Joq izdegennin, jol izdegenning jarylqaushysy - býginde jalghyz jarnama. Yaghny jarnamalyq basylymdar. Rasynda әldeqanday is bastap, ózine jar bolar qúral izdegenning bәri jarnamalyq basylymdargha jýginedi. Al múnday basylymnan adamnyng basyna kele bermeytin mýmkindikter tabylady. Múnday basylym jolsyzgha jana jol bastap, epsizding aldynan aiqara esik ashyp beredi. Biraq... ol esik... «Kim Alladan qoryqsa, Alla oghan shyghar jol payda qylady. Jәne ony oilamaghan jerden rizyqtandyrady» dep Qasiyetti Qúran Kәrimde (Qúrannyng «Talaq» sýresi, 2-3-ayattar) jazylghanday, beykýnә әlemge engizer esik bolmauy mýmkin. Ol ylghy da týzu jolmen ókinishsiz ómirge bastar jol bola bermeytini de anyq. Shyn mәninde olardyng deni - kóbinese adam boyyndaghy qajyr-qayrat pen kýsh-jigerdi, aqyl men esti, imandy nәpsige jendirip, núrdy joghaltatyn azghyrushy qúbylys. Osyghan kóz jetkizu ýshin, әlbette myna bir jarnamalyq basylymnyng kezekti sanyna, shimay-shatpaq betine kóz salyp kórdik.

Alghashqy jarnamanyng ózi jaqsylyqtyng ýndeushisi bolmaghan

Joq izdegennin, jol izdegenning jarylqaushysy - býginde jalghyz jarnama. Yaghny jarnamalyq basylymdar. Rasynda әldeqanday is bastap, ózine jar bolar qúral izdegenning bәri jarnamalyq basylymdargha jýginedi. Al múnday basylymnan adamnyng basyna kele bermeytin mýmkindikter tabylady. Múnday basylym jolsyzgha jana jol bastap, epsizding aldynan aiqara esik ashyp beredi. Biraq... ol esik... «Kim Alladan qoryqsa, Alla oghan shyghar jol payda qylady. Jәne ony oilamaghan jerden rizyqtandyrady» dep Qasiyetti Qúran Kәrimde (Qúrannyng «Talaq» sýresi, 2-3-ayattar) jazylghanday, beykýnә әlemge engizer esik bolmauy mýmkin. Ol ylghy da týzu jolmen ókinishsiz ómirge bastar jol bola bermeytini de anyq. Shyn mәninde olardyng deni - kóbinese adam boyyndaghy qajyr-qayrat pen kýsh-jigerdi, aqyl men esti, imandy nәpsige jendirip, núrdy joghaltatyn azghyrushy qúbylys. Osyghan kóz jetkizu ýshin, әlbette myna bir jarnamalyq basylymnyng kezekti sanyna, shimay-shatpaq betine kóz salyp kórdik.

Alghashqy jarnamanyng ózi jaqsylyqtyng ýndeushisi bolmaghan

Jalpy jarnama - tauardyng ya qyzmetting bir týrin qoghamnyng jeke túlghalaryna telu nemese auditoriyanyng soghan múqtajdyghyn, qajettigin oyatugha yqpal etu maqsatynda búqaralyq aqparat qúraldary arqyly búqaramen aqyly týrde baylanysu týri. Onyng tarihy sonau bizding jyl sanauymyz bastalghan alghashqy ghasyrdan tamyr tartady. Alghashqy jarnama týrikterding Efes qalasyndaghy Mәrmәrli danghylynda ilingen jezóksheler ýiining jarnamasy bolatyn delinipti keybir maghlúmattarda. Múndaghy jarnamalyq plitada jýrek tәrizdes syzyq boyynda sol ayaghymen jezóksheler ýiin núsqaghan әielder beynelengen.

