Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3937 0 pikir 15 Nauryz, 2012 saghat 10:18

Nesipbek Aytúly. Patshalar tayar taghynan...

Esil de esil, esil kýn,

Esh ketseng meni keshirgin?

Sary bel jútqan saghymday,

Sanama seni kóshirdim.

Sol jaqta endi jasaysyn,

Barynda aqyl-esinnin.

Ýzilip ketsem esen bol,

Ýstinde kishi besinnin.

Baqilyq meken-túraghyng -

Toqtaghan jeri kóshimnin.

Menimen birge qúlasan,

Tomarday týpten kesildin.

Kesilgen emey nemene,

Batqany mәngi keshinnin.

Obalyng ketse moynymda,

Opasyz, oisyz dosynmyn.

Opattan aman sen jasa,

Ornynda qara qosymnyn.

Óltirmes ýshin ózindi,

Qaghazgha qansha tesildim.

Kózimning aldy múnartyp,

Kókala búlttay josyldym.

Kólenke tartsa búlt asty,

Ymyrtqa baryp qosyldym.

Aynalyp ymyrt inirge,

Tomsara týsse tosyldym.

Inirding sony-qara týn,

Qabaghyn týise shoshyndym.

Lapyldap janghan, mazdaghym,

Kelmeydi-au seni óshirgim.

Aq sәule shashqan, tәnirim,

Arqanda talay esirdim.

Esirgen emey nemene,

Josyqsyz, jónsiz kósildim.

Týiilmes jerde týiilip,

Sheshilmes jerde sheshildim.

Keudesin kergen kónektey,

Qaqpadym qolyn kesirdin.

Qatigez dúshpan aldynda

Jibektey júmsap, esildim.

Ala almay qúnyn qor boldym,

El ýshin qúrban esildin.

Esil de esil, esil kýn,

Esil de esil, esil kýn,

Esh ketseng meni keshirgin?

Sary bel jútqan saghymday,

Sanama seni kóshirdim.

Sol jaqta endi jasaysyn,

Barynda aqyl-esinnin.

Ýzilip ketsem esen bol,

Ýstinde kishi besinnin.

Baqilyq meken-túraghyng -

Toqtaghan jeri kóshimnin.

Menimen birge qúlasan,

Tomarday týpten kesildin.

Kesilgen emey nemene,

Batqany mәngi keshinnin.

Obalyng ketse moynymda,

Opasyz, oisyz dosynmyn.

Opattan aman sen jasa,

Ornynda qara qosymnyn.

Óltirmes ýshin ózindi,

Qaghazgha qansha tesildim.

Kózimning aldy múnartyp,

Kókala búlttay josyldym.

Kólenke tartsa búlt asty,

Ymyrtqa baryp qosyldym.

Aynalyp ymyrt inirge,

Tomsara týsse tosyldym.

Inirding sony-qara týn,

Qabaghyn týise shoshyndym.

Lapyldap janghan, mazdaghym,

Kelmeydi-au seni óshirgim.

Aq sәule shashqan, tәnirim,

Arqanda talay esirdim.

Esirgen emey nemene,

Josyqsyz, jónsiz kósildim.

Týiilmes jerde týiilip,

Sheshilmes jerde sheshildim.

Keudesin kergen kónektey,

Qaqpadym qolyn kesirdin.

Qatigez dúshpan aldynda

Jibektey júmsap, esildim.

Ala almay qúnyn qor boldym,

El ýshin qúrban esildin.

Esil de esil, esil kýn,

Taghasyng maghan nesin min?

Túrasyn soqqan túlparday

Tabanym tozyp, osyldym.

Qayraqtay ótkir qyzyl tas,

Qasqasyn tildi tósimnin.

Atadan qalghan sary júrt -

Arasy Edil, Esildin.

Kiyesin biler bir qúday,

IYesi ózing desin kim?

Boz tóbe sayyn bozdaghan

Bodauy bar ma óshimnin?

Týligim jatqan tepsenge,

Ógey shóp әkep ósirdim.

Ógeylik emey nemene,

Qamshysyn jedim kóshirdin,

Bozdaghy shyqqan betinen,

Jetimi qúsap jesirdin.

Mýiizi múqyl búghyday

Búghynyp ghúmyr keshirdim.

Esil kýn, saghan shaghynam,

Tәnirge balap tabynam.

Bayansyz mynau zamannyn

Baghdaryn endi ne qylam?

Qay jaqqa ózing zulasan,

Sol jaqqa men de aghylam.

Sabylsang birge sabylam,

Sarylsang birge sarylam.

Kýlparsha bolghan shynyday,

Shaghylsang birge shaghylam.

Joghalsang birge joghalyp,

Tabylsang birge tabylam.

Adamgha bittim baghynyp,

Ózine endi baghynam.

Kóktemdi sonau saghynam,

Ótkendi sonau saghynam.

Oraltshy sony bir sәtke,

Oypyr-au, shyndap jalynam!

Jerimes qúlan qaghynan,

Bezinbes búlbúl baghynan.

Aqtarshy býkken syryndy,

Aghymnan men de jarylam.

Patshalar tayar taghynan,

Taymaydy ómir zanynan.

Jýgimdi mening jenildet,

Qúiynday úitqyp, qaghynam.

Shappaydy túghyr aryghan,

Aspaydy tolqyn jarynan.

Ekseng de, qansha sepseng de,

Ónbeydi arpa tarydan.

Nygharlap tyqpalaghanmen,

Artpaydy astyq qabynan.

Synady nayza sabynan,

Sanlaqtyng sory jabydan.

Jaranyng izi óshkenmen,

Óshpeydi tanba qaryghan.

Aynalyp kýlge jatsa da,

Qolamta qozdar tabynan.

Qalpyna kelmes keyip joq,

Qozghaytyn bolsaq arydan.

Arydan tartsam talygham,

Beriden tartsam tarynam.

Japanda jalghyz qalghanday

Qaraptan-qarap jabygham.

Búrqaghan ýrey shanynan,

Basa almay ayaq shalynam.

Kóldeneng týsken ker kezen,

Aumaydy jyrtqysh taghydan.

Atyp bir túrsa ars etip,

Ar jaghy júmbaq, neni úgham?

Qighylyq salsa qiyapat,

Qútylu qiyn dolydan.

Búqanyng jegen tayaghy,

Búzaudyng shyqpas jadynan.

Adamgha sirә sipatpas,

Jabayy qaban jalynan.

Syrtym bir konyr baghylan,

Ishim bir kekti qabylan.

Qabylan aibat shegedi,

Qabangha azu janyghan.

Óz ishin tanyp bilmegen,

Ózgeni qashan tanyghan?

Mynq etpes mәngýrt maqaudyn

Joghy da jaqsy barynan.

Nәrsizden arsyz úl tusa,

Túqymyng qaytyp jaryghan?

Esil kýn, endi saq qara,

Úrynba qandy soqtagha.

Atandy jyghar aq týtek,

Alpys jyl úday soqsa da,

Jahandy jaypar jahil jel,

Jetpis jyl úday soqsa da,

Aspannan júldyz aqsa da,

Kýn kózin túman japsa da,

Qayynnan alghan qazyqtay

Janyshtap jerge qaqsa da,

Búghaudy búzyp shyqqansha,

Bastaghy qayghy joq sana!

Alystap ketken aq orda -

Úshynda kózding aq tana.

Kerege týbi kebeje,

Bosagha basy toq saba.

Kógenge toly tólindi

Kýnirenip bosqa joqtama!

Jylaudan kózing kórsoqyr,

Keudendi tesken oq qana.

Kýmistey, kýnim, synghyra,

Synaptay susyp, syrghyma.

He kórsem kórem ózimnen,

Taqpaymyn saghan bir kinә.

Borsha da borsha bólinip,

Kómeyge týstim qylghyma.

Asylgha zәru bolghan son,

Basymda dәuren túrdy ma?

Jaypaqtap jerding biyigi,

Japalaq qondy túrghygha.

Jaydaqtap sudyng tereni,

Shýnettey boldy shúnghyma.

Týimedey kózim qalghyma,

Tomarday basym shúlghyma!

Qonyrsyp shyqqan qúrymday

Kýiimdi úghar kim myna?

Úry tis shyqqan azuday

Úrtyma talay úrdy da,

Ezuden aqsa qyzyl qan,

Esirkep moyyn búrdy ma?

Qaraghay syndy qabyrgham,

Kýtir de kýtir syndy da,

Qúlaghan tauday gýrs ettim,

Shydamay jebir búrghygha.

Búrq etti shanym aspangha,

Qaraly shashyn júldy da.

Jalghannyng jýzin jasyrdy,

Qap-qara perde qúrdy da.

Enirep ketken, esil kýn,

Osymen zaryng tyndy ma?

Ótkenge tie bersin dep,

Ólenmen jazdym bir dúgha!..

«Abay-aqparat»


Bekbolat Tileukhan_Esil kun by Omirzhan Abdihalyh

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434