Ámirhan Balqybek. Aua týstes jyr (jalghasy)
Baba-yrym
Babalar yrymy boyynsha tili shyghuy kesheuildey bastaghan sәbiyge itayaqtan su ishkizedi eken. Sonday jaghday mening basymda da qaytalanypty.
Jútandaumyn, demen biraq jarlymyn,
Baba yrymy, әlegi emes jarghynyn.
Qyzyl tildi sózge iyiltu ýshin de,
Itayaqtan sudy da ishken bar kýnim.
Itayaqtan sudy da ishkem, sókpegin,
Ayyptargha ózge kýnәm kóp menin.
Yrzyghymdy tabam qazir enbekpen,
Tildi biraq iyemdendim tep-tegin.
Itayaqtan sudy da ishken bar shaghym,
Kez emesti ol kónil kýpti, arsa mún.
Sen sharshadyng sәndi quyp, men bayghús,
Baba-yrymgha bagha tappay sharshadym.
Itayaqtan sudy da ishkem, Babanyn
yrymyna minezi jat qalanyn
kóshesinde kóp - kórikti qyzben de,
Qyzyp ketsem yryldasyp qalamyn.
Osy boldy-au zamananyng óleni,
Kóp bolghan song kór sezimi, kóbeni.
IYsi tilge iylikpegen tilderge,
Itayaqpen tamaq bergim keledi,
Qúday saqtasyn.
1990 j. 11 nauryz
Hat
Sen súlusyn,
Sabyrlymyn men biraq,
Ánge ainalsan,
Estiytúghyn men qúlaq.
Búltsyng ba,
Tosqauylyng tau da men,
Seni qughan jeldi demen
jau kórem.
Bozara atqan tanym bolsan,
Baba-yrym
Babalar yrymy boyynsha tili shyghuy kesheuildey bastaghan sәbiyge itayaqtan su ishkizedi eken. Sonday jaghday mening basymda da qaytalanypty.
Jútandaumyn, demen biraq jarlymyn,
Baba yrymy, әlegi emes jarghynyn.
Qyzyl tildi sózge iyiltu ýshin de,
Itayaqtan sudy da ishken bar kýnim.
Itayaqtan sudy da ishkem, sókpegin,
Ayyptargha ózge kýnәm kóp menin.
Yrzyghymdy tabam qazir enbekpen,
Tildi biraq iyemdendim tep-tegin.
Itayaqtan sudy da ishken bar shaghym,
Kez emesti ol kónil kýpti, arsa mún.
Sen sharshadyng sәndi quyp, men bayghús,
Baba-yrymgha bagha tappay sharshadym.
Itayaqtan sudy da ishkem, Babanyn
yrymyna minezi jat qalanyn
kóshesinde kóp - kórikti qyzben de,
Qyzyp ketsem yryldasyp qalamyn.
Osy boldy-au zamananyng óleni,
Kóp bolghan song kór sezimi, kóbeni.
IYsi tilge iylikpegen tilderge,
Itayaqpen tamaq bergim keledi,
Qúday saqtasyn.
1990 j. 11 nauryz
Hat
Sen súlusyn,
Sabyrlymyn men biraq,
Ánge ainalsan,
Estiytúghyn men qúlaq.
Búltsyng ba,
Tosqauylyng tau da men,
Seni qughan jeldi demen
jau kórem.
Bozara atqan tanym bolsan,
Ertenmin,
Kóriktisin,
Kýlking ottay.
Órtendim.
Órtenip em óshkenim joq,
Qaytagha
Jalyndaghan jyrgha ainaldym
jayqala.
Seni kórsem ózekti órter shoqtay mún,
Syrymdy úqsang menindaghy joq qayghym.
Sen kóksing be, erni kepken jering men
Saghan sodan bar qúpiyam kóringen.
Biyiktesin,
Tómendemin.
Bar ma amal
Súlulyqqa sezim barda arbalar,
Jan-jaghymnan jeti el sәlem berse de
Jalghyzdyqqa bolyp aldym arlanar.
Ghashyq adam ne demeydi,
Kýlmegin.
Jasyp aitqan sózim emes búl menin.
Qalay sýiem
Bile almadym, bilmedim
Bolmasa da erinde aiyp, tilde min.
Sheshimindi ait,
Bos sózdi úghar joq shama,
Men qaqsadym,
Al sen biraq qaqsama.
Sende anar,
Alaqan bar al mende,
Arystanmyn
Jeme-jemge kelgende.
Tyndaushym sen,
Sodan bolar,
Kergidim.
Tórttaghanmen tórttabandap qalatyn
Hayam bolmay
Kóp bóskenim -
Erligim.