Sol sekildi jarnamalyq ýndeuler Egiypette de bolghan. Onda qúldar saudasy men basqa da úsynylatyn qyzmet týrlerin belgileytin suretter qabyrghagha papiruspen salynyp, kóz tartatyn bolghan. Soghan qaramastan, jarnamanyng damu tarihy Rimnen bastau alady deydi әleumettanushylar. Ertedegi Rimde qoljazba gazettermen qosa, arnayy sauda-sattyq jarnamasy jariyalanghan aqparattyq qabyrghalar - «alibumstar» bolghan. Qabyrgha «alibumsy» tiginen birneshe baghangha bólinip, aq týske әkteledi de, onyng ýstine purpura boyauymen әrtýrli satylu tauarlary men oiyn-sauyqtyq qyzmet týrining belgileri salynyp otyrghan.

Osylaysha kórneki, syrtqy jarnama týrinen bastalghan jarnama kele-kele damyp, әrtýrli salagha bólindi. Aytalyq, kórneki troldar, bilbord, supersayt, sitilayt, brandmauer, strirtlayn, biznes-karta, prizmatron, aqparattyq núsqau, t.b. Onyng syrtynda internet-jarnama, transporttyq, tikeley poshtalyq-taratu jarnamasy, virusty jarnama (qúlaqtan-qúlaqqa), jasyryn jarnama, televiziyalyq, radiolyq jәne baspalyq jarnama bolyp bóline berdi. Osynyng ishinde biz әngime etkeli otyrghan baspa týrindegi jarnama Angliyadan bastau aldy. 2007 jyly әlem jarnama dýniyesining 530 jyldyghyn atap ótti. Óitkeni, býginge deyin búzylmay jetken derek boyynsha alghashqy jarnamalyq baspa ónimi 1477 jyly Angliyada basylyp shyqqan. Ol dúgha kitabynyng jarnamasy bolatyn. Al alghashqy jarnama agenttigi 1841 jyly qúryldy. Júmyrtqadan jýn qyrqa bilgen amerikalyq kәsipker Volny Palmer Filadelifiydegi basylymdargha jarnamalar úsynyp, onyng әrbirinen gazet betinen alar sharshy alany ýshin 25 payyzdyq mólsherde komissiyalyq ótemaqy alyp otyrghan.

Kenestik jarnamalar kýlki shaqyratyn

Kenestik dәuirde jarnamanyng deni sayasy sipatta boldy. Yaghni, ol kezdegi jarnamalar - negizinen partiyanyng ýgit-nasihattary. Odan keyin әlbette josparly ekonomikalyq jaghdaydyng jay-japsary. «Pәlen qoydan týgen qozy aldy, pәlen egistikten týlen astyq jinaldy» degen syqyldy kópshilikti jelpindiru, úmtyldyru maqsatyndaghy jarnamalardyng shyn mәninde shyndyghy men jalghanyn eshkim aiyryp jatpady. Alayda KSRO-da ishinara kommersiyalyq jarnama da úshyrasyp otyrdy. Sonyng býginge jetken kóp taralghan eng belgili týri - «Aeroflot úshaqtarymen úshynyzdar!» degen jarnama. Búl lozungtyng kommersiyalyq sipatynan góri ironiyalyq jaghy basym boldy deydi kózi kórgender. Áriyne, búl - shyndyq. Óitkeni ol dәuirde әue jolymen tasymaldau qyzmetin iske asyratyn Aeroflottan basqa mekeme bolghan emes. Al sonshama jarnamalanghan Aeroflottyng bәsekelesi basqa әue tasymaly kompaniyalary emes, avtokólikter men temirjol kólikteri ghana bolatyn... Býgin she?..

Býginde búl salada bәseke de, baqtalas ta kóp. Sondyqtan onyng jarnamasy da jetkilikti. Jarnamalardyng siqy búrynghydan mýlde bólek. Alayda, jarnama gazetining betterine ýnilgende bizdi alandatatyny ol emes - kóz aldymyzda adamzat qauymynyng kýnәharlar mekenine ainalyp bara jatqandyghy.

Qanday qoghamda ómir sýrip otyrmyz?

