Búl jyrdyng alghashqy núsqasy 1978-shi jyldyng qonyr kýzinde Qarqaralyda, Jiyrensaqal tauynyng eteginde qaghazgha týsken. Qolyma qalam alghaly janyma maza bermegen jyr edi. Ólenning otymen lapyldap, órtenip ketkeli jýrgen kezimiz, et qyzuymen alghash ret Ahana (Aqseleu Seydimbek ol kezde respublikalyq basty gazet «Sosialistik Qazaqstan»-nyng әdebiyet jәne óner bólimining mengerushisi) kórsetip edim: «Serik-au, biz poema týgili, ólenning ózin qatal tezden ótkizip, әreng jariyalaymyz ghoy... Tastap ket»-degen.
Tastap kettim...
Sodan búl tuyndy 1983-shi jyly «SQ»-nyng tórtinshi betin týgel alyp, «Qúrlyqtar» degen taqyrappen jalghannyng jaryghyna shyqty. Atalmysh qoljazba sol bes jyldyng ishinde qanday ótkelekten ótti, oghan auzy dualy qay kókemiz qanday lebiz aitty nemese nendey qatal ýkim shyghardy-múny bir Ahang bilmese, basqa eshkim bilmeydi...
Basy dauda qalghan qoljazba Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng poeziya seksiyasynda qyzu pikir tughyzyp, sol kezdegi senzura men redaktorlardyng sýzgisinen әreng ótip, 1984-shi jyly «Jalyn» baspasynan әzer degende jaryq kórip edi. Ádeby orta, jyr sýier qauym quana qabyldap, Ghafu Qayyrbekov bastaghan, Kenshilik Myrzabekov, Júmatay Jaqypbaev, Kýlәsh Ahmetova, Úlyqbek Esdәuletov hoshtaghan jyly lebizder aityldy.

Poema-panorama

AVTORDAN

Búl jyrdyng alghashqy núsqasy 1978-shi jyldyng qonyr kýzinde Qarqaralyda, Jiyrensaqal tauynyng eteginde qaghazgha týsken. Qolyma qalam alghaly janyma maza bermegen jyr edi. Ólenning otymen lapyldap, órtenip ketkeli jýrgen kezimiz, et qyzuymen alghash ret Ahana (Aqseleu Seydimbek ol kezde respublikalyq basty gazet «Sosialistik Qazaqstan»-nyng әdebiyet jәne óner bólimining mengerushisi) kórsetip edim: «Serik-au, biz poema týgili, ólenning ózin qatal tezden ótkizip, әreng jariyalaymyz ghoy... Tastap ket»-degen.
Tastap kettim...
Sodan búl tuyndy 1983-shi jyly «SQ»-nyng tórtinshi betin týgel alyp, «Qúrlyqtar» degen taqyrappen jalghannyng jaryghyna shyqty. Atalmysh qoljazba sol bes jyldyng ishinde qanday ótkelekten ótti, oghan auzy dualy qay kókemiz qanday lebiz aitty nemese nendey qatal ýkim shyghardy-múny bir Ahang bilmese, basqa eshkim bilmeydi...
Basy dauda qalghan qoljazba Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng poeziya seksiyasynda qyzu pikir tughyzyp, sol kezdegi senzura men redaktorlardyng sýzgisinen әreng ótip, 1984-shi jyly «Jalyn» baspasynan әzer degende jaryq kórip edi. Ádeby orta, jyr sýier qauym quana qabyldap, Ghafu Qayyrbekov bastaghan, Kenshilik Myrzabekov, Júmatay Jaqypbaev, Kýlәsh Ahmetova, Úlyqbek Esdәuletov hoshtaghan jyly lebizder aityldy.
Sodan beri attay 28 jyl ótipti. Qoghamdyq-ekonomikalyq-sayasy formasiyalar auysty. Bodan júrt azat elge ainaldy. Allanyng alqap, әruaqtyng jebeuimen mening mandayyma HH-shy ghasyrgha HHI-shi ghasyrdyng kózimen qaraudyng qaraketi jazylghan eken-Tәnirige tәuba dep jýrmin. Sol jyrdyng ózimshe kemeline keldi-au degen sony Hәm songhy núsqasyn aldarynyzgha tartyp otyrmyn.
Qazaq jyrynyng qyzghysh qúsy Aqseleu Seydimbekke arnadym  búl enbegimdi. Otyz jyl boyy osy jyrdyng azabyn men qalay tartsam, Aqseleu agham da menen kem tartqan joq-au dep oilaymyn.