Apta tastap keldim taghy aragha,
Sen de meni jayymdy úghyp baghala.
Ayly týnde әngimem bar aitatyn
Itti ýrgizbey shyqsanshy endi dalagha.
1990 j.
* * *
Mahabbat ýshin bir eken essiz, esting de,
Shyn ghashyqtarda bolmaydy eken es mýlde.
Dәl mendey seni saghyna ansap jalghanda,
Dәl mendey seni sýimegen shyghar eshkim de.
Dәl mendey seni sýimegen shyghar eshbir jan,
Ózindi izdep tal týste kóshe, kesh qyrdan,
Men qazir, janym, shayyr bop jýrmin jany mún,
Mahabbat jayly jazatyn әr týn bes jyrdan.
Qaraqat kózing esime týsse es ketip,
Qanghyp ta ketem kósheni kezip, keshtetip.
Janarym túnyp, jasyp ta qaytam ýige men,
Menireu halde týsire almaytyn eske týk.
Bәri de seni úmytsam degen bir tilek,
Bir tilek bolmay otyram taghy jyr kýrep.
Kóktemning týnin jaryq qyp jarqyldarymen,
Qauyshqan búlttar jatqan shaq kókte kýrkirep.
1990 j.
Shamyrqanu
Ór tenizdin
Qaytuy men tasuyn
Ay biledi...
Bir búl emes jasuym.
Jarylugha shaq-shaq qaldy shydamym,
Odan beter kelip ketti ashuym.
Payghambar dep qúrmettegen arabta
Kóripkel dep dәriptegen Babylda,
Aqyn úlyn tenep bergen jarymgha
Ne betimmen kórinemin myna elge,
Ne aitamyn myna essiz qauymgha?
Keshir,
Esil ketse menen bir aiyp,
Aqyl aitqan auyzyndy úrayyn.
Sanalaryn sәlde aghartqan moldalar
Jaynamazgha bas qoyghanda
Jyrgha bas úrghandyghyn sezbey me eken,
Qúdayym!
Men tughan shaq
Mezgil sirә óliara,
Qasiyetti qamaytynday qoragha
Jalanayaq dep sógedi, al ózi
Jalanayaq barmaytynday molagha.
Jýieli oidyng jeteginde jýrmey me!
Tek tәtti emes,
Qatty aitady-au til keyde.
Qoynyma salsa qyzyn qaqpas shal
Menen batyr úl tuaryn bilmey me?
Jolsyz týnde
Júldyzynan adasqan
Bir men be ekem,
Ol jayly endi jaq ashpan.
Baqytym bar bir basyma jetetin,
Óz dalam bar, jútar auam, bar aspan.
Ór tenizdin
qaytuy men tasuyn
Ay biledi...
Bir búl emes jasuym.
Kýn kózinen úyaldy ma kóktegi,
Sabasyna týsip qaldy-au ashuym.
Esh ókpem joq
Jarymaghan jatyrda,
Jetesizge, Jýgensizge, Paqyrgha,
Men qoyarmyn, qoyarmyn men ólendi,
Júrttyng bәri ainalghanda aqyngha.
Bir qiyaly kerek shyghar elge de.
1991 j.
Saghdy ghazaly
Horasannyn,
Bәlkim Shiraz týbinde,
Ay qoryghan mahabbattyng týninde,
Ózine-ózi kýbirleydi qayyrshy
Qúda elining shayyrynyng tilinde:
Payghambarlyq peyilimmen qúlaghan,
Bir qylyghyng ýshin sonda únaghan,
Janyn jaldap,
Tәnin satqan kýn neme,
Arshyp seni almap pa edim kýnәdan.
Úmyttyng ba?
Úmyttyn-au!
Úmyttyn.
Múng bop kelip,
Mysym bastyn, qúryttyn.
Jany erkin kire alatyn júmaqqa
Anqau basym kórdi әkesin qúlyptyn.
Sonau kýnder
Týsiretin seni eske,
Kóz aldymda, ainalghan joq eleske
Mahabbatta jýrek jalghyz,
Jalghyzgha
Payghambar men qayyrshy bir emes pe?
Qúday kuә,
Payghambarlyq erkimmen,
Qayyrshy bop jer basugha kóndim men.
Qayys bolyp osu ýshin arqannan,
Shayyr bolyp sýy ýshin erninnen.
Amal qansha,
Amal qansha sen menin,
Jyrtyq tonnan shyn beynemdi kórmedin.
Qaqpa aldynda qúr telmirgen kezbemen
Qyryq shyraghyng bәri birdey sóngenin
Ayazdy týn
Aqyl tisti qaqsatyp,
Týisigi joq túl moyynda bas qatyp
Jabyqqanda, batatyny janyma,
Seni bay da almaytyny, tas qatyn.
