IV

Jótelgende qabyrgham qausap týskendey qinalystan ter búrshaqtap ketetin boldy. Sol qausaghan qabyrghalar ishek-qarnyma kirip alghanday batyp auyrady. Ár jótelgende bir «jan-tәsilim» kezenine jetkendey agha-bauyrlar ýrpie qalysady da, әke-sheshe kýbirlep, qúdaygha syiyna qoyady. Keshte kóp jótelemin, sondyqtan «jan tәsilim» de әr kýni keshti kýtip túrghanday. Sheshem kóbinese oqugha bergen ókinishin aitady.

- Til ótti, - deydi ol, - oi, әttegen-ay, moldalyqta nemiz bar edi!..

- Zerten! - dep kýrsinedi әkem. Qabaghyn qarsy jauyp alyp, tamyrymdy ústaydy, -til ótken emes!

- Onda nege ompiyp otyrsyn, bir dәru isteseng bolmay ma?

- Dәri joq, ayanyp otyr deymisin, bәibishe-au!.. Tym bolmasa jylqynyng mayy tabylsa!..

-Sonda osylay otyra berseng tabyla ma?

-Qaytemin endi, qanghyp jýrgenimde olay-búlay bolyp ketse qaytpekpin!

- Osylay otyrsan, «olay-búlay» bolmay ma?

- Biraz tynyshtala túrsa, qaydan bolsa da tabar edim-au!

- Tynyshtalar dep otyryp, mýlde tynysh tapsa qayttik, qúday-au!.. Álimjan qojany shaqyrayyn ba, dem salsyn!

- Qoy ony, qoy! Qúday betin әri qylsyn onyn!

- Zerteng bolghanda da, búl tilden bolghan zerten, úyat-namysy joq, shaqyryp keleyin!

IV

Jótelgende qabyrgham qausap týskendey qinalystan ter búrshaqtap ketetin boldy. Sol qausaghan qabyrghalar ishek-qarnyma kirip alghanday batyp auyrady. Ár jótelgende bir «jan-tәsilim» kezenine jetkendey agha-bauyrlar ýrpie qalysady da, әke-sheshe kýbirlep, qúdaygha syiyna qoyady. Keshte kóp jótelemin, sondyqtan «jan tәsilim» de әr kýni keshti kýtip túrghanday. Sheshem kóbinese oqugha bergen ókinishin aitady.

- Til ótti, - deydi ol, - oi, әttegen-ay, moldalyqta nemiz bar edi!..

- Zerten! - dep kýrsinedi әkem. Qabaghyn qarsy jauyp alyp, tamyrymdy ústaydy, -til ótken emes!

- Onda nege ompiyp otyrsyn, bir dәru isteseng bolmay ma?

- Dәri joq, ayanyp otyr deymisin, bәibishe-au!.. Tym bolmasa jylqynyng mayy tabylsa!..

-Sonda osylay otyra berseng tabyla ma?

-Qaytemin endi, qanghyp jýrgenimde olay-búlay bolyp ketse qaytpekpin!

- Osylay otyrsan, «olay-búlay» bolmay ma?

- Biraz tynyshtala túrsa, qaydan bolsa da tabar edim-au!

- Tynyshtalar dep otyryp, mýlde tynysh tapsa qayttik, qúday-au!.. Álimjan qojany shaqyrayyn ba, dem salsyn!

- Qoy ony, qoy! Qúday betin әri qylsyn onyn!

- Zerteng bolghanda da, búl tilden bolghan zerten, úyat-namysy joq, shaqyryp keleyin!

- Joq, bәibishe, onda ózim-aq dem salayyn! - Ákem jýginip alyp óz bilgenin oqy berdi. Ýshkire berdi. Onan sayyn jótelip, onan  sayyn qysyldym. Bar bilgenin oqyp bolghan siyaqty, qatty kýrsindi de, sylq týsip otyra ketti.

Búl - lajsyzdyghynyng shegine jetkendegi edi, ajaldan saqtay almasa da, Álimjan qojadan saqtaugha tyrysty bilem, bir tәuekelge bekigendey shirap, jenin týrdi bir kezde.

- Peshke otty kóp jaq!.. Ákel kәresin, kәresin әkel! - dep jedel búiryqtar týsirdi de, qabyrghamdy qaqtap, qyzdyryp, sylap, sinirip otyryp, kәresin jaqty. Dәl auyrghan qabyrghalarymnyng astyna iri sausaqtaryn batyra kelip saldy sonan son. Men shyrqyrap kettim, raqymsyz týske enip alypty, jalynuyma qaraytynday emes, Biygeldi men shesheme qol-ayaghymdy bastyryp qoydy. Qabyrghalarymdy syqyrlata qayyrdy kelip. Men talyqsyp ketippin. Esimdi jighanymda ýy ishi bolyp betime tónip túr eken. Taghy jóteldim, biraq búrynghyday emes, qatty qinalmay jóteldim.

- Qanday súraq? - dep súraghan әkeme basymdy iyzedim, - qoydyng qúiryghynan bir qasyq bolsa da tauyp әkel dep Biygeldini júmsap edi, sheshem de, Bighazy da jýgire jóneldi. Endi úiyqtap qalghan bar kórshini oyatyp, may súraugha ýy ishi týgel attandy. Anda-sanda bir qasyq maydy qyzdyryp, úrttatyp, әredik-әredikte qabyrghamdy taghy da solay maylap aqyryn-aqyryn qayyra berdi. «Raqymsyzdyghyn» qoyyp, ýnim shyqqanda qolymdy bosata qoyady. Tang bozara jótelim júmsaghanday, sol rayyna qarap qabyrgham da oghan kenshilik etetin bolghanday sezildi. Ákem bir qúmyrany juyp, tazartyp әkeldi de, sýt pisirim uaqytta bir ret qarnym kerilgenshe dem shygharmay ýrlep jatuymdy búiyrdy. Búl - qabyrghany kernelgen óz qarnymmen kóteruding әdisi eken. Aytqanyn eki ese artyq oryndadym. Keyde qolymdy salyp jiberip, әkemshe qayyramyn. Ózindi-ózing qinasang shynghyrmaydy ekensin, sóitip qabyrgham ishke kirip, kórge qaray tartqanda men jantalasa órge qaray tartyp, ólimge qarsy ayausyz kýres jýrgize berdim. Maghan «kәlam shariyp» izdep ýsh kýn qanghyghan әkem taghy ýsh kýn qanghyp, jarty qúmyra jylqy mayyn tauyp әkeldi. Sony úrttatyp, jaghyp otyryp qayyrdy da, «hazireyildin» betin qayyrghanday boldy.

Ajal ýiden shyqsa da, esik-terezeden syghalauyn qoymady: Álimjan qojanyng kempiri men kelini kezek-kezek kiredi. Kirgen sayyn: «er adamnyng ong jaghynan ústaghan auru beker ketpeydi, sharttap oqytu kerek». «Til kózden bolghan auru oqyp qayyrmasa kem qylmay ketpeydi». «Esil balanyng es-aqylyn kemitip keter me eken» dep qojanyng da úiqysy búzylyp jýr. «Qoja birneshe ret týs kórip: osy balany bir qyzyl kelinshek pen qyzyl saqaldy shal ynghay ýiirip oinatyp jýrgenin kóripti, búl - aurudyng qyzyl tilden bolghanyn ayan etkeni ghoy». «Qyzba qyzyl qyryna alghan eken, yapyrmay, tezirek oqytsashy beybaqty dep - qoja ózinen-ózi sóilep ketetin boldy» dep «jan tәsilimdi» kózge elestetip ketedi. Búl sózder әkem joqta kelip, elendetip ketip jýrdi sheshemdi. Qojanyng kempiri osyny aita kirip, ýy ishindegi әr nәrsege qarap, әr neni izdegendey, ydys-ayaqty da, qazandy da tekserip ketip jýretinin bilgen song ghana sheshem salqyn tyndap, sayqy jauap qaytaratyn boldy.

Tynghy, elshileri esh nәrse óndire almaghandyqtan bolu kerek, «orynbasar onbasynyn» ózi kirdi bir kýni. Týs uaqyty edi. Qúnyperen bolyp, qúmyra ýrlep jatqan maghan tesireye qarap túra qaldy. Jiyrma ret qatty kere ýrlep dem alugha asyqqandyghymnan, onyng nege qarap túrghanyna kónil bólmeppin. Ol myrs-myrs kýldi:

- Yapyrmay, myna balany osynsha әurelegenderin-ay, araq bótelkesining ishindegi demning ózi jeliktirmey me!.. Balagha emes, qyzba qyzylgha medet bergendering be búl, nemene?!

- Ei, qoja, ýige kelgen bolsang bylay kelip otyr, - dep qaldy әkem, - onda júmysyng bolmasyn!

- Jappar, myna eminning kimge em ekenin týsindirshi maghan!

- Sen ony týsinip ne qylasyn, osynsha tesireyetindey ol bala sýiek ústap otyrghan joq qoy!

Ózing itke úqsatqan búl sózden moyydy bilem, qoja jalt berip әkemning qasyna kelip otyrdy.

- «Sýiegin» ne, Jappar-au, aityp otyrghan sózing tym suyq qoy ózinnin!

- Sening suyq kәsibindi jylytyp qayteyin, әr ýiding kón-qoqyrynan keshke deyin sýiek izdep taba almaysyng da, endi kelip mening balamnyng auzyn andisyn! Jilik eken dep qaldyng ba?!

Qoja darytpas suyq kýlkisimen solq-solq kýldi.

- Astaghypyralla, astaghypyralla, daua joq saghan!.. Jaqsy niyetpen kelse zahar tilinmen qarsy alasyn! Ámisha olay bolma, Jappar! Alla taghala insәn balasyn paqat jaqsylyq isteuge ghana tausiya qylghan. Balana ihylasym týskendigi ýshin bir jaqsylyq isteyin dep keldim. Ghayypqa búiyrma, myna istep otyrghanyng - balalardyng oiyny. Ua, hәh kәlam sharip ústaghan shәkirtke haram! Kem bolyp ketpesin!.. Sabyr et, men aityp bolayyn!.. Alla taghala ua tabarakanyng etken ayany boyynsha keldim, shipa bersin, ýsh kýn, ýsh týn oqimyn!..

- Sonda ne auru dep oqisyn?

- «Adamnyng tiline aspandaghy búlt ainalady», - degen bar ghoy, manayyndaghy qoshnalardyng tili ótken. Atalmysh ýsh kýn ótkenge qadar olardan eshkim kirmesin!

- Múny kim aitty?

- Týsimde kórdim. Qoshnalaryng әmisham osy balany ýiirip oinap jýredi, demek ýiiru degen-aynaldyru, almay qoymaymyn degeni, Alla taghala mәdet...

- Auzyna qara qan tolsyn, qojeke! Búl balanyng bir ay boyy otyrghan dónbegining biyiktigi, dәpter qoyghan taqtaylarynyng alasalyghy, múnyng keshke deyin túqiyp, býktetilip otyrghandyghy, bar yqylasy qaghazda bolyp tamaqty da az jegendigi sening týsine kirmeydi me?!. Qoja, sen ózing onbasysyng ghoy, dúgha ýshkirmey-aq qoy, qalghan shәkirtterding sauaby ýshin, bar da sol taqtaydy biyiktetip qoyyp ber.

- He...he...y, - dep qalghanda qoja ornynan yrshyp kete jazdady, - Bekbosyngha malay bol degening be búl!.. Búl meni qay qorlaghanyn, Jappar!

- Qorlau emes, qoja, sauap izdegen moldagha da, halayyq ýshin kýiinemin deytin onbasygha da eng sauapty is osy. Keshke sheyin sýiek izdep, tintip, timiskilep qor bolmay, ózine layyq is qyl degenim qorlau ma?

Qatty shamdanghan qoja endi óz shynyna kóshti:

- «Sezikti sekirer» degen osy! Sýiekti auzynnan tastamadyng ghoy, qanshalyq sekirip, qanshalyq jasyrghandarynmen de ashylyp jatyr olaryn! Ýkimet qúryghy úzyn, kórermiz әli!

Ákem qorqynqyrap qalsa da, qazirgi ashuy odan da basymyraq edi, kózining qaly badyrayyp, saqaly tal-tal bolyp otyrghan.

- Qasam iship jýrip qadalghanyng әli sol siyrdyng izi me!.. Qoja moldamyn dep jýrip-aq qúrqyldaytynyndy biletinmin. Sol sýieginmen mening alqymyma bet taqtay qoymaq bolsang da, joghal kózimnen, joghal! - dep aqyra qaytalady. Álimjan qoja shyghyp ketisimen shesheme alaqtay qarap sybyrlady, - ýi, kómbey tastaghan sýiektering bar ma edi?!

- Ospaq onysy! - dep kýbirledi sheshem, - bizding manayymyzdan onday nәrse taba almaydy!

Osydan keshke deyin ýdireyip jýrgen әkem ymyrt jabyla qatty qoryqty! Shauyp kelgen attyng dýbiri estildi de, shanqyldaghan «qúnquzynyn» dauysy shyqty. Baldyrlaghan sózderining ishinen «hasa» degenin mýlt jibermey neshe ret estidik.

- Qazaq dep shaqyryp túr, shyqshy Biygeldi, kimdi súrar eken! - dep әkem Biygeldini júmsady. Biygeldi kýlmsirey berip tómen qarap otyryp alyp edi, әkem ózi shyqpaqshy bolyp enkendey jýgirdi de, auyz ýiding esiginen qaray salyp qayta qashyp kirdi. - Myltyghyn kózep túr, oipyray әlgi qu qojang býldirgen siyaqty ghoy, endi qayttik?! Biygeldi shik ete týsti de, basyn tómen býrkep jata ketti.  - Janynyng tәttisin, әkenning auzyn... shúbar ittin! - dedi de ýlken shapanyn jamyla qisaydy, - al siyr úrla!.. Bәibishe, sen shyq endi, - saghan tiyise qoymas, shalym auyryp jatyr edi dey sal!

Sheshem de, Bighazy da kýlip ala jónelgende ghana, mening «janym» úyasyna qayta kirgendey boldy. Shaqyldaghan «húnquzygha» Bighazy shyghyp jauap berip jatty:

- Qay hasany súraysyn, jangudey?

- Hasa bar?.. Álimjan ma, Álimjan hoza... ol qayda, sen aitady! - dep aqyrdy «húnquzy».

-  Qaysy Álimjan?.. Oy әlgi Ma Syliynshyl Álimjan qoja ma!.. Anau ýide!..

«Húnquzy» solay qaray shauyp ala jónelgendey boldy da, sheshem kýlgen boyy qayta kirdi. «Húnquzy» bolyp jasanghan Núrghazy eken.

Býgin keshte onyng qojany bir qorqytyp qoymaq bolghandyghyn sheshem kýndiz estise de, barlyq keypi men dausynan ony mýlde tany almay qalypty. Búl kezde әkem jamylghan shapanyn serpip tastap, Biygeldige úrysyp otyr edi.

-  Úrlyq qylyp bar pәleni ózing tabasyng da, ózing kýlesin, shúbar iyt! Osy siyryng bolmasa osynshama qorqatyn nem bar edi. Po, ishegi jiylmay jetise qaluyn әkenning auzynyn! Sen ýshin qorqyp jýrmin men!

- Ol ýshin qoryqsang ózinning býrkene qalghanyng ne? - dep sheshem kýldi.

- Húnquzyda es bar ma, úrynyng әkesi dep meni de, sheshesi dep seni de qamay salady!

- Meni de qamaytynyn bilesin, miyamen jaba salmay meni nege júmsadyn!

Úyalghannan әkem qayta qúlay ketti.

- Kýlme, bәibishe, bojbighan itting osy úrlyghanan biyl ishime as toqtamaytyn boldy!..

Álimjan qojanyng býgin qanday kýige týskenimen isimiz de bolghan joq. «Húnquzygha» onyng qatyn-balasy shyghyp, «qojanyng jolaushylap» ketkenin, «qashan keletinin» bilmeytindikterin shulay aitqanyn estidik. Inir boyyndaghy kýlki әkemizge qaratyldy, ol ornynan túryp úrlyq siyrdyng eti turalghan kójeni ishkende búl kýlki tipti ýdedi. Bir jenilse qaytyp ýndemeytin әdetimen týksiygen boyy ishe berdi ózi. Biygeldi kýlse ghana shymbayyna batqanday adyraya qaraytyndyqtan, sonyng kýlkisi ghana shektelip otyr edi. Qauyrt kelip qalghan kýlkisi kójemen birge «pup» dep býrkinip qalghanda, shapalaq shýidesine kelip shart ete týsti. Bar kýlki sonymen ghana dogharyldy. Biraq, tamaq ýstinde ghana dogharylghany belgili bolyp otyrdy, nauqas mening kózim ghana bótelke ýrleumen qyzaryp jatqany bolmasa, basqa kózderding barlyghy kýlkige toly edi.

Álimjan qoja sol kýnnen bastap ózining «halayyghyna» kórinbeytin bolyp ketti. Núrghazy onyng óz әdisi boyynsha ýiine «tynshy» da kirgizip jýrdi. Syrtqy esigine kýndiz de kýrshek salatyn bolypty. Syrttan bireu kele qalsa, ol esik ashylghansha qojekeng auyz ýiding týp jaghyndaghy qaranghy kiletine kirip joghalady eken de, bәibishesi qúlyptap tastaydy eken. «Qayda?» dep súraghanda, jolaushylap ketip edi, bilmedik  múnsha ne ghyp joghalghanyn» dep qana qoyatyn bolypty. Ózi qazghan sol týrmesinen ózin sol qysta shygharmau ýshin «húnquzy» ony zerikken sayyn bir izdep shyghyp jýrdi. Elubasy myrzanyng ózi de «orynbasar onbasysyn» eki ret izdep kelip taba almay ketti. Taba almay ketetini, «úlyq» kele jatqanda ony «qarsy alyp», Núrghazy nemese basqa húnquzy «tynshylary» birge jýretin boldy. Týnde «húnquzy» izdep, kýndiz «birlesip izdeuine» qojanyng tapqan sharasy «innin» týbin «tyrmalap» terendete beru ghana bolghan kórinedi. Ákemning Biygeldini suyq qoldylyqtan tyiygha qasam bergeni siyaqty sheshem meni «til ótetin» oqudan saqtaugha tyrysty. Aynalyp ýiirilip qabyrghamdy suyqtan, «til-kózden» qorghaumen boldy. Bir aida sauyghyp túrsam da, Bekbolsyn aldyna qaytyp bara almadym. Sol bir ailyq oqu men bir ailyq auru qosylyp, meni qatty tityqtatyp tastady. Bighadilding kýndizgi asyr salyp oinaqtauyna da, Bighazynyng buaz qanshyqty qoyangha qosa jýrip shy oruyna da, Biygeldining qalagha aparyp shy satuyna da qatynasa almay, ýy baghumen boldym.

Byltyr kýzdegi jiyp alghan talqandary tausylghansha, Ergeytining kedeyleri biraz sauyqshyl da bolyp jýrdi. Onyng duy - Núrghazy men kýlkishi kelinshek edi. Ol ekeui birigip alyp, bir kýlki tudyrmay qoymaydy. Inirde ol kýlkige manaydyng bәri jinalady. Óitetini, esh ermek taba almay qalghanda ol ekeui aitysa ketip, ólenmen mýiizdese jóneledi. Múnysyn ózderi «jyn shaqyru» dep ataydy. Jynnyng bәri jinalyp bolghan son, bireuge hisa, bireuge ertek aitqyzady. Búl qystyng eng kónildi shaghy men ýshin osy inirler ghana boldy.

«Jyn shaqyrudyn» daqpyrty tómengi qorjalar men Emilge jetipti. Sol jaqtaghy bir kәri aqynnyng «Ergeyti jigitteri» degen taqyryptaghy úzaq óleninen ýzindi kelip túratyn boldy. Tegi bizding Núrghazy siyaqty «jyndar» da birdeme qúrap shygharyp, ol jaqty órshelendirip qoyatyn kórinedi. Ol úsaq óleng bayyp, bizding qorjany kóbirek ainaldyrdy.

«... Bekbosyn - sol auyldyng moldasynday,

Smayyl -  qayyrshynyng dorbasynday.

Álimjan - semgen biday masaghynday,

Smazy - tay aighyrdyng tasaghynday» -

degendey,  әrkimning basyna dәl teneumen bir soghyp keledi de, kedey enbekshilerding ayanyshty haline týsedi.

«... Qúlystaydyn[1] qazaghy

arylmay jýr azaby»

Búl taqyrypty býkil Qúlystay retinde kórsetse de, Ergeyti jigitterin onyng erekshe ókili retinde suretteydi. Oghan on dombay shiyin ashaqaylap baylap, bitshanagha qauqita basatynyn, qalagha ýsh aparyp satqanda bir kóz shaydyng әreng keletinin, qaytyp ýiine kelgende jeytin tamaghyna deyin jyr etedi.

«... Auzynda qúrghaq talqany,

shoshandaydy saqaly...»

Auyr túrmys pen azapty kәsipting Ergeytidegi qay týrin aitqanda da jyr sonyna ynghay sol kәsipshining ayaghyn suretteumen toqtatady:

«... Shiyki teri shaqayy,  kórinip túr baqayy!»

Ne istese de, basyn taugha úrsa da, tasqa úrsa da búlardyng hali osy dep ashyna kýlgeni bolsa kerek.

Sauyqshylar ózderine arnalghan osy әzilderdi de bir uaqyt aityp, kýlise tarap jýrdi. Múnday jiyn әredik-әredik bizding ýide de boldy. Biraq, bizding ýiden kóbinshe jylasyp tarasady: Emil jaqtan bizding ýige Harifolla deytin rulas, tuys kelip túratyn. Ol sheber әnshi, ólenshi jigit eken. Óz eli men tughan jerine arnalghan saghynysh ólenin ózi shygharghan әnmen aitqanda tyndaushy kәri-jastyng jylamaghany joq, bizding ýige kelgende, qalagha asyghyp ketip bara jatqanyna qaramay, qorjadaghy tanys, beytanystyng bәri jabylyp, ony qondyrudyng amalyn tabysyp jýrdi. Ol kelgende Núrghazy men kelinshegi: «Býgin taghy bir jylasyp alatyn boldyq!» dep quanady.

Óksu men ókinishin ishine tartyp alghan onyng ór dauysymen, ór naqyshymen yshqyna kóterilgende-aq,   jan perdesin dәl basqanday tyndaushy bitken tym-tyrys tyna qalysady. Qayyrmasyna kelgende oqys kenk-kenk etisip alyp, ýnsiz egiledi.

Shyn shay ishtim em ailap,

Saghyndym eldi kóp oilap.

Qiyr jaylap, shet qondym,

Qosylar ma ekem dәm aidap!

Jәmila-ay, mekening qaldy-au, darigha-ay.

- Oi, Darigha-ay! - dep kýrsinedi kәriler. Ishi bosaghanday demderin ken-keng alysady. Shemendey úiyp qatqan qasiretteri osy әnning jalynymen týgel erip ketkendey, ol kóz jasyna ainalyp, molynan aqtarylyp jatqanday seziledi maghan. Jastyng da, kәrining de - bәrining de betinen tógilip jatqanyn kóremin. Bizding sauyqshylar týgel osylay eken. Árbir kýlkining astynda kóldey lyqsyp jatqan qasiret bar da, sony bәseytetin dәri taba almay, kóz jasynan ghana dәrmen tabatyn siyaqty. «Býgin jylasyp alatyn boldyq!» dep quanysatyny sol eken. Bәrinen kóp kýletin kelinshektin, bәrinen kóp jylaghanyn kórdim.

Bizding kýlip ap jylap, jylap ap kýletin osy sauyghymyz úzaqqa barmady. Jaz shygha tary-talqan tausyla bastady, búl qorjadan jaldanba kәsip tabylmady da, Smayyldyng jerine derbes birdeme egip alugha kýsh-kólik, taghy basqa mýmkindik bolmady. Onyng ýstine әkemning de Álimjan qyrsyqtan aulaghyraq ketkisi kelip, tynshymay jýrgeninde, Emil jaqtan quanyshty bir sybys jetti: «Ilham baydyng zәiimkesinde kótere alyp qúigha beretin mol kóng bar eken. Ony aidaytyn Ógizbaydan, aghyzyp әkelip qúyatyn su - qúdaydan - Emilding dәl jaghasy. Bir týmen kesek qidy qúigha tórt aghash biday, bir shәi, onyng ýstine aqshasy da, kóilek-kónshigi de bar!» deydi. - Áke-sheshemiz qúlshyna týsti. «Bir týmenin on kýnde-aq qúiyp, bes aghash bidayyn qaghyp almaymyz ba!» dep Biygeldi dýrildedi.  Ýiding eki kórpesi men eski kiyizin ózi arqalap, qalghanyn әkeme tendedi, endigi qalghany ógiz bola almasa da, «tayynsha» bolghan basqalargha, mening jýgim eshkige artyldy, kóshe jóneldik.

«Tergeushim», talay qylmystyny qaza tekserip, «qarasat maydanyna» aidatqan tәjiriybeli kisisiz. Qylmystynyng qylmys taba almaghanda qysylyp qalatynyn da, qylmys tapqan sayyn qúiryghy qonys tappay qopaqtay beretinine de jetik kisisiz. Biz búl ret boq izdep kóshtik desek te, joq izdep kóshtik desek te sizge bәribir. Qylmystan qysylyp, taghy da qylmys izdep kóshkenimiz kóz aldynyzda túr. Búl - sizding aldynyzdan ótken kóp qylmystygha ortaq qasiyet. Al, biraq búl kóshudegi bizding odan basqa erekshe qylmysymyzgha qaray maghan óshige týsuge tolyq qaqylysyz. Menen basqa qay kýnәharynyzdyng aurudan túra sap jýk artyp, eshkini ezgeni bar?! Múny qazirgi qylmystar delosy týgil, jauyzdyq tarihynan da oqyp kórmegen bolarsyz. Mening qylmysym basqany qoyyp, jýgimdi eshkige artugha da jetti. Sol jylghy kóp kóshuden mýiizi qaraghayday kәri bórte jauyr boldy. Sol eshkining aruaghyn shaqyryp alyp, aighaq etseniz, mýiizi kózimdi aghyzar edi.

 

V

Qoqyr-soqyryn kóterip, aryp-sharshay jetken kóp jaldanbagha ol qy búldana qaldy, qy emes-au, bay búldandy. Bәrimiz týp qotaryla bir-aq shúbyrmay, bireuimiz ghana kelip kelisken bolsaq, bәldenbey, ózi belgilegen aqyny tolyq beretin de siyaqty. Ayaghyna kelgen Aysúludy tegin kýng dep tebetin bay tabany tesilip jetken ash jalshylardy ayay ma? Jariyalaghan aqysyn jarymyna bir-aq týsirdi. Enkeyip kelgenimizdi kórdi de, shalqaqtap qayta almaytynymyzdy bildi. Qidyng qasyndaghy jer tamgha janbyrdan panalay qalghanymyzdy kórip, tipti bildi. Ákem eki kýn sóilesip jarym aghash bidaydy әreng qosqyzdy da, on myng kesek qidy eki jarym aghash biday jep qana qúyatyn boldyq. Bes jýz siyr men eki jýz jylqynyn qys boyy ýiilgen kóni - Baqtynyng tauynday kórindi maghan.

- Otyz myng kesekten asady! - dedi Biygeldi.

- Assa jәne sol baghada aqysyn alasyn! - dep bay mol qolsyndy. Biraq, onyng mol qoldylyghy qúyatyn qalybynyng ýlkendigine tolyq sengendikten aitylghan eken. Bir qalybynyng ózin jóbishenki adam kótere almaytynday etip jasatypty. «Men de qúyamyn» dep qúlshynghan Bighazy qalypty kótere almay jayyna qalyp, Biygeldi men әkemiz ghana qúiygha kiristi. Biz әriyne, Emilden qúrt-balyq aulaugha ghana jaradyq. Birneshe kýn ótkende eki aghash bidaydyng jarym týmendi qúnggha da әreng jetetinin bildik, jayshylyqtaghydan ýsh ese ýlken qalyp qidy san jaghynan mandytpay qoydy. Myqty әkemiz túzaqqa týsken torghaysha typyrlady. Moynyna týsken «qyl túzaqty» aqyldy torghay sypyryp ketedi. Biraq, búl túzaqty sypyryp ketuge bizding aqylymyz jetpedi, olay bolghany bidayy jelinip qaldy ghoy! Kónshiler jan alqymgha týsti, azyq azayghan sayyn typyrlay kýsheye týsti de qyl moyyndaghy túzaq qylghyndyra berdi.

Negizgi kәsip - bizding «balyqshylyq» kәsibimiz boldy. Ózenning aghyny bәseng erneuinen órge qaray shúbaghan qúrtbalyq bizding sýzgen dastarqanymzgha da ysyra kósip kótergen shelegimizge de byjynap týsip jatty. Olar tiri kýiinde kishkene qazanymyzda oinaytyn boldy. Su ysyghan sayyn jaqsy oinaydy. Dýniyede ólimge moyynsal bolyp, «quanyshpen» óletin jәndik - osy qúrtbalyq eken. Dәl óler kezinde «asyr salady». «Boy jylynghandyghynan» su qaynasymen myj-myj  bolyp, tegis úiqygha ketedi. Búl kezde tipti biz jep jatqanymyzdy da bilmeydi. Biz qap-qara borbayymyzdyng jaryluyna qaramay sol «quanyshty» qúrttardy ghana kóretin boldyq, týste de, keshte de sony jep rahattanyp jýrdik.

«Ólmegenge óli balyq jolyghady», tauday tezekting jarymy ghana qúiylyp, biday tausylghan kezde qúrtbalyq ýrdis jelinip, sypyra may tyshqaqqa ainala bastaghan kezimizde, bizge óli balyq jolyqty: Su qúigha dayyndap jayghan kónning arasynan kishkene bylghary qaltagha salynghan bir kesek apiyn eski kózdey kýle shyqty. Ákem de kýlip jiberdi. Tirsektegi kóndi dereu juyp, ýlken jolgha qaray jóneldi.

- Búl apiynshylargha altyn esepti qymbat! - dep Biygeldi quandy, arzangha satyp qoyma!

Bir aghash zyghyr men eki aghash biday sol kýni izdep tapty bizdi. Apiyny tausylghandyqtan syrqattanyp jýrgen bir qara súry qazaq bayy ere jetti. Jergilikti auqatty qazaqtardyng da keybiri apiynshy bolyp alghan eken. Biday men zyghyr arbadan domalay týsisimen qojayyn da domalay týsip, jer ýiimizding tabaldyryghyna otyra qaldy. Ákem onyng nege olay otyra qalghanan bilgen eken. Týiening qúmalaghynday qara-qonyr «altynyn» qolyna ústata qoyyp edi, bayekeng iyiskep-iyiskep jiberip, bir kýrsindi de, bidaydayyn ýzip alyp auzyna sala qoydy. Ákem ýnile qarady oghan.

- Siz jeushi me ediniz?

- Tartushy edim, qorqorym ýide qaldy.

Mandayynan búrq ete týsken terin alaqanymen sýrte salyp jónele berdi ol. Zyghyr men bidaydy sheshem quyryp, qosyp, kelide jashydy da, aldymyzgha qoydy. Bizding de mandayymyzdan ter búrq ete týsti.

Ýy ishimizben batyp qalghan sol bәle qidan osy «óli balyqtyn» kýshimen bir aida әreng qútylyp, dereu kóshe jóneldik. Moynyna oqys kelip qalghan túzaqtan qatty shoshyp qalghan torghay endi búl manaygha toqtasyn ba, Shәueshek jolyndaghy kóp júmysshy jaldaytyn moykege qaray tarttyq. Eki eshkiden basqamyzda kýy de qalmapty. Alyptay Biygeldi men әkemizding moyyndary sol túzaqtan qyldyryqtay bolsa da ýzilmey әreng shyqty. Al sheshemizding hali búlardan da mýshkil edi. Búl kóshte eng kýshti narymyz sol eki eshki boldy. Jýkting kóbin sol ekeuine arttyq ta, «botalaryn» qosyp aiday jóneldik. Erekshe bir kýlkili dýniyeden shyghyp kele jatqanday, «keruenimiz» manyray shúbady. Jol-jónekey kezikkender, bizding biraz úyalghanymyz bolmasa, jýrisimizde pәlendey oghashtyq joq siyaqty. Kәdimgidey zor tizbekti keruen boldyq. Bizde de týie keruenining qonyrauy siyaqty danghyrlaytyn legen bar. Bizding de «jýk auyp barady, bas!», «Kóter!» dep sanghyrlaytyn aqsaqalymyz bar. Eng kemi-aq «búrau sal!» degen sóz shyqpaydy. Eshki, sirә jýk kóteruge kónse de búraugha kónbeytin tәrizdi. Sol raylaryn baghyp, búrau salmasaq ta laqtarymen ýzdiksiz manyrasumen boldy. Bizdey qylmystylargha eshki bolularyna toyghan siyaqty.

«Balam, mening ne bolghanymdy kórip kelesing ghoy, qylmystylargha týie boludan kemelekten óluding ózi jaqsy!» dep laghyna ýzdiksiz ósiyet aityp kele jatqan synaylary bar.

Kótergen jýgin moykege kýn enkeye әreng jetkizgen eki eshki, kәdimgi týieshe shógip dem aldy. Sýt shyqpay qara shay ishtik. Qabaghymyzdy teris salyp qayghyra ishtik: Óitkenimiz - moykening jýn juu júmysy toqtap qalypty, endi kәsipsiz shiqyldaytyn boldyq dep qayghyrdyq.

Bizden búryn kelip shiqyldap jatqandar tipti kóp eken. IYin tiresedi. Shaqyrayghan tymyrsyq ystyqta alan-ashyq jatqan ash-jalanash júmyssyzdar byq-byq etedi. Beker byqyldap ta jatqan joq. Biyl bar jerge tóngen asharshylyq apatty aityp, «qyryludyn» ashy týtinin morlatyp jatyr. Búl qylmysqa qalay shydarsyn! Tanerteng eki eshkini qomdap jiberip taghy kóshtik. «Qala ishinde ýkimetting tasjol júmysy bar» eken degen bir jyly sóz jyljytyp ala jónelip edi. Biygeldi men әkemiz bastatqan «tórt týie» ystyq topyraqty búrqyldata «bota-taylaqtaryn» shúbata otyryp Shәueshekke kýn enkeygende әreng jetkizdi. Jasalyp jatqan tas jol jambyldyng shyghys jaq syrtynda eken. Biz jol boyynda aghashtyng bútaqtarynan balalardyng oiyn ýshin jasaghan kýrkesindey kishkene-kishkene ýishikterge bastaryn ghana tyghyp jatqan qalyng júmysshylardy kóktey ótip, joghary jaghyndaghy jargha qaray tarttyq. Ádetimiz boyynsha sonyng bir ýngirin tauyp kirip almaq edik. Syrtymyzdan tanyghan bireuler aiqay saldy. Baqsaq kópshiligi bizding elding adamdary eken. Biz kirmekshi jardyng býgin ghana eki ýili jandy basyp qalghanyn, olardyng sýiegin de ala almaghandyqtaryn aitty. Jambyl qabyrghasynyng byltyr «húizular» oighan ýngirlerine panalaghan júmysshylardan qaza bolghandar da kóp eken. Sheshemning tórkin júrtynan birnesheuin sol ýngirler basyp qalypty. Aman qalghandardyng әdisimen biz de týndeletip jýrip, aghash bútaghynan ýishik jasap aldyq.

«Tergeushim», esinizde shyghar, byltyr biz Shәueshekke alghash ótkende Qayysbekting kishkene ýiine syimaghandyghymyzdan qala shetindegi zar-múngha toly bir mal qoragha týnegenbiz ghoy. Sonda bizge tanysqan Omar atty mysqylshyl shal bizge shәugimin berip, shay qaynatyp ishuimizge kómektesip edi. Búl joly taghy sonyng ýishigining irgesine kelip qonystanyppyz. Týndeletip bizge ýishik jasasugha Omar taghy kómektesti. Qydyrghan әielderding «ósek tappasa» óksip jylap qaytatyndyghy jayly mysqyldaudyng ornyna ózi óksip, kórgen qorlyghyn, tughan jerinen aughan ókinishin aita jýrip kómektesti.

- Meni bosqyn etip osy halge týsirgen kommunister emes, kórge kirgir nemereles inim - Bekesh!.. Qyr sonymyzgha týsip býkil tuysymyzdy qirata týrmeletti! Sibirge aidaludan qashyp aman qútylghany men edim, endi osy qúldyqta qúrityn siyaqtymyn!... Átteng sony! - dep qalshyldap ketti Omar.

- Ol - Biykesh ne orynda edi? - dep әkem shiray súrady.

- «Aq jýrek-belsendi» degen «mansaby» bar, shynynda naghyz qara jýrek edi ol, kommunist pariyasyna kirip alu ýshin bizdi qyryp beruge salyndy, izdegeni - pәle-jala!

- Aqtay, Sanatpaydyng tuysy deshi!..

Bizding kýrke Omar men әkemning osylay shiryghuymen tez qalqidy, ashuly-kekti qoldar aghash bútaghyn ashtyghyna qaramay júla beripti.

Tasjol júmysynyng aqysy - әr júmysshy kýnine ýsh uaqyt jeytin eki jýz elu gramdyq ýsh toqash edi. Júmys istemegen kýni ol da joq. Baydyng qyl tozaghynan qashyp keldgenimizde,  ýkimetting búl  tozaghyna basymyzdy túrmys eriksiz súghyndyrdy. Baydyng qiynan múnyng artyqshylyghy - әuteuir aidap jýrip istetetin  myltyqty sherikterining barlyghy boldy. Búryn ózimizdi-ózimiz aidap әurelendik qoy, múnysyna da qanaghat etpey bolmady.

Bizding ýiden daghdyly ýsh adam júmysqa ornalasyp, zәmbilmen tas tasugha shyqqan kýni men qaltyrap bezgek aurumen jyghyldym. Tórt «týiemiz» kóterip kelgen jýkting bәrin japqanda da lypa qúrly kórmey selkildedim.

Mening auruyma sheshem qalyp qarasa, jeti adamnyng jeytini eki-aq toqash bolyp qalmay ma? Bighadil qalsa, barlyq auyrymyzdy kóterip jýrgen eshkini kim baghady, ony bireu soyyp jey salmay ma! Zәmbil kóteruge jaramaytyn Bighazy qarasa, onyng da ózine layyq bir júmys izdeui kerek qoy.

Jeti auyzdy ýsh toqash jelimdeuge jete me!

- Apatay, mening qasymda Bighaysha otyrsa bolghany, bara ber! - dep jalyndym men, óz aldyma derbes dirdektey bergim keldi.

Qalshyldap-qalshyldap alyp, qatty terleuge kirisemin. Kóz ashqannan uayymdap ýirengen, bala bolyp oinaudy bilmeytin Bighaysha typyr etpey mening qasymda bolady, ter aghyp jatqanda men sugha toymaymyn. Ol tәltirektey baryp su әkelgenshe men taghy shóldep jatamyn. Áriyne, ol bir shynydan artyq su kótere almaydy, onyng ýstine tәltirektep jýrip jarymyn jetkenshe tógip bolady. Bezgekting bezildetui sóitip Bighaysha sharshaghanda ghana toqtaydy da, múnan song ekeumiz de biraz tynyshtyq tauyp, qarsymyzdaghy tas jolda ótip jatqan júmysshylargha qaraumen bolamyz. Biraq, búl qaraudyng ózi de aurusha qinaydy. Júmysshylar alystan kóterip kele jatqan qúmdy tastaryn jerge qoyyp dem ala almay mayysyp-qayysyp, býrisip-tyrysyp, terlerin sorghalata ótedi. Búlardyng tizbeginen bizding әke-sheshemiz de kózimizge ottay basylyp ótedi. Álsiz nәzik sheshemizding qap-qara bolyp  týtikken shyrayyna, auyr zәmbildi alystan kótergendikten bilegining qarymy jetpey, moynyna asyp alghan ala jibimen kóterip bara jatqanyna, zәmbildegi tastyng ýime bolyp basylghanyna... bar keypine auyr múnmen qaraymyz. Sheshemiz sol auruymyzdy jenildetkisi kelgendey, bizding túsymyzdan shiraqy, jenil ótuge tyrysady, bizge qammen qarap qoyady. Mening halimdi bile ketkisi kelip, aldy-artyna jaltaqtaydy, biraq, arttarynda sherik bar ghoy, kidire almaydy, shirkin sheshe!..

Maghan jol boyyndaghy myltyqty sherikterden basqasynyng barlyghy ayanyshty, barlyghy qylmysty, sorly kórinedi. Súp-súry bolyp tynyp túrghan aspanda, tipti býkil dýniyening ózi tútas ayanyshty, túla boyymen sorly qylmysty siyaqty elesteydi. Sonyng ishindegi eng sorlysy - myna kóp kýrke. Kýndiz ystyqqa sayalylyghy, týnde suyqqa panalyghy joq, qayta moynyn sozyp bir qyrsyqty ózi shaqyryp túrghanday kórinedi.

Ýsh toqash jetuimizge jetispedi. Emilding qúrt balyghy, boq-jyny arshylmay pysqan ashylyghymen shiqyldatyp edi, búl toqash kópe-kórneu ózining tәttiligimen shiqyldatty. Bighazy kýnde qanghyp júmys taba almay, qasapshylardan qoydyng qanyn әreng tauyp әkelip jýrdi. Áreng tabatyny, qan alushylar biyl tipti molayyp ketken eken. Talasa-tarmasa kýshi jetkeni, iyә, jylpysy ghana ala alatyn bolypty. Sóitip, tasjolshylardyng kóbining kýrkesining aldynda qan qaynap, qan quyrylyp, qan bauyrsha qatyp, pysyp jatty. Biz de ony qiyalay kesip soghatyn boldyq. Býkil qauym bolyp tegis qanqúmargha, qandy shelek, qandy qol, qandy auyzgha ainaldyq, búdan ýlken qylmys bola ma! Biz siyaqty «ayyrym kәsipshi» bar, «qoly úzyn» semiyalar únnyng kebegin de tauyp әkelip jýrdi. Bighazy ony «tuysqanshylap» jýrip tabady. Únnyng kebegin qanmen iylep, qalashqa ainaldyryp pisiretin óner bizding ýiden tasjol boyyna taraldy da, býkil qala kedeyine jalpylasty. Búl qandy qyzyl nan - bizding talantty sheshemizding tagham ghylymyna qosqan «jana ýlesi» bolyp jayyldy.

Qyr sonymyzdan qalmay jýrgen asharshylyq atty qyrsyq bizding búl dalbasamyzgha aldanghysy kelmey, auzyn eng myqtymyzgha ashty, bir týni Biygeldini alyp úrdy. Bir týnning ishinde-aq túlyptay bolyp isip-keuip alghan Biygeldi tanertengi júmys uaqytynda ornynan túra almay qaldy.

«Jyghylghan ýstine júdyryq», búl júdyryq talmau jerimizden dәl tiygendey әkem melshiyip otyryp qaldy.

- Dәrmen bolatyn birdeme tauyp bere almasaq, eki kýnnen qalmay ýziledi! - dep kýbirledi. Sheshemiz Biygeldige kórsetpey jylap otyr, әkemizge birdeme aitty da júmysqa jalghyz ózi kete bardy.

- Aldymen Aqangha barasyng ghoy! - dep jýre jalghastyrghan sózin ghana estidim, - qaytyp kelip soyarsyn!

Býgin menin  bezgegim de ústaytyn kýn edi, qúryshtap dirildete bastady. Biraq, qayghy ýstine qayghy jamaghym kelmedi, tisimdi tisime basyp otyryp aldym. Bighazy kóshege qaray jýgire jóneldi de, Bighadil eshkisin aidap ketti. Tómengi jaqtaghy Aqannyng ýiine qaray әkem jóneldi.

Aqan Qondybayúly bizding elding oryssha nedәuir oqyghan azamaty bolatyn. Ol da bizshe bosyp kelgen, byltyrghy húizu soghysynan keyin oryssha tili kәdege jarapty. Jol qúrylysyna sovetten orys tehnikter kómekke kelgen eken. Jaqynda ghana Aqan soghan tilmashtyqqa ilinipti. Ákem sol tuysynan jәrdem súraugha ketkenin bildim.

Tistengenime qaramay bezgek býrip әketip bara jatyr edi, «qayghyshyldar» ketisimen bosap kettim de, qaltyrap jyghyldym. Irkit toly sabaday bolghan Biygeldi ornynan irkildep әreng kóterilip, meni jauyp tastady da, qayta qúlady. Mening qarsy sireskenime eregeskendey bezgekting «81 jyny» bir-aq býrdi búl joly. Esim auysynqyrap ketipti. Bir kezde kózimdi ashyp qarasam qarsy aldymyzda jol jaghasyndaghy su qaynatushylardyng kýrkesi ýstinde bir «orys qyz» otyr, ol qolyn sermep-sermep qoyady. Tasjol júmysshylary sonyng aldyndaghy tayqazannan su alyp jatyr, «kun istiyk, shaydy kóp ishinder» dep aiqaylaydy. Arbakesh sart juan kótek arbagha ýiip basqan toqash әkelip edi, «nan alyndar, kop-kop alyndar!» deydi taghy da. Júmysshylar qatargha túryp bir-bir toqash alyp jatyr, «ey, sart analar jeydi, ber olarga!» dep aqyrdy orys qyz, qolymen bizdi núsqady. Biraq Biygeldi de, Bighaysha da ornynan qozghalmay qarap otyr. Sheshem ózine tiyesili bir ghana toqashyn alyp keledi. «Baryndar», dedim men qaltyrap, ózim kóz almay qarap jatyrmyn. «Bәrin al, kóp-kóp al dedi ghoy! Búryn joq edi, bir jaqsy qyz kelipti ghoy, baryndar!» Biygeldi men Bighaysha sóilep jatqan maghan qarap qana qoyady. Arbagha qaray úmtylmaydy. Nan jegisi kelip tamsansa da «úyalatyn» tәrizdi, mine, sheshemning bir toqashymen qana ýsheui shay ishuge kiristi, әne, qyz taghy aiqaylaydy, biraq, onyng tilin almaytynday, eshkim qaramaydy da!.. Áne, su qaynatyp jýrgen Joldybay atty by túz úrlap jan qaltasyna saldy. Qasyndaghy Omar kórmeske salyp jýre berdi. «Yapyrmay, osynsha ýlken kisining bir uys túz úrlaghany-ay! Yapyrmay, tilinen bal tamatyn ataqty sheshenning osynsha masqara bolghany-ay!» Áne, әne, bir sherik kelip tintti de, túzyn saldyryp aldy. Sheshem de, Biygeldi de baghjiyp qaldy sol jaqqa.

- Su! - dedim men qatty kýrsinip, sheshem bir shyny su әkelip basymdy sýiep otyrghyzdy. Sony ólermendene jútyp alghanymda ghana esime tolyq kelgenimdi bildim. Kiyimim men jamylshym malmanday su bolyp ketken eken.

- Ne ghyp sóilep ketting býgin? - dep súraghan shesheme ýn qatpay aldynghy jaghyma taghy qaradym.

Joldybay biyding túz úrlaghany ras eken, ózine-ózi qatty jәbirlengendey ol melshiyip otyryp qalypty. Qatty tiygen soqqydan es jiya almay qalghan siyaqty. Onyng oqys kýiregen janyna medet, kóniline shipa aityp jatqanday Omar men birneshe egde adam kýnirene sóilep, kýrsinip otyr. Al basqa kórip jatqandarym da osynday ras bolghanymen, әlgi «orys qyz» dep kórgenim kýrke aghashynyng úshyna ilingen qyzyl saly bolyp shyqty. Qol sermegendey bolatyny - soqqan jelemikting jelpindirui eken. Sol orys qyz bolyp kórinipti de, eleske layyq sózi de estilgendey sezilipti.

Ákem keldi, әdettegidey jarty qap birdeme kótere keldi, kózimiz ainaday jarqyrady. Aqan bireuden alajaq bir pút únyn aldyrypty da, oghan bir púttay kebegin qosa kótertipti. Kele nan iylep pisirtip berdi de, erterek tughan bir laghymyzdy bas saldy. Keshke jaqyn sorpasy pysa bergende, Bighazy qala jaqtan jylap qaytty da, Bighadil dala jaqtan kógerip qaytty. Bighazynyng bir kózi isip ketipti, sebebin әreng aitty: jana týiin tastaghan kartopty ekpettenip qazyp jatqanynda, sәilikting qojasy ýstinen týsip, baylap әketken eken. Keshke sheyin tayaqty jep-jep әreng qaytypty. Al Bighadil eshki baghyp jýrip jana bas alghan kýnbaghysty mújyp jey beripti, bet-auzy kókpenbek, tili qap-qara bolyp qaytty. Enesinen ósiyet estip, ólimge razy bolghan laghymyzdyng etin qúmday egilip otyryp jedik. Su bolyp tamshylap ta ketippiz.

Biygeldining isigi tanertenine taghy kóbeye týsipti. Sóitse de, laqtyng sorpasyna inilerining ishkizgen ashuy, әke-sheshening qayghysy qosylyp, onyng buynyn biraz bekitkendey, sendelektep júmysqa shygha jóneldi. Sheshem mýlde tyqqyshtap jýrgen qos bilezigin, qorjynnan alyp, әkeme ústata saldy da júmysqa jóneldi. Demek, eki toqashtyng súlu jýzi taghy kóringendey boldy.

Men es bilgennen beri bar eki shombal bilezik sheshemning bar qazynasy bolatyn. Qúiylyp órnektelgeli qansha jyl ótse de, ony bilegine bir salyp kórmepti. Bezenu búiymynan qatty bezetin sheshem, auyr dep syltau tauyp saqtaghan taza da, som kýmis eken. Búl zor asharshylyqtyng aranday auzyna osyny salyp, ózderi tiri qaludy keshe kenesipti.

Ákem býgin sony Ilushin jaqqa ala jóneldi. Sóitse de, suyt ketken jol, qayta oralyp, meni qatty shoshyta ketti: bylay shygha berip qayta oralghanda eki qolyn artyna ústap kele jatyr edi. Bighayshany ym qaghyp syrtqa shaqyryp aldy da, iyrelendegen bir úzyn jylandy sumang etkizip maghan laqtyryp qaldy. Men shyr ete týsip, yrshy jóneldim. Dәl qarnyma kelip tiygen tiri jylan ysqyryp qalyp irgege tartty.

- Shaqpaydy, shagha almaydy, tisi qayyrylghan, - dep әkem basu aitty sonan son, - bezgeging endi jazylady!.. Ana jylandy óltirip, terisin sydyr da, Biygeldige qaynatyp ber! - dep  Bighazygha tapsyryp tensele basyp jýre berdi.

Bezgekti әkemning osylay qorqytyp emdeytinin artynan eskerdim. Terisin sypyryp alyp, turap qaynatylghan jalanash jylanmen sol kýni týstikte Biygeldi sorpalanyp edi, ertenine isigi basylynqyrap, qayta «aryqtay» bastady. Bezgegimning ústamaghanyna men quandym. Bir jylannyng eki aurugha em bolghanyn kórgen Bighazy endi jylanshy boldy. Onyng jylan әkele jatqanyn alystan bayqaytyn men aidalagha qashamyn. Al men qorqatyn jylandy Biygeldi jep alady.

Bir kýni qashyp shyghyp, aghamyzdyng «ajalgha tajal» bolyp otyrghan sol erligine Omar kýrkesining syrtynan qarap túr edi. Qala jaqtan qonqaq múryndy beytanys qara súry bir jigit kelip, su qaynatyp jýrgen Joldybaygha sәlem berdi de, Omardyng «ýiin» súrady. Joldybay Omardyng kýrkesin núsqap kórsetti. Dem alyp jatqan Omar basyn kóterip, tigile qarady qara súrygha. Buryl saqal-múrty dir qaghyp, tikireye qalghanday kórindi maghan!..

- Aghatay-ay, aman kóretin kýnim bar eken-au, - dep qara súry jigit Omargha qarap qauqalaqtay úmtyldy, - assalaumaghalaykum, amansyng ba, agha!.. Aghekem-ay, saghynghanym-ay!

Aryp, qaljyrap jýrgen Omar ornynan jas jigitshe jep-jenil yrshyp túrdy:

- Oipyr-au, Bekeshpisin! Seni de kóretin kýnim bar eken-au, - dep qúshaqtasa ketti qara súrymen, - bauyrym-ay, men de saghyndym-au!

Qara súrynyng betine betin taqay bergen Omardyng auzy juan qara súry múryngha sap ete týsti de, qyrshyp júlyp kep aldy. Qara súry Bekesh ókirip qaldy da, sanqiya qalghan kensirigen basyp otyra ketti. Auzy tolghan múryndy artyna qayyryly týkirip tastaghan Omar kempirinen qúmghandy ymdap súrap, auzyn shayqady. Bekesh túmsyghyn basqan kýii atyp túryp jónele berdi. Qarap túrghandardan lәm dep auzyn ashqan eshkim joq. Bekeshting Omar aldyndaghy qylmysyn bәri de estigendey de, kek sertining kesimi ainymay oryndalghanyna bәri razy bolghanday. Jerde jatqan tútas múryngha týrshige qaraghan men ghana sheginip ketip kýrkeme kirip aldym. Tiri adamnyng tiri júlynghan múrnynan jylan jylyraq kórindi. Biygeldining aldyndaghy jylannan seskenbedim endi.

- Omekenning jýrek auruy endi jazyldy-au, shirkin! - dep kýrsindi Biygeldi! - әkeme Aqtay da osylay bir kezikseshi, aiqara basqan qyrsyqtan bir arylyp, sergip qalar edi.

Omar múryndy bir qúrghaq tómpeshikke aparyp kóme saldy da, ornyna keng tynystay kelip otyrdy:

- Ortasha túrmysymdy «qúlaqqa» jatqyzghan osy múryn qonqiyp alyp, tynyshtyq bermep edi maghan! Mine, endi tynyshtaldym, ózi de tynyshtaldy!.. Búl jerde onyng aryzyn qay qúnquzy tyndar eken, qәne!..

- Ózi qaydan kele qaldy múnda? - dep súrady bireu.

Qara jýrek әmse «aq» bolyp kórine bere alar ma, momyn júrtqa istegen qastyghy ashylyp qalghan song qashyp shyqqan ghoy! Oshaqqa ot jaghyp otyrghan Joldybay by taqpaqtay jóneldi:

«Kók túmsyq netken túmsyq,

Kópke pәle etken túmsyq,

Ózgege kór qaza jýrip,

Óz týbine jetken túmsyq!»

Ákem qaytyp kele jatqanyn kórgen song basqa sózdi tyndamadyq. Saudagha shorqaq әkemiz qaladaghy bir baydyng mal basqarushy darghysymen dostasyp qaytqanyn aityp berdi. Alyp kelgen esh nәrsesi joq. Bilezikti «dostyqqa» ótkizipti de, qaytypty. «Dosymyz» qazaq әielimen ýilengen Mәmet túrsyn deytin úighyr eken.

- Qyr-syryn, jәi-kýiin bilmey túryp, qay dostyq edi múnyn!  - dep qaldy sheshem, - әy aldandyn-au osy!.. Ol bir alayaq, qu ghoy tegi!.. Bilezigindi aldap soqqysy kelmese, dos bolyp nege qyzyqty deysin!..

- Túrmystan qysylsandar kóship kel dedi!

- Qysyludy bylay qoyyp, qyrylghaly otyrghanymyzdy aittyng ba?!

- Ayttym, «kelisimen bir búzauly siyr beremin» dedi!

- Dostyghynnyng basy-qasynda bolyp, bilezikti bergenindi kórgen eshkim bar ma?

-Bilezikti jyrtiya kýlip qara qatyny salyp alghan, onyng qolynan auyly kórmedi deymisin!

- Niyeti dúrys bolsa, kóship baruyna tym bolmasa bir ógiz bermes pe edi, jýkti jayau kóterip shúbyruyndy kórgisi kelgen qanday dos ol.

- Tez jeteyik soghan, - dedi Biygeldi, - kóship bir jaqqa zytyp bermese ne qylsyn!..

Qoqyr-soqyrymyz tórt «týienin» ýstine taghy artyldy da, taghy kóshtik.

- Adam ispetti sol Mәmet aldasa, dostyqqa, adamdyqqa tipti, qúdaygha da senimim osymen ayaqtasar! - dep qoyyp qap kótergen әkemiz aldygha týsip tensele jóneldi, - «Tәnir qaqysynan, dos qaqysy auyr», qúdaydy auyzgha alyp dos boldyq, qúday aldynda dostasqan aqiyrettik dos aldasa, kim aldamas!.. Qoy, bәibishe, kýnәgha beker batpay barghanda kórelik!

Ákemiz Shәueshekten nedәuir alysqa - Ilushinnen, Bozdaqtan ótip, odan Emil jaqqa baryp dostasqan eken. Biz ara qonyp, ayaghymyz tútas qorghasynday auyrlap, әreng kóteriletin bolghanda, taqym-taramysymyz rezenkedey sozylyp bolyp, endi sozylugha kelmey qalghanda, buyndarymyz dir qaghyp әreng jettik. Dos auylymyzdyng sary ala júrty kóringende jýregim zu ete týsti: «dostyn» júrty bos qalypty. Ákem týtigip ketti, ózine Biygeldi kózining qyrymen qaraghanda, biz bir-birimizge jautaqtay qarasqanymyzda onan sayyn qysylyp, onan sayyn túnshyqty. Jýgin júrtqa tastay salyp, jyrtyq taqiyasyn qolyna aldy da, ýn-týnsiz býlkildep jele jóneldi. Kóz úshyndaghy bir auylgha qarap býlkildep barady. «Dosynyn» kóship barghan jerin bilmek siyaqty. Ákemning tóbesi әreng kórinse de әli býlkildep bara jatqany anyq bayqaldy. Oily-qyrly sary dalada yldigha qaray domalaghan dop syqyldy sol bas әr qyrgha bir soghylyp, әr kedergige bir qaghylyp, әr qyrsyqqa bir shalynyp, yrshy domalap barady. Sary aspan, shaqyrayghan sary kýn sary uayymnyng laysang tenizindey, sarylghan sary dalanyng tolqyndary da sap-sary siyaqty, sary dón, sary belester kórinedi. «Qara dop», «sary tolqyndargha» sýngip kózden tasalandy.

Ýnsiz daghdarghan  sheshemiz sol jaqqa qarap otyryp auyr kýrsindi.

- Osynday dýniyede aq kónil adamnan sorly jan bolmaytyn siyaqty ghoy! - dedi bir kezde ózine-ózi sóilegendey, eshqaysymyzgha qaramay, - tuystyqqa da, dostyqqa da, jaqsylyqqa da әbden aldanyp talay «baqytqa» kenelip, talay sorlanyp kórgen adamnyng qolyndaghysyn kórip qúiryghyn búlghandatqan beytanys bireuge taghy da aldana saluyn qarashy!..

Álgi qara dop qayta kórinip, bizge qaray qayta «domalady».

- Ózi bidaysha quyrylyp jýrgen adamdy biz taghy quyryp, kýidire bermeyik, - dep sheshem Biygeldige qarady, - endi qyjyrtpay-aq qoy!.. Tabarmyz, taba almasaq laj ne, qúdaydan kýttik!..

Basyn tómen salyp, yrghala jetti әkem.

- Olar Abdyra jaqqa kóshti deydi, - dep bar buynnan bir-aq aiyrylghanday sylq etip otyra ketti, - «Abdyra» anau qara qabaqtyng ar jaghy, Tarbaghataydyng anau adyry ghoy, qayda qashyp qútylar deysin!.. Biraq, sonyng myna súmdyghynan qoryqtym, dos bolyp jaryta qoymas, birdeme bermese qaytaryp alsaq bolghany...  Qúdaydan bezgenning ózi eken!

- Endi qaytemiz, ózing quasyng ba, jabyla quayyq pa?

- Búl qu dalada nemiz bar, bәrimiz qotaryla baryp, bir-aq basuymyz kerek qoy!

Sol júrtqa shay qaynatyp ishtik te, sol júrtqa týnedik. Salqynda jýrip alu ýshin eki eshkini erte qomdadyq. «Tórt týieni» daghdyly jýginen basqa auyspaly jýk Bighaysha edi, ony sheshemiz ben Bighazy kezektesip arqalady. Tótelep Tarbaghataydyng bókterine qaray shúbadyq.

Búl retki kóshimizding «saltanatyn» sóileuge qinalamyn. Bәrin sóileu paydasyz, sebebi, ony surettep kórsetkenimmen, bizge syilyq bermeysiz ghoy, «tergeushim».

Sizge keregi - qylmys, búl ýshin el izdip, shól kezgen iyesiz búralqy itting delosynda bolatyn qylmystardy bizding delomyzgha da qosyp jiberseniz bolghany. Onda itting de ystyqqa shyjityn mayy bolmaydy, bizdiki siyaqty qany ghana kebedi. Múrnynan alghan demge ol da qanaghattanbay auzyn aranday ashyp, tilin salaqtata obady. Onyng qylmysy da qarnynyng qay jerinde ekenin taba almaysyn. Qyldyryqtay bolghan bel omyrtqasyna jasyryp, jabystyryp alady da býktetile býlkildeydi. Anda-sanda túmsyghyn bir kóterip qoyghany bolmasa, ol da basyn jerden almay býlkildeydi. Túmsyghyn kóterip qoyatyny - qylmys izdegeni. Basyn jerden almaytyny - tәnirining salaqtyghynan tastap ketken birdemesi kezdeser me eken degendey sasyq dәmesi. Múndayda tәniri salaqtyq etpesin be, sonda da biz siyaqty búralqynyng kәsibi osylay bolady. Birazdan song týnilu men dәrmensizdik saldarynan býlkildeuin qoyyp, ilbuge týsedi. Búralqy da qolamtaday ystyq tastaqqa bizshe tasyrqaghan tabanyn kibirtiktep әreng basyp, bir belenge shyqqanda búrang etip qisaya ketedi. Nemese shonqiyp otyra qalady. IYen dalada jolay otyra berse ólip qalatyndyghyn taghy bilip, taghy ilbiydi. Búralqy da joq izdegen biz siyaqty, birese olay, birese búlay qanghidy. Búralqygha da auyl iyti ósh bolady.

Búralqygha bizding osynday jalpylyq úqsastyghymyz bolsa da, bizding odan әldeqayda artyqshylyghymyz bar-dy. Búralqy jalghyz ózi salt qanghidy. Al, biz shittey-shittey shýiebóri siyaqty shúbyra qanghimyz. Búralqynyng kóteretin jýgi joq. Al, biz baylyqty әreng kóterip qanghimyz jәne ol búralqy it emes pe, biz adambyz. Eshkige jýk artudy da bilemiz...

Sayyp kelgende iyesiz búralqygha býtindey úqsay qaldyq. Býkil Abdyrany timiskiley shúbyryp, «dosymyzdy» taba almadyq ta, bir búlaqtyng boyyna búralyp-búralyp qúlay kettik, eki eshki de tas tóbesinen úrghanday súlay ketti.

Qara ýngir jaqqa kelmese, Abdyragha kelmedi degen birnesheuding sózimen kesh bata qara ýngirge әkem men Biygeldi jóneldi. Eki auylgha baryp súraghan eken, olar onday adamdy bilmeytindikterin aitypty. Ýshinshi auylgha baryp súrasa, týn ishinde úry siyaqty kórinip, ózderi tergeuge týsipti. Jalynyp-jalbarynyp jayyn aitqan әkeme bir ghana jón aitylypty.

- Mәmet Túrsynyng túra túrsyn, búl jaqta tipti Mәmet atauly darghy da, Emil jaqtan kóship kelgen mal da joq. Ózdering aman ghana qaytyp ketinder, búl jaqta mal joghalyp jatyr! - dep qúdaygha qaraghan bir qariya Amandyq jaqqa qayta quypty. Sóitip, soydauylday eki myqtymyz bizdi tang bozara әreng tapty.

- Kebek nan tausyldy, - dep jariyalady sheshem, - endi qyrylmay túryp, kóterme biday tauyp orayyq!.. Qúdaydan kýttik.

Osy bir «qúdaydan kýttik» deytin sóz qúrydym sharasyzdyqtan shyghatyn sóz ghoy. Sóitse de, әkeme bir toqashtyng kýshin bergendey boldy, ol әbden aryghan kәri bórtening jýgin, sheshemning jýgi - Bighayshany da óz jýgine qosyp bir-aq kóterdi. Onyng birneshe kýnnen beri dem almaghanyn aityp, jýkti bólip kótermek bolghan shesheme ýzildi-kesildi shiraq jauap qaytara kóterdi:

- Qoy, bәibishe, meni ayama endi, seni ómirlik azapqa salghan - men búralqymyn. Myna kishkene kýshikterdi de kóz ashqaly sorlandyryp kele jatqan menmin! Senderding aldarynda menen ýlken qylmysty joq!.. Alla taghala ómirlik laghnat qamytyn kiygizip qoyghan meni ayaudyng ózi - auyr qylmys!

- Jә, ada-kýde tausylma endi! - dep sheshem jylay erdi sonynan.

Kór degeni ghoy, bәrin kóreyik. Biygeldi de, bәrimiz teng dәrejeli  búralqymyz. Bәrimiz teng dәrejeli qylmystymyz. Sebebi, qylmystynyng týp tamyry - qúmar qúlqyn. Shyndyq osy emes pe, endeshe fakt te sol. Sol tizbekte tamaqqa qúmartpay, tirshilik ýshin tyryspay kele jatqan qaysysymyz bar. Bәrimiz qúlqyn izdep shúbyryp kelemiz ghoy. Kýndiz kýlki, týnde úiqy kórmey, osynshalyq aryp-ashyp jantalasa izdep jýrgenimiz - qylmystan basqa esh nәrse emes ekenin sizden basqa kim týsinbek.

 

VI

Biz endi Qara qabaqqa qarap qúldadyq. «Dosty» izdeuge oratyn bidaydy qosa izdep qúldadyq. Eginshi - dual ýilerdi aralaghanda, malshy kiyiz ýiler kózge mýlde shalyqpaytyn boldy. Pisip túrghan shaghyn ghana bidaydy kórip, tastaqty tóbe bauyryndaghy tam ýilerge búryldyq. Óndirqan atty orta sharuanyng bidayy eken. Qara múrtty semizshe qara qazaq, bizding týgel qausap túrghan shyrayymyzgha sydyrta qarap shyqty da, qazbalap saudalaspady:

- Maqúl, orynyzdar, júrt narqyn da kótereyik!.. Áne bir bos ýiimiz bar, soghan týsip, aldymen biraz dem alynyzdarshy!.. Balalarynyz ne qyp shaldyqqan osynsha?!

- «Jút jeti aghayyndy» deydi shyraghym, - dedi әkem, - osy saparda olargha men qosylyp, segiz aghayyndy bolghan son, ne jany qalsyn búlardyn.

Óndirqannyng bidayy tórt aghash bidaydyng orny eken, júrt narqy boyynsha «aghashyna aghash» - tórt aghash bidaygha kelistik te, sol kýnnen bastap aqymyzben kóristik. Bizding jayymyzgha qarap, ol kók búrshaghyn da, susyndyq ýshin qauyn-qarbyzyn da ayamady. Oraugha kótertken bidayynyng qasyndaghy qauyndyghyn da qosa kótertkendey peyil bildirdi.

- Biz de bir shәkene ghana eginshimiz, әiteuir bidayymyzdy shashpay, taza oryp berinizder, - degen talabyn aitty.

- «Syigha syy - syragha bal!» - dedi әkem, masaghyn da qoymay tazalap orugha kiristi.

Júttan qalghan adamnyng ózi de jút, kózi de jút siyaqty. Ýsh kýnge deyin bizding jútqynshaghymyz qúrghamay jeumen boldyq. Sheshemiz ben Bighayshadan basqamyz eginning basynda, qauynnyng qasynda ýsh kýnnen song ghana kýluge jaradyq.

- Ýi, osy qauynnyng iyesining aty Óndirqan ba, Júldyrqan ba? - dep kýldi Biygeldi. Qaunynyng pysqanyn tauysyp, endi shiykisin әkele jatqan Bighazy men Bighadilge kýldi, - júldyrqan emes bolsa, shiykisin júlmandar endi, ózderi júlatyn birdeme qalsyn!

Tirshilikting silkinui siyaqty estildi osy kýlki. Kýlki degen ózi de sonday qúbylys qoy, Ergeytiden shyqqannan beri estilgeni osy edi. Tiri qalghanymyzdy endi bilgendey boldym, jel qughan qanbaqsha domalaghan shirkin tirshilik qaysy tasqa, qaysy aghashqa soqpady. Ýsh ay boyyna qattysymen basymyzdyng mynghy-dynghysyn shygharyp әkelip, túmsyghymyzdy tәttisine tirey qoyyp edi, ýsh kýnnen son-aq kýlip jiberdik. Úmytqan kýlkimizdi tanyghan son, taghy úmytyp qalmayyq degendey taghy kýldik. Kóp jelingen kók búrshaq pen kók qauyn qarnymyzdy tipti kóp «kýldirdi». Bireuimizding qarnymyzdaghy «kýlkini» alystan estip qoyyp bireuimiz kýlemiz. Yshqyryn ústap túra jónelgende bәrimiz kýlemiz, kezek-kezek jýgirip, kezek-kezek kýlistik. Japa-tarmaghay jýgiretin dәrejege jetkenimizde kýlkini әkemiz short tyidy: kóp kýlkiden tyi ýshin kók qauyndy short shektedi.

Kýlki shektelisimen oryp jatqan bidayymyz da bitti. Baugha basyp bolysymyzben Abdyradaghy Baghalday deytin sibening jiylmay, qauipke úshyramay túrghan bidayy bar degendi estidik te taghy kóshtik. Kýlkimizdi tauyp bergen Óndirqangha, júldyrghan qauynyna rahmetimizdi aityp kóshtik.

Eginning jiynterin kezinde qystyq azyq tauyp alu bәrimizding kókeykesti armanymyz boldy da, Baghalday jaqqa bar yntamyzben býlkildedik. Eki eshki de týie bolghandyghyna búl joly úyalatynday emes, daghdylanghan úlyqty januardyng ózindey-aq ensesin kótere zaulady. Artqy eki «týiemiz» tipti kóterinki, atan siyaqty adymday basty. Búl ekeuining arqasynda ydys-ayaqtan basqa baqanday eki aghash biday bar, biz alshandamay kim alshandasyn. Úyattan aiyrylghan «dosymyzdy» izdeudi úmytyp ta kettik.

Sәuletti baqshagha oranghan kishigirim qalashyqtay ýlken qorja alystan asqaqtay kórindi, Baghaldayymyz sol eken. Manayy jasyl shalghynday jayqalyp túr. Onyng deni apiyn ekenin ózimiz kele jatqan jol boyyndaghy apiyn taqtalarynan bildik. Al qyzyl, aq sary gýlderi samsaghan jasyl japyraq kýn núrymen kózding jauyn alady. Baghaldaydyng bidayyn izdegen adam, jazyq betkeydegi ol «jәnnetqa» baspay, shyghys jaqtaghy sary dalagha - Sibeti jaqqa tura tartu kerek eken. Biz de qiyrlap shyghysqa tarttyq.

Kiyiz ýi, jer qopyn, shóp kýrke, balaghan aralas birneshe ýy otyrghan oimauytqa kýn bata jetkenimizde, Baghalday egindigining sheti osy ekenin estidik!. Bәri beytanys kóringen song shettey qonystanugha tura keldi. Ákemiz «juntuyn»[2] súrap arghy shettegi bir kiyiz ýige ketti de, basqamyz qisaya-qisaya qaldyq. Sol kiyiz ýy janyndaghy arbany qorshap, qiyar jep túrghan jigitter bizge ýnsiz qarasyp qoyady. Tegis granat laqtyrugha búiryq alghan bir top әskershe, bir kezde bizge qaray qiyardy jaudyryp kep jiberdi. Tozyp ketken qúmdauyt júrttyng tozany aspangha kóterildi. Shannyng ortasynda  qaldyq. Qiyar jerge týse byt-shyt bolyp laysha shashylyp jatyr. Tandayymyz keuip kelgen biz bir týskenine bir qarap qoyyp tamsanyp jata berdik. «Granatshylar» kiyiz ýiden bireu shygha kelgende qoya qoydy da, ol kire bere taghy jaudyrdy.

- Yapyrmay, mynalar ne degen әuleki, - dedi sheshem, - jarym arbasyn laqtyryp tauysty!

- Áuleki emes, jeneshe, - dep Biygeldi týsingenin aitty.

- Kiyiz ýidegi juntuynan úrlap taqtyryp túrmay ma, shóldep kelgenimizdi bilip, jany ashyp túr.

Bighazy art jaqtaryndaghy eki qopynyng arasynan kirdi de, bireuining ústatqan dorbasyn ala qashty. Biygeldi sol bir top jigitting bergen qiyarlaryna emes, peyilderine quandy.

- Jaraydy!.. Osynday jigittermen birge istese múnyng ishinde talay Núrghazy bar-au shirkin. Birauyzdylyqtary bayqalyp túr!..

Biygeldi búlargha qosyla almady, biday egindigi әli alda, juntuy da basqa eken. Biz tanertenine taghy kóshtik. Bir qyrattan asyp qaraghanymyzda keshegi bir kórgen «sary dala» kýn núrymen kóz qamap, tayaudan kórindi. Qara jolmen shúbyra jóneldik. Aldymyzdan qúiyndatyp kele jatqan tórt-bes salt attyny kórgen әkemiz bizge joldan shettey jýrudi búiyrdy. Artyndaghylary dalbaqtap qansha shapqanymen aldynghy qaragerding jorghasy shaldyrar emes.

- Mynau - Baghaldaydyng shauiyesi bolsa kerek, - dedi әkem, - әlgi auyl búl soyqannyng keletinin keshe estip ýreylenip otyrghan.

Biygeldi jýgin qoya salyp әskershe qalt túra qaldy da, týndegi jigitterden estigenin aitty.

- Kishi shauie bolsa menshe túra qalyndar! Osylay qúrmet bildirmese, sabap ketedi deydi! Eki eshkiden basqamyz qatargha kelip Biygeldishe qaqiya qaldyq.

- Ei, úrymysyndar, qaytyndar! - Shauie osyny aityp ars ete týsti de, eki auyz sózi bitkenshe qúighytyp óte shyqty. Osynday «әdemi» sóz shyqqan auyzy toly altyn tis eken. Ars ete týskende jarq ete týsti. Jýzi de, kózi de qyp-qyzyl kýreng qútyrghandardyng qúdayynday tizginsiz, tym asqaq beynesin bir-aq aqtaryp ótti.

- Mynau mas pa?! - dedi sheshem, әkemiz bir kýrsinip alyp, jýgin qayta kóterdi.

- Búl ónirding lauiyesinen keyingi kishi qúdayy osy!

-«Qaytyndar!» - dep ketti, oraqshy kerek emes bolghany ghoy!

- Joq, bәibishe "qúday bolghanymen myna qalyn  bidayynyn  ne kýide ekenimen, ony kim oratynymen isi joq "qúday" búl. Onyng juntuy biledi, soghan sóileselik!

"Lauliye, shauliye" degen terminderdi kýbirlep aita ilestim men. "Ýlken últtyq dәreje" dep týsinip edim, múnym kemirek týsinik eken. Keyinnen úqsam, "ýlken baba", "kishi baba" degen sózder bolyp shyqty. Demek, jer iyesining osy qútyrghan úly búl ónirdegi halyqqa "kishi baba" atalghany ghoy!.. "Ýlken babasy" - Baghaldaydyng ózi! Týp maghanasynda "jaratushy iye" degenge sayatyn osy bir dәstýrli sóz hanzu tilinde "myrza" degende ghana jep-jenil aitylady eken. Qúlshylyq psihologiyasynyng búl elge apiynnan da terendep singenin ainaday kórsetetin osy ataulardy jana kelgen biz de jep-jenil kórdik. Olardyng óz atyn biletin búl ónirding jergilikti halqy osylay atap jýrgende, bilmeytin biz qalay atarmyz.

Baghaldaydyng qatarynda Doghalday deytin bir shonjar taghy bar eken. Búlargha "jaratushy iye" bolarday qúdiretting qalay bitkenin "Qalday" degen sózden izdep taptyq: on segizinshi ghasyrdyng songhy jartysynda jonghar handyghy joyylghannan keyin, Jonghariyagha kelgen mәnju armiyasynyng jýz basylary búl jerde "Qalday" dep atalypty da, búl qaldaylar mansabyn paydalanyp, manayyndaghy jerding bәrin tartyp alypty. Sóitip, jer iyesi bolghan myqtynyng jergilikti eginshilerge jer tәniri ataluy qiyn ba. Baghalday - solardyng bәrining múrageri. Shynjanda Yan-Jin ýkimetining dәureni ótip, búlardyng qaldaylyghy qalsa da, qrs eteri qalmaghan siyaqty. "Lauiye", "shauiyeligi" búrynghy qalpynda eken.

Biz osy "tәnirdin" egindigine keldik. Shauie Lauiyening kishi úly eken, "ýlken Shauiye" dep atalghan ýlken úlyn kórmedik te, "kishi Shauiyenin" әlgi búiryghyn tyndamay keldik. Ákemning aitqanynday bolyp shyqty. Keng alqapty bir-aq qaptaghan sary biday sary múrtty qazaq juntudy qatty sastyrghan kórinedi. Kelgen adamdy "aghashyna aghash" narqynda orugha talghamay qabyldap jatypty. Oraqqa kelgen basqa jalshylardyng jolymen biz de jer ýy qazyp aldyq. Tóbesin shóp - shalammen jaba salyp bidaygha kirdik. Oraqshy qansha kóp bolghanmen, bidaydyng ol sheti men búl shetine kóz jeter emes.

Juntudyng ólsheuinshe әr aghash bidaydyng orny Óndirhannyng aghashynyng ornynan eki ese kólemdi eken. Eki aghash túqymnyng ornynan bir aghash btdaygha otyrghyzudyng amalyn solay tauypty. Aydahardyng aldyna kelgenimizdi, onyng egini aidahardyng óz úzyndyghymen ólshenetinin bile qoydyq. Kýnine "bir aghash" bidaydyng ornyn týsiremiz dep kirisken әkem men Biygeldi eki kýnde әreng oryp boldy. Ekeuinen tógilgen ter aidahar tandayyna júghyn bolmasa da tandap saylaghan juntuy - sol terdi tajal auyzgha tamyza beruge qúmar Qyzyrhan deytin eng jaramsaq pendesi eken. Aydahargha enbekshi qanyn ishkizip, jaghyp sonysymen oghan qydyr bolghysy kelgen Qyzyrhan eshbir oraqshyny ayaytynday emes, tóselgen әrqanday myqty oraqshy kýnine ýsh shyn[3] biday týsire almay qalghanyn aityp zar qaghyp jýripti.

Oraqtyng tabysyna sýienuge bolmady. Ákem men Biygeldiden basqamyz týgel masaq teruge attandyq. Esi dúrys oraqshy múnday naryqqa dúrys ora ma? "Saqalyna qaray iskek" qoldanyp shapqylay beripti. Oraqshydan masaqshynyng tabysy ónimdi kórindi.

Jorghasyn qúighytyp Shәuie kelse de, egin basyna kelmeydi eken. Juntudyng ýiinen attanyp jýrdi. Bizge dýrdiygenimen juntulyqtyng da beyshara mansap ekenin bayqaymyz. "Kól qoryghan qyzghysh" jas toqalyna qyzghysh bola almapty. Qojasy kelip ornyna tóngende, juntu oraqshylargha baryp týnep jýrdi. Al shauie joqta, әriyne, ózi shauie ghoy, bir kýni bir oraqshynyng jas әieline de shauie bolghysy kelipti. Biraq, odan joly bola qoymaghany әshkere bola qaldy.

Biz juntu ýiining aldynghy jaghyndaghy bidayy tasylyp bosaghan anyzdan masaq terip jýrmiz, juntung jer qopyndardyng arghy shetki bireuine baryp kirdi. Kýzenning aighyry kirgen indegi kýzenshe shanq-shúnq etip bir kelinshek shygha keldi de, juntudyng kiyiz ýiine qaray jýrdi. Symbatty kelinshek juntudyng aqsúry súluyn sylandata jetelep shyqty da, óz ýiine tartty. Sary kýnmen shanqighan saghymdy dalanyng ystyq anyzaghy onyng aityp bara jatqan shaghymyn bizge de anyq jetkizdi, bәrimiz de qaray qaldyq.

- Anauyndy tyishy!.. Jaqsylyqsha aitqanyma qoyar emes! Kýieuime susyn aparyp bereyin dese... jibermey qyljaqtaydy. Biz onday kәsipting adamy emespiz! Sen túrghanda nesi bar bizde! IYrelendegen úzyn sary juntu jer qopynan býksheng qaghyp shygha jóneldi de, qiystap oraqshylargha qaray tartty. Áyeli jedel basyp sonynan qosa sóiledi:

- Toqtashy, ei, toqtashy! Men jetpey jýr me edim!..

- Ýige bar! - dep aqyryp qaldy juntu, - óshir ýnindi!

- Óshirmesem qaytpeksin, neshe ret keshirdim seni!.. Qútyruyn!..

Eri úzap ketkenshe qarap túrghan ol, qúighyta qayttty da ýy ishining tu talapayn shygharyp syrtqa shygharyp berdi. Esikten tabaq ta, tas ta, eki-ýsh shyny da atyldy. Aqyrynda syrtqa ózi atylyp shyghyp, jer oshaqtaghy kýldi shashty. Óshpegen shoqtar  da qyp-qyzyl bolyp, jelmen úshty.

Jer ýilerimizding ýsti qalyng shóppen bastyrylghan edi, bizding qopyn men juntu ýiining arasyndaghy bir qopyn - auru kempirding qopyny bolatyn. Kótermege ainalghan eki kishkene jetimi jerdi jóndep qaza almaghandyqtan, jarym-jartylay shóp kýrke bolyp shoshayyp túrushy edi. Bizben birge masaq terip jýrgen ol eki jetim jilinshikterin shidiytip túra jýgirdi de, kýrkeleri jaqqa súlu kelinshek shashqan shoqty su qúiyp óshirdi.

Masaq terip kýn kóruge kelgen jetimder ashugha mingen juntudyng juntuyna jón ýirete almady. Shesheleri neshe kýnnen beri shygha almay kýrkesinde jatqan. Syrtta keli týiip, kójelik biday shanshyp túrghan bizding sheshemiz kelip ot jóninde "kelinine" eptep qana basu aityp shaqqanday boldy. Týlkidey jarau sylang naqtyly kókjaldyng ózi eken. Basylghany sol, keshke jaqyn juntu qaytqanda tipti qúiyndatty. Biz esik aldynda kishkene qyrmanymyzgha jighan-tergen masaghymyzdy jayyp, jabyla tayaqtap, toqpaqtap jatqanbyz. Ár kýni keshke jaqyn býkil auyl satyrlatyp osy kәsippen bolatyn. Pulemetshe ýzdiksiz taqyldap birine-biri úlasyp ketetin "osy soghasty" juntu ýiindegi soghys basyp týsti bir kezde. Juntu men juntudyng juntuy shanqyldasyp-shartyldasyp ketti de, ashy bajyly kóterildi. Bajyl shanqylgha, shanqyl bajylgha ainala berdi.

Ymyrt jabyla oraqshylar qaytqanda ghana búl soghystyng demi ishine tartylghan boldy. Sóitse de ýy ishinde ayaq-tabaqtyn, qazan men qaqpaqtyng sharqyly toqtamay, bizge әr kýni-aq estilip, shashylghan kýl de búlttay qaptap onyng ishinen najaghaysha jarq etip shoq ta kórinip qalyp jýrdi. Juntudyng juntuynyng ayaq-qol ashuy toqtaytynday emes, óitkeni, Biygeldining mólsherinshe: "juntudan alar esesi, qaytarar óshi qaytpay" jýrgen siyaqty. Baratyn auyly da, kóretin aruy da kóp kishi shәuie búl "soghys" bastalghaly kelmegen. Ishqústa bolyp jýrgen juntudyng juntuy typyrlap jortyp egin aralap ta ketip jýrdi. Biraq, myna oraq kezinde oghan kóz sala alatyn tyng túyaq jigit egin arasynan tabyla qoyar ma. Beker kezip, beker qaytyp jýrgen siyaqty ony kele salyp taghy kýl shashuynan, taghy da ydys-ayaqtyng shyryldauynan bilinedi. Esigining aldyna bara qalghan eshkining tayaq jemey nemese moyny búralyp bir baqyrmay qaytqanyn kórmeytin boldyq.

Bir kýni týs uaqytynda bizding kәri eshkining de moyny búralyp, baqyryp jiberip qaytqanyn Biygeldi kórip kýldi:

- Tekesi emes qoy, eshkide ne kegi bar eken múnyn!

- Osy sózdi ózine men baryp aitayynshy! - dep qalghan Bighazyny shektedi ol:

- Sen ýndeme oghan, "ayghyrmen oinaghan at arqasyn aldyrady"! Qysyp jýr!

Biraq, Bighazy "qysa" qoymady. Juntu ýiinde joq edi. Týsten keyin masaqqa shyghysymen bir top eshkini solay qaray aidap barady. Juntudyng juntuy ýiinen shygha kelip, bir eshkini ústap alghanda artynan Bighazy jetip qalghan bolatyn:

- Jeneshetay-au, mynauynyz teke emes, eshki ghoy, múnyng jazyghy ne! Tekening ghana moynynan búranyz!

Juntudyng súluy syqylyqtap kýldi de, eshkini qoya bere saldy.

- Ayran ishemisin, ei, shóldep kelding be?! - dep júmsara qaldy Bighazygha, - ýige kir!

Jan-jaghyna qarap qoyyp, Bighazyny ýiine kirgizip әketti.

Bighadil ekeumiz masaqty qoyyp sol jaqqa qaray berdik. Ayran degen sóz estilgen song bizding de ansarymyz aua qalyp edi, Bighadil barayyq dep, biraq úyalyp otyrghanymyzda, Bighazy shygha qashty sol ýiden. Artynan ile kelinshek te shyghyp qarap túryp qaldy:

- Ei, men seni jeymin be, ei?!  - Bighazy aldy-artyna qaramay qashyp, bizding qasymyzgha keldi.

- Jýr, jýrinder, alysyraq baryp tereyik.

- Ne boldy, nege qashtyn?! - Biz sonyna týsip súray berdik.

- Ne boldy, Baqajay! Neshik, nege qashtyn?

- Bir shyny airanyn iship aldym, basqasyn súrama! - dep ol kýle berdi. - Tekesining óshin menen almaqshy boldy!

- Sening de moynyndy búrady ma! - dep edi, Bighazy tipti qatty kýldi. Ne bolghanyn aitpady. Tekesin de, tekede ne óshi baryn da, tekening óshin aghamyzdan qalay almaq bolghanyn da týsine almay-aq qoydyq.

Juntudyng juntuy ýiinen bir kirip, bir shyghyp, әr nәrsesin bir laqtyrghanyn kórip jýre berdik.

Bizben birge masaq teretin eki aryq jetim ish auruymen qabat qúlap, eki-ýsh kýnnen beri shygha almay qalyp edi, sol kýni keshke auru sheshesi kýrkeden zarlap shyqqanyn esty qayttyq, kishisi ólgen eken. Oraqtan aryp, sharshap qaytqan Biygeldi men tórt jigit ony jerleuge ketkende, auruyna analyq kýiinishi qosylghan sheshesi esik aldynda kóz júmdy. Bebeuleui býkil auyldy egildirgen asa ayanyshty ýn mýlde óshti.

Búl ýide endi jalghyz ynyranghan auru balasyna kempirler sheshe ólimin estirtpey, aqshamda ýy syrtyna arulap, onyng betin jauyp qoyyp edi. Ol mәngilikke tynyshtalsa da, zar ýni mәngilikke qalghanday, qúlaghyma ýzdiksiz bebeulep týni boyy estilip jatty, úiyqtay almadym. Ar jaghynda erli-zayypty juntulardyng boqtyq aitystary, alys qopadaghy óreskel maqúlyqtyng jiyrenishti qorsylynday tyndausyz qala berdi de, óler aldyndaghy ananyng ýzile shyqqan dәrmensiz zary ghana estildi. Mýlde tynghany anyq bola túrsa da, sol ýn qúlaghymnan ketpedi. Shegine jetken kýiinishting dәrmeni qalmaghan tirshilikting ayanyshty ýni ýzilip-ýzilip baryp týn bata toqtap qalyp edi. Sol kýiding eng múnly jalghasyn endi ýnsiz ghana, ishinen shertip jatqanday seziledi, sezilip qana emes, "anyq" estilip jatty.

"Ólip qalsam mening sheshem de osylay óledi-au!.. Qartayyp, qajyp bara jatqan әke-sheshem ólse, qaytyp qalar ekenmin! Men de anau ynyrsyp jatqan Túrsynday bolamyn ghoy!.. Joq, әke-sheshemnen aiyrylyp, tiri qalmau jón eken". Men osy oidan qatty qysylyp terlep kettim. Qolymdy Bighayshadan asyra sozyp, sheshemning jazyq mandayyn sipadym. Qatty úiyqtap jatyr eken. "Áke-sheshe ólmeseshi!.. Ólmeuge shara joq qoy biraq! Mening de әke-sheshem qartayyp, aryqtap ketti ghoy, óledi ghoy!" Onan sayyn qysyldym, ter búrqyray týsti. Bighayshadan asyp týsip, sheshemning qoltyghyna tyghyldym.

- Qabykenbisin?! Terlep ketipsing ghoy, ne boldy, jaryghym, qoryqtyng ba?!

Men sheshemning basyn betin, omyrauyn sipalay týstim. Tang bozaryp qalyp edi, әkem men Biygeldi oyanghanda sol sheksiz qamqor qúshaqqa tyghylyp jatyp úiyqtap ketippin.

Oraqshylar erte ketetin. Býgin qaytys bolghan kempirdi jerleuge týske jaqyn qaytyp kelmek bolyp ketken eken. Biz masaqqa shaydan song shyqtyq. Bylay shygha bergenimizde týlen tútyp jýrgen juntudyng juntuy kýldi. Taghy búrqyratty. Jel ontýstikten - sol ýy jaqtan edi. Súp-súry tozang bizding qopyndardy basyp óte shyqqanda, oraqshylargha shay әketip bara jatqan sheshemiz biraz kidirip, qarap túrdy da kete berdi. Biz aulaghyraq anyzymyzgha jetip jayyldyq.

Bir keldek tergenimizshe bolghan joq, eng sorly kýrke lap ete týsti, túra jýgirdik. Joghary jaqtan oraqshylar da jabyla jýgirgen eken. Qyzyl jalyn jalaqtap manayynda shulaghan әr әielge bir úmtylady. Áyelder de tús-tústan úmtylyp baryp, qashyp jýr. Laulaghan kýrkede týn jamylyp jatqan bala, sýiegi ghana qalghan shiydey qolymen jan-dәrmen basyn sipalap, shyr ete týsti de, tonyna tyghyla typyrlaydy. Órtting raqymsyz tili sumang qaghyp tonnyng ishi-syrtyn birdey jayqaydy. «Búl ýide taghy qalghan bireu bar edi, qayda jatyr?!» degendey lap qoyyp, jer taghanyna jete jalap-júqtap baryp tyna qaldy. Quraghan shóp-sabandy jalmap bolghan jalyn tili tez jiyldy. Byrysa-tyrysa tulap jatqan tondy bir kempir qúshaqtap ala qashqanda ornyn kýrke tóbesining qozdy kýli bir-aq basty. Bala tiri eken, kýigen tonnan tez shygharylyp, arulanghan sheshesining shapanyna jatqyzyldy. Onyng shashy men qas-kirpigi ýitilip, qol-ayaghy jalyngha týgel sharpylypty. Esiretin de, talasatyn da jany qalmaghan eken, basyn kótere almady. Jylaugha dәrmen súraghanday, әrkimge bir-bir qaraghan kózi sheshesining súlyq jatqan mәiitine týsip edi, kýrsinip jiberip soza-soza ynyrsydy. Tapqan medetimen jylaugha jighan әlde, әl-dәrmeni osy ghana edi. Kózinen dym shyghara almady. Ynyrsyghan ýni sheshe mәiitining qasynda túrghandargha da jetpey, óshe qaldy, birjolata óshipti. Ýnilip baryp óksip-óksip qalghan maghan qarap enirep jibergen Bighadilding ghana ýni jetkendey, kópshilik shiyq-shiq etip, solqyldasyp alyp kózderin sýrtkishtedi.

- Birge jýrgen qúrbylary ghoy, qaytsin! - dep jalasty.

Bir ýili jannyng búl apatqa joqtau aitar eshkimi qalmady ghoy. Kópshilikting kóz jastary ýnsiz, dauyssyz ghana jyljydy. Jerge tyrsyldamay tamdy. Sondyqtan bir kýnning ishinde alyp bolghan pendelerining jayynan qúdaydyng ózi de beyhabar bolsa kerek. Sarylyp jatqan sary dalagha búrynghysynsha shaqshiyp kýni túrdy da, búrynghysynsha melmireyip aspany túr. Mazaq kýlkining lebindey jaghymsyz anyzdaghy maghynasyz sybyrlap, qozdyra týskisi kelgendey órtengen kýrkening kýlin týrtkileydi. Qolamta kózin jylt-jylt etkizedi. "Búl ýiding jandaryn kerek etip almay, sirә erigip otyryp, júla-júla salghanyn" qúdaydyng ózi de sezbey qalghan siyaqty. Eger bilip otyryp sanaly týrde aldy desek, beyuaz jesir-jetimderding birin qaldyrmay, osynsha kózigerlik ne jazyghy bar edi, әdilet qayda?! Anau tentekterdi, ailakerlerdi, kýshtilerdi, súlulardy bir sózben aitqanda - ónerli soyqandardy nege almaydy?! Kýnәli de solar, jiligi tatyp kerekke jaraytyndar da - solar emes pe! Danyshpan jaratushylar múnshalyq maghynasyz is qylmasa kerek edi ghoy. Iya, qúday taghala búlardy kerek etkendikten alghan joq, tipti sezgen de joq.

Kiyiz ýiding kólenke jaghynda bizdi tamashalaghanday qarap túrghan súry kelinshek týsti kózime. Qoldaryn sanymen aiqastyryp qoltyghynyng astyna tyghyp alypty. Qysyr jylanday búralyp qylymsy qaraydy ózi. Búl qazagha onyng ortaqtyghy joqtay, ne istep qoyghanyn sezetindey emes, erikken qúdaydyng erke perishtesindey. Mynau ayanyshty qazalar men jylaular júlyghyna da kelmeytindey, bir ayaghyn sozyp tastap, selkildetip qoyady. Tabanymen jer sipap, tarpyp-tarpyp qoyady. Juntudan óshi qaytpay, taghatsyz talpynyp túr. Áldeneni izdegendey jerleu qamynda jýrgen әr jigitke bir qaraydy. Basqa әielderden qamy da, jany da, sezim - kýii de basqasha ekenin bayqaghan kempirler qarap qoyady oghan.

- Anau saldaqy kórmege qoyylghan ba!

- Ózining tauyp bergen "oyynyn" kórip túr!

- Biylep túr ózi! - dep aqyryn ghana kýbirlesti әielder.

Bir kempir kýiinip ketti bilem, ýni qattyraq shyqty:

- Kýilep túr! - dep jiberdi.

Órtengen kýrkening jelke jaghynda jýresinen otyrghan juntu estip qoydy ma eken degendey jaltaq-jaltaq qarasty әielder.

- Órtegen sol, - dedim men sheshem kelip jetektey jónelgenshe, dәlelin de aityp saldym, - ot shashqan jeri әne!

Sheshem meni ýige kirgizip, ony auyldyng bәri biletindigin, pәlege qalmayyq dep ýndemey jýretindigin aityp shyqty.

- Sen ol turaly sóileme, juntu estip qoysa ýlken qyrsyq bizdi shalady!

Kýshtining qylmysyn aitu - kýn bermes qylmys bolatynyn ashyghyraq týsindim de, dalagha shyqqanda qorqa shyqtym. Dauysynyng bәsendigimen búl joly aman qalghandyghymyz bayqaldy. Juntu estimegen kórinedi. Maghan qaraghan joq, oraqshylardy asyqtyryp otyr eken. Analy-balaly mәiitti óz kiyimderine oratyp janazasyn tez shyghartty da, tórt jigitke kótertip jónelte saldy.

Keshe keshtegi jerlengen balanyng qasyna osy tanerteng sheshesi de, aghasy da bardy. Shóp kýrkeden jer ýige kóship kirgendey, qaytadan bir semiya bolyp bas qosty. Juntudyng juntuy endi órtey almaytyn qauip-qatersiz ýige kirip aldy. Anyzda terilmegen masaghy ghana qalmasa, jer betinde olardyng endi qaraylaytyn esh nәrsesi qalghan joq. Oryndarynda kýl ghana jatyr!..

Kýl shashushy qatynnan endi biz qorqa bastadyq. Bedeldi bir adam baryp, ot shashpauyn onyng qúlaghyna eppen ghana qúiyp shyghu kerek edi. Sheshemizding ózi de әiel bolghandyqtan oghan degen bedel-abyroydan, әriyne, maqúrym. Ákem shal bolghandyqtan ol kisining de bedeli ótpeui mýmkin. Bighazy qu keshe ghana airanyn iship ap qashqan, әri bala ghoy, onda qanshalyq bedel bolyp jarytar deysin. Biygeldining syrt túlghasyna qaraghanda bedel-abyroyy myghym bolugha tiyisti edi, biraq beti shúp-shúbar. Onyng ýstine qatty jýdep, aryqtap jýr. Sonda da diplomatiyagha sol ketti. Telegramma baghanasynday qúlap baryp, juntu esigining mandayshasyna sýiene qaldy. Juntu ýiinde joq kez edi.

- Juntu bar ma? - dep sanghyrlady ol. Ýidegi әielding sózi estilmedi, - aryz, ótinishim bar edi... Dәl qazirgi ótinishim bireu-aq... Oraqqa keteyin dep asyghyp túrmyn, rahmet! Myna órtten qorqyp qaldyq, endi saqtanayyqshy, siz de, biz de kýldi bet aldy shasha salmayyq! Joq, olay bolsa kýlinizdi men-aq tógip bereyin, men kelgenshe qozghamanyz! Shashady ekensiz! Joq, tipti búqadan da qiyn kórinesiz! - Áyelding shanghyrlay kýlgeni estildi de, sózi taghy úghylmay qaldy. Aghamyz býkil auylgha jar salghanday sanghyrlap-aq túr. - Ras qoryqtyq. IYә, juntudan tipti qorqamyz...