Kýnә - músylman balasy ýshin Alladan ayan bolyp jetken Qúran Kәrim men Múhammed payghambar (s.gh.s.) aityp qaldyrghan hadister boyynsha tyiym salynghan, haram bolghan nәrseler. Kýnәhar - sharighat zanyn qaperge almastan, kýnә sanalghan әreketterge boy úrghandar.

Múhammed payghambardyng kýieu balasy Hazireti Áliyge aitqan aqyl-kenesine jýginsek, adamnyng kózi bes jaghdayda núrlanatyn kórinedi. Yaghny «Qaghbagha (meshitke) kóp qaraghanda; Qúran Kitapty kóp oqyghanda; oqymysty, ghalymnyng jýzine qarap otyryp, olarmen súhbat jasaghanda; ata-ananyng jýzine meyirlene qaraghanda jәne aghyp jatqan sugha qaraghanda adamnyng kózi erekshe núrlanady» deydi Hadiys. Múnyng mәni, әlbette, adam osynday qayyrly iske nazar salsa, kónili tazaryp, kózi núrlanady degendi bildirse kerek. Al hat-habar alysu ýshin internet betin ashqanda nemese jarnamalyq basylymdargha kóz jýgirtkende kónilding tazaruy, kózding núrlanuy bylay túrsyn, boyymyzdaghy úyat atty dýley ottyng jalynyna kýietinimiz jasyryn emes qoy. Jalpy internetti ya jarnama gazetterin әkeli-balaly, aghaly-qaryndasty bolyp qatar otyryp birge qarau, oqu mýmkin be?..

Ángimeni jarnama gazetterindegi kónil kóteru, masayrau ýshin aqyly týrde ózin úsynatyn jarnama berushilerden bastalyq:

«Trebuytsya devushky na v/o rabotu», «Devushka iyshet rabotu», «Asema - uhojennaya, stroynaya, molodaya, b/iy», «Adina y Bayan, stroynye devushky v pare. Jdut zvonkov ot solidnyh rabotadateley, b/iy», «Barbara, akkuratnaya metiska 18 let, s horoshiym, tonkim chuvstvom yumora, ukrasit vash odinokiy dosug, lishi vash odin zvonok, bez intima, priblizit vas k vorotam raya. Jdu zvonka ot vas», «Madina, biznes-ledy iyshet sostoyatelinyh kliyentov», «Anara, 26 let, predostavlyaiy vse vidy netradisionnyh uslug» nemese «Pareni iyshet rabotu u dam», «Mujchina - damam, relaks, telo sportivnoe, b/iy», «Mujchina interesnyy v sfere dosuga, b/iy», «Pareni dlya mujchiyn», «Pareni dlya dam», t.b.

Búl syqyldy jarnamalardyng býginde qúpiyasy joq. Bәrining de kóksegeni zinaqorlyq ekeni aitpasa da ayan. Sonday halge keldik te. Al zinaqorlyq, yaghny nekesiz kónil qosu asyl dinimiz boyynsha jazasy auyr kýnәlardyng biri emes pe? Búl turaly: «Zinaqor әiel men erding әrbirine jýz dýreden soghyndar. Eger Allagha, ahiyret kýnine sensender, olargha júmsaqtyqtaryng ústamasyn», - delinipti Qúran Kәrimning «Núr» sýresining 2-ayatynda. Zina jasau maqsatynda jasyryn dos tabu (ittihazu ahdan) haram sanalghan Qúranda («Nisa», 4/25; «Mayda», 5/5) tipti zina jasau bylay túrsyn, oghan jaqyndaugha da tyiym salynghan. («Zinagha jaqyndamandar, óitkeni búl búzyqtyq - eng jaman jol», «Isra» sýresi, 32-ayat.) Sol sekildi Jaratqan ie Qúran Kәrimning «Núr» sýresining 33-ayatynda: «Ýilene almaghandar, Alla Óz kenshiligimen bayytqangha deyin, (teris joldan) ózderin taza ústasyn» dep músylman balasyn boydy taza saqtaugha shaqyrghan. Al payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.): «Maghan myna eki nәrsede: eki jaqtyng arasyndaghy til men eki ayaqtyng arasyna (zina jasamaugha) kepildik bersender, men de senderge jәnnatqa baratyndaryna kepildik etemin» - deu arqyly adamgha azap nәpsini tyya bilmegendikten bolatynyn anghartqan.

Jalpy, nәpsi - adamdy orgha jyqtyratyn adamnyng óz boyyndaghy ajdaha. Áygili tórt halifanyng biri Ály ibn Ábu Tәlip (r.a.) ózining riuayatynda: «Eng qorqynyshtysy - nәpsige ie bolmau. Nәpsining jeteginde ketu - adamdy aqiqattan alystatyp, ahiyretti úmyttyrady», - dep jazghan. Al bizding jarnamalyq basylymdarymyz býgingi adam balasynyng aqiqattan alystap, ahiyretti úmytqanyn kórsetedi. Onyng taghy bir mysaly retinde jarnamashyl qúqyq qorghaushylardy aitugha bolady. Mәselen, «Agenstvo... Zashita vashih interesov v sude» deydi bir jarnama. Múndaylar, әriyne, «qanday jaghday bolmasyn, sening sózindi sóilep, sening mýddendi qorghaymyn» degen prinsipti ústanady. Búl - anyghy ras-ótirigine qaramastan, seni jaqtap, kuәgerlik etip shyghamyn deu. Al kuәgerlik mәselesi boyynsha Qúran Kәrim ne deydi? «Kuәgerler kuәgha shaqyrylghanda bas tartpasyn» deydi «Baqara» sýresining 282-ayaty. Sol siyaqty: «Áy, mýminder! Ádildikte myqty túryp, ózderinnin, әke-sheshelerinning jәne jaqyndarynnyng ziyanyna bolsa da, ol bay nemese kedey bolsa da Alla ýshin aighaq bolyndar. Óitkeni, Alla ekeuine de tym jaqyn. Endeshe әdildik isteude nәpsige ermender. Eger ótirik kuәlik bersender nemese kuәlikten bas tartsandar, onyng da jazasy bar» delinipti «Nisa» sýresining 135-ayatynda. Al jalpy ótirik aityp, jalghan sóileuding kýnә ekeni Qúrannyng 167 jerinde eskertilgen.

Soghan qaramastan, kýnәharlyqtyng qanymyzgha sinip ketkeni sonday, sotta jalghan sóilep aqsha tabudy әdetke ainaldyrghan agenttikter kóp. Sonda zangerlerding aqsha tólegenning sózin sóilep kete beretini bolsa, búqara halyq kimge senui kerek? Aqty - aq, qarany - qara dep, shyndyqty ghana aitudy, tek qana shynshyldyqty pәrmen etken islamda aqty qaralap, qarany aqtap shyghu adam balasy ýshin kýnә sanalatyny anyq qoy. Al aqsha tólegenning yghyna jyghylatyn prokuror men advokat sonda adam emes pe? Olar... dinsiz be?

Agenttikterge qatysty taghy bir mysal, qújat dayarlau jóninde. «Agenstvo pomojet bystro oformiti lubye dokumenty» deydi jarnama. «Bystraya registrasiya, pereregistrasiya, likvidasiya TOO, IYP»... deytinder taghy bar. Jeng úshynan jalghasqan sybaylastyqtyng kókesi osy emes pe?! «Qyzmet týrining kez kelgenin liysenziyalap beremin, yaghny zandastyryp beremin», «kez kelgen mýlikti zandastyryp beremin» degender she?.. Zansyz nәrseni qisynyn tauyp zandastyryp ala alatyn bolsaq, onda biz qanday qoghamda ómir sýrip otyrmyz?

«Bal ashu - shaytannyng isi»

Áriyne, múnyng kóbi - jalghