Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5478 0 pikir 12 Nauryz, 2012 saghat 05:48

Baghdat Ábishev. Áy, әy bópem, әy bópem

Besiktegi jatqan nәrestening әdepti bolyp ósuine tikeley әser eter, bastau bolar nәrse - ana mahabbaty men meyirge toly besik jyry.

Búl ómirden tipti de habary joq sәbiyding ómirge degen qúshtarlyghyn, ainalasyna degen sýiispenshiligin qalyptastyratyn alghashqy qadam - ana jýreginen shyqqan «Besik jyry».

Tәrbie jolyna jeteler, ónegeli sózdermen órnektelgen besik jyry, sәbiyding jan dýniyesine ruhany azyq berip, imandylyqtyng úryghyn jýregine sebedi. Músylman dinining sharighy jolymen bite qaynasqan dәstýrimizdi ata-babalarymyz ghasyrlar boyy myqtap ústanghany barshamyzgha mәlim. Besik jyryn auyzdan-auyzgha jattatqyzyp keyingi úrpaqqa ósiyet etkizip qaldyrghan da bizding ata- babalarymyz.

Jadyndaghy kóksegen arman tilekterin aru ana, osy besik jyry arqyly sәbiyine syr ghyp ashady. Sәbiyining bolashaqta jan jýregi móldir, túnyq bolyp ósuin qalaghan ana armany, osy besik jyrynyng sózderinde jaqúttay jarqyrap túratynyn úmtpaghan abzal.

Alayda, qazirgi tanda  ruhany dәstýrimizding әlsizdenip bara jatqan bir bólshegi de osy «Besik jyry».  Býgingi jas analarymyz besik jyryn aita ma eken? Kópke topyraq shashudan aulaqpyn, kónening kózin kórgen aq jaulyqty әjelerimiz ben abzal analarymyz bolmasa, qazirgilerding kóbi oghan asa bas qatyrmaytyn sekildi.

Besiktegi jatqan nәrestening әdepti bolyp ósuine tikeley әser eter, bastau bolar nәrse - ana mahabbaty men meyirge toly besik jyry.

Búl ómirden tipti de habary joq sәbiyding ómirge degen qúshtarlyghyn, ainalasyna degen sýiispenshiligin qalyptastyratyn alghashqy qadam - ana jýreginen shyqqan «Besik jyry».

Tәrbie jolyna jeteler, ónegeli sózdermen órnektelgen besik jyry, sәbiyding jan dýniyesine ruhany azyq berip, imandylyqtyng úryghyn jýregine sebedi. Músylman dinining sharighy jolymen bite qaynasqan dәstýrimizdi ata-babalarymyz ghasyrlar boyy myqtap ústanghany barshamyzgha mәlim. Besik jyryn auyzdan-auyzgha jattatqyzyp keyingi úrpaqqa ósiyet etkizip qaldyrghan da bizding ata- babalarymyz.

Jadyndaghy kóksegen arman tilekterin aru ana, osy besik jyry arqyly sәbiyine syr ghyp ashady. Sәbiyining bolashaqta jan jýregi móldir, túnyq bolyp ósuin qalaghan ana armany, osy besik jyrynyng sózderinde jaqúttay jarqyrap túratynyn úmtpaghan abzal.

Alayda, qazirgi tanda  ruhany dәstýrimizding әlsizdenip bara jatqan bir bólshegi de osy «Besik jyry».  Býgingi jas analarymyz besik jyryn aita ma eken? Kópke topyraq shashudan aulaqpyn, kónening kózin kórgen aq jaulyqty әjelerimiz ben abzal analarymyz bolmasa, qazirgilerding kóbi oghan asa bas qatyrmaytyn sekildi.

Aytugha úyat әriyne, qazirgi uaqytta  besiktegi sәbiydi úiyqtatu ýshin, oinatu ýshin úyaly telefondy nәrestening basyna qoyyp danghyraghan shetel muzykalaryn qosatyndar barshylyq. Ol әli damymaghan sәbiyding psihologiyasyna qalay әser etedi? Ony oilap jatqan ata-ana kem. Bala týgili eresekter qoldansa, ziyany kóp úyaly telefonymyz besiktegi balagha qanday ziyan keltiretinin oilansaq qayti?..

«Balanyng besigi- keng dýniyening esigi» dep danyshpan Tóle by babamyz aitqan. Besik keng dýniyening esigi bolsa, sol esikte jatqan sәbiyding estigeni danghyraghan esh tәlim-tәrbiyesi joq shetel muzykasy bolsa, balanyng miy shayqalyp ketpeydi me?

Besik jyryna baylanysty týrli zertteuler gazet- jurnaldarda jaryq kórip jatady.  Alayda, soghan nazar audaryp, oqityn,  jattaytyn qyz kelinshekter ileude bireu shyghar.

«Jas balagha qazaqtyng әldiy-әldy dep bastalatyn besik jyryn jyrlau kerek. Búl jyrdyng kýii de, sózi de tәtti» - dep aqiyq aqyn Maghjan Júmabaev aitqanday, besik jyryn aitu әrbir ananyng sәby aldyndaghy boryshy. Ony oryndamasaq ata- baba dәstýrine qiyanat jasaghanymyz. «El bolamyn desen  -- besigindi týze»  dep tekten- tekke aitylmasa kerek. Keleshek býldirshin jas buyn sanaly da inabatty bolyp óssin desek qazirden bastap tәrbiyeni besik jyrynan bastaghanymyz jón.

Qoryta kelgende, besik jyry keleshek qogham múragerlerining tәrbiyelenuine әli de bolsa óz yqpalyn tiygizeri haq.

Besik jyrynyng bir ýlgisi retinde Múhtar Áuezovtyng dramasy boyynsha qoyylghan Ghaziza Júbanovanyng "Enilik-Kebek" operasynan alynghan Enilikting Besik jyryn úsynyp otyrmyn.

Enilikting Besik jyry

Áy,әy bópem,әy bópem,

Án aitayyn bal bópem.

Án tyndaghyng kelse eger,

Jәne aitayyn jan kókem.

Bópem mening ay ma eken,

Sheker me eken, bal me eken.

Oynaqtap bir bәigeden,

Ozyp keler tay ma eken.

Tas búlaqtar tauda eken,

Jas qúraqtar sayda eken.

Kólben, kólbeng úshatyn,

Kóbelekter qayda eken.

Áy,әy bópem, әy bópem,

Úiyqtadyng ba, ay kókem.

Aldaghangha kónetin,

Anqau kókem qayda eken.

Baghdat Ábishev,

QazÚÓU art-menedjment

mamandyghynyng 2 kurs studenti

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371