1991 j.
* * *
Tau da úiyghan búl sәtte,
Aspan túnyp,
Júldyzdardy súsymen jasqandyryp
Týni boyy saldanghan salqyn ayaz,
Úshyp bara jatady tastan kýlip.
Qalalargha asyghyp múnaraly,
Jel de tastap ketedi búl arany.
Týnde jalghyz jylaghan japyraq qyz
Áldeneni ýmit qyp júbanady.
Bir izgi oigha
basqadan qalys bekip,
Kóp opynghan
bolam dep әr iste tik,
Ákesi onyng din-di anau
ghúmyr boyy
Kólenkesinen kórmegen alys ketip.
Bútaghy onyng baltanyng sabyna әli
aynalghan joq, bar shyghar baghy da әri...
Jýrekke alyp baratyn sara joldan
Múnday sәtte múng daghy janylady.
Ysty ókpege auasy ishpey daua,
Múndayda eske eshtene týspeydi-au-ә.
«Ónkey jalghyz, dýniyening tútastyghyn
«Sezdinderme-ey?» - deymin men ishtey ghana
«Bәrine ortaq úzamay kýn shyghady».
1991 j.
* * *
IYilmesti jatsang da iyip meyli,
Arman quu shynymen kýiik key kýn.
Arman - tau ghoy, qanshalyq jaqyndasan,
Súlbasy da sonshalyq biyikteydi.
Kórgenine kónil búl kónbes biraq
«Taqyr jerden batyryng ólmes qúlap»
deysing daghy tartasyng taugha tura,
Kókeyinde seniming - sónbes shyraq.
Ardan janym sadagha, jetemin dep,
Tau shyqsan, Aspan asyp ketetindey.
Jýre-jýre bir kýni jantayasyn
Ker tóbede ne taudyng eteginde:
Seniminning ornyna saparyng qap,
Armanynnyng ornyna ataghyng qap.
Aqyretti kýtetin mәngi auylda
Qaljyny ortaq qasyna qataryndy ap.
Syrgha toly әr qyryn sýiip, bekip,
Oghan daghy ózindi sýiikti etip,
Oy-Dala men Arman-Tau arasynda
Tughan jerdi bir mysqal biyiktetip.
1991 j.
Shabytty shaq
Tabighattan bir bólek kýy angharyp,
Sol kýige eltip, eriksiz qiyaldanyp.
Oy qalamgha ústatpay otyrghanda,
Sýikelmegen sauytta siyang qalyp.
Kózindi arbap san boyau tóniregin
Sezimine kóshirip ónir ónin
Kýpingende kóniling kónil emes
Gýl qaptaghan qyrday bop kórinedi-au.
Esh oida joq mezi qyp mipazdamaq
«Býkil dýnie qyz jighan jihazday-aq»
eken-au dep, keudendi samalgha ashyp,
Jelpinesing sodan song jyr jazbay-aq!
28.04.1993 j.
Aghash aitty...
Suyghy ótsin jahannyng jauyrynnan:
Ymyrasyz yqpasam dauylynan.
Dilim taza bolsa, ol - Tabighattan,
Dinim tip-tik túrghany al Tamyrymnan.
Anyz
Jigit pen qyz birin-biri
Sýigen edi sonau bir shaq.
Suyq penen sol suyqty
Jylytatyn alau qúsap.
Sert baylasty bir-birine
Jar bolugha adal mәngi.
Ras edi ekeuinin
Bir-biri ýshin jaralghany.
Ras edi, ras búl da,
Arman otqa oranghany,
Tughan jerge jau pighyly
Qanjar bolyp qadalghany.
Kirip ketti qan maydangha,
Oq tiydi de óldi jigit.
Tәnmen birge topyraqqa
Kómildi arman, kómildi ýmit.
Qayghy jandy syzdatady,
Kimge kerek qaraly arman?
Kóp úzamay qyz bayghús ta
Qúlap óldi jagha jardan.
Qajet bolsa qúrbandyqqa
Mahabbat ta shalynady.
O dýniyede, amal qansha,
Birin-biri tanymady.
Biri tozaq, biri beyish
Túrghynyna ainalghasyn,
Jәnnat baqta sayrandasyn,
Kónil qalay qayghy almasyn?
Týsti Qúday kónili de:
Úly sezim óteuine
Búl fәniyde tabysugha
Ghúmyr berdi ekeuine.
Qanat jayyp shuaqty arman,
Jayly syrgha jandy bólep.
Birin-biri tanu ýshin
Áli qansha ai, kýn kerek?
1992 j.
(Jalghasy bar)
"Abay-aqparat"