II

Búl qysty men bazargha ashyq kelip, jasyryn qaytyp jýrip ótkizdim. Sonymnan sol barlaushy ghana emes, qara kórinse qashyp, basqa jolmen ainalyp qaytyp jýrdim. Qashqyn Dәmeshting izi suyy kele oghan sheshesin de, Bәikendi de erte kelip kóristirdim. Olardy jylastyrdym da, kýlistirdim de. Jazghytúrym qar ketip, jer qaraya kele Dәmesh mening tapqan tóte jolymmen keshtetip ýiine de baryp jýrdi. Dәmeshting óz ýii túraq bolmaytyn nysay bayqaldy.

Panasyz gýlge pәle kóp, ol ýiding qojalarynan da Dәmeshting betine ýnilushi-qyzyghushy shyqty. Sheshesi ony "jamaghayyn tuystyng qyzy, kýieui bar" dep jariyalap qoyypty. Sóitse de, soqtyqpaly ray bayqalghan song Dәmesh ýiine tym siyrek baryp qaytatyn boldy. Saudager "jangýdeydin" torushylarynyng da tolastamauy anyq edi. Qyzyghushysy kóp múnday qylmystygha týrmeden basqa oryn qaydan tabylady? Sondyqtan әkem, ózimiz siyaqty shetkirek qonghan qaltqysyz tuystardan qauipsiz quystar tauyp, oryn auystyra qamady.

Eki ýili jangha bir auyz ýy tarlyq etip, súlu qylmystymyzdy qyspay qamau qolymyzdan kelmey jýr edi. "Aghylyq" kóshesinde eki qora jayy bar Sherik deytin momyn úighyrdyng eskilikti auruly kempiri әkeme tamyryn ústatyp, dәrilenbekshi bolypty da, Emil jaghasyndaghy eski qorasynan eki auyz ýy beripti. Pәterge ynghay ózimiz siyaqty qazaqtar ornalasqan kedey qoldy keng qoragha biz dereu kóship ornalasa qoydyq.

II

Búl qysty men bazargha ashyq kelip, jasyryn qaytyp jýrip ótkizdim. Sonymnan sol barlaushy ghana emes, qara kórinse qashyp, basqa jolmen ainalyp qaytyp jýrdim. Qashqyn Dәmeshting izi suyy kele oghan sheshesin de, Bәikendi de erte kelip kóristirdim. Olardy jylastyrdym da, kýlistirdim de. Jazghytúrym qar ketip, jer qaraya kele Dәmesh mening tapqan tóte jolymmen keshtetip ýiine de baryp jýrdi. Dәmeshting óz ýii túraq bolmaytyn nysay bayqaldy.

Panasyz gýlge pәle kóp, ol ýiding qojalarynan da Dәmeshting betine ýnilushi-qyzyghushy shyqty. Sheshesi ony "jamaghayyn tuystyng qyzy, kýieui bar" dep jariyalap qoyypty. Sóitse de, soqtyqpaly ray bayqalghan song Dәmesh ýiine tym siyrek baryp qaytatyn boldy. Saudager "jangýdeydin" torushylarynyng da tolastamauy anyq edi. Qyzyghushysy kóp múnday qylmystygha týrmeden basqa oryn qaydan tabylady? Sondyqtan әkem, ózimiz siyaqty shetkirek qonghan qaltqysyz tuystardan qauipsiz quystar tauyp, oryn auystyra qamady.

Eki ýili jangha bir auyz ýy tarlyq etip, súlu qylmystymyzdy qyspay qamau qolymyzdan kelmey jýr edi. "Aghylyq" kóshesinde eki qora jayy bar Sherik deytin momyn úighyrdyng eskilikti auruly kempiri әkeme tamyryn ústatyp, dәrilenbekshi bolypty da, Emil jaghasyndaghy eski qorasynan eki auyz ýy beripti. Pәterge ynghay ózimiz siyaqty qazaqtar ornalasqan kedey qoldy keng qoragha biz dereu kóship ornalasa qoydyq.

Búl bizge óte qyzygharlyq túraq boldy, qyzygharlyghy - qyzu júmys bastalghan jer eken. Tasjol qúrylysy men Emilge salynatyn kópir júmysy bastalypty da, manayynyng bәri júmysshylar túraghyna ainalypty. Baylar men "jangýdeylerden" aulaghyraq, enbekshiler ense kóterip jýre alatyn óz әlinshe dumandy kóshe bolyp shyqty.

Búl kóshede qyrsyq boratu qolynan kelerlik ýlken qoja - jol qúrylysynyng bastyghy, salbyraghan úzyn buryl múrtty, qara shúbar Qúsayyn atty egde adam eken. Áyeli men jalghyz qyzy - naghyz qazaq. Atymen keybir sóz alysy - tatar. Bet әlpeti - ózbek. Artyq auyz, úsaq-týiek ghaybatpen júmysy joq, aitaryn short aita salatyn minezine, jýris-túrys әreketine, baysaldylyghyna, ýn-әuenine qaraghanda orys dәstýrli, júmysshylargha bir qalypty, teng qaraytyn qarapayym bastyqtyng qyrsyq-qyrystyq ataulymen sybaylastyghy joq ekeni belgili bola qaldy. Ýii biz týsken aulanyng dәl aldyndaghy jol qúrylysy kensesinde eken. Ákeme әielining nauqasyn qaratyp, bizben baylanysa ketti ol.

Sóitip, baqylaushylar men sholghynshylar erkin timiskiley almaytyn jerge kelgenimizdi bildik te, Dәmeshti onshalyq túmshalamay "auru kórsete kelgen jiyenimiz" dep kenirek týrmeledik. Súlulyqtyng qylmystysy búl jerde de kóz tartqanymen, búl kózder súq kózden emes, soyqansyz kózder bolghandyqtan, suyq sezinbedik. Onyng ýstine, tasjol júmysshylary arasynda da, Emilding arghy-bergi jaghalauynan da tuys-jekjattarymyz kóp tabyldy. Túrmysymyz óte tapshy bolghanymen, tuysymyz óte tapshy emes. Irgeli elimizge qosylghanday ógeylik sezinip, selkildey bermeytin boldyq.

Dymdy jerde qalyp shirigen bir uys talqan men kógergen bir eki momy kóterip Biygeldi keldi bir kýni. "Jangýdeyine" kórsetip túrmystaryn jaqsartyp túrudy talap etuge kelipti. Auyr júmys pen ashy talqan mýlde tityqtatypty ózin, ýni de bitip sybyrlap qalghan eken. Shaupandaghy júmysshylar talaptaryn jetkizu ýshin júmysty jaqsy istep kózge týsken Biygeldining halin kórsin dep, "betke ústar" retinde әdeyi saylap jiberipti.

"Shashty jangýdeydin" sәuletti aulasyna aghamyz meni erte bardy. Bir kýtushi әiel aldymen "jangýdeyge" habarlay kirdi de, qaytyp shyghyp bizge esigin kórsetti. Kense siyaqty mәutili birneshe stol, shkaf, altyn potolmen gýldengen kantra mesh, jibek perdeli ýlken-ýlken tereze týsti kózime. Ýsh-tórt "Shәnsinnin" tór jaghynda, qara kók kostumdi, maylanyp bir jaghyna jygha taralghan jyltyr qara shashty, semizshe aq hanzu otyr. "Shashty" osy eken. Biygeldi eski shýberek belbeuinen hanzusha jazylghan aryz qaghazyn alyp, soghan úsyndy. Eski qaghazgha oralghan shirik nan men sasyq talqandy ýsteline aparyp jaydy da, sheginip kelip ornyna túrdy. "Jangýdey" ózining bergizip jýrgen tamaghyna kózining qyrymen qaray bere tyjyrynyp qalyp, qolyn siltedi. "Áket" degeni edi.

- Sizding óziniz kórsin dep júmysshylar berip jiberdi! - dep sybyrlady Biygeldi, - tatyp kórinizshi, adam jep jýrgen tamaq qoy!

- Al degen son, al! - dedi tayau otyrghan bir "shәnsin", - kórsettin, boldy!

Biygeldi qayta baryp qoyghan nәrselerin jiyp aldy da, peshting esigi jaq irgesine әkelip tastay saldy. "Jangýdey" suyq tәkapparlyghyn ózindegi bar sypaylyghyna әreng syidyrghanday kerdiyip, qazaqsha bir sydyrghy ýnmen súrady:

- Atyng kim?.. Múnda seni kim jiberdi?

- Atym Biygeldi, meni osy aryzgha qol qoyghan júmysshylar jiberdi. Bәrimiz auyryp qaldyq, ahualymyzdy ait dep jiberdi. - Seni jaqsy dep edi, eng búzyghy sen ekensin, ә!..

- Joq, jangýdey, men búzyq emes, myna tamaq búzyq! Bәrimizdi qyratyn bolghan song әkeldim!

- Myna qaghazdy kim jazdy?

- Jabyla jalynyp, joldan ótip bara jatqan bireuge jazdyrdyq.

- Ótirik sóz, kimning jazuy ekenin bilemin, ony men tekserim!.. Sen baryp istey ber! Myna astyq bitpey, jana astyq berilmeydi!

- Olay bolsa, men istey almaydy ekenmin, auyryp qaldym. Mening aqymnyng qalghanyn bergiziniz!

"Jangýdey" ayaq jaqtaghy "shәnsisine" ym qaqty da, júdyryghyn stolgha týiip qalyp, shyghyp jýre berdi. Tizimin ashyp, esep-shotyn eki-ýsh ret qaghyp tastaghan "shәnsin" eki sәri berip bizdi jóneltti.

Biygeldi jaldanghan shaupannyng bergi jaghynda - Aqsuda onyng júmys istesin kórip jýrgen Malyng deytin shaghyn jer iyesi húizu joldan sóilese ketip: "Jyldyq aqyna eki aghash bormi, bir aghash biday egip beremin, maghan túr!" dep jabysty Biygeldige. Tasjol júmysynyng ailyq aqysynan sol egindi tiyimdi kórgen Biygeldi soghan baryp jaldandy. Onyng jayly oryn tapqanyn artynan bildik.

Biraq, Bighazy jaldanghan Ruzy qasapshy qúmar oinap, bir-aq týnde qúry útylypty da, ýy mýlkin de berip qútylypty. Óz qúiryghynan aiyrylghan qasapshydan endi "bos týrme" tabylar ma, jas toqaly da basyn ashyp ketpekshi bolyp jatqanda, Bighazy búrynyraq shyghyp qaytyp keldi, sóitip jol qúrylysyna jarty enbek kýsh bolyp ornalasty.

"Ár últtyng óz til jazuynda mektep ashylady" degen sóz meni elendetip edi de, artynan "oqytushylardyng enbekaqysy da, mektep otyny da oqushylardan alynady eken" degen bir habar qayghy bolyp ornay qaldy. Mektep shyghyndaryn tólep oqudy bylay qoyghanda, myna túrmysta qaghaz, qaryndash tauyp oqu da mýshkil edi. On jastaghy meni oqytu ýshin, toghyz jastaghy Bighadil keudesin qaqty.

- Qyrau, otyndy men taptym, boq teremiz, ony apam tapalaydy, ýige de jaghamyz, sening mektebine de beremiz! Onyng jigerin sheshem qostay ketip, tolyqtyra týsti:

- Jәne manaydan laq, búzau jiyp bereyin, kýzge deyin sony ózing baq! Moldanyng "júmalyghyna" sodan birdeme qúralyp qalar!

Sóitip, men kәri kәsibimdi qayta taptym. Emilding kók jasany Ilushindegidey otty edi. Múnda da laqshy, búzaushy kóp eken. Olardyng kóbi ózim tendes "qanghyghan qazaqtyn" balasy. Tindәy siyaqty zoreker qojayyn búl arada kezige qoymady, oiyn ýshin úighyr balalar da kelip jýrdi qasymyzgha, olardan bizge onshalyq astamdyq kórinbedi. Ondaylardyng kórinbeuin men alghashynda "bizding kóptigimizden" dep oilap edim, keyinirek odan basqa da janalyq jaghday bar ekenin bayqadym.

Bizden eresekteu, Ýsen atty bir úighyr bala bizding "sart" dep shaqyruymyzgha shaqshiya qaldy bir kýni:

- Sart demender! Ekinshi olay aitsandar, gunjuge aidap aparyp qamatamyn!

Mening dostarym kýlise jauap qatty oghan:

- Sartty "sart" demey endi "shart" dep aitayyq pa?! Bizdi "qazaq" dep shaqyrsandar oghan biz namystanbaymyz ghoy!

- "Sart" qyp tughyzghan әkennen kórmey, bizge nege shaqshiyasyn?!

- Biz senderdi "qanghyghan qazaq", "qalendyr qazaq", "qonqabay" degenderine de kónip kelemiz ghoy.

- "Sart" degen attaryng bastaryna sart ete týsetin tas emes qoy. - Búl sózderge Ýsenning ózi de kýldi. Ol bizden góri sauatty semiyanyng eskishe bolsa da oqyp jýrgen balasy eken, bizge anyqtap týsinik berdi:

- "Sart", "qytay", "qonquzy", "Qonqabay" degen ataulardyng bәri de qorlau ýshin shygharylghan. Oghan qazir «Gúnanjýi» (KGB) qatty tyiym salyp jatyr. Shyng Duban atamyzdyng shygharghan alty sayasatynyng bireui - "últtar tendigin" ornatu. Endi on tórt últ teng bolady, birin-biri qorlamaydy. "Úighyr", "qazaq", "hanzu", "manju" óz atymen atalady.

Shyng Sysaydyng "alty úly sayasatyn" men túnghysh osy ret estip, anqiyp qalyppyn. "Alty sayasatty" jattap alypty ózi, sausaqpen bir-birden sanap aityp berdi. Búlardyng ishinde meni oilandyrmay-aq týsinikti bolghany - "Sovet Odaghymen dos bolu" degen ekinshisi. "Ózi Sovet Odaghynyng jәrdemimen ýkimet bolghan, dosy emes pe" dep týie saldym. "Endi mektepte Sovet Odaghyndaghy siyaqty ókimet shyghynymen oqytsa eken!" degen ýmit-tileu qosyla qaldy oghan. Shashty "jangýdeydin" jauyzdyqty shauiyeshe aqyrandamay, "júmsaq" qana jýrgizui de, jol qúrylysyna Qúsayynnyng bastyq boluy da osy sayasattyng saldary ekenin bayqaghandaymyn.

Tileuim ol jyly da qabyl bolmay, qys boyy bizge kórshiles, bir qaridyng ýiinde jýginip qúran jattap shyqtym. Mening oqy aluyma 1936 jyldyng kýzinde ghana múrsat boldy. "Qazaq mektebi" atyna "Shәueshek kóshesinde" meshitting aulasynan eki auyz ýi, Tórt kóshening batys jaq auzyndaghy jesir qatynnyng tap-tar aulasynan bir auyz ýy berilipti. Men sol jesir qatynnyng ýiindegi "bólimshe mektepke" týstim. Bir-eki jyldan beri tatarsha, úighyrsha-qazaqsha aralas tilde oqyp jýrgen auqatty semiya balalary meshit ýiindegi negizgi mektepke qabyldanypty. Olardyng múghalimderi de әdemi kiyingen, ynghay súlu múrttylar eken. Al bizdi oqytugha bólingen múghalim men bir molda sýmireyinkileu, ózderining jalba-júlba qorash oqushylaryna layyq qorash múghalimder bolyp kórindi. Qorash bolmasa "tilashary" men "júmalyghy" jarytymsyz, ynghay qorashtardyng balalaryn oqytugha bóline me, negizgi mektepting oqushylary bizding mektepting aldynan túmsyqtaryn kótere ótedi. "Diuana mektebi" dep qorlay ótedi.