MEN - HAS SAQTYNG QARA ÓLENI

(Prolog)

Men -
Has Saqtyng qara óleni,
Qandy sýrginde jýrsem de,
Qalghan kezim joq jaq ashpay,
Arghymaq - Pegasqa minsem de,
Arttaghy júrttan adaspay!

Jalghanda, jalghan, jalghangha,
Sýiine kil janym, kýiine bir;
At ýstinde әueletip әnge salghanda,
Tili baylanyp, jayau sandalghan Dýnie -
Búl!

Abdyrap bir kez qaldym ba,
Auzyma ústap Alladan týsken oy legin?
Aldiyar bitkenning aldynda
Aydaharday aibarlanyp sóiledim!

Jahannyng etegin júlqyna týrip,
Kókjiyekte kóshem kep.
Qara aspannyng qara búltyna kirip,
Sauladym qara nóser bop!

Arqadan Aspangha jýgirip,
Qanatty búltqa sýigizdim.
Hafizding júparyn simirip,
Pushkindi taryday qauyzyma syighyzdym!

Kәuirge kórsetip mysymdy,
Aq búlttan týsip, maldas qúrghanda qas-qaghym;
Ol araghyn úsyndy.
Iship,--
Qúsyp tastadym!

Qara búltty jaryp, qara shanyraghyma kep týstim,
Jasynmen janyp dalany.
Kók Tәnirdi betke ap, Kókke úshtym!
...Artymda, biraq, Alashym qalyp barady...

1. MIDAGhY SYNAQ

Aq patsha taqtan qúlady,
Alashqa kelip Azattyq -
Maghjandarymdy synady -
«Halyq jauy» dep - mazaq qyp!

Taptargha, topqa bólshektep,
Anany sýy dep, - mynany -
Kapitalizmdi kórsetpey,
Sosializmin-synady.

Múnymen synaq bitken joq,
Synady qoymay týgimdi:
Eltaylar shyghyp ittey bop,
Eline qarsy jýgirdi!

Aghanmyn dese,--dosyng da, -
Qazaqtyng bar ma kýmәni.
Ermakty synap osynda
Kolbiynin qosa synady.

Zúlmat dýnie týnerip,
Biz jaqqa qarap túrady.
Kýshigin kókke jiberip,
Jerding serigin synady.

Zamana tyghyryqqa tirelip,
Sahara ishten tynady.
Miyna Ázәzil jiberip,
Múqaghalidyng basyn synady.

Saqyldap jer-kók saytanday,
Solqyldap soghyp som jýrek,--
Qazaqtyng miy shayqalmay,
Ghalamat oigha shomdy kep:

«Synadyn. Al ne boldy?!» - dep.

2. Altynnyng arbau jyry

Altyn aitty: «Satyp alam...»
Bolat aitty: «Tartyp alam!».

(A. Pushkiyn)

- Ýstinen attap úyattyn, aqyl, arlardyn,
Adamnyng ózin azghyryp satyp alghanmyn!

Adam - kim?
Men - kim?!
Bilseng - ait, nede kýsh, pende?
Qaytadan satyp jiberem -
Eregiskende!

Jýr ekensin-au, kәrime jolyqpay, mýldem,
Pushkanyz týgil -
Pushkinnen qoryqpaymyn men!

