay-shappay,

Qisybay, ne isteding ebin tappay?

Kýrtibay Ýshtoqalgha erip ketti,

Adasqan ay jaryqta aqboz attay, − degen. Beu dýniye!

... Qisybay ana bir jyly bolystyqqa talasty. Vernyidaghy oyazdarmen jaqsy qarym-qatynas ornatty, tete qúrdastyghy taghy bar.

Qaraqystaqta ýlken bir jiyn bolyp, sonyng tamashasyna kóneleu kiyimdi Jambyl kelgen. Al Qisybaydyng ýstinde jana beshpent shapan, qaraqúrym etik. Ol: 

- Jambyl aqyn, qútty bolsyn, aitsanshy, myna kiyimderim jarasa ma? – dep edi ol.

Sonda ne dep edi? IYә, jana kiyimdi maghan da alyp beresin, ne basqalardyng sózin sóilep ketermin degem-di:

Búl Jambyl bir sóilese qyzyp keter,

Pәtua – birligindi búzyp keter.

Ebin tauyp ústamay óshiktirsen,

Baylap-matap qoysang da ýzip keter, − dep bazyna aitqan.

Obaly ne? Sózden qoryqty ma, aghayyndyq ókpeden seskendi me, Qisybay etik tiktirip bergen.

Ýmbetәli men Saparghaly qarap otyryp, ótken kýndi eske týsirdi. Sol Qisybay Ýmbetәli men Saparghaly qúsap kónilin súrap, keshu alysugha barghan. Sony esine týsirdi. 

– Áy, Ýmbet, – dedi Jambyl:

Ólendi bay jasap otyryp,

Eki kózdi ashyp otyryp,

Eki ayaqty basyp otyryp,

Aytpasa óleng qalghyp ketedi.

Bayaghyda Sýiekeng nasharlap jatqanda kónil súray Qisybay men Tәiteli kelip edi. Solardy kórgende Sýiekeng nege ekenin qaydam, tastýiin bolyp, basyn kóteredi.

- Keshe Alla betimdi noqtalap, jaghymdy qarystyryp, tilimdi kýrmep edi. Býgin qayta bosatty, sendermen qoshtassyn degeni shyghar, − dep ekeuimen keshu alysty. Ertesine dýniyeden ótti. Aqyret suyn ózim qúidym...

- Jәke, neni aityp kettiniz? – dedi Saparghali. − Fashisti jendik. Jenisti toylap jatyrmyz. Jýzinizdi Kenes odaghy bolyp toylaydy әli...

- Fashisti jenetinimizdi ózim de bilgem, al myna ajaldy jene almaspyz... Ólsem de ólenimdi aityp keteyin. Endi armanym joq, − dedi.

... Jambyl týs kórdi. Týsinde aq boz at minip alysqa kóz salyp túr. Múnartaudyng ishinde Búrym ba, Aykýmis pe búrandaydy. Qyzyl jolbarys ýzengisine taqaulasyp birge jýgirip keledi.

Qayt qyzyl qasiyetim – jolbarysym,

Alataudan aqyrghan,

Jauyn jenip japyrghan,

Qarasayday úl tuar!

Sen soghan iles!

Endi bir qarasa jolbarysy joq eken...

Shóje-Kempirbaydyng kónilin súray barghanda «kókala ýirek qosh dep úshty» dep ólenimen qoshtasqan. Men qyzyl jolbarysymmen qoshtastym bilem.

Saparghaly Begalin tiksinip qaldy.

Jambyl Jabaev 1945 jyldyng 15 iini kýni Ýkimet auruhanasyna týsti. Biraq sózinen janylghan joq. Ángime aitty...

- Mening pirim Sýiinbay, qasiyetti edi ghoy jaryqtyq. Andas Aqymbek balasy dýnie salghan. Ony ózdering bilesinder, ózi datqa, ózi aqyn әri Sauryq batyrdyng inisi bolatyn. Sol dýnie salghanda Sýiekeng jaryqtyq aitqan eken:

Alpystyng altauynda Andas óldi,

Sarybaydy ekey shulap jerge kómdi.

Ózimning tústasymnyng bәri ketti,

Bayqasam, endi Nәubet maghan keldi.

Endi dayyndala berinder. 

1945 jyldyng 22 iini kýni úly jýrek soghuyn toqtatty. Sol kýni Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiyteti qazanama jariyalady.

«Sovet halyq poeziyasynyng alyby, qazaq halqy ghasyrlyq danalyghynyng qazynasy, sovet zamanynyng jyrshysy, HH ghasyrdyng Gomeri – Jambyl Jabaev qaytys boldy».

Úly aqynnyng mәngilik ómiri bastaldy.  

Sony. 

Uәlihan Qalijanov,

filologiya ghylymdarynyng doktory, ÚGhA akademiygi

Abai.kz

6 pikir