Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2275 0 pikir 12 Nauryz, 2012 saghat 06:00

Qúrmanghaly Ashanúly, kәsipker. Alpauyttar nege qúpiyalana beredi?

El ekonomikasyn az ghana uaqytta óz uystaryna jinap alghan, bar bolghany on shaqty-aq megaholding. Elimizde IJÓ 40 mlrd dollar bolsa, sonyng 32 mlrd dollaryn nemese  80 payyzyn alpauyttar óndirip otyr. Biraq, odan Qazaqstan halqynyng әleumettik jaghdayy jaqsaryp kete qoyghan joq.Kerisinshe, bay men kedeyding arasy alshaqtap, elimizde júmyssyzdar sany kóbeyip,alpauyttar turaly qoghamda әr týrli jaghymsyz pikirler aitylyp jatqany jasyryn emes. Olar ózderin qazaq burjuaziyasy sanap, el ekonomikasyn algha jyljytyp otyrmyz dep esepteydi. Parlament pen Ýkimet te olardyng mýddelerin qorghaydy. Búryn da, qazir de qarapayym halyqqa ómir sýru ýshin qyzmet kórsetip otyrghan strategiyalyq manyzy zor, memleket qarauynda bolghan kәsiporyndargha alpauyttar auyz sala bastady. Mәselen, alpauyt monopolisterding kesirinen tariftik qyzmetaqy kýn sanap ósip, sharyqtap barady. Kýndelikti ómir sýruge eng qajetti qyzmet aqylardyn, azyq týlikpen ózge de túrmystyq tauarlardyng qymbattauy qarapayym halyqqa qatty batuda. Kez kelgen iri kәsiporynnyn, banktyng jarghylarynda olardyng nemen ainalysuy kerek ekendigi ap-anyq jazylady. Jogharyda aitylghanday bizding alpauyttar ózderining júmysyna qanaghat tútpay, negizgi júmys salasyna ýilespeytin basqa salamen ainalysuy tipti úyat, óreskeldik dep aitsaq artyq bolmas.

El ekonomikasyn az ghana uaqytta óz uystaryna jinap alghan, bar bolghany on shaqty-aq megaholding. Elimizde IJÓ 40 mlrd dollar bolsa, sonyng 32 mlrd dollaryn nemese  80 payyzyn alpauyttar óndirip otyr. Biraq, odan Qazaqstan halqynyng әleumettik jaghdayy jaqsaryp kete qoyghan joq.Kerisinshe, bay men kedeyding arasy alshaqtap, elimizde júmyssyzdar sany kóbeyip,alpauyttar turaly qoghamda әr týrli jaghymsyz pikirler aitylyp jatqany jasyryn emes. Olar ózderin qazaq burjuaziyasy sanap, el ekonomikasyn algha jyljytyp otyrmyz dep esepteydi. Parlament pen Ýkimet te olardyng mýddelerin qorghaydy. Búryn da, qazir de qarapayym halyqqa ómir sýru ýshin qyzmet kórsetip otyrghan strategiyalyq manyzy zor, memleket qarauynda bolghan kәsiporyndargha alpauyttar auyz sala bastady. Mәselen, alpauyt monopolisterding kesirinen tariftik qyzmetaqy kýn sanap ósip, sharyqtap barady. Kýndelikti ómir sýruge eng qajetti qyzmet aqylardyn, azyq týlikpen ózge de túrmystyq tauarlardyng qymbattauy qarapayym halyqqa qatty batuda. Kez kelgen iri kәsiporynnyn, banktyng jarghylarynda olardyng nemen ainalysuy kerek ekendigi ap-anyq jazylady. Jogharyda aitylghanday bizding alpauyttar ózderining júmysyna qanaghat tútpay, negizgi júmys salasyna ýilespeytin basqa salamen ainalysuy tipti úyat, óreskeldik dep aitsaq artyq bolmas. Mәselen: alpauyttardyng avtotúraq, dýken, sauna, kólik jóndeytin sheberhana, qonaq ýi, janarmay qúyatyn stansiya siyaqty shaghyn kәsipterge iyelik ete bastauy shaghyn jәne orta biznesting damuyna orasan zor kedergi keltirude. Olar jergilikti sheneuniktermen til tabysyp, júmys istep túrghan shaghyn kәsiporyndardy shetke yghystyryp, bankrot qylady. Alpauyttardyng kesirinen aqshasy joq qarapayym halyq shaghyn jәne ortasha kәsippen ainalysa alar emes.  Onyng ýstine,  ókinishke qaray, alpauyt kompaniyalardyng qarjylyq jaghdayy, jyljymaytyn mýlikteri  turaly eshtene bilmeymiz. Bәri qúpiya týrde. Endeshe,  búl daghdarystan shyghudyng joly bar ma? Ol ýshin alpauyttardyng betin halqqa búru kerek. Iri-iri kәsiporyndardy korporativtik menedjmentti endiru arqyly basqaru qolgha alynuy tiyis. Korporativtik basqaru degenimiz-toptyq mýddeni bildiru degen sóz. Damyghan órkeniyetti elderding iri trans-últtyq korporasiyalary halyqpen yntymaqtasqan týrde júmys istep, elining ekonomikasyn birigip kórkeytedi. Mysaly:Amerikadaghy iri últtyq kompaniyalardaghy aksiyalardyng 50%-y amerikan halqynyng qolynda. Elimizde shiykizat salasynda júmys istep jatqan sheteldik investorlyq korporasiyalarda da óz halyqtarynyng aksiyalary bar. Jyldyng ayaghynda halyq diviydent alyp túrady. Sheteldik últtyq kompaniyalardyng barlyq qyzmeti ashyq, olardyng qalay júmys istep jatqanyn aqparat qúraldary arqyly halyq bilip otyrady.

Taghy da qaytalap aitamyz, qazirgi elimizdegi megaholdingting basshylary óz kәsiporyndarynyng naqty qarjy jaghdayyn jәne barlyq esepterdi halyqtyng aldyna ashyp kórsetkisi kelmeydi, qúpiya týrde júmys isteydi. Jәne olar qor rynogyna shyghugha mýddeli bolmay otyr, halyqqa diviydent bergisi joq. Óitkeni olar aksiya paketterin bólmey, tolyq týrde kәsiporynnyng ózinde saqtaghanyn qalaydy. Aksiyanyng memlekettik paketine halyqty ortaqtastyrmay, ózderi iyemdengendi jón kóredi. Eger órkeniyetti elderdegidey aksiya erkin saudagha týsse ony halyq satyp alyp, aksionerler bolyp, megaholding basshylarynyng aldyna óz talabyn qonggha qaqyly. Búl aksionerler retinde zandy da. Kәsiporyndy búlay basqaru korporativti menedjmentting qalyptasuyna alyp keledi. Eger, korporativtik basqaru jýiesi júmys istep ketse, jinaqtaushy zeynetaqy qorlaryna óte timdi bolar edi. Jinaqtalghan aqshagha iri kompaniyalardyng aksiyalaryn satyp alyp, olardyng diviydentin alyp, aqsha bir qorda túrmay qazirgidey ainalymgha týsip, jinaqtaushy qorgha orasan zor tabys týsedi. Búdan ýkimet te, halyq ta útady. Mysaly, 2005 jyldyng (01.07) zeynetaqy aktivterining jiyntyq kólemi  557,5 mlrd tenge mólsherin qúrady. Ay sayynghy ósimi orta eseppen 11,8 mlrd tengege jetti. Biraq, ókinishtisi, elimizding qor rynogynyn, sonyng ishinde, әsirese, korporativtik qúndy qaghazdar rynogynyng jetkilikti dәrejede damy almauy zeynetaqy qorlarynyng mýmkindikterin tolyq paydalanugha bóget bolyp shyqty.

Shirkin, qarapayym halyq megaholdingterding aksiyalarynan diviydent alatyn bolsa, әleumettik jaghdaylaryn jaqsartatyny sózsiz edi ghoy! Ókinishtisi, sheteldik jәne otandyq megaholdingter osy uaqytqa deyin halyqpen qoyan qoltyq júmys istegisi kelmeydi.

Búnyng artynda qúpiya bolatynday nendey gәp bar? Bәlshebekter tәrbiyelegen keshegi «kedey-kepshektin» balalary baylyghyn nege ózining tól halqymen bóliskisi kelmeydi. Qazaqstannyng ken baylyghy barlyghymyzgha ortaq emes pe? Qansha jerden zeynetkerlerge zeyntaqy qosylghanmen әleumettik jaghdayy nashar azamattarymyzgha, ýkimet tarapynan aqsha berilgenimen ol az. Ýkimetke, sheneunikke qomaqty aqsha bolyp kórinui mýmkin. Biraq, sol qomaqty aqshany, әlgi milliondaghan azamattargha bólgende týk te bolmaydy. Mәselen, búryn   1000 tengege bazargha baryp biraz zattar alugha bolatyn. Al qazir sol 1000 tengege týk te ala almaysyz. Sebebi, inflyasiya deytin aidahar bәrin jútyp  jatyr. Ony qarapayym halyq emes, ýkimetting ózi de tizgindey almay otyr. Eng bolmasa, jylyna bir ret halyq, megaholdingterden ózine tiyesili aksiyadan diviydent alyp otyrsa, әl auqatymyz azdap óser edi. Bizde ol da joq qoy. Osy kýnge deyin megaholdingten halyq diviydent alypty degendi  estigen emespin. Halyqtyng kópshiligi ýnemdegen aqshalaryn amalsyzdan bankting dipozitterine saluda. Al, payyzdyq ýlesi óte tómen bolghandyqtan  da, búdan bankirler útyp, baida. Eger sol dipozitke salghan aqshalaryn kópshilik iri-iri megaholdingterding aksiyalaryna salsa, kerisinshe halyq bayyr edi. Sol kezde bank pen megaholdingter ózara bәsekelestikke kóship, halyqqa ynghayly bolyp, eki jaq ta tóleytin payyzdyq mólsherin kóteruge mәjbýr bolar edi. Áriyne, búl biz ýshin әzirge arman ghana... Eger, qor rynogynyng qalyptasuy osylay qala berse, ekonomikamyz qansha damyghanmen, kele-kele búnyng ózi barlyq jaghynan tejeushi faktorgha ainaluy mýmkin.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371