Tistenbe bosqa erindi qyrshyp:
Elindi byt-shyt etken - Men!
Jerindi - byt-shyt...

Qoryqpaymyn men jylannyng ordalarynan,
Sutegi,
Atom,
Neytron bombalarynan!

Meni eske al, pendem, shyqsa olar oinaqshyp aldan:
Bәrin de sonyng ózimmin -
Oylap shygharghan!

Patshalar - mening bóbegim.
Jelkelerine
Minip alsa da tiyme sol erkelerime!

Jendetke tiyseng -
Tiyedi yzgharly lebim:
Oynastan tughan úlym ol, qyzdarym menin!

Soldattar Mening qúldarym er ýstindegi.
Soghys tәniri ózimmin Jer ýstindegi!

Óledi olar - Men ýshin! -
Nazaly nemem,
Sen ýshin - Aqyn, jetedi -
Azaly ólen...

Soldat tәnderi jýzimdi býrkemeleydi.
Ólgen qúldargha ómiri qún tólenbeydi!!!

Súlular - mening qatynym!
Ósek pe, qalay?
Jýzik bop barsam jýrgizem tósekke qaray...

Bahadýrden de qaymyqpas bayqa týrimdi ,
Jerge de batyl aitamyn -
Aytatynymdy:

«Qara jer! -
Deymin -
O, mening qayran sarayym!
Dәurenim barda basymda - sayran salayyn!»

Súluyng Djokonda ma?!
Qaytyp kóreyin?!
Onyng da qúnyn shotqa sap aityp bereyin!

Men -
Altynmyn!!!

3. YaMAN TAYPASYNYNG SONGhY TÝYaGhY. INTERVIU

-    Almas qylyshtan aumay qalypsyng tot basqan...
Nayzaghay syndy kózdering qayda ot shashqan,
Sózdering qayda dualy,
Yamannyng Songhy Túyaghy!

-    Jansyz!
Týrime qaramaysyng ba?
Jýregimde -úrpaq nalasy.
Ólerde... taghy! tabalaysyng ba,
Sivilizasiyanyng balasy?!

-    Ghafu et...
Úrpaq saralaydy kep,
Súm niyetterdi jelikken.
Adamzat meni tabalaydy dep,
Qaralaydy dep...
Oylaysyng osy nelikten?

- Jýregime óshpes qara tanba salyp...
Qanymdy tókken Saytangha:
«Adamzat meni alaqangha salyp -
Aymalady!» -
Dep aitam ba?!

-    Jem bop baramyz ýshqary úghymgha,
Men - Sizdi, meni - Siz ýqpay,
Qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrda
Óttiniz týkke qyzyqpay?

- Jerdi qan-jyngha kim aralastyrdy!
Túrghan erinindi jalaq qyp -
Sary Altynyndy - Sary Albastyndy
Ketermin mәngi talaq qyp!

Kózindi ash!
Qara -molalaryna!
Qara búlt torlady alapty!
Neytron deytin Zobalanyna
Ayyrbastamaymyn Sadaqty!

Aspandy senshe qúsha almadym men...
Jalaydy berish dilimdi:
Sýiemin Úly! Úshan Dalam men
Kógildir Kenistigimdi!

Sol kenistikte qala bermekpin,
Bir Ruh jebep deneni.
Dalada - tudym.
Dalada - er jettim.
Dalada ólgim keledi!

Óle-ólgenimshe bas iyetin meken
Kózimnen ýshyp bara ma?!
Dalada tughanym - qasyretim eken:
Óletin shygharmyn -qalada?!

- Ashulysyng ghoy?!
- Qabaghan itshe shabynsam keshir, sen bala:
Tarihiy-Taghdyr talaghan itshe!
Taypadan qalghan - Men ghana!

Ghasyrym bitkende qasyma kelgensin,
Kýn núry, gýl de maghan - jat.
Mening kýnimdi basyna bermesin...
Basyna bermesin, Adamzat!

- Týsinem:
Úrpaq syr tartar aryp,
Qyrghynnan osy, dosym-ay;
Bir adam emes-au, bir taypa halyq!
Kete me qúryp-osylay?!

- Sózinning túrmyn tórkinin tanyp,
Úmytyp újdan, Qúdaydy,
(Adamzat - qyzyq!):
Óltirip alyp -
«Óltirgen - kim?!» -
Dep súraydy!

4. Aqtoqty - 37

Fatima Ghabitovanyng aruaghyna baghyshtadym.

M.O.Áuezov atyndaghy akademiyalyq qazaq drama teatry

Sahnada - Gh. Mýsirepovting «Aqan seri - Aqtoqty» tragediyasy.
Aqtoqty Aqangha jalynyp túr:

- Ári aqyndyq, әri baqyt
Syimas bolsa bir jerge -
Zamanynnyng salty sol da
Kóneyin de bәrine...

Búl Aqtoqtynyng ózin-ózi ólimge qiyar sәttegi aqtyq monology. Spektakl túnghysh ret 1942 jyly 10-nauryzda qoyyldy. Búl kezde stalindik repressiyanyng qúrbany bolghan arystarymyzdyng jesirleri GULAG-ta jýrgen edi...
Olar premerany kóre alghan joq.
Keyin Fatima sheshemiz Aqtoqtynyng osy monologtaryn estigende qanday kýide boldy eken degen oy mazalaydy meni...

Ese aldy da essizdik pen esirik,
Kóz jasy aqty - kókting týbi tesilip.
Aqtoqtylar ALJIR deytin Týnekte
Shyryldady búrymdary kesilip!

Keruen bastap kerdendegen kesirmen -
Jendet bitken keledi oinap jesirmen:
ALJIR deytin Alapattyng ishinde -
Aqtoqtylar - búrymdary kesilgen!

Kóz aldymda tikireygen túlymy,
Qúlaghymda shyr-shyr etken túr ýni.
...1956.
Kele jatyr kimdi izdep -
Aqtoqtylar -  týsip qalghan  búrymy?!!

Aqandar joq.
Alash ta - joq!
Tuys ta...
Kimder ony qarsy alady gýl ústap?
Alda - túman.
Artta - jendet qaldy ghoy,
Arulardyng búrymdaryn uystap!

Tozang basqan tom-tom isti aqtaryp,
Men de qaldym shejire bop qattalyp.
...Búrymdaryn tastap Súmnyng qolyna,
Aqtoqtylar bara jatyr -
Attanyp!

Hosh, Arular!
Men de ketem jaqynda,
Mәngi ghúmyr jazylmaghan aqyngha:
Adamzatqa aityp kettim,
Kesilgen--
Arulardyng búrymdary haqynda...

Aqtoqtylar!
Qos qolymdy al -
Qosh bolyndar!!!

5. Týn jyry

(Palestina: arab anyzy)

Týn edi.
Ketken Kýn sýngip...
Týn edi - marghau, erinshek.
Sezindi kenet bir súmdyq
Úiqyly-oyau kelinshek!

Týsi me:
Onyn... joq ýni,
Qoly joq qara shashynda -
Jarynyng jyly oryny
Suynyp qapty qasynda.

Sipalap kórdi qarmanyp,
Jýregin shymshyp san kýdik:
Týn ortasynda sandalyp,
Qay jaqqa ketken qanghyryp?

Túrdy atyp!
Es joq әielde!
Kóz aldy - týnek... kórinbey..
Sezimtal bar ma әlemde
Áyelding jýrekterindey?!

Jarqyldap oty janardyng
Jýgirdi, tәni - diril-di.
Jerdegi jatqan Adamnyn
Bas sýiegine sýrindi!