Men sol "diuana mekteptin" synauyna ýsh kýnde-aq toldym da, birinshi klastan ekinshi klass qataryna kóshtim. Ekinshi klastyng mindettisi - Atabay deytin múghalim eken. Ana tili men esep sabaghyn eki klasqa da sol kisi beretin. "Baytúrsynov" emlesi maghan beytanysyraq bolsa da, din sabaghyn búryn biraz kórgenimdi bayqap, óz klasynyng oryndyghyna otyrghyza qoydy ol. Nәbiolla atty moldamyz qynjyldy oghan:

- Bar tәuir shәkirtimdi sen tartyp әkete bersen, meni totitady ekensin! - dep kýldi.

- Osy bir bólmege otyrghan bar oqushy ekeumizge ortaq emes pe, moldeke? Birer aigha jetpey-aq qatargha qosylyp ketetin balanyng aldyn tospaghan jón. Qayda otyrsa da din sabaghyn siz beresiz, "seniki", "meniki" degendi qoyalyq!..

Qytymyr ekenin ýsh kýnde bildirip qoyghan moldanyng sabaghyn jaqsy oqyp jýrsem de, oghan ýrke qarap otyratyn boldym. Eng qorqynyshty belgisi - algha qaray iytine bitken shoqsha qara saqalynyng sabaghynan mýdirgen shәkirtke úmtyla qaltyraytyndyghy edi. Shәkirtter peshke jaghugha әr kýni qoltyqtap kelip jýretin shiyding eng úzynynan iriktep shiratqan órme tayaghyn әmse bilep otyryp oqytatyn. Ol: "Ýi, dó...ryt ayaq!" dep qalghanda shәkirtterding biri qayqang ete týspeytini qalmaytyn. Óitetini, sol sóz shyghysymen juan órme shy bireuding jauyrynyna shart ete týsetini, kýn kýrkiregende nayzaghay jarqyldaghanday, bәrimizding arqamyzgha belgili qúbylys edi.

Men búryn kýnning kýrkireuin "qúdaydyng aqyruy" dep týsinsem de, onyng ne dep "aqyratynyn" úqpaytynday bolatynmyn. "Tegi, qúday taghala da pendelerine nayzaghay oinatarda "óit, dó.. yrt ayaq!" dep aqyrady eken ghoy! Dep oilap, búl tildi osy moldadan úqqanday sezdim. Biraq, kýlkimen emes, titirep otyryp "týsindim". "Bir jauyryngha shart ete týskende bar jauyryn býlkildep ketedi. "Nayzaghay" týsip jatqan jaqqa qaray almay, bәrimiz de búghamyz. Múnymyzgha Atabay múghalim kýletin.

Bir kýni mening aldymda emle jazdyryp otyryp, aqyryn ghana súrady ol:

- Sen de tayaq jep pe edin?

- Joq, meni úrmady.

- Onda nege dirildep otyrsyn?

- Bilmeymin.

- Sen qorqaqsyng ba, úyalshaqsyng ba?

- Ekeui de, - dep men túqyra týstim. Múghalim kýlip jiberdi:

- "Ekeui de" bolyp qalay kýn kórmeksin? Sonyng ekeui túrmaq bireui de bolma, qorqarlyq qylmysyng bolsa, qoryqqan jón. Úyatty ising bolsa, úyalu tipti dúrys. Al, bekerge qorqa beretin bolsan, bir kýni jýreging qabynan shyghyp ketpey me! Tekten tekke úyala bersen, ómir sýruge qabiletsiz ynjyq bolasyn! Túrmys degen - kýres. Kýrese bilmeseng kýn kóre almaysyn. Osy sózdi men bәrine aitamyn! - dep múghalim oqushylardyng bәrin jaghalata qarap shyqty. - Qorqu da, úyalu da artyq bolyp ketse, jamandyqtaryng bolady.

Eki-ýsh shәkirtin qatarynan shartyldatyp ótken molda da búl sózdi tynday qalyp edi.

- Ne bopty? - dep múghalimge qarady.

- Siz ana jaqqa aqyrghanynyzda, myna jaqtaghy balalar qaltyrap jazularyn búzyp aldy.

- "Tyshqaqtyng arty ózine ayan", - dep kýldi molda, - búlar da ana ýsheuining isin istep otyrghan ghoy. Ózara sóilessender, aitqandy tyndamasandar, bәring de ústaz tayaghynan qútyla almaysyndar, qoryqqandaryng jaqsy!

- Moldanyng sabaq uaqytynda sóilespender degeni dúrys! - dep qúptady múghalim, - eger úqpaghandaryng bolsa bizden súrandar! Súraudan tartynbandar, týsindiru bizding mindetimiz. Óz aldaryna sóilesip ketsender bolmaydy. - Kýnning kýrkireuindegi әlgi bir mólsherimdi súrap alghym kelip, moldagha qaray berip edim, oghan batylym jetpedi. Emle jazylyp bolysymen aldymdaghy múghalimge úmtyla týsip, aqyryn ghana súradym:

- Múghalim! - dep qalyp edim, ol da úmtylyp, enkeye tyndady. - Kýn kýrkiregende "dórt ayaq" dep kýrkirey me?

- Ne deysin? - dep kýlimsiredi múghalim.

- Jazda kýn kýrkireydi ghoy, birdeme dep aqyrghanday estiledi ghoy, sonda ol da "dórt ayaq!" dep aqyra ma?

Múghalim kýlip aldy da, anyra qaraghan moldagha bildirgisi kelgendey, kýnning kýrkireuin eki tasty bir-birine úrghanda shyghatyn dybysqa úqsatyp týsinik berdi.

- Ony keyin jaratylys ghylymynan oqisyn, - dedi sonan son, sózin kýbirge ainaldyryp jalghastyrdy, - biraq moldagha múnday súrau qoyma, meni mysqyldady dep týsinedi ol! Ózining oqytyp jatqan sabaghynan bilmey qalghanyndy ghana súra!

Sóitip, men búl eki ústazdyng eki týrli qalyptan shyqqanyn týsine bastadym. Búl jәit "júmalyq" pen ózderi kóshirip beretin oqulyqtarynyng aqysyn aluda aiqyn kórindi.

Ár beysenbi kýni әkelgen tiyn-tegesh júmalyghymyzdy molda shúqshiya qarap, sanap alady da, azyrqansa bizge alara qaraydy. Kózining sonday aghyn kórip qalghan oqushy sabaq uaqytynda "su miy", "kózsiz", "aqpaqúlaq" dep atalady da, sol kýni oghan "nayzaghay" kóp týsedi. Razy etken oqushy mandayy jarylyp, "ozyp" shygha keledi.

Al Atabay múghalim sanaghany bylay túrsyn "júmalyqqa" qaraudan da úyalady. Sondyqtan, әkelgenimizdi terezening aldyna qoya salamyz. Sabaq bitip qaytar kezde qyzarynqyrap baryp jiyp alady.

- Biylsha osylay boldy, balalar, - dedi bir kýni jiyp alyp jatyp Atabay, - keler jyly ýkimet aqysy shyqqan song búl úyattan qútylarmyz!.. Qazir de molda ekeumizding aitarymyz: bizdi razy etemiz dep ata-analaryndy qinap qoymandar, shama sharqyna qarandar!

Múghalim búl sózge kelgende sol moldanyng qúiryghy qonys tappay qipyjyqtap ketti. Kýle sóilese de kýie toytardy:

- "Qúday berse, qoynyna sal" deydi әpәndim, ózimiz jiyp otyrghanymyz emes, hukumat al dep otyr ghoy!.. Shәkirtterding tauanyn qaytarma, búlardan almay kimnen alamyz.

Atabay múghalim kýlimsirey qarap sóiledi bizge:

- Moldekenning aitary әli bar, balalar, qazir esine týspey túr, men qosyp qoyayyn "joqty tap degen - kәpir" demekshi búl kisi.

- IYә, ol da bar ghoy,  biraq, bir tengesi joq ata-ana balasyn oqugha bere me, "bardy joq degen - kәpir" dep aldymen aitylatyn.

- IYә, ol da dúrys, - dedi múghalim oghan da kýlip, - biraq, "bargha - qanaghat, joqqa - salauat". Júmalyghyng az dep júmalamaymyz, kóp dep te kókke kótermeymiz. Áyteuir qaysysyng jaqsy oqysan, bizge sonyng jaqsy! Estuimizshe, beysenbi kýnning júmalyghy ýshin seysenbi kýnnen bastap qynqyldaytyndaryng bar eken, ol dúrys emes. Bar bolsa әke-sheshe ózi-aq beredi, bere almay qalghan kýni ýndemey jýre berinder! Oqyta bilgen moldalaryng keshire de biledi.

Oqugha uaqytynda týse almay, aqyl toqtata kelgen ónsheng estiyar balalar masayrap jymiysa qarasty bir-birine. Shiryqqan moldanyng esikten aldymen saqaly shyqqanda eptep kýlisip te aldyq. Artynan ilese shyqqan Atabay múghalimge molda ashuyn bildirdi:

- Ápәndim, "oqyta bilgen molda aqysyz da oqyta biledi" deding be aqyrynda! Jútqynshaghy joq, nan da jemeydi dep qosuyng ghana qaldy ghoy!..

Múghalimning kýlkisi ghana estildi. Ne dep jauap qayyryp bara jatqanyn esty almay qaldyq. Biraq, dәl osy týieshe adymdap jýretin mol deneli, qyzyl sary atanday Atabay bolmasa, biyl da oqy almaytyndyghymdy týsindim.

Rasynda da, osy ústaz, óz jolynda jýk qaldyrmaytyn narday, moldanyng ýlken kómekeyine kóldeneng túryp alghan bórenedey kórindi bizge. Teri shalbary men kónekóz qazaqy kýpisining qys boyy bir de auystyrylmauynan túrmysta qanshalyq tapshy adam ekendigi kýnde mәlim bola túra, aqsha kerek etetinin bir de kórsetpeydi. Basqan jerlerinen qúiyn oinatyp, boran soqtyratyn kóp "dórt ayaqtyn" arasynda bir ret ashulanghanyn da kórmeppin. Solay bola túra sózdi  tyndatady ol. "Kýn kýrkirep", "nayzaghay jarqyrap" túrghanda da tәubesin úmyta beretin tynyshsyz "pendeler" Atabay múghalim sabaq ótkende typ-tynysh otyratyn boldy. Syilau ghana emes, ony biz anamyzday ayaymyz. "Jaqsylyqty biletin estiyar oqushylar qasynda otyrghan "esuasty" qabaghymen iyә, shyntaghymen shektey salady". Sózi de, jazuy da taygha tanba basqanday ap-anyq, az sóilese de naq sóileytin osy alghashqy ústaz zeregirek oqushylargha ghana emes, keyinirek bar oqushygha osynday ayauly bolyp ketti. Ózining әrqanday oqushysyna teng qaraytyndyghy әrqaysymyzgha tereng әser qaldyrypty.

Boylaryna toghytpaytyn súlu múrtty múghalimder, sol qys ayaqtay bere "diuana mektebine" kelgishtep, bizding sabaghymyzdy, ólenimizdi tyndap ketip jýrdi de, "qorash" múghalimimizdi ortagha ala bastady. Artynan bayqasaq, "negizgi mektepte" oqushylar aitatyn әn-óleng joq eken. "Diuanalardan" sony ýirenip qaytugha kelip jýripti. Qystay ýirengen tórt-bes ólenimizding әnin bizge aitqyzyp ýirenip, óleng sózin múghalimimizge jazdyryp әketti. Bәri de Atabay múghalimning ózi shygharghan ólenderi eken.

Bir kýni súlu múrttylardyng ýsheui bir-aq keldi. Bireui bizge sabaq ótip, ekeui múghalimimizding eki jaghyna otyrdy. Ýsheui ýsh qaryndash ústap kýbirlesti de, ýnsiz túnjyrap úzaq otyrysty. Eki jaqtaghy ekeui bir jazyp, bir óshirip, bastaryn sipalay berdi de, Atabay múghalimning astauday basy búrqyrap ketti. Biz mýshkil halge dushar bolghandyqtaryn bildik. Eki ret demalysqa shyghyp qaytyp kirgenimizde bizge ýnsiz otyryp sabaq pysyqtaudy tapsyrdy da, tórteu bolyp kýbirlesip, jazghandaryn talqygha saldy. Búl kýni "dórt ayaqty" bosyraq aityp, "nayzaghay" týsire almaghan moldamyz da kelip, arttarynan qydiyp túr edi.

- Po!.. Bәring óleng jazyp, Abay bolypsyndar ghoy, - dep jymiya tigildi.

- Jana ýkimet Abay bolmasymyzgha qoyatyn emes, moldeke! - dedi Birke atty kekse múghalim, - on ekinshi apreli merekesine oqushylar tym bolmasa bir kýn keshke aitugha jetetin әn kerek eken. Myna sary atamnyng órkeshine kelip jabysyp otyrmyz, maqtau-alqau sóziniz bolsa mynaghan biraz qosynyzshy, jetkize almay otyrmyz!

- Jaratushy tәnirge de bir auyz maqtau óleng shyghara almay jýrgende menen ne shyqsyn! - dep syqylyqtay kýldi molda, - "qissasilәmbiya" men "Bәduamdy" ait deseng men dayynmyn!..

- Shynduban janabyna onynyzdy qimaysyz ghoy biraq, - bir kýlisip aldy da, ólenderine qayta ýnilisti olar.

- Sening mynauyng auyzgha tolymdy siyaqty, osyny basynan alayyqshy! - dep Atabay múghalim ýlkenirek qaghazgha qayta rettep, oqy kóshirdi:

 

"Danyshpan kósem Shynduban,

Bostandyq kýnin tughyzghan..."

 

Molda búghan da bir syqyldap aldy:

- Bәse, sary atanynyzdyng auzy tolarlyq qanbaq tabylmay ashyghyp otyr eken ghoy!

- Moldaeke, balalardyng sabaghyna qaranyzshy! Biz toyyp alyp bir-aq túramyz endi.

"Tolymdy maqtau", "tolymsyz maqtau", "siymdy", "siymsyz" desip otyryp, jazghandarynyng bәrin syighyzghan múghalimder, bir shumaqtyng ýstinde ghana qaghytpa pikirler jýrgizdi.

 

"Jýz otyz qazaq balasyn,

Oyatyp sezim-sanasyn,

Mektep berip oqytqan,

Kerim Shiyanjang jasasyn!"

 

- Mektepti bar últqa Shynduban ashqyzyp otyr ghoy, qazirgi qarayghan, bar tabysynyzdy Dórbiljinning Kerim Shiyajanyna (әkim) ghana jazsaq, búrmalaghandyq bolyp shyqpasyn?!

- Duban janaby myna jesir qatyndy qaydan biledi! - dep molda tóteley soghyp jiberdi, osy Shiyanjang bolmasa meshitting anau ýii de, jesirlerding myna ýii de bizge biyl joq edi.

- IYә, úly danyshpannyng úly qamqorlyghyn bastan-aq aityp kelemiz ghoy, myna kisining enbegi de qalmasyn!

- Ýlken mektep salghyzyp bergende ýlken adamgha arnap jazarmyz, qazirshe osylay túrsyn! Bireu kóldenendep mektebing qaysy dese, úly kósemge úyat bolyp qalar!

- Ýi, osy mektep jónin aityp "jasasyn" desek, myna kisi de úyalyp jýrmesin, osy shumaq qalsa qaytedi?!

- Joq, qaldyrmayyq! - dep kýlimsiredi Atabay múghalim, - úyalatyn jәit ekenin biletin, qolynan keletin adamnyng úyalghany paydaly, qosalyq! Búl ózi bizding jay-kýiimizdi ayan etetin shumaq. Balalardyng nesi ketedi, aita bermey me! --búghan bәri kýldi de, kelise qaldy.

Shyng Sysay ókimeti qúrylghan on ekinshi apreli merekesin biz sol jyly osy ólenmen qúttyqtap shyqtyq.

Aldymen "negizgi mektep" oqushylaryna qosylugha baryp edik. Olar merekege birkelki jana kók kiyim kiyip dayyndalypty, bizben birge tiziluge namystanyp, "bólek jýrsin!" degen kýnkil shyghardy da, shulay jóneldi:

- Múghalim Ábzi, analardyng kiyimi bir týrli eken, bólek jýrsin!

- Halpe әbzi, ayaqtaryn da birdey alyp jýre almaydy!

- Bizding tәrtibimizdi búzady, molda Ábziy!

- Halpe әbzi, aiyrym mektep qoy, aiyrym jýrsin ózderi!

- Qaranyzshy, diuana siyaqty, osylarmen qaytyp birge jýre alamyz!

- "Diuana mektebi bizden aulaq jýrsin" Ket, pәleket!.. Shayqy-búrqy!..

Olardyng múghalimderi de kýlisti búl sózge. Bәri Atabay múghalimdi әjualap túrghanday kórindi. Merekege dayyndalamyz dep ata-ananyng mazasyn almaudy aitqan sol kisi bolatyn: "janadan jazdyq kiyim ala alatyndaryng merekege qarsy kók púldan alghyzyp kiyinder! Janadan ala almaytyndaryng búrynghy kiyimderindi jughyzyp, jamatyp kiysender de bolar!" dep edi bizge. Myrza sabaqtastarymyzdyng aibaryna shydamay biz de soghan qarastyq. Múghalimimiz "esh oqasy joq" degendey kýlimsirep qana, Isabek deytin kәrteng múghalimge qarady. Mektep bastyghy sol kisi eken.

- Oqushylarymyzdyng hali osy!.. Jә, siz ne aitasyz? "Diuany mektebi" degen atpen "ayyrym", "aulaq" jýreyik pe?!.. Olay bolsa, qaqpadaghy mektep tuynyng bireuin bizge bere túrsanyz bolghany, bizding jigitter de tuysqansyray qoymas!

Isabek oqushylarynyng aldyna kelip, yzbarlay qarap shyqty.

- Senderge aitarym, mektep dep kim úqtyrdy?.. "Diuana mektebi" degening qaysysyn? Búlar senderding sabaqtastaryn! - dep aqyryp jiberdi Isabek, oqushylary jym-jyrt bola qaldy, - namystanghandaryng bylay shyq! - oqushylarynan eshkim shyqpay qoyghan song bizge qarady, - senderding kiyimdering úqsamaydy, mynalargha jalghasyp, artyna tizilinder! Eger endi bólekteytini bolsa, maghan dereu mәlimdender! Naprav-vo! Shagom... marsh! - dep komanda berdi onan son.

Ilushindegi aibarly Tindaydyng komandasynan myna kisining komandasy júmsaq ta, úghynyqty estildi maghan. Sonysy bolmasa, sәuletti "armiyanyn" artyndaghy shanday bolyp, kónilsiz ilestik. Lek-lek bolyp aghylghan oqushy men halyq "Shәueshek kóshesinin" basyndaghy "úighyr mektebinin" ýlken kóshesine qaraghan darbazasy aldyna kelip, sap-sabymen túr eken. Qyp-qyzyl bolyp jasanghan mereke sahnasy, kerme tular, "alty úly sayasaty" beyneleytin alty búryshty júldyz syzylghan qyzyl tular býkil kóshege qyzyl dýnie ornatyp, qyzyl núr shashyp túrghanday kórindi. "Diuana mektebinin" oqushylarynan basqa adam bitken mәz-mayram. Ynghay jaqsy kiyingen júrttyng ishinde biz ghana diuana siyaqty  búrynghydan da jýdep túrdyq, jamauly qonyr kóilek pen shoqpyt qara symyma qaraudan ózim úyalyp, sahna jaqtan kóz almay qoydym. Sonda da әlgi bir ólenimizdi әndetip túrdyq. Ár últtyq mektepter óz tilinde óleng aityp, úrandatyp-úrarlatyp ketti de, bizding ólenimiz ózimizden basqagha estilmey qaldy.

"Shiynjiyang sóileydi" degen sóz estilisimen sahnadan dóngelek qara saqaldy, jenil qara shúgha pәlte-shlyapaly, iymek qara tayaq ústaghan kelbetti bir úighyr kórindi.

Shatyrlaghan qol shapalaqqa ol da qol shapalaqpen jauap qayyryp túr.

- Dórbiljinge jergilikti últtardan túnghysh Shiyanjang bolghan osy kisi shyghar?! - dep kýbirledi Atabay múghalim.

- Búl kisi Sovet Odaghynan - Ózbekten kelipti, - dep oghan qasyndaghy Birke múghalim jauap qayyrdy, Jiynshuryn ókmetine qarsy tónkeris kezinde Qojaniyaz qajygha aqylshy bolyp qosylghan eken.

Kerim Shiyanjandy birinshi ret kórip, kóz almay qaradym.

Ol kópshilikti aralay qarap, bir qolyn keudesine qoydy.

- Salam, halayyq! Apreli bayramy munasuaty bilәn hәmmanyzlarny tәbirklәimәn!

Halyqtyng shatyrlaghan qol shapalaghyna qosyla kóterilgen úran úzaqqa sozylyp, dýrkirep ketti. Shiyanjang bir qolyn kóterip, ýnsiz túryp qaldy da, júrt alghysy sayabyrlaghan song sózin jalghastyra jóneldi, úzaq sóiledi.

Batys týstik jaq aldymyzdaghy sahnagha qarap túrghan bizding betimizdi jarqyraghan ystyq kýn shyjghyryp túr. Jelsiz tymyrsyq túnshyqtyryp bara jatyr. Sondyqtan oqushylar kýbirlesip Shiyanjang sózinen úqqandary boyynsha "alty úly sayasatty" bir-birden qúrap sanay berdi. "Jahangerlikke qarsy túru", "Sovet Odaghymen dos bolu", "últtar tendigin ornatu", "paraqorlyqty joghaltu", "tynyshtyqty qorghau", "Shiyanjandy janalandyru" dep ret tәrtibimen sanap shyqty bir úzyn boyly oqushy.

- Óte danyshpandyq, әdil sayasat, ә! - dep dedi bireui. Múnyng "danyshpandyq" pen "әdildik" jaghyn týsingenimen, "sayasat" degenning ne ekenin de, búlardyng qaydan kelgenin de týsinbeytin kópshilik jýregin әiteuir Shyng Sysaygha tósep, qaujandasa týsti. Qaujandasaq ta qansyp, tilimiz auzymyzgha syimay keuip bara jatyr edik.

- Qabyken! - dedi bir jas әielding dauysy, jenil kiyinip betin qara salymmen perdelep alghan Dәmesh eken, "shóldeding be?" dep bir bótelke sýt ústata saldy da, jan qaltasynan ýsh-tórt júmyrtqa alyp berdi.

- Shóldegem joq, tәte, qaytyp ket! - dep sybyrladym men.

Ol dereu búrylyp, oqushylardyng arasynan shygha bergende, aldynan súr kiyimdi bir saqshy tosa qaldy. Ne dep tosqany da, Dәmeshting ne dep jauap qayyrghany da maghan  estilmedi. Saqshy "jýr" degendey isharamen ony ertip әkete berdi. Jýregim arpalysyp typyrshy qaradym artyma. Kóp halyqtyng daldasynan kóz jazyp qalyp, jýgirip shetke shyqtym. Tómengi jaqtaghy kóshede kóldeneng tartylghan kerme tudyng astynan ótip barady eken, Dәmeshting artynan eki saqshy ilesipti. Sondarynan manghazsyp dóngelek shlyapaly bireu ketip barady. Ol Dәmeshti keyingi satyp alyp әieldengen "Jangýdey" bolsa kerek. Tútqyn toty torgha myqtap týsipti!.. Qaltyrap kettim. Jan-jaghyma alaqtay qarasam jaqyn tanystardan eshkim kórinbep edi, kóbi Dәmeshting sonynan ketip barady eken. Mening sheshem de, Dәmeshting óz sheshesi de, Bәken de, Bighadil de, tipti Bighaysha da bar, kóshening ekinshi jaq shetimen tútas jýrip barady. Bóri kórgen eshkidey elendep, toptasyp alypty. Kózimnen jas shyghyp ketipti. Jana ghana pysynap, ystyqtap, erip túrghan denem endi tonyp bara jatqanday, tamyzda ayaz qaqaghanday bola qaldy.

- "Úly kósemimiz Shynduban jasasyn!" - degen úran kóterildi. Shaqyru boyynsha men baryp óz ornyma túrdym. Qyp-qyzyl tular  jelbirep, jalaular búlghandap, kóshede jýris saltanaty bastaldy. Úrandar jer kókti janghyrtyp túrdy. Mening jýregim әlem-tapyryq, qyzyl tulargha qaltyray ilesip, ólenge de, úrangha da ýnimdi qaltyray qostym. Qolymdaghy qyzyl qaghaz jalauym tipti qaltyrady.

"Tergeushim", Shynjanda kóterilgen alghashqy qyzyl tugha endi ilesken mening kónil-kýiim osylay bolghan. Tau sarymsaghy: "toghyz qabat torqagha oranghan men myna halge týskende, jauqazyn bayqús ne kýide eken" depti. Sirne talshyqty sarymsaq osy janashyrlyqpen titiregende, et bauyrymmen men qalay qaltyramaspyn. Saqshy men satyp alghan qojanyng aldynda qashqyn Dәmesh qanday kýige týsti eken?! "Qashqyn kýn" dep endi ony qalay túnshyqtyrar eken!.. Mәngilik týrmede sónedi-au sol núr, mәngige solady-au sol gýl!.. Sary ala, qara ala taudyng astynda ýsh aghash bidaygha satylyp, kýnge ainalghan qayran Dәmesh endi jaqsy sayasat janghyryqqanda jaulanyp, qyzyl tu astynda qylqynady-au". Mening qylmysty diuana jýregim osylay oilaghan da, osylay kemirilgen. Jýrekti qylmys kemiredi, qylmys mýjiydi. Qylmysyng bolmasa birynghay kiyingen  "әdemi sabaqtastarym" "ket bәleket, shayqy-búrqy" dep qualar ma edi. Ómirding kórkin, kónilding súrqyn ketiretin - qylmys qana.

 

III

 

Kóshe jýrisi tarqasymen saqshy mekemesine qaray jýgirdim. Tuystas - túqymdastardyng kóbi-aq sol mekemening aibyndy qaqpasy aldyna jinalypty. Eki bosaghada qaqshiyp alypty. Dәmeshting sheshesinen basqa eshkimdi kirgizbepti, qualap qaqpa manyna jolatpay túr. Shlyapaly "jangýdey" Dәmeshti de, sheshesin de qamatyp ketken kórinedi. Kýn batqansha olar shyqpady.

Bizding tuystardan sol kezde Dórbiljinge ataghy jayylghan Qúryshbek, Núrasyl deytin eki jigit bar edi. Erlikterimen eshkimge esesin jibere qoymaytyn, ójettikterimen, sheshendikterimen olar "qos bóri" atalypty. Júbyn jazbay qosarlana jýretindikten "qos" bolyp atalghan ekeui eki kәsipting adamy. Qúryshbek - qúrylysshy, tamshy, Núrasyl - úsaq-týiek búiym saudageri eken. Dórbiljinge kelip qonystanghaly ekeuine eki týrli abyroy bitipti. Qúryshbek ýlken baylardyng ghana sauda dýkenderin, ýkimetting ghana qamba - týrmelerin jaratyn "Júrt sýigen úry" bolypty da, Núrasyl saudager, ara týskish advokat bolypty. Sóitip biri audan úrylaryna "Qúreken" atalypty da, biri saudegerlerge "Núreken" atalypty. Men saqshy mekemesining aldyna kelsem, sol eki dos eki týrli pikir kóterip otyr eken. Saqshygha ekeui de syr minez tanys bolghandyqtan qalpaqtaryn kózderine basa kiyisip alyp, kóshening qaqpagha qarsy shetinde, kópshilik arasynda otyr.

- Irgesinen suyryp әketpese, búlar esiginen adam shygharushy ma edi, - deydi Qúreken, - qaryndasty ózim-aq shygharyp aparamyn, Jәke, - sizding ýiden saqshygha eshkim kórinbesin, qaytyp ketinizder!

- Dәmeshti irgeden shygharyp әketsen, sheshesi týrmede shirimey me? - deydi Núrasyl, - tipti osy kelgen janashyr-jaqyndarynyng bәrin biraq qamaudan erinbeydi búlar! Odan da Kerim Shiyanjangha bәrimiz qol qoyyp aryz kirgizelik! Osy ýkimet uaqytynda ýsh aghash bidaygha satylghan jetimdi jana ýkimet qútqarar, auyzdary jaqsy ghoy!

Núrasyldyng búl pikirin ýlkender qoldady da aryz jazugha kiristi. Qamalghan Qanipa men Dәmeshke "Qoryqpay myqty túrsyn" dep shay kirgizushilerden sәlem aityp qaytysty. Bir shette jalghyz jylap otyrghan Bәkendi Bighadil ekeumiz ýige ertip qayttyq.

Qúryshbek pen Núrasyl aryzdy úighyr tilinde jyzdyryp, Dәmeshting janashyr jaqyndarynan basqa óz sybaylastarynan da, abyroy aty bar degenderinen jýz shaqty adamnyng qolyn qoyghyzyp Shiyanjangha kirgizgen eken.

- Mәsele jetim qyzdyng eriksiz matylyp barghandyghy ghana bolsa, shyghartyp bereyin, - depti Shiyanjan, -  әielder erkindigi qorghalady, biraq, búl әielde basqa bir ýlken kýnә bar dep estidim: erining bar aqshasy  men bar altynyn alyp ketipti.

- Shiyanjang taqsyr, Jangýdeyding ol aitqany - jala, - depti Núrasyl, - búl balanyng oghan әiel bolyp kelgeli sandyqtyng kilti túrmaq, esikke salynatyn qúlyptyng kiltin de ústap kórmegeni anyq. Súmdyqpen bayyghan saudager eki jyl boyyna aiyrym ýide qamalyp jatqan tútqyn әielge qazynasynyng kiltin ústatyp qoya ma! Ekeuin de óz aldynyzgha shaqyrtyp, bettestirip kórinizshi!

- Kóreyin, - depti Shiyanjang jyly jýzben kýlimsirep, - biz de oghan әli tolyq senip ketkenimiz joq, tekseremiz!

Eki-ýsh kýn ótken song isting úlghaya týskeni bayqaldy. "Jangýdeylerdin" de toptalyp Shiyanjang jambylgha kirgishtep jýrgenin bayqaghan qazaq saudagerleri Qúryshbek pen Núrasylgha dem berip toptala týsipti. Úighyrdyng bay saudagerlerinen de birnesheuin ertip, Shiyanjannyng aldyna top-top bolyp kirip jýripti.

"Jangýdeyler" jaghy "Dәmesh búlap ketti" dep tizgen altyn aqshany molaytyp jiberipti.

«Áyel shyghamyn dese óz erki, biraq, ol alyp ketken altyn men aqshamyzdy qaytaryp berip shyqsyn! "Áyel erkindigi" dep búlap ketuge jol bersek, sayasatty dúrys atqarghandyq bola ma?» dep sayasatshy "jangýdeyler" zil tastapty Shiyanjangha. Dәmeshti qútqarudy jaqtaushylar da kem týspepti.

- Olardyng jalasynan qorqyp, jetim qyzdy kýndikke taghy baylap bere almaymyz, alty sayasatta adam úrlap, malsha matap, qúldana bersin degen statiya joq shyghar! Qarys jerdegi sheshesin kórsetpey, eki jyl qamaghan jauyz, oghan altyn qazynasyn kórsetip pe!

- Jiynshuryn uaqytynda kýndikke baylanghan qyzdy altynnyng qúlybyn bylay qoyyp, tipti óz basynyng qúlybyn asha almay zarlap, týrmede jatqan jetim qyzdy endi jalamen zarlauyna músylman balasy shyday almaydy! - desip shyghypty.

Shiyanjang qalys, bilikti degen adamdardan tekseru alqasyn qúrypty da, qala Hanzularynyng bir shaniyasy men qala qazaghynyng Kýntughan atty shaniyasyn bastyq etip saylapty. Búl alqa altyn men aqshanyng úrlanghan-úrlanbaghynan anyqtap, tekseru materiyaly men óz sheshimderin Shiyanjangha jetkizbek eken.

Bir kýni týsten keyin Qanipa sheshe men Dәmeshting "aqyrghy tergeui" bolyp jatqanyn estip, mektepten qaytysymen Shiyanjang jambylynyng aldyna bardym. Jambyl aldy adamgha tolyp ketipti. Kóbi qyzynyp dauryghysyp túr. Dәmesh pen sheshesin saqshy týrmeden әkelip ishke kirgizipti de, "advokat, sheshenderimizdin" eshqaysysyn jolatpapty. Jambyl qaqpasynyng aldyna kóp saqshy qoyylypty, adamnyng kóbeygendiginen qauiptense kerek, biyik dual ýstindegi qarauyl oryndarynyng bәri súp-súry әsker.

- "Jangýdeyler" kelse, myna qabaghan itter ýndemey kirgize beredi. Jesir qatyn, jetim balagha es bolugha bizding de bir adamdy nege kirgizbeydi. "Últtar tendigi deytin" qayda?! - dep sanqyldady bir jigit.

- Jalaqorlardyng bәri jetim qyzdy býiishe torlay týssin deydi ghoy!

Qúryshbek bir top adammen jekerek baryp sóilesip otyr eken, men solar jaqqa bardym. Qúrekeng "qúlyp siqyry" bolyp aty shyqqan Qasen deytin úry dosyna birdeme aityp otyr eken. Men art jaqtaryna baryp túrghanda kóse qara Qasen kýle jauap qayyrdy:

- Qúreke, ol bәrimizge ortaq qaryndas qoy. Ekeumiz tiri túrsaq ony qaydan bolsaq ta qútqara alamyz. Biraq myna ýkimet qalay bitirer eken, artynan baghalayyq!

- Úighyr saudagerlerining ýsh-tórti búlargha jaqynyraq jerde sóilesip túr edi. Olardyng bir sózderi mening qúlaghymdy júlyp әketkendey boldy:

- Qansha púl bolsa da men tóler edim! - dedi qyrma saqaldyng biri.

- Bek pәkiz bala eken, búl ýshin ketken púl halal!

Búlardyng sózi qaljyngha auyp kýlisip aldy da, kýbirge kóshti. Bir qaqpanyng dәl aldynda túrghan Núrasyldy shaqyrdy. Qansarly kelte tanauyn kótere Núrasyl saudegerlerge kýn sala qarady da qolyn siltey, iri basyp beri ayandady.

Núrasyl múrnyn qulana tyjyrdy da, kózin bir qysyp qalyp, baylardyng qasyna bardy. Olar Núrasyldy ortagha alyp, auashagha әketti.

Bizding eldesterden bes-alty sheshen shal kóshening qarsy jaghyndaghy balapan terekterding sayasynda otyr edi, Núrasyldy ortagha alghan jaqqa olar da qarady. Shaldardyng qasynda auqatty qazaq saudagerlerding birnesheui otyrghanyn kórip, olardyng syrt jaghynan baryp túrdym. Shaldar qúdalyq sóilesken jandarsha astarlap, maqaldasyp, jelpinip otyr eken. Olar bylay sóileskende men týsine almay qalatynmyn. Kózimning astymen әrqaysysyna baghdarlay qarap túra berdim. Aldynghy jyly Shәueshek tasjolynda túz úrlaghan Joldybay by barynsha kósile sóilep otyr. Ol Dәmeshten dәmeli bolghan bir qyrqyljyng saudagerge dәn riza siyaqty. "Biraq, myna tergeuding arty ne bolar eken, balamyzgha qanday kesim shyghar eken, sony bileyik" dedi de maghan jalt qarady.

- E, sen ekensing ghoy, әkeng qayda, balam?

- Bilmeymin,-  dey saldym.

- Múnday jerge Jәkeng kelsin be, - dep kekey kýlimsiredi bireui, - auru kempirlerding qasynda otyrghan shyghar.

- Jәkenning múnda kelmegeni de jaqsy! - dey saldy Qanas deytin shoqsha sary saqaldy kisimiz, búl byltyr bir qys birge otyrghan Janastyng aghasy edi. Ákemning búl jaqqa kelgeli, túiyqtalyp, momyn bolyp ketuin el adamdarynan osy kisi ghana qúptaytynyn biletinmin. "Búl jerge kelmeui Dәmeshti syrtynan satpauy ýshin de jaqsy bopty!" dep oilay jóneldim.

Bәiken jambyldyng qabyrghasyna sýienip, taghy da jalghyz móleyip otyr eken. Shaqyrayghan ystyq kýnge qarsy otyryp qalghanyn ózi sezbegen siyaqty. Jalanbas jaqynda ghana qyrylghan taqyr basy qyp-qyzyl bolyp kýiip ketse de miyzer emes.

- Apang men tәtendi kórding be? - dedim qasyna otyra berip.

- Kórdim, - dep túqyra týsti. Ýninen óksik bildirmeyin degendey, aqyryn aitty.

- Jýdep pe?

- Apam aryqtap qalypty.

- Tәtemning beti ashyq pa eken?

- Ashyq. Ol esh nәrse bolmaghan sekildi.

- Esh nәrse bolmaydy, tez shyghady! - dedim men, ózim de anyq sengendey.

Biraq basqa bir qauipimdi aitqym kelmedi: "Jangýdey" saudagerlerden qútylsa da, Joldybay saudagerlerding taghy bireui satyp әketedi-au" degen kýdik, syrttan saudalasyp jatqandardy kórgen song meni myqtap sharmap edi.

Qalyng adam japyrlasyp, qaqapagha qaray úmtyla týsti bir kezde. Birneshe saqshy qylyshtaryn jalanashtap shaq-shúq ete týsti. Kópshiligi olardyng sermegen jaghynan joldy әreng ashty. Dәmeshti qayta aidap shyqqan eken. Aldy-artyndaghy saqshynyng zekiruine qaramay, әpkemiz kópshilikke jaghalata qarap shyqty. Búrynghydan da núrlanyp ketkendey kórindi maghan. Býrkenudi, búghynudy mýlde tastapty. Jenil jaulyghy iyghynda, jalanbastanyp, qatty shirap alypty. Kózi shoqtay jaynap, Bәiken ekeumizge de qarap aldy. Bir saqshy "tez jýr" degendey aqyryp edi, qayyryla qarap, hanzusha sóilep tastady.

- Aghalar, men úry da, kәzzap ta emespin! - dep jýrisin bayaulata, qazaqsha sóilep ketti ol, - meni úry dep jala jabushynyng ózi úry, ózi kәzzap!.. "Adam úrlap jeytin búlanshy", sondyqtan ózi bettese almay, qaghazdarymen qamatyp otyr!

- Búl jóninen qamsyz bol, qaryndas! - dep qaldy

Qúryshbekterding art jaghynan qajyrly bir ýn. Saqshylar sol jaqqa qarap timiskiley qalghanda, shyghys jaq býiirden bir ýn shyqty:

- Aghalarynnyng bireui tiri qalsa, seni qútqarady!..

Kópshilik arasynan ótip ketken Dәmesh estigenin bildirgendey, artyna bir qayyrylyp qaray ketti.

Qanipa sheshe aiyrym aidalyp shyqty. Ony qyzymen sóilestirmeu ýshin bólek ústap túrghan siyaqty. Ol túsynan óte bergende Núrasyl sóilep qaldy:

- Ápke, aman qútylasyzdar, qayghy oilamanyz, el-júrtynyz bar!

Qanipa jylamsyrap túrghan Bәikenge qarap ótti. Bәikenning qoltyghynan ústadym men, "biz qasyndamyz, alang bolma!" degen oiymdy solay bildirdim.

Saqshynyng bir sibe "dýnshesi" Núrasylgha dýrse qoya berdi:

- Ei, sen ne deding ana kempirge?! - Núrasyl ony qomsynghanday tanauyn kótere kýlimsiredi:

- Men aman qútylasyng dedim, qate me, taqsyr?! Úly alty sayasattyn, kósemimiz Shyndubannyng zamanynda adamgha jala jaqpaytynyna senetindigimdi bildirdim, maghan shikireye kórmeniz!

Qazaqsha tildi jetik biletin dýnshe Núrasylgha qaray shikireye almay, kýlimsiregen bolyp kete bardy, tekseru alqasynyng bir bastyghy bolghan Kuntughan shaniya shyqqanda kópshilik úmtyla berdi. Tergeuding qanday bolghanyn, saulyqqa jarmasqan kóp qozyday-aq, jamyrasa-manyrasa súrap qalyp jatyr. Shaniya mýiizin tosqanday, túqara búltaryp, birine toqtamay ótti, eshkimdi janastyrghysy kelmeytin siyaqty. Jalpaq taqyr basyn bir shayqaghannan basqa, auzyn japqan qalyng qara múrtyn da bir qybyrlatpay, eshqaysysyn boyyna toghytpaghanday irilene ótti. Kózi qyp-qyzyl, dýniyening bar auyrlyghyn ózi ghana kótergendey, yrsylday, mamyrlay basady. Aghytyp tastaghan beshpetining eki shalghayy eki jaqta, toyghan qúmayday tompighan "bótegesi" ghana kórindi kózime.

Qanas by oghan ózining sarghysh qasty biyik qabaghyn týie qarap qaldy. Aytyp salghysh tura minezdi kisi edi, shoqsha sary saqaly dir ete týsti.

- Kómeyi tolmaghan jerge kózi qiys edi, yapyrmay, myna tazdyng kózi qisayyp ketipti-au! - dedi ol manayyna jaghalata qarap, - "jangýdeylerden" toyyp alghan ba, qalay?!

Núrasyl jýre sóilep, shaniyanyng artynan ketti:

- Búl kisi "qymyzhanada" ghana sóileytin, araq ishemising ei, Qúreke, jýr! - dep Qúryshbekti erte jóneldi.

Bәiken ekeumiz arttarynan baspalay erip otyrdyq, kýn enkeye salqyn týse bastap edi, bir shaghyn ashananyng aldyna taman barghanda Núrasyl dauystap shaqyrdy, shaniya artyna jalt qarap túra qaldy.

- Shaniya jaryqtyq, bir jaqsy jerde ústattynyz-au, kiyeli meken ghoy, kire ketelikshi!

- Ýi, sen... Qyzyl taban, qandyqol jauapkerimizding ózi emespisin, talapkerlerding bireui kórip, dau shygharyp jýrmesin, basqa bir kýni kirsek qaytedi?!

- Jaryqtyq-ay, shóldep túrsanyz da qyzday qylymsitynynyz bar-au, dauymyz shiyanjynpuda qalmady ma, demalatyn jerde onyng nesi bar! Qane, tura tórge tartynyz, sizge bosamaytyn tóri kór bolsyn!

Olar ashanagha kirisimen biz esikting syrtqy bosaghasyna túra qaldyq. Núrasyl aspazgha zakazyn qysqa aitty da, shyniyannyng qarsysyndaghy oryndyqqa baryp otyrdy.

- Ústam, bizge shóp qospay, ynghay mayly etten quyryp jiberiniz! Aldymen eki bótelke men ýsh stakan!.. Shaniya taqsyr, ne búiyrsanyz da jauapkeriniz aldynyzda ghoy, maghan býgin qanday kesim shyghardynyz, sony aitynyzshy!

- Óz kesimimizdi Shiyanjangha erteng jazbaqpyn!

- Sóitse de, is arty qalay bolatyn siyaqty?! - dep Qúryshbek aralasty sózge, - bizding qaryndasqa bostandyq tiyetindey me?

- Mәsele auyr, altyn men aqshasyn qaryndastarynnyng alyp ketkeni ras kórinedi. Alqadaghy "jangýdeyler" kýmәndanbay-aq kesip aitty, tym myqty túr.

Ýndespey qalyp, tamaqtaryn qyrynghandarynan bir ret kóterisip alghandyqtary bayqaldy.

- Siz óziniz sendiniz be soghan?

- Altyny men aqshasynyng qaryndastyng qashqan kýni joghalghany ras.

- Bettestirdinizder me? - dep Núrasyl enkeye súrady.

- Ei, Núrasyl, búl sózdi dogharshy! - dep shaniya sózden tayqay qaldy, - onan da araghyndy qúi!

- Taqsyr-ay, kenezeniz keuip-aq qalghan eken, - dep Núrasyl kýldi, - qúyayyn-qúyayyn, býgin nәr tartpaghansyz-au tegi!

Taghy bir ret molynan qaghysyp alghanday boldy. Tamaghyn bir kenep alyp, Qúryshbek jalghady sózin.

- Búl kisining nәr tartpaghany sol, týs uaqytynda Lii "jangýdeydin" araq bóshkesine týsip shyqqan. Bettestirmey-aq "shyndyqqa" kóz jetkizgen sonyng kýshi ghoy?!

- Kim barypty onyng ýiine, Qúryshbek, myna jalany qaydan tauyp otyrsyn?

- Shaniya, jasyrynbaq oinaugha qanshalyq sheber bolghanynyzben, menen jasyrar esh jeriniz qalghan joq, - dep shaniyanyng arqasynan qaghyp-qaghyp qaldy, - bettestirgen-bettestirmegeninizdi de, qalay kesetininizdi de endi súramay-aq qoyalyq! Ústam, әkel quyrdaqty, shaniyamyz mas bolyp qalmasyn, halyq ýshin kýresip, sharshap shyqqan adam ghoy!

- Jón biletin-aq jigitsin, Qúryshbek, dúrys sóz osy! - dep kýldi shaniya, taghy birdi qaghysyp jiberdi, - qanshalyq qiyn bolsa da halqym ýshin istemeyin dep jýrgenim joq-au, biraq, qúryghyr istetkizbey jýr ghoy!

- Jaryqtyghym-au, sonyndy aitshy onan da! - dep Núrasyl qudalay qaldy, - sizdi buyp jýrgen ne qyrsyq edi?

Shaniya birdeme dep sybyrlap qaldy, "aqsha" degen ekenin keyingi sózinen anghardym.

- Men qazirge deyin sol alqany týgelimen auzyma qaratyp bolar edim, әttegen ә, jan qaltam bos túr!

- Qargha bolsaq ta halyqpyz ghoy, shaniya, - dep kýrsindi Núrasyl, - bәrine bolmasa da, óziniz qanaghattanarlyq birdeme tabylar, biraq, onymyz bizding qara isimizdi aqtap bergendik emes, talapkerdi jauapkerge bettestirip, aitysqan dәlelderin Shiyanjangha dúrys jazyp jetkizsender, jyghylsaq ta dauymyz azyraq bolar edi.

- Qaryndastaryng óte dәuperim eken, betpe-bet sóilestirsek, kýieuding betin shiyedey qangha boyap shygharatyn týri bar, sondyqtan, shataq shygha ma dep eki jaqtyng da dәlel-pәtuasyn aiyrym-ayyrym sóiletip shyghardyq. Onyng aldynda aqsha joghalghan ýy men qaryndastyng túratyn ýiin kórgenbiz!

- Kektining kózi ótkir, shynshyldyng sózi ótkir, ashulynyng qoly ótkir, - dep shúbyrta jóneldi Qúryshbek. Tosyn bir quanysh payda bolghanday, tym jayrang ýnmen aghytyldy. - Maydangha týspey jau jenbes, bettestirmey is biter me! Qaryndasymyzdyng rayy solay bolghanda, bettespey qoymaydy, bettestirmey biz de bitise almaymyz endi! Shaniya, alqanyzdyng abyroyyn saqtaghynyz kelse, óz erikterinizben bettestirgeniniz jón.

- Bettestirgende de, ol qansha shataq shygharsa da, tayynsha tulap ynyrshaq qirata ma, pәlege ózi qalady ghoy! Mәsele qaryndastarynnyng moynyna tolyq týsip otyr, talapkerler tapjyldyrar emes, shataq ýstine shataq tauyp almasyn dep, aqyry moynyna týsetin bolghan song bettestirmey-aq abyroylaryndy jyrtpay, aqshamen bitirsek degen oigha keldim men. Qany bir qaryndasym bolghandyqtan janym ashydy!

Núrasyl qarqyldap kýldi búl sózge.

- Janynyz qatty ashidy eken, jaryqtyq, iә tóle, iә bar kómeydi toltyra para ber, "janym ashydy" deuinizding ózi sypyra kedey tuysynyzdyng terisin sypyryp alyp, bas sýiegin taugha qoi bolmas pa?! Qaryndasymyzdyng bir etik, bir palitodan basqa kiyim de alyp shyqpaghanyna manaydaghy býkil el kuә. Tipti ótip jatqan ay men kýnder de kuә. Otyrghan kýrkesi men jatyn orny da kuә bolady! Sonshalyq altyn men aqsha bir jerden bolmasa da bir jerden jyltyrap kórinbey me. Shaniya, siz basy bar adamsyz, tym bolmasa birer oram amalynyz bolmasa, shaniya bola almas ediniz. Bizding endi basqa talabymyz joq, mening myna bir kenesimdi ghana esinizge saqtanyz. Alqa "jangýdeyge" qúiryghyn qanshalyq tósegenmen, bettespey is bitpeydi. Sizder bettestirmey kesim etkenderinizben, basqa bir oryn bettestiredi. "Aq iyiledi, synbaydy", kýnde kórisip túratyn aghamyzsyz, bettestirmey jyghyp beru jaghyna qosylyp, tuystarynyzdyng aldynda masqara bola kórmeniz! Aytarym osy ghana. Qaneki, endi kýlkimizge kóshelik.

Ashana bosaghasynda túrghan Bәiken ekeumiz araqtyng myljyng kýlkisin kýtpey-aq qayta berdik.

Biz jazdyq demalysqa shyqqansha búl is belgisiz sebeppen bitpey qaldy. Bizding jaq bettestiru jóninde myqtap bir aryz kirgizdi de, sonyng jauabyn kýtti. Tergeu bastalghaly eki ay ótse de, Dәmeshti bylay qoyyp, týrmeden Qanipa sheshe de bosamady. Bizding jaq tórt jýzdey adamnyng qolyn qoyghyzyp, qatal aryz dayyndady da, eng myqtysynan on adamgha ústatyp, Shiyanjannyng aldyna kirgizdi. Onyng ishinde dәmeli "kýieulerden" de bar eken.

Aryzdy kórisimen Shiyanjang ornynan shiray túrypty:

- Men tergeu bólimine de, alqagha da bettestirudi tapsyrghanmyn. Bettestirip kórip, anyqtau júmysyn әli jýrgizip jatqan shyghar dep oilap edim, ne qylyq búl?! - dep tergeu bólimi bastyghyn óz aldyna shaqyrtypty, - sizder býgin qaytyp túrynyzdar, men úghysyp kóreyin, sheshilip qalar!

Sheshiledi degen jerge shegedey qadalmasa bolmaytynyn birneshe ret kórgen Núrasyl tergeu bólimining aldyna baryp túryp alghan eken. Shiyanjannyng dauysy qatalyraq shyqqandyqtan sonyng terezesine taman qayta baryp tyndapty.

Shiyanjang hanzusha til bilmese kerek, tergeu bólimi bastyghynyng jauabyn audarushy arqyly tyndap bolyp, narazylyq aityp otyr eken. Sóz bajayyna qaraghanda negizgi talapkerding ózi "jolaushylap ketipti", isting sony tosyp túrghandyghy bayandalypty.

- Búl sizshe qalay?! Dәl bettesu kezegine kelgende talapkerding ózi shydamay qashqandyghy emes pe!.. Olay bolmasa, barlyq somasyn búlatqan saudager jalanash kedey búlanshysyn izi suymay túrghanda óndirip almay kete bermek pe?!

- Anasy opat bolyp, sony jerleuge Ýrimjige ketipti.

- Búl sebep emes! - depti Shiyanjan, - eki aida jerlenip bolmaytyn qanday kempir ol! Múnyng sebep bola almaytynyn zang qyzmetkerleri, myrza, siz de bilesiz, búl onyng bettesuden bezip, әieldi týrmege úzaghyraq qamatu ýshin ghana tapqan syltauy! "Bettestirse shataq shyghar, jýikesi tozghan әiel" degen anau uaqyttaghy sózderiniz de osynday negizsiz syltau bolatyn. Saqshysy bar ýkimet bir-birine qol júmsamay bettestire almay ma?! Men sol kezde-aq osy núsqaudy aitqanmyn, esinizde bar ma?! Jesir kempir, jetim qyz qazirge deyin talapkerin taba almay, bekerden-beker týrmede jatsa, kishkene balalaryn kim baghyp otyr? Tyndanyz, zanda bettesuden ózi qashqan talapkerding jauapkerleri qamalyp jata beru belgilemesi joq. Kepilge berip, qoya berersiz! Býgin oryndalady!

Shiyanjang sózin estip qalghan Núrasyl shygha jónelip, kepildik etuge sharty tolatyn auqattylardan on shaqtysyn jambyl aldyna ertip kelip tosqan eken. Saqshydan Qanipa sheshe ghana bosap kelipti, Dәmeshting ózi jóninde saqshy bastyghy "Shiyanjanmen sóilespek" eken... Qanipa sheshe aldymen bizding ýige kelip, Bәikendi ertip qaytty da, birge kelgen Núrasyl tynyghugha qaldy.

- Áy, osy eki basty ýkimet boldy-au! - dep kýrsindi Núrasyl! - juyjang "jangýdey" ne qyrgha salar eken, "jangýdeylerdin" qaruly tiregi ghoy, búl bir jauyz edi!

Núrasyldyng búl sózi dúrysqa shygha bastady: Dәmeshti kepildikke bermey jatqyzyp qoyypty. Qútqaryp alu talabynda jýrgender ertenine saqshygha barsa "ol shyqpaydy" dep qaytarypty.

- Eki basty ýkimet ekeni ras bolsa, qúday biledi, Shiyanjang men juyjang ózara arbasyp jatyr, - dep qaytty Núrasyl! - Endi joghary jaqqa jýginisedi.

Talapker "jangýdey" kelmey taghy bir ay ótken song aiypker jaqtyng ózi talapkerge ainaldy. Zandy talappen kýsheyip zor aryz kóterdi. Juyjandy Shiyanjang osy kezenge jetkende jendi bilem, Dәmesh kepilge bosap shyqty.

Biraq, taghy bir dau kótere shyqty: delodaghy somagha tolar dәuleti joq Qúryshbek pen Núrasyl kepildikke tolar ma.

Saqshy "jangýdeyleri" negizgi kepili retinde qyrma saqaldy úighyr saudagerdi ústaghan eken. Ol kepil "týiin sheshilgenshe bizding ýide túrady" dep Dәmeshti óz ýiine tartypty, onyng "kandidat kýieui" ekenin estigen Dәmesh azar da bezer bolyp, óz sheshesining qasyna jónelipti. Qylmysy jýzinde túrghan qylmystyny shalatyn qyrsyghy az ba? Sheshesi men ýlken bauyry jaldanghan qojayynnyng da qyrsyq ekeni belgili edi. Odan qauiptengen qyrma saqaldy qyrsyq, Dәmeshting óz ýiinde túruyna kelispey, bir kýnnen son-aq óz ýiine әketti.

Búl jәitke Dәmeshting janashyrlarynan syrt dәmeli qazaqtar da dýrligisip, baydyng qorasyna topyrlasyp kepildikke tizildi: Dәmeshting kepilinen sol kýni-aq kepildikke alyp shyqty. Búl baydan kepildikke alyp shyghushylar da, әriyne, somasy bar som qazaqtar edi. Biraq, búlar "Dәmeshti berdi, qúday berdi" dep ýiine jetektep ala jóneluden úyaldy. "Baqa tilin balyq biledi" degendey, "qargha tamyrly qazaq" jónimen, bizding tuystargha qaytaryp berdi. Sóitip, Dәmesh qoydan qonyr minezdi Jappardyng ýine qayta oraldy.

Kepilding kepilinen kepilge әreng shyqqan aqyldy Dәmesh kóbeygen "iyesi" men "qormaldarynyn" eshqaysysyna jyly shyray kórsetpey, әkemning aitqanyn orynday berdi. Ózi jaqtyrghan bir jaqqa aughany bilinse, kóp kepilder arasynda aiqay sýren, órt shyqqanday edi.

- Basy ashylmaghan balanyng basyn auyrtpandar! Qazirshe eshqanday jaushy kelmesin múnda! - әke-sheshemizding alys-jaqyngha qaytarar "әliyki sәlemi" osy boldy. Talapkerlerining dauyn kýtken aiypker, sóitip, "basy ashylmaghan" kýii, endi bizding ýide týrmelene berdi. Qashqan talapker qaytyp kele qoymady da, aiypker jazasyn osylay tartyp jatty.

"Tergeushim", kýshtining qúiryghy diyirmen tasynsha dóngelep, ún tartatynyn siz bilseniz kerek. Búl jәitti kýshti bolugha qúmarlanghan kisi týsinbese, kim týsinsin, kýshti daghuager betpe-bet keluden qashyp jýrip-aq saqshysyna qamata beredi. Mening sol әpkemdi Shyng Sysaydyng alghashqy, qyzyl perdeli dәuirinde bir kýshti daghuager osylay kórinbey jýrip-aq kóp qamatqan edi. Men sol әpkemning de múrageri boldym. Daladada túryp dәleldep, qashyp jýrip qamatushy da daghuagerim qazir maghan da kórinbey әr tústan, әr qolmen qaghaz jaudyryp jatyr-au. Dәmesh ol kezde kenirek týrmede jatyp edi. Men qazir temir qapasta jatyrmyn. Tegi mening daghuagerim onykinen de kýshti bolsa kerek. Kóp atauly "qylmysty" degen sózding bir maghynasy - әlsizdik qoy. Kýshtige qylmystyng daghy júgha ma, әlsizdik shirkin daghuarger qanshalyq kýshti bolsa, sonshalyq aiqyndalmay ma. Mening qylmysymnyng tym aiqyn kórinui sodan shyghar. Kýshtining adam jýregin suyryp jegeni kórinbey, әlsizding óz týkirigin jútynghany kórinetini búrynnan bar qúbylys.

 

IV

 

Dәmeshting bir júmysymen "Shәueshek kóshesinin" basyndaghy onyng ýiine baryp, batys jaq syrt kóshemen tótetelep kele jatsam, bir ýlken syry qaqapanyng mandayynan qazaq naqyshymen órnektelgen jasyl sarly zor taqta jarq ete týsti. "Dórbiljin audandyq qazaq-qyrghyz mәdeny aghartu úiymy" degen iri qyzyl jazu kóz sýrindirerdey kórkem jazylypty. Búryn joq edi. Qazaqsha dәl múnday súlu jazudy búryn kórmegendigimnen be, әlde ózim búl jaqqa ótkennen beri "qazaq" degen ataudyng qorlau retinde atalghanyn kóp estigendigimnen be, búl jazudy kórgende kózim jaynap ketkendey boldy. Kónil búlty ashylghanda dýnie kóriktenip, núrlana qalghanday bolatyny bar-au, sóitse de, búl kóshening jaghalauyndaghy terekter jii de tәrtipti eken. Býgin erekshe týrlenip, jas bútaq pen jasyl japyraq lýpigen samalmen oinap, erkelep túrghan siyaqty. Sәskege kóterile týsken kýn núry sol kólenkeli kóshedegi syrly jazudy odan әri jarqyratyp jiberdi. Men nedәuir uaqyt túryp qalyppyn. Neshe ret qaytalap oqydym. "Mәdeny aghartu" degen sózde ne keremet baryn tolyq týsine qoymasam da, basynda "qazaq-qyrghyzyn" týsinsem ghoy, eng kóp kóshetin jýregen halyq, týiesi bolmasa tayynshasymen de kóshe bermeushi me edi. "Myna sәuletti jazu qaydan kelip túr, jәne ynghay úighyr baylarynyng ortasyndaghy qaqpada qoryqpay naghyp qasqiyp túr?!"

Men búl naqyshpen jazudyng kórkemdigine maqtanyshpen qúmarta qaradym. Úighyr mektebining tómengi jaghynan osynday jazuly taqtanyng úighyrshasyn aldynghy kýni kórip edim. Mynau onan ýlken de aishyqty jazylypty. "Tegi nadan qazaqtyng kózi alystan kórsin" degeni shyghar!..

Ar  jaghynda kim bar ekenin  bilgim  kelgendey  qaqpany  iyterip, basymdy  súgha  qarap edim, aulanyn  tór  jaghynan  aq súry  jýzi  qatparly, kýnqaqty  kóneleu  shlyapaly  qazaq  kele  jatyr  eken, shegine  qaldym. Ol  shygha  keldi de, maghan  kýlimdey  qarady.  Men  sәlem  berdim.

- Uaghaleykumassalam, balam! Kirmekshi  me  edin, kire ghoy!.. Bireudi  izdep  jýrsing be? - dep  qaqpany  keninen  ashyp  tastady. Sәlem  alysynyn  yqylastylyghy  men  saldyrlay sóilegen qonyr  dausynyn  jylylyghy  myna  peyiline qosylyp, tym  kishipeyil  adam  ekenin  tez  anghartty. Aulada  kóp  at  baylauly túr.  Sәndi  er-toqym - pystandary  jarqyraydy. Eki-ýsh jerde  toptalyp  ónshen  tymaqty  qazaqtar otyr. Balpighan  juan  qaryndylary  kóp  kórindi.

- Joq! - dey saldym  men, shalandau  qyrma saqal-múrtty, at jaqty, orta  boyly  aryqtau  kisi  menin  bas-ayaghyma  baghdarlay qarady.

- Oqushymysyn?

- IYә, ekinshi  klass  qana  oqydym.

- Jaqsy, osy  kóshenin  auzyndaghy ashyq alanda  senderge  mektep  saldyryp jatyrmyn. Toghyzynshy ay tolysymen osy jana mektepte oqisyndar. Mektepting de, osy úiymnyng da qarajaty myna  myqtylargha mindetteledi. Býgin osy ýkirday, zәngilerge jiyn ashpaq edik, soghan jiylyp otyr... Osy mәdeniyet otaularyn  qúrylghaly eki-ýsh kýn ghana boldy. Búl әli keneyedi, kitaphanasy da, doyby-shahmaty da,  oiyn-sauyghy da, bәri bolady!..

Bir oqymysty keyipti kisining balasynday aqtaryla qauqalaqtay jetkizgen jaqsy habaryna ne  derimdi bilmey quyryla  týstim men. Biraq, ol  menen jauap  kýtpeytin de  siyaqty.

"Olar tolyqtanghan kezde  múnda jii keletin bolasyndar!" degen  sózdi qosa aitty da, qayta kirip jónele berdi. Salynyp jatqan  mektepti kóre ketuge asyghyp men de jóneldim. Áyteuir oqu  mýmkindigi tolyqtandy ghoy, keleshegim núr jaynap túrghanday kórindi. Múndaghy  úzaq  týnekte  ómir  keshirgen  últtardyn  oqu-aghartu jaqtan kózin ashugha tarihy ról atqarghan, Shyng Sysay  dәuirinin  Shynjangha әkelgen bir  iri  janalyghy bolghan  osy últtyq  oqu-aghartu  úiymdaryna men  túnghysh ret  osylay  әserlenip edim. Dórbiljin  audandyq  qazaq-qyrghyz mәdeny aghartu úiymyn qúrugha kýsh salushy әlgi  kishipeyil adamnyn  aty-jónin jol-jónekey súrap úqtym .

- Elsadyq Qúrmanúly deytin kisi eken. Atyn estisimen eselep  atap, kónilime myqtap týidim. Oqu jaghymnan bir qiynshylyq tuyla  qalsa, osy  kisini izdep tabuym  kerek  siyaqty.

Jinishke qana korridory bar, alty bólmeli mektep ýii qalanyp, biyiktegen sayyn oqushylardyng oghan kelip tamashalauy da jiyiley  týsti. Kiyim zary ótken jalanash balanyng ózine  arnap  tigilip  jatqan  jana kiyimge qarauy siyaqty, qúrylys basyna kelip ap qúshtarlana  qarap  túratyn  boldym. Oqu ansauymyz sonshalyq  edi, sol  metkep  sylanyp, terezesi salynysymen-aq, shaqyrudy kýtpey jinalyp alyppyz. Mektep qúlaqtandyruy biz jinalyp bolghan song bes kýn  ótkende  shyqty.

Bizding ýiding oqugha saylanghan balasy taghy da jalghyz men ghana  bolyp shygha berdim. Boljausyz basqa shyghyndardy bylay  qoyghanda, on ekinshi apreli merekesinde men kiyetin kiyim de әke-sheshemiz әren  ótetin qiyn ótkel bolyp kórindi.

- Men oqysam eki eshki men laqtar joghalady, ýy otynsyz qalady,  molda bolmay-aq qoyayyn! - dep Bighadil qolyn siltedi.

- Osy balam ghana diuana atalyp, jasymay oqysynshy, - dep әkem  qorytty, - bәrimiz jalgha túrsaq ta osyny qamdap oqytalyq.

Ótken oqu mausymynda bizdi "shayqy-búrqy diuana" atandyrghan myrza oqushylarmen partalas bola qaldyq sóitip. Búl sózdi aitushy Seyithan deytin, múrty tebindep qalghan soqtalday jigit oqushy edi. Mektepke kelisimen eng momynymyz - sonyng ózi bolyp, montansy qaldy. Sebebi, synau qatty alynyp, klastar qayta retteldi. Emtihan komissiyasynyng bastyghy bolyp, qazaq úiymynan Elsadyqtyng ózi keldi de, janasqysh "qalpe әbziyler" qatty  shekteldi. Myrzalardyng qúiryghy tym bos ekenin aiqyn  әshkereledi. Búl synaugha deyin "júmalyqty" kóp berip, kóliyip jýre  bergen ghoy. Agha oqushylardyng tórtinshi klasqa kósherlik eshkimi bolmay, bәri ýshinshi klasqa qayta týsti. Tipti Seyithandy ýshinshi klasqa ósip kele jatqan әdemi múrty әreng ilindirdi. Sóitip, ol endi "diuanalargha" mýrit bolatynyn bilip  juasydy.

Mektepting eng joghary klasy - bizding ýshinshi klass bolyp qaldy  da, birneshe múghalim qyr mektepterine auysty. Atabay bir rayonda,  Isabek bir rayonda mektep basqarugha taghayyndalyp ketip, Qalym  deytin sary múrtty bir kekse bizdin  mektepke bastyq bolyp  qaldy. Eng sәtsizdik jәit aldymyzgha Nabiolla moldanyng әptiyegin qoltyqtap, "dórt ayaq" dep kirip kelui boldy. Onyng ýstine,  programmada esep pen ana tili siyaqty din sabaghy da әr kýni bar  eken. Jaghyrapiya men tabighat bizdi tamsandyrghanymen, ýsh  kýnde bir saghat bolyp әren  jetti. Eki iyghy qomdanghan "sayasat" deytin dәu sabaq kelip sastyrdy bir kýni: onyng betin esep sabaghyn oqytatyn Arysbek múghalim ashty. Qara taqtagha «sayasat» dep ýlken әrippen jazdy da:

- Sayasat degen ne? - dep súrady bәrimizden. Jauap beruge eshkim qol kótermedi. Árqaysymyzdy núsqap túrghyza berdi, bәrimiz tómen qaradyq. Art jaqta otyrghan Qiyalzat deytin sabaqtasymyz ózdiginen qúlshynyp, qol kótere qoydy da, atyp túrdy bir kezde. Auyr jýkten qútylghan tynysymyz keny qalyp edi.

- «Sayasat» degen - qulyq degen sóz, - dep salmasy bar ma, bәrimiz du kýldik. Arysbek múghalimning kýlkisi oqys qatty shyghyp ketti de, tez tiyldy. Qysqartyp tegis qyrqylghan qalyng qara múrty tikireye qaldy. It kórgen qara mysyqsha kýrjiygen sol múrttyng qúiryghy oinaqtay berdi, sóitse de. Kýlkining qysuymen kýp-kýreng bola qalghan sopaqsha jýzi qanghyp jýrgen ashularyn asyghysta әreng jighanday zorgha zeyildenip, suynyp aldy. Sayasattyng tym qatal sabaq degen sóz ekenin múghalimning sonshalyq zorlanyp, ashulanuynan týsingendey boldyq.

- Qulyq dep kim ýiretti saghan?! - dep aqyrdy múghalim. Qiyalzat úyala kýlimsirep jazyqsyzdyghyn bildire jauap qayyrdy.

- Múghalim әbzi, sayasatty elding bәri qulyq dep týsinedi ghoy, - dedi, - qulyghy kóp adamdy sayasatshy dep ataydy. Ózim es bilgeli osyny estip kelemin. Byltyr múghalimder qaljyndasqanda birine-biri «sening múnyng - sayasat» degenin estigenmin.

- Qay múghalim, - dep Arysbek taghy aqyryp qaldy da, myrs ete týsti. Múrty taghy kýrjie jybyrlady. Qiyalzat oghan jauap qayyrmay tómen qarap jymynday berip edi, múghalim kýlkisin shoshyna jiyp, qatang ýnmen qorqyta toytarys jasady, - sen myna sózindi ekinshi aitatyn bolsan, talay adamdy arandatasyng da, aqyry óz týbine ózing jetesin. Alty úly sayasatty «alty úly qulyq» dep týsindirmeksin.

Art jaqtaghy jigit sabaqtastarymyz «astapyralla» desip qaldy. Biz sayasy sauat oqudy osylay iman ýiire otyryp bastadyq. Sóitse de, jaryq klass, jana parta, ózimizge tansyq pәnder aralasqan sabaq mendey «diuanalardy» ózining maghynaly qyzyghymen baurap әketti. Taghy bir qyzyghy kóshede bizge túmsyghynyng tesiginen qaraytyn bay balalary klasqa kirgende «tórt kózimen» týgel qaraytyndyghy boldy. Ásirese esep tapsyrmasynda, súraulargha jauap berude bizding iyghymyz olardan kóterilinkireu otyratyndyghy, shynayy diuana biz emes, ózderi bolyp shyghuy tym qyzyq boldy.

Biz otyrghan qora satylyp ketti de, ýiimiz taghy kóship, Emilding shyghys jaq jaghasymen nedәuir órlep baryp qonystandy. Qalanyng shyghys-teristik jaq eng shetindegi sortannan bizding rulastar birlesip, arzan jer satyp alypty da, tútas bir kóshe qúrapty. Biz sonyng eng shetindegi Ersúltan deytin Qojan shaldyng irgesine tuysqanshylap, eki auyz ýy salyp aldyq. Búl shet ýiimiz kónildi qonys bolsa da, mektepke shalghay jer edi. Ásirese Emilden tóte keship óte almaytyn mausymdarda tómen qalghan kópirden ótip, eki-ýsh ese artyq jol basyp jýrip oqydyq.

Emilding suyn múz buyp, arnadan asa qútyrghan kezderde, qar mol jauyp, jol bitelgen kezderde, bizding kóshening oqushylary saghattap qar ombylaydy, elen-alanda ketip, aqshamda qaytyp jetemiz. Sóitse de, auyryp jýre almay qalghanda bolmasa, oqudan qalmay, ólermendene oqydyq.

Uaqytymyzdyng kóbi jýrispen ótip, sabaq pysyqtau uaqytymyz qala ishindegilerden әldeqayda qysqa bolghanymen, jalanash iyghymyz olardan kóterinkileu jýretin boldy. Ashyny kóp kórgen basymyz, túnshygha kirgen song qúmarta tóngendikten kýndelikti «qara jarysta» әmse aldyn bermeymiz. Biraq, shyn jarysta aldymyzgha týsip alatyn myrzalar shyqty. Óitetini, olargha emtihan súraularynyng jauabyn «emizip» qoyatyn janasqysh múghalimder bar edi. Komissiya bolyp Elsadyqtar kelmegen synaulardyng bәrinde de «úrlap emetin» kýili sabaqtastar solay ozyp jýrdi.

Termeley bәige alyp, saghymyzdy tosynnan syndyratyn búl jaghday, olardyng qomsynuyn qoyghyzbady da, «diuanalardyn» kegin qozghay berdi. Al jayshylyqta bizding ozuymyz olardyng kóre almastyghyn qozdyrdy. Oiynda da, kýlkide de, kýreste de, jarysta da sabaqtastardyng jaqqa bólinushiligi, ishtey egesi kýsheye týsti. Saghat arasyndaghy demalystar tóbelessiz ayaqtalmady.

Men ishtey qozdanghanymmen, «shaqsyz, jaqsyz etistik» bolugha tyrysa týstim. Minezding ózi eng ýlken sabaq qoy, nomerimdi ol jaqtan taghy kemitkizip, odan әri qorlanghym kelmedi. Sóitse de, «janasqysh» múghalimderdi ishimnen qatty jek kóretin boldym. Kishkene kezdegi minezim sol boyy qalyptasa týsti. Endi mylqau emes, túiyq bolyp qaldym. Onday múghalimderden úyalu sezimim joghalyp, qorqu sezimim qayta órshidi.
Men osy rayymdy jek kórip qalghandyghymnan ba, nemese ózining «úrlap emizetin» tayynshylarynyng shaghystyruynan ba, Arysbek múghalim mening atymdy atamay «Tekekóz» dep shaqyratyn boldy. «Kózing laq tekening kózinshe baqyrayyp, jauapty bas joq, ayaq joq shúntita salatynyng ne!» dep úrysyp edi bir kýni. Sodan bastap qara múrttyng bauyrynan «Tekekóz» degen atau atalatyn boldy da, men oghan túqyra qaraytyn boldym.

Onyng esesine, meni әdil múghalimder men talapty oqushylar jaqsy kóredi. Búl bóle qaramay óz atynmen shaqyratyn múghalimderding bәri әdil siyaqty, onday múghalimder maghan núrday kórinedi. Olargha kýnge qaraghandaghyday úyala qaraytyn mening qysynqy kózim esh uaqytta «Tekekóz» bolyp kórinbegen shyghar. Ózim joghary sanaghan adamdardyng atymdy dúrys atap, meni adam qatarynda kórui - ishki jaqtan tendikke jetkizui, ruhy azyq beretin janama tamyr siyaqty bolyp sezildi.

Elsadyqtyng lebi mektepti ghana emes, býkil qoghamdy da maghan sonday jyly kórsete bastap edi. Dәmeshting bostandyq aluy tipti jylytty.

«Dórbiljin audandyq әielder qoghamy» atty taghy bir úiym qúrylghanyn estigen bolatynbyz. Dәmesh soghan aryz aita kirgen eken. Úiym bastyghy «Taliqa apay» atanghan kekse tatar múghalima da úiym atynan aryz jazyp qosyp, birneshe kempirdi Dәmeshke ilestirip, Shiyanjannyng aldyna kirgizipti. Kerim Shiyanjang súq sausaghymen saqshy mekemesin núsqaghan eken. Kempirlerding ekpinine jol-jónekey kezikken әielding bәri ilesip, onyng ishin shanqylgha toltyrypty. Sovet Odaghyndaghy әielder tendigin kórip, shekara attaghan ónsheng «sәigýlik» kempirler qoysyn ba, jýijang qalay búltarsa da, qoymay basyp jetipti de, onyng «taqymyndaghy» «laqty» tartyp alyp bir-aq shyghypty.

Dәmesh endi eshkimge kókpar bolmaytyndyghyna sengendey quana qaytty ýiine. «Jangýdeydin» týrmesinen alghashqy qashyp shyqqandaghysynday, Dәmeshting manayyna sýiine qarap, tynysyn keng alyp, salysyn jelkesine týsire, ayazdy alqymmen qaymyqpay sogha ketip bara jatqanyn kórdim.

- Kim bilsin, beybaqty kókpargha taghy da joqshylyq salar, - dep qaldy sheshem artynan qarap túryp.

Rasynda da, joqshylyq joghalmay baylyq baylauyn qoyar ma. Kópe-kórneude eshkim baylap әkete almasa da, kómeskide talap jeu bar ghoy? «Myna shyray túrghanda shyrmaugha týspeytin zaman qayda» degendey kýdik Dәmeshte qazir joq siyaqty, óte quanyshta qaytty.

Ýiime mektepten keshte bir-aq qayta alatyn bolghandyqtan, týski shaydy kýn ara Dәmeshting ýiine baryp iship túrdym. Sol kóshede taghy bir naghashy әpkem bar edi. Mening basqa ýiden tamaq ishe almaytyn úyalshaq әdetimdi biletin osy ekeui óz ýilerinen tamaqtandyrudyng syltauy retinde týrli tapsyrma - «ala kel», «bere kel» mindetin berip túrady.

Bir kýni týste solay órlep bara jatqanymda, әlgi «úrlap emetin» kýili sabaqtastarymnyng ýlkeni artymnan quyp jetip óte shyqty. Sen týski tamaqta ynghay diuanalyq qylasyng ә?! - dep ajualay ótti. Jayshylyqta sóilemegenimmen múnday kýidirgi syqaqqa qarsy syqaq dayyndap óskendigimdi kórsettim.

- Sonda da úry tayynsha tektes kýn kórmeymin ghoy, ýiine barmasam úrysatyn әpkelerimning qolynan әshkere shay ishemin!

«Jetim bala kekshil», teng týser jauap qayyrsam da, kegim tarqamay qaldy. Ol ashyq ajualap ótkende mening syqaghym júmbaq kýiinde jabyq qalghanday, «úry tayynsha» degen sózdi bir kezi kelgende múny naqtap úqtyrudy kónilime myqtap týidim.

Ár kýni tanerteng klasta múghalim kiruden búryn ótken kýngi esep tapsyrmasy jayynda sybaylastar ara kýbirlesken talqy bolyp túratyn, keybir qiynyraq esepter tapsyrylghan kýnderde de ózara kómek súrasuy tipti kóbeyip ketetin. «Úrlap emetin kýili tayynshylardyn» qatty qaghylatyn kezderi de sol kez edi. Artqy partalarda otyratyn tayynsha «qúnan ógizder» kýbirlesip, esepti shyghara almaghan kýnderinde aldyda otyratyn «myqty búzaulargha» sýienuge keletin. Ondayda jyly sózben jarqyldap kýle, entelep kelip otyratyn qasymyzgha. Maghan sybaylas «búzaulardyn» esepke neler myqtylary bar.

Sol myqtylardan bir kýngi tapsyrma esepti eshkimge kórsetpeulerin ótinip, «qúlyptap» qoyyp otyr edim, әlgi «sýiikti dúshpanym el kezip» - әr partagha bir otyryp, bir túryp, kýle qydyrdy da, mening artymdaghy partagha kelip otyra ketti. Jalt qarasam, onda otyrghan kórshime jabysa qalypty. Iyghyna qolyn salyp, betine «qyzyqsyna» qarap otyr eken.

- Aytpaymyn, keshegi esepterding tórtinshisin qalay shyghardyndar, ei? - dedi bir kezde. Biz jaqta әrkim әrtýrli shygharypty.

- Sen endi qúzghyn sәriden qayyr tilep jýrmisin? - dep kýldim men.

- Ne bopty? - dep jymidy ol.

- Klasqa kirgeli el aqtap qúiryghyng qonys tappady ghoy, beyshara, enege jasyryn janasyp әdettengen tayynsha edin, endi erkek búzaudy da emging kelip jýr me, qalay?

Sabaqtastar du kýldi. Ol qyzaraqtay kýlimsiredi.

- Men senen súramadym ghoy!

- «Diuana» dep alyp, endi menen qay betinmen qayyr tilersin? Jaghalauynnan-aq jayyndy týsindim, mýsәpirim, kele ghoy, kóshiriselik menikinen! - dep tapsyrma dәpterimdi aldyna tastay saldym. Ol ornynan yrshyp túryp jýrip ketti.

Bizding sybaylastar tau búlaghynday ýzdiksiz syqylyqtap edi. Mening sózimnen góri ónmenine solardyng kýlkisi qatty tiydi bilem, shegir kózi túzday bolyp, әrqaysysyna bulygha qarady. Sodan bastap oghan onasha kezikpeuge tyrystym da, «diuanalyghymdy» kórsetpeu ýshin әpkelerimning ýiine de búrys kóshemen baryp-qaytyp jýrdim. Oqudan bos uaqyttarda ol mening jolymdy neshe ret tosyp kórdi. Bizding shyqshyttaghy qiyr kóshening oqushylary yntymaqty da, әdiletti de bolatyn, meni zerikpey qorghap jýrdi. Júbyn jazbaytyn bolghandyqtan eshqaysymyzgha batyp tiyise almay jýrdi ol!..

Men qorqaq bolghandyqtan tóbeles jaghyna joq edim. Janjal tuylatyn jerden tayqyp ketetinmin. Saghattyq demalystarda ony aitaqtap salghan tóbelesqúmar sybaylastary bizding auyldastargha neshe ret tiyisip, olarmen neshe ret soghysyp ta aldy. Men jayyma qalyp, óshtik tóbeleskender arasynda qatty ushyqty.

«Diuana» ataludan namystanghandyghymnan, әke-shesheme on ekinshi apreli merekesinen bir ay búryn qynqyldadym. Sol jyly qala manyndaghy tasjol bitip, onyng júmysynan bosay qalghan Bighazy mening merekelik kiyimim ýshin jaldamaly júmysty asyghys izdep, bir saudager úighyrgha arzan jaldana saldy. Júmyspen óteuge tórt metr kók trikony aldymen aldy. Apreli toyyna oqudy jauyp qoyyp, biyl bir ay búryn dayyndaldyq. Altay aimaghynyng dutyny Shәriphan tórege qorghaushy әsker bolyp túrghan Aytbek Dalabaev deytin bir ataqty kýldirgi jigit, әskerlikten bosap, Dórbiljindegi ýiine qaytyp kelgen. Elsadyq ony qazaq úiymyna qyzmetke tartypty. Aytbekting әnshiligin de, jayau bәigede Altaydy tyighan jýiriktigin de estip jýrgenbiz. Sol kelip bizge әskery jýris pen fizkulitura ýiretti. Onyng biletin marsh әnderine Elsadyq sóz jazyp berip, búl retki merekege mektep óleni jóninen de nedәuir janalyqpen dayyndaldyq.

Últtyq mәdeny aghartu úiymdary men últtyq mektepter bәseke jarysqa qatty dayyndalyp jatqandyqtaryn Elsadyq júmyldyru retinde habarlap, bizdi jappay attanysqa keltirdi.

«Kórinisi últtyq, mazmúny, alty sayasattyq bәseke» - «apreli merekesin» әr últ óz jetistikterimen qarsy alady. Dórbiljin audanynda halyq sanynyng basym kópshiligin qazaq qúraydy ghoy, bizding artta qaluymyz endi úyat bolady» dep kesetti ol.

Jazghytúrymnyng «qara ózek shaq» delinetin úzyn sary kýni - «juannyng jinishkirep, jinishkening ýziletin» kezi. Biz qyzyl jilik, qarasan bolghanymyzgha qaramay, sol dayyndyqta jýrdik te, sol bir ay ózara qyrghy qabaqtyqty úmytyp qaldyq. Qabaq týiisui jayyna qalyp, Aytbek qúlaghymyzdy da salbyratyp jiberdi. Birimizding ýstimizge birimizdi kirpishshe qalap múnara jasady. Ýlken sabaqtastar eng astygha qalanatyndyqtan men «sýiikti dúshpanymnyn» iyghyna tabanymdy qoyyp, tóbesinde oinadym da, mening tóbemde de ózimnen kishirek bireu jortyp jýrdi. «Tayynshylar» pys etip, mýiizin shayqap qoyghanymen, sharasyz qynjylsa da qynq etpey kóteruge tiyisti. Úiyma shoyynday som deneli, zor dauysty Aytbekting qolyndaghy shybyghy de jerge Aytbekting ózinshe tik shanshylyp túratyn. Biz tik shanshyludy sol shybyqtan ýirenip kóterdik.

On ekinshi apreli kýni Dórbiljinning Tarbaghatay jaq jelkesindegi Bәige tóbede solay tik shanshylyp, oiyndarymyzdy kórsettik. Talay tik týsip, úshyp-jyghylyp jýrip ýirengenimiz shyjyghan ystyqta abyroymen oryndaldy. Qyp-qyzyl sahnadaghy Shiyanjandar miyghynan kýlip, tabysymyzdy kóp qol shapalaqpen qúttyqtady. Ýkimet qana emes, Aytbekting ózi de razy bolghandyqtan qolyndaghy shybyghyn laqtyryp tastay saldy.

Sabaqtastar iyghyndaghy auyr jýkten qútylghanday jadyrasyp, dýnie sózine endi oraldy. Sonda da sabymyzdy búzbay kýres maydanynyng bir jaghyn qorghap, qoralay kelip otyr edik.

- Oipyray, moynyma minip alghan bir diuanadan әreng qútyldym-au, - dedi mening dúshpanym, - ózining qorjyn dorbalarynsha asylyp, jelkemnen týsseshi!

Manayyndaghy qostaushylary  kýlisip, qaujaqtasyp qaldy.

-  Qayda ózi? - dep jorta súrady bireu.

Men olardan tómenirek otyr edim, kiyimimiz birdey, basymyzdaghy sypyra dóngelek           kók jepek bolghandyqtan, bir-birimizdi syrtymyzdan tanymay qalatynbyz.

- Áne, әne! - dedi men jalt qaraghanda bireui.

- Moynyna diuana әli talay miner! - dedim men. Búl sózdi mening jaqtastarym quattap, qúbyltyp jiberdi:

- Múnan keyin moynyna ózing minbey-aq qorjynyndy asyp qoy.

- Kótere almay pys ete týsse de, omaqassyn, keler jyly men de asayyn!.

Estigender týgel qarqyldap kýlisip ketip edi, maydannyng arghy shetinen:

- Jәnibek! Jәnibek! - degen zor úran estilip, kýlki tez dogharyldy.

- Dóngelek qara saqaldy bir juandy sheshindirip, bir top adam  kýres maydanyna alyp shyqqan eken.

- Qapas paluan shyqty, - dedi bir sabaqtas, - búghan týsetin paluan joq!

Shaqyrylghan úrannan kerey ruy ekenin úqtyq. Ol jaqtan kýreske dayyndalyp otyrghan on shaqty plauannyng eng basyna aparyp otyrghyzdy ony.

Attyly-jayau, arbaly bolyp, keng qyratty qaptap alghan halyq edi. Ol kezde Toly audany - Dórbiljinge qarasty rayon bolatyn. Bestaudyng jalshy, malshysy eginshilerinen basqa erkimen jýre alatyn er-әielining bәri-aq kelgen siyaqty.

- Erkókshe, Erkókshe!

- Qabanbay, Qabanbay!

Maydannyng ýsh jaghynan ýsh úran kóterildi de paluandar ýsh jaqqa tizilip otyrghyzylyp jatty. Dórbiljin manyndaghy on súmyn qalmaq paluandarynan da birnesheui bizding aldynghy jaghymyzgha shygharyldy.

- Bighabil! - dep shaqyrghan bir әiel ýnin estip jalt qarasam, art jaghymda Dәmesh kelip túr eken. Ákelgen susynyn iship alyp, qayta kep otyrdym. Dәmesh ketisimen әriptesimning kók kózi taghy da jarq ete týsti:

- Qytaygha satylghan әpkeng sýt pen júmyrtqany qaydan әkeledi, ei?

- Onda neng bar edi! - dep birnesheu qadala týsti oghan. Mening jauabymdy Jәken atty kórshi sabaqtasym qayyrdy:

- Óz әpke-qaryndastaryng әrkimge telmirumen seni úmytyp ketken son, múnyng әpkesin kóre almay otyrsyng ghoy.

- Ei, tilindi tart! - dep aqyryp qalghan úzynnyng kók kózi qantalap ketti. Onyng sybaylastarynan birnesheui taghy jekirisip qalghanda, Quanyshqan deytin biri Jәkenning býiirinen týiip jiberip te ýlgerip edi. Jәken ony shyqshyttan soqqanda, tәrtip saqtaushy múghalimder kelip, olardan jauap júdyryqtaryn úrghyzbay toqtatty. Tisin basyp kijine-kijine baryp otyrdy Quanyshqan.

- Túra túr, bәlem, kórsetemin әli-aq!

Kýres aldymen qazaq-monghol paluandary arasynda boldy da, ataqty Marghalday paluan jyghylghan son, monghol paluandar maydannan shyghyp kiyinisip aldy. Kýres qazaq rulary arasynda ótti onan son. Búlardyng bas paluandarynan kóbi әli týspep edi. «Erkókshenin» Múshtary atty ataqtysy kәrteygendigin aityp, maydangha shyqpaghan eken. Al qalghandarynan Qapasqa eshqaysysy bettemedi bilem, «Jәnibekter» jaq  maydandy janghyryqtyryp túrghanda, tosynnan «Qabanbay» úrany sanq ete týsti de, úzyn boyly sary jigit kýle týregeldi ornynan.

- Qydyrmolda, Qydyrmolda!...

- Qydyrmolda qúmarynan endi shyghatyn boldy, - degen jayran ýnder estildi, - byltyrdan beri Qapaspen bir týssem-au dep jýr edi.

Syrtymyzdaghy júrttyng qaujaqtaghan sózderine qaraghanda, «Orqashar - qojyr, Tarbaghataydy tyighan» jas paluan eken. Qapaspen kýresudi ózi talap etkendikten maydannyng dәl ortasyna ózi adymday baryp, túra qaldy. Kótermeleuge bizding Núrasyl ghana erip baryp «Jәnibek» jaqtan Qapas paluandy talap etti.

Qapasty juan-juan on shaqty el adamy ortagha alyp, saltanatpen әkeldi. Eki iyghyna eki-ekiden tórt kisi mingeskendey tútas bitken juan Qapas, basqa adamdar arasynda biyik kóringenimen, Qydyrmoldadan edәuir alasa, kórindi. Jastyghynan bolsa kerek, Qydyrmolda sәl sidandau. Sóitse de, baltyry men búlshyghy shәugimdey bólek-bólek shyghyp túr.

«Qabanbay» men «Jәnibek» attary Qúlystaydyng jer-kógin janghyryqtyrghanday boldy. Óshtesken búqalarsha sýze qarasyp, bir-bir ainalyp ótisimen, atylugha ynghaylanghan jolbaryssha jer bauyrlap andyghan Qapas «jauynyn» kózine eki uys topyraqty atyp-atyp jiberdi de, baqalshyghynan shap ete týsti. Lezde jerden júlyp ta әketti. Qydyrmoldany ortan belinen bóreneshe kóldeneng qúshaqtap, basynan asyra tik kóterdi de, jerge perip qalghanday boldy. Qausatty ghoy dep qalyp edik, Qydyrmoldanyng eki ayaq, bir qoly jer tirey qaldy da, «jauynyn» qarnynan búray ústaghan bir qolymen tirey týregelip, ol da kóterip әketti. Laqtyryp kep tastady. Nayman men uaq qana emes, tipti úighyr, mongholdar da qosylyp, týgel «Qabanbay» úranyna basyp ala jóneldi. Etpettey týsken Qapas paluan eki ayaq, eki qolmen birdey jer tirep qalghanda, yrshyp baryp mine týsken Qydyrmolda «jauynyn» kýdireygen jelkesinen týiip qalyp, juan basyn jerge túqyratyp bara jatty.

- Nege úrady, ei! - degen bireuding ýnin qostap, kerey jaq shu ete týsti de, attaryn tebinisip qalyp lap berdi. Áli de jauyryny jerge tiymey enbektep túrghan Qapasty birnesheui kóterip әketti. Qarsy jaq ta, beytarap jaqtar da olargha qarsy úmtyldy, aldynghy jaq qamshy salysyp, mereke zor soghysqa ainalghaly bara jatqanda últtyq úiymdardyn, ýkimet jaqtyng adamdary kóbeyip baryp aiyrdy. «Eki paluannyng kýshi ten» dep baghalanyp, ekeui teng syilyq aldy.

Rushyldyq dauryq múnymen toqtaghany sol, tanerteng ketken eki jýz shaqty bәige ekintige taman qayta oralghanda tipti ushyqty. Mereke tymaqty qazaqtardyng rushyldyq aiqay sýrenimen ayaqtaldy.

Olar bir-birine qamshy bilep úmtylysqan orayda bizding sabaqtastar bir-birine júdyryq týie úmtylysyp edi, búl kishkene shayqasty múghalimder toqtatty. Biraq tymaqtylar «kerey», «nayman» úrandarymen bólinse, bizding bólinisimiz býtindey basqasha, tymaqtylar tanqalarlyqtay bólinis boldy: bizding «Qabanbay», «Jәnibek», «Erkókshelermen» tanystyghymyz da, olarda búiymtaymyz da joq tәrizdi. Bizding jaqtastar qúramynda arghyn da, nayman da, kerey de, uaq ta bar. - Eki jaghymyzdyng qúrama jauyngerler ekeni aiqyndalyp jatyr.

Eki kýnnen song Elsadyq qazaq úiym mýsheleri men múghalimderdi qosyp jiyn ashty da, bәseke nәtiyjesi jayynan bastap, nedәuir úzaq sóz sóiledi. Bәige tóbedegi kýres maydanynda bolghan rushyldyk egeri turaly sózge kelgende qarapayym qaudyrlaghan qonyrsha dauysy qatayyp nyq-nyq aityp tastady: «Taptyq janjal ghoy, әriyne, bolmay qoymaytyn tartys. Tipti, tirshilik ýshin zәru kýres. Al, kópshilikting túrmys-tirshiligine tittey de baylanysy joq birdeme ýshin qyzyp, ru úranymen byt-shyt bolatynymyz bar bizdin! Nadandyqtyng ishindegi eng kórsoqyrlyq - osy rushyldyq!.. Bizding halyqqa tarih boyyna jabysyp kele jatqan qyrsyq ta, jút ta osy. Masqara mazaqqa ainaluymyz da - osy rushyldyqtan bolghan dep tastady!

Ashugha mýlde jat adamnyng búl sózdi nelikten qatal aitqanyn da, rushyldyqty «jút», «qyrsyq» dep nelikten ataghanyn da kezinde jete týsinbep edim. Áyteuir, búl kisi aitqan son, әriyne, dúrys bolady, bilmey aitpaydy. «Anyq jút, anyq qyrsaq» sol bolsa kerek - jete bilmesem de jetemde osylay saqtaugha tyrystym.

Ýlken eges qandy soghysqa ainala almay tarqap, tau-taugha bólinip kete berip edi. Bizding kishkene eges sodan tórt-bes kýn ótken song dәl Tórt kóshede lap ete týsti de, qantógiske ainala qaldy.

Uaqigha abaysyzda tuyldy: mektepting týski demalys uaqytynda Jәken ekeumiz qaghaz-qaryndash alugha Tórt kóshege baryp edik. «Jauymyzdyn» ýsh-tórti aldymyzdan shygha keldi de, bizdi kes-kestep túra qaldy. Juan túghyr kýshti Jәkendi qorshay qalghanda, Jәkennen keyinirek kele jatqan men lyp etip bir top adamnyng daldasyna tyghyldym. Quanyshqan alqymynan ala týsken Jәkenning eki qolynan eki «jau» ústay aldy da, bireui kópshilikting kózine arashalaghan bolyp kórindi. Quanyshqan Jәkendi jaqtan myqtap bir úrdy da, jaghasynan eki qolymen birdey ústap ýn shygharmay qylghyndyra berdi. «Arashagha týsken» kókkóz bәrinen zor bola túra, qolyn aiyra almaghansyp Jәkendi qinap jatqanda, men shydap túra almadym. Biraq, boyym da, jasym da sol tóbelesip jatqandardan kishkene edi. «Jәken olarmen jauyqqanda men ýshin jauyqqan ghoy!» - qorqaqtyghymnan ba, qanisherligimnen be, әiteuir, dýnie kýp-kýreng bolyp, kózim qarayyp ketkenin ghana bilemin. Yrshyp shyghyp Quanyshqannyng artyna jetip kelgenimdi eshqaysysy bayqamay qaldy. Kishkene júdyryghymmen jauyryn ortasynan týiip jiberip edim, ol shybyn shaqqan qúrly kórmegen siyaqty, jalma-jan sekirip qalyp, shyqshyttan ala siltep edim, Quanyshqan jalt qaraghanda qolym múrnyna baryp qonbasy bar ma. «Jau» qany shýmekten qúiylghanday sau ete týskende, alqymy men qoly bosay qalghan Jәken «arashanyn» ózin bir salyp ýlgerip edi. Quanyshqan túmsyghyn bir qolymen myqtap basyp alyp, maghan tap bergende, batys jaq kóshemen bezgeldekshe bezip ala jóneldim.

- Mynau ne degen pәle edi! - dep qaldy bazarshylardyng bireui. Artyma bir qaraghanymda Jәkenning «hanzu» kóshesimen shyghysqa qaray zytqany, ýsheui sony quyp ketkeni bayqaldy.

«Endi meni óltiredi-au, úzyn borbay Quanyshqan qoyar ma, ә!» degen qauip kelgende qayda tyghylarymdy bilmedim. Ayaghym jerge tiymey qansha úshqanymmen Quanyshqan qusyryp, jaqyndap qalghanday kórindi. Kiyimning aldy qyp-qyzyl qangha boyalghan sol kórinisi maghan naqtyly qandy auyz «hazireyildin» ózi bolyp elestedi. Qorqynysh shyn tóngende úyat shirkin shirkeyshe beze me, qalay, «jaqsy it ólimtigin kórsetpeydi» degen ghoy, men de qolgha týsudi qalamadym. Qorghalaytyn bútaq  izdegen torghaysha zyrqyrap kelip, bir ashyq qaqpagha sýngidim de, esigi ashyq túrghan beytanys ýige atylyp kirip, tór ýiindegi sәkige sart ete týstim.

Kórpesin tórge jayyp salyp, is tigip otyrghan qazaq әieli ghana kórindi kózime.

- IYә, alqyn-júlqyn bolyp tau kóshirip kelding be, shyraghym?! - dep mening siqyma qaray qaldy. Sәki shetine aman-sәlemsiz ilinip, alqynyp otyr edim, - odan da zor júmys bitirip kelgen siyaqtysyng ghoy! - dep anyrdy әiel. Menen jauap shyqsyn ba. Kekse sary әiel myrs ete týsti de, syrttan ayaq  dýbirin estip terezege qarady, - e, bәse bútagha qorghalap kirgen eken ghoy! - dep sәkining ekinshi jaq shetinde otyrghan eki eresek balasyn júmsady. - Baryndar esikke, qangha boyalyp bireu keledi, kirgizbender!..

Alghash kirgenimde kórmey qalyppyn, auyz ýide eki kempir otyr eken, syrtqy esikke bәri baryp túra qalysty. Quanyshqan tosqauyldy búza jara auyz ýige engende, әlgi әielding ózi baryp tór ýiding esiginen bógedi.

- Shygharyp ber ana qanisherdi! - dep úmtyla mingirlegen Quanyshqandy keudesinen iyterip jiberip, esigin jauyp aldy әiel.

- Týiedey bolyp qarshaday baladan tayaq jegen ózinde bir soyqan bar ghoy! Ary jýr. Ary, qanyng júghady, ýiimdi bylghatpaymyn!...

- Shygharyp ber!

- Kishkene balany saghan óltiru ýshin bereyin be?!

Áyelder jabyla danghyrlasa jýrip Quanyshqandy aulasynan shygharyp jibergende ghana janym qalghany sezile bastady.

- Ózinnen ýlken adamdy nege úrdyn?! - dep jazghyra qarady әlgi әiel qayta kirip.

- Olardyng tórteui jabylyp mening joldasymdy úrdy, syrtynan kelip jaghynan úryp edim... Túmsyghyn ózi tosty! Áyel kýlimsiredi de:

- Al, kórinbey ketip qal endi! Ol ýlken kóshe jaqqa ketti, sen myna syrt jaqpen ket! - dedi.

Men qaqpadan baspalay qarap shygha qashtym da, syrt kóshemen ainalyp mektepke jettim. Sabaq bastalyp ketken eken, zal typ-tynysh. Múghalimder bólmesine qarasam onda da eshkim joq. Klasqa kirip barsam, tayaq jegen Jәken eki qolymen eki kirpish kóterip jazada túr da, Quanyshqannan basqa «jauymyz» jaybaraqat qana partasynda otyr. Quanyshqan qanyn tazartugha ýiine qaytyp ketipti.

Tereze aldynda otyrghan Arysbek múghalim men molda maghan shatynay qarady da úshyp-úshyp túrysty. Qútqarushy әielge qaytarghan jauabymdy búlargha da aittym. «Dórt ayaq!» dep aqyrghan moldanyng qaharynan, múghalimning qahary әldeqayda joghary ketti. Kýnshe kýrkirep qana qoymay, nayzaghay tastaghanday sharq-shúrq ete týsti. Aqtalu jauabymdy tyndar rayy bolmaghan son, sózdi qoydym. Ýlken eki kirpishti maghan da kótertip, dereu ýkim jariyalady: keshke deyin kirpish kóterip túryp, keshte osy klasta qalmaqpyn. «Jaularym» estirte masqaralap otyrsa da, múghalim «estimedi». Men qaramadym. Myqty Jәkenning qoly qaltyrap, kirpishti bir ret týsirip alghanda múghalim shapalaghy betine qatty bir tiydi de, ekinshi ret týsirip alghanda keshirip ony partasyna otyrghyzdy.

Jaza maydanynda jalghyz qaldym. Qanqúily qas «jaudyn» ózi bolghandyghym ýshin әdili osy ghoy, myzghymay túrugha tyrystym. Alghashynda tym auyrsynbasam da, sabaqtastar demalysqa bir shyghyp kelgennen keyingi uaqytta eki kirpish zil bolyp basyp, jerge kirgizip bara jatqanday qabyrghamdy qayystyryp әketti. Týsirip alsam shapalaqtyng eng qattysy ghana tiige tiyisti. Jyghylsam da týsirgim kelmedi.

Sәrseng bolyp semgen eki nәzik  bútaq siyaqty eki bilegim shyrt etip ýzilip týserdey dir qaghyp ketip bara jatqanda, qyr mektepterining birindegi Atabay múghalim kirip keldi. Saghynyshty ústazymnyng saghym synyp masqara bolyp túrghanymda kelui maghan eng auyr jazadan da auyryraq tiygendey, tómendep bara jatqan kirpishti qatulana kóterip aldym. Betime shoq týskendey duyldap ala jónelgende basymdy tómen salyp, túqyra týsip edim. Atabay aldymnan ótip bara jatty da, enkeyip ýnile qarady.

- Ýi, mynau Bighabil ma?! - dep baryp Arysbekke qol berdi, mynaghan ne bolghan, juas edi ghoy!

- Eng pәlesi osy. Ýndemey jýrgenimen, búdan sýzegeni joq.

- Ei, Bighabil, ne boldy saghan, sonshalyq búzylyp ketkening be?!

«Jaularymnyn» aldynda jasymaugha qanshalyq tyrysqanymen, tamaghymnyng býlk-býlk ete týskeni sezildi. Sóitse de, tisimdi-tisime basyp ýndemey túqyra berdim. «Itting iyesi bolsa, bórining tәnirisi bar» degen, mening jalynarym da, syiynarym da osynday múghalim edi. Birer ret qútqaryp jiberetinine sensem de, úyattan ólerdey semip túrdym.

Solay biraz sógip aldy da, Arysbek pen Nәbiolladan kezek súrap azat etti meni.

«Tergeushim», әr zamannyng óz qasterlisi ózinde bolmay ma. Sol qasterlige qarsy túru - zamangha qarsylyq, tónkeriske qarsylyq bolyp sanalady. Men sol zamannyng ózinde-aq qasterlige  jay ghana qarsy túrushy emes, osylay túmsyghynan qanyn sorghalatqan keri tónkerisshi edim. Qazirgi qylmysymnyng negizi qashan payda bolghanyn payymdap otyrghan shygharsyz!

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»