- Jasyratyny joq, ras-aq tipti qorqamyz. Biz bәrinen de qorqatyn adambyz. Ne deseniz de sizdiki jón, biraq, sizding de batyrlyghynyz belgili bolyp jatyr. "Qatyn ashulansa qazan qaynatady" degendey ashuynyzdy ot pen eshkiden qana alady ekensiz. Maqúl, maqúl, biraq, kýl shashpanyzshy.

Epsiz adammen jýretin Biygeldi auyr ketpen men shalghy oraqtan basqanyng bәrine epsiz edi. Jigittigin tipti eskermeytin de. Bayqauymyzsha, búl retki kelisim sózding alghashqy tarmaghyn ghana oryndady: bir ret keshinde erterek qaytyp, bir ret әdeyi baryp "jaydarynyn" kýlin tógip berdi. Úyaltu ýshin bir tozanyn shygharmay tógedi de, yrjaqtap taghy kýlip qaytty, onyng ne dep kýldiretinin úqpadyq.

Sol eki ret kýlin tógip, ýsh ret kýlip qaytqanynan basqa nysay kórinbedi. Týni boyy ynyranyp úiyqtap, tanerteng qúzghyn sәriden qiralanday jóneletin, keshnde belin әreng kóterip qaytyp, taghy ynyranatyn Biygeldide basqaday әreket boluy da mýmkin emes edi. Áyteuir juntudyng juntuy shanqyldasa da kýl shashpay shanqyldaytyn bolghanynan sekem aldy ma eken, juntudyng qabaghy Biygeldige tym suyp ketti. "Shapaghatsyz" qara kelinshekting kýieui onyng eng suyq qaraytyn nysanasyna búrynyraq ainalghan. Sol suyq qabaq bir kýni keshke yzgharyn býkil auylgha shashty:

- Qanghyp kelip toyghan song tirilgen ekensinder, basynyp ýiime qyljaqtaugha jettinder! Sen qayyrshylardy toyghyzghanym ýshin endi órt qoyghan, adam óltirgen qúnyker bolyp shyqtym ba!... Ne byljyryp jýrsinder, әkennin!.. Kóremin әli!..

Jighan masaghyn toqpaqtay, pytyrlatyp jatqan auyl tyna qalyp edi. Qara kelinshek bastatqan birneshe әiel, shu ete týsti:

- Bireuding ýiin basynatyn kim! Senen basqa erigip jýrgen kim bar osynda!

- Oraqshylar ketisimen ýiden ýy qoymay aralap qyljaqtaytyn kim?!

- Ózine-ózing senimdi neme bolsan, basqadan kýdiktenetin neng bar!

- Árkimning sonynda tekeshe baqyldap jýrgen ózinnen basqa kim?

- Órt qoyghan kim?! Neshe kýn boyy týtin týtete almaghan beyshara jetim, óz ýiining órtimen órtendi me?!

- Órtindi shekteu ýshin bireu kýlindi shygharyp kómip berse, kýnikeyine qyljaqtaghany bolmaq pa?

- Ýi, ózing taghy bir ýiding órtenbegenine ashulanyp túrmysyn, qay boqtauyng búl!..

- Ákemning shekteuimen bizding ýiden eshkim sóilemep edi. Kóp qyljaqtauy әshkerlengen juntugha alau úshqany ózin sharpyghan "juntu" artynan kelip shanq ete týsti:

- Kim qyljaqtapty maghan, qyljaqtasa qaytpek edin! Qyljaqtaugha seni qana qoyyp pa edi!.. Elding bәri sen ýshin qatyn alyp pa! Basqa da bar!

"Ýiden shyqqan jau jaman", juntudyng bar ashuy óz ýiindegi jaugha audy da, shapalaqpen salyp jiberip, ony ýige kirgizip әketti.

"Kósh, joghal" dep eshkimge aita almay kirdi. Bir qaupimiz sol sózde edi. Orma ayaqtalyp qalsa da, masaq tabysynyng en  qyzuly kezende kóshuden jaman jaza bar ma? Juntudyng ýige kirip bara jatqandaghy sózi óz shiqanyn ózi júlugha audy:

- Qyljaqtaugha qatyngha jol bar da, bayyna jol joq eken ghoy!.. Ákennin... Mine!.. Bәrine qyljaqtaymyn qaytesin! Mine!

Juntudyng batyr juntuy búl joly bajyldamady, juntudyng jandy jerinen bir-aq býrgendey boldy.

- Ei, endi qysqart! Kimning arqasynda juntu bolyp eding sen!... Kimnen kýndep jýrsin!... Shauiyege bar úrlyghyndy aitamyn, qanekey, endi qol tiygizshi!

Osy sózderden juntu sylq ete týskendey boldy, dybys shyqpay qaldy, sodan taban bes kýnge deyin ýn shyqpady búl ýiden. Bidaydyng órilip baulanyp bolghanyn estip, bir kýni týste kelgen Shauie kirgende ghana kýlki ýni estildi.

Juntu óz jaratushysymen biraz sóilesip jarylqaghanday jaynap shyqty da, bau tasugha kelgen kóp arbagha qaray tartty. Ýy ishi tipti jarylqaghanday jarqyldaghan mәz-eyram kýlkige ainalyp jatqanda, ol arbalargha baryp, núsqau aityp jatty. Bau bidaydyng mal qaptaytyn alyp shetin qoya túryp, bosaghan oraqshylargha azyq bolyp ketpesin degendey, auylgha jaqynyraq jaghyn tez tasyp әkeghtuge búiyrdy. Kishi Shauie de bar búiryghyn ýide oryndatyp, jorghalatyp ala jónelgende, juntu da jorghalap auylgha qayta oraldy. Bosaghan anyzdan masaq terip jýrgen bizding aiday qatqan juntu ýiine kirmey, arghy shetindegi ýlken jauy - qara kelinshekting esigine baryp aqyryndady:

- Kóshinder!.. Býginnen qalmay tabandaryndy jaltyratyndar!

Qopynnan kýieui men qara kelinshek shyghyp qarsy dau aitty:

- Orghan bidayymyzdyng aqysyn alyp bir-aq kóshemiz!

- Aqylaryng qansha edi senderdin?! Alty aghash biday ghoy, solay ma?! Kelgende ýilerinde bir uys týiir joq bolatyn. Kelgennen bergi jegenderindi esepke almay-aq qoyayyq, dәl qazir osy ýiinnen on aghash biday suyryp alamyn! Artyq tórt aghash bidaydy qaytaryp almay túrghanda kóshinder!

- Mynanyng masaq terip tapqan bidayy ol,-dep kýieui qasarysa týsip edi, juntu aqyryp jiberdi:

- Ony Baghaldaydyng egindiginen termey, jusan arasynan terdinder me! Shәuiyening búiryghy búl! Qaptaghylarynnyng úrlyq ekenin ol biledi. Ei, túra-túr, "masaqtyng bidayy jeuden asa ma" byljyramay jaqsylyqsha kóship joghalyndar!.. Áytpese aiybymen qosa alyp totitady senderdi!

Juntudyng aqyrysyna auyl ýdere shyghyp qarap túr edi. Myna súmdyghyn estip kýnirenisip ketti. Shaqshyrayghan ystyq kýn shyjghyryp bara jatqanday bizding de tanauymyz qusyryla týsti. Tabanymyzdan tausylyp jýrip tergenimiz qara kelinshekting tergeninen nedәuir kóp siyaqty edi. Kishkene bolsaq ta tórt adam terdik qoy. Bizge de qater baryn bilip qaltyrap kettik. Eng keminde әkemiz ben Biygeldining kóp tógilgen teri týgel selge ketetini belgili boldy.

- Bәring de kóshinder! Shәuiyening búiryghy! - dep juntu endi jalpygha qaray qaratty, - amandarynda yn-jynsyz kóship joghalmasandar, tapqandarynnan airylasyndar!.. Kýndiz týni taqyldatyp jatqandaryndy Shәuiyening ózi estipti!

Juntu endi búl shettegi bizding ýige qaray ayandady. Qara kelinshekting ýiinen keyingi qas dúshpany biz edik. Jer ýiimizding jelkesine túra qalyp, "talas jýrmeytin әdildik" sózin qaytalay sóilep shyqty. "Ámanynda kóshudi" әkemning búrynnan "jaqsy" kóretini belgili. Sóitse de ishi auyrghanday týnilip túryp qaldy da, sheshemiz sóiledi.

- Kóshemiz, biraq úry bolyp kóshpeymiz, balalarymyz eshkimning ala jibin attaghan emes. Tómengi Óndirqan degenning eginin oryp, alyp kelgen astyghymyz bar. Bar sýiengen qayratty eki adamymyz oraq ordy. Tórteumiz masaq terdik. Dalada qalatyn dәndi terip alghanymyz eshkimge ziyan salghandyq bolmas dep terdik. Ony tartyp alugha dәttering jetse ala berinder! Biraq, masaq terip beruding de aqysy bolmay ma, eseptep kóreyik! Jәne orghan jerimizding kólemin júrt ólshemmen ólsheteyik! Amanynda kóshuge talas jýrmeytin әdildik adal aqymyzdy jemese bolghany.

Alqymnan ala týsken әdil talap juntudy baqyrtyp jiberdi. Biraq, arty kýshti adam baqyrsa aqyrghanynan da aibyndy bolyp shyghady eken. Juntu aqyryp ala jóneldi. Búl dúspanynan jenilse, syrtynan tyndap túrghan bar dúspany jelkesine qona ketedi ghoy. Jәne búl dúspany órtti shektegen, kýlin shygharu syltauymen ózining Kýnsúluyna "qyljaqtaghan dúspany" emes pe. Qalshyldap ketti. Qysqa sary múrty tikireyip, úzyn jaghy qisayyp ketti. Kókshil sary kózi kópten-aq qyzaruly bolatyn.

- Masaq ter, aqy beremiz degen kim senderge! Egindi shauyp shashyp tastaghandaryng ýshin aiyp tóleysinder! Jerdi qayta ólshetudi qoyyp, Shәuiyeni qaralaghandaryng ýshin qos aiyp tóleysinder. Ýlken úlynnan aiypty ózim alamyn! Kәnekey, eseptesip kóreyik!.. Jer betine syimaghan ónsheng qanghy-qayyrshy, kim dep jýrsinder bizdi!

- Kim ekenindi bildik, shyraghym, - dedi әkem, - jaraydy kóshelik! Shoshqa da shoshqany jarmaushy edi, sol qúrly bolmaghanymyz da! Adal aqy Alla aqysy ghoy, bar ekeni ras bolsa, esesin qaytaryndar! Qatyndar esesin jibermeytin halyq, olardy esepten jenu qiyn. Ýy iyesi men ghoy, men aitayyn: kólik tauyp keleyin de kósheyin! Sen ózing bizdi úry demey qal, biz ózing aitqan "әmanynda" kóshelik, taqyletine talabyng layyq, sózing dúrys.

Tyndap túrghan birnesheui kýldi de kýrsindi.

- Daua joq eken! - desti sybyrlasyp. Juntu artyna jalt búryldy:

- Kóshinder!.. Nemdi tamashalap túrsyndar! - әneukýni aiyptaghan qatyndargha qarap, jaghalata qydyrdy sóitip. Ýshinshi, tórtinshi, besinshi dәrejeli... Taghy qylmystylargha qiystay qarap aqyryp jýrdi.

- Kólik tauyp keleyin! - dedi әkem, - balalar tergen dәnning jartysyn bersek te Dórbiljinge jetip alayyq endi! "Qútyrghannan qútylghan". Amanymyzda ketelik!.. "Pәleli  k...e barmaghyndy tyqsan, tyrnaghy ishinde qalady", bәibishe, búghan endi sóileme!

Ákem eki kýn jýrip taylyqty týie jaldap alyp qaytty. Búl eki kýn ishinde múrnymyzdan shanshyla jýrip tergenimizdi qosqanda tabysymyzdyng jartysy kólik mayyna әreng jetti. Qoqyr-soqyrymyz ben jighan-tergenimizdi, Bighaysha men sheshemizdi arttyq ta, týiening sonynan eshkini aidap shúbadyq. Dórbiljinge kóshtik. Ýshinshi kýnge juntu qaratpay sol keshte týndelete shúbadyq. Keshe qopynyna qonjiyp otyryp, qara kelinshekti kóshirgen juntu býgin bizding qopynnyng jelkesine qydiyp otyryp qaldy. Biz ketip bara jatyp, juntudyng juntuy ghana "adamsha" bir auyz til qatqanyn estidik:

"Agarmariy-shýrkil!"[4] dep qaldy ol Bighazy túsynan óte bergende. Túzaghyna ilikpey ketken aghamyzdy osy qalpaqpen attandyrmay qalay attandyrushy edi. Ras, shýrkil ghoy ol. Úrlyqpen jyrghap jatqan úrlyq perileri "úrysyn" dep aqyrghanynda moyynsal bolmaghan әke-sheshemiz de shýrkil tipti, sol oraqshylardyng bәri shýrkil. Bәri enbek aqydan jazalanyp quyldy. Qylmyssyz adam jazalana ma, quyla ma? Jaratushy "iyesi", "núryn" qúiyp jýrgen kýnәdan pәk juntular otyr ghoy әne qozghalmay. Bir-birine qarar da emes, túrmys lәzzәtyna bógip-aq otyr ózderi. Osynday kóp shýrkildi qughyndau, osynday perishtelerge ghana tәn qasiyet.

Ádiletti "tergeushim",  qazir siz meni "jyn", "shaytan", albasty" dep aitasyz. Qanday tabylghan "ataular", sol kezde juntu ózining qas-dúshpandary - qara kelinshek pen bedeldini jazalaghanda, al, juntudyng juntuy Bighazyny jazalaghanda, qylmys faktisi boyynsha kiygizgeni osy qalpaq eken. Sol qylmystylardyng tuysqan bauyryna búl múra qalpaq qazir qalay shaq kelmesin!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 

 

---

[1] Qúlystay-mongholsha qamysty degen sóz. Shәueshekten Qobyqqa deyingi Emil anghary qúlystaygha bólinedi.

 

[2] Juntu - eginbasy

[3] Shyng - aghashtyng onnan biri (syiymdylyq ólsheuishi, tórt kilo biday syyady)

[4] Agarmariy-shýrkil - sibeshe: jynnan jaralghan albasty degen maghynada