Týn - qara, týsi - kómir-di,
Jasyrghan kýnә, aiybyn.
Búghan bir pәle kórindi,
Oyatu kerek qayynyn!

Tang qalyp әiel,sandalyp,
Myng kýdik mida kóshedi.
Jýgirdi sorly qarmanyp -
Onyng da bos túr tósegi!

Zaualdyng oiran shaghy - búl,
Jýgirdi, tәni - diril-di.
Jerdegi jatqan taghy bir
Bas sýiegine sýrindi!

Qúdaydan kýtti qayyrym,
Aruaqtaryn auyzgha ap:
Kýieui menen qayynyn
Ketipti bireu bauyzdap!

Týn jútyp shydam-taghatyn
Jýrdi esten tanyp sol kezbe.
Qara týn әli qanatyn
Jimaghan edi ol kezde.

Qarmanyp jýrip bos tamdy,
Kónilden kóship úiqy abat,
Basy joq jetim qos tәndi
Aqyry tapty-au sipalap...

Ol - essiz!
Beybaq ol býgin,
Tútqyny azap - týrmenin.
Esinen tanghan sorlynyng
Qaranyz ne istep jýrgenin:

Áyelde degbir qalmady,
Qayghysyn sherli qosty әnge.
Qos basty әkep jalghady,
Jerdegi jetim qos tәnge.

Jýregi tulap ah úryp,
Ýmitti jany maldana,
Jalghyzdan-jalghyz  otyryp,
Jalyndy zarlap Allagha.

Zymiyan, tilsiz qara týn,
Ákelmek oghan taghy ne?..
Qara týn tylsym qanatyn,
Jimaghan edi әli de.

Allagha aitqan aryz ghyp;
Azanyng bar ma tólemi?
Aytatyn Atam anyz ghyp,
Mineki, sonyng óleni:

«Ómir ber, Tәniri, erkinmen
Tirshilik qozghap qanyna -
Kýnәhar jandar óltirgen,
Kýnәsiz bozdaqtaryma!» -

Basqa ylaj sonda qalmaghan -
Jalyndy!
Ýni zarly edi.
Áyelding tilin almaghan,
Álemde pende bar ma edi?!

Jalynyp jaysa jýregin,
Qanysher kelip qandaghan,--
Tәniri onyng tilegin
Tәrk etip tastay salmaghan:

Bolmapty әure bos bozdap,
Belgisiz - nendey sebepten -
Úiyqtaghan janday qos bozdaq
Oyanyp ketti kenetten!

Tauysyp shydam-taghatyn,
Bólmege appaq núr jaghyp,--
Qara týn jiyp qanatyn,
Tang kirip keldi úrlanyp:

Shynghyrdy әiel!
Jan ýni
Estildi tipti әriden:
Jarynyng basyn tanydy -
Qaynynyng qyrshyn tәninen!

O, zaual!
Úqpas mәnin de:
Kózinen aqqan jasy qúr -
Jarynyng jarqyn tәninde
Qayyn balanyng basy túr!

Osy da, oibay - tiri me?
Zaual týn!
Saytan!
Sayqal-ay!
Birining basyn birine
Kiygizip qoyghan bayqamay!

Orny auysyp jer-kóktin,
Talady kýdik aryn kep:
Osynau eki erkektin
Qaysysyn qúshpaq «Jarym!» dep?

...Jer-anam!
Kelem enbektep,
Qoynyndy ashshy, shoshymay.
Seni de talay jendet kep
Keskilep ketti -
Osylay!

Bólingen adam qúldyqqa,
Bólengen ýlde-býldege,
Bólingen ýige,
Qúrlyqqa,
Bólingen týrge,
Týrmege!

Taghylyq netken kóp edi!
Bas ta kóp,
Bastan qylysh kóp.
«Batys!» - dep bireu bóledi,
Bóledi bireu: «Shyghys!» dep.

Syimaydy júrttyng bastary
Ósh olar, nege kekti olar?!
Byt-shyt qyp bólip tastady
Gettolar menen sektalar!

Ýmbeting edim men Senin,
Sýtine ernim shóldeydi.
«Jer-Anam jalghyz!» - deushi edim,
El maghan biraq kónbeydi.

Sektalar shulap qyrghynmen,
Gettolar jatyr atysyp.
Sol әiel qúsap túrmyn men,
Esimnen tanyp,
Shatysyp...

6. «Qyzylaray» kolhozy. 40 әiel... 4 erkek

1944-ting kýzi edi.
Muza eli bolatúghyn -
Múz eli...

Soghys kelip ainaldyrghan toz-tozgha,
«Qyzylaray» deytin bizding kolhozda
Toy bop jatty.
( Álde mening týsim be?):
40 әiel...
4 erkek bar ishinde.

Toy bop jatty.
Jalghan sózdey beyne bir
Tang qalmashy. Ótirik sóz - maghan jat.
Adam degen jylap jýrip, keyde bir -
Kýle bilgen...Netken ghajap - adamzat!

Toy bop jatty.
( Álde mening týsim be?) -
40 әiel...
4 erkek bar - ishinde...

«--Búl nemene? - deme - Búl ne? Oda ma?!»
Toy bop jatty.
Sharapsyz toy bola ma?

Tyghyryqqa tirelip,
Osyndayda tәndegi múz bir erip,
Ol kezde júrt jútatúghyn bóshkeden,
Ojaularyn malyp-malyp jiberip!

Ómir sýrip jýrgen syndy týsinde,
Baqyt ýshin ishti,
Qayghy ýshin de!
40 әiel...
4 erkek bar - ishinde.

«--Búl nemene? - deme- Búl ne? Oda ma?»
Toy bop jatty.
Án-kýisiz toy bola ma?

Súnqar jayly әn aityldy - sengisiz, -
Adam jayly aqiqatqa bergisiz!
Jyl qústary qaytyp jatty qanqyldap,
Orala ma,
Oralmay ma -
Belgisiz...

Muza eli bolatúghyn - múz eli.
1944-ting kýzi edi.

«--Búl nemene? - deme- Búl ne? Oda ma?»
Toy bop jatty.
Ázilsiz toy bola ma?

Ne bop ketti sol kýlkining aqyry:
Ádire qap kenet júrttyng shat ýni,
Shyday almay 36 әzilge
Shart-shúrt syndy 4 erkekting qatyny.

Áli esimde zil-zalasy kózdegi
Tórteuinin- sondaghy aitqan sózderi:
«Qalay-qalay kýlesinder, әi, qarlar?!
Kesir shalghan!
Jesir qalghan sayqaldar!!!» -

O, súmdyq-ay!
Mynau netken kesirli ýn?
Sonda biri 36 jesirdin
Ayqay saldy:
«Tart tilindi!
Ardaghym -
Oralady aspanymda barda Kýn!
Soghys kimning shayqaltpaghan shanyraghyn?!
Soghys kimning jútatpaghan Armanyn?!
Oralady Ardaghym...

Tart tilindi!
Qara Ayday kórkime!
Kim kónbeydi Aru jannyng erkine?
Syrly ayaqtyng syry ketse -
Syny ma?!
Tie berme...
Tie berseng jynyma...
Al, osydan oralmasa kýieuim,
Myna otyrghan 4 erkekting bireuin, -
(Azar bolsa - atanarmyn bir búzyq!)
Aldap -arbap,
Alam ýige kirgizip !»

Sol-aq eken:
Taptap ardy,
Úyatty -
4 әielding 8 qoly tap berdi
Sol Múnlyqqa -
8 jylan siyaqty!

Qara týnek qatyp qalmas - ashylar,
Qara jýrek qay qylmysyn jasyrar?
Qayda ketken úly Úyat!
Asyl Ar?!
Sol 8 qol kóz aldymda túr әli -
Júlyp alghan 8 uys shashy bar!!!

Kýtumenen jalghap jýrgen ghúmyryn,
Qúr qan-sólsiz qurap bitken tiri gýl -
Shydamady múny kórgen jesirler,
Jýregi - bir,
Tilegi - bir,
Múny - bir!

4 erkek she?!
4 erkeging -bir kisi,
Bólek-bólek bolghanymen týr-týsi.
Ásirese, jyngha tiygen sondaghy
Osylardyng jyrqyldaghan... kýlkisi!

Atyp túrdy kýlli jesir - tiri gýl,
Soghys degen Kesapattyng zili búl!
4 sholjyngha bersin be endi namysyn,
Jýregi bir,
Tilegi - bir!
Múny - bir!

36 jesir -qoly quatty,
Bәri - Namys Qúrbany edi úyatty.
Jatty jerde sereng etip 8 qol -
8 basty 8 jylan siyaqty!

«--Búl nemene? - deme- Búl ne?! Oda ma!»
Oda bolsa o da jaman bola ma?!
O, adamzat!
Jazyp bir kýn kesirge
Til tiygizbe jetim menen jesirge!

Maqtanatyn sәt bolady - maqtansaq,
Aqtalatyn sәt bolady - aqtalsaq.
Qayda әlgi er paryzyn aqtar shaq?!
(Tórt erkeging arashalap ala almay,
Tórt baladay shyryldap jýr: «Attan!!!» sap...)

Kiygenderi - Qyzghanyshtyng shekpeni,
Alaulap túr jesirlerding kekti óni!
Kenet...
Kenet 36 әieldin
4 erkekke kózi týse ketkeni!

«--Ey, Áyelder!
Aruaqtay býrisip,
Qara - myna sorlylardyng túrysyn!
Ermen birge tozaq órtte janbaghan,
Tórt sayqalgha ie bola almaghan...
Bara almaghan -shaqyrghanda úly syn!
Ónkey ezder!
Erkektiging qúrysyn!

Ne qalaysyng bizden?!
Lәzzat?!
Qúrmet pe?!
Kim -senderdi otyrghyzghan sýndetke?!
Ey, әielder!
Ósh alatyn kez keldi!
Soy ezderdi!
Ar-úyattan bezgendi!
Saba -mynau oshaghyna qamalyp,
Otany ýshin óle almaghan ezderdi!!!»

...Sonau soghys esinde әli Álemnin.
Esinde әli Áyeldin.
Úmytylar ma sol bir zaual, sor qalyn?
Áyel -
Álem.
Ýni olardyng -ortaq ýn.
Sodan beri jetimdikten qorqam men,
Sodan beri jesirlikten qorqamyn!

Soghys kelip ainaldyrghan toz-tozgha,
«Qyzylaray» deytin bizding kolhozda-
Ángime-kóp!
Anyz da kóp -
Sengisiz!
Jauyp edi jerdi syz.
Jyl qústary qaytyp jatty qanqyldap,
Orala ma,
Oralmay ma,
Belgisiz! -

Muza eli bolatúghyn- múz eli.
Qara suyq qaltyratty tizeni.
1944-ting kýzi edi...

7. HIROSIMA. 999 TYRNA

999 qaghaz tyrnany,
Jasady japon balasy-
Ajal Qúrbany.

Óler shaghynda,
Kóz núry sóner shaghynda,
Jatty sol jazghan: «Týsim-búl-
Ónim emes!»-dep,
1000 tyrna kózine elestep,
Jasalmay qalghan bir tyrna kózine elestep:
«...Ólim emes!...»-dep...

Sandyraqtap jatqan shyghar sol Ajal Qúrbany?!
HH-shy ghasyr-
Atomnyng tajal tyrnaghy!
Eskertkish qoyam men Saghan, qoladan qúiyp,
999 Qaghaz Tyrnany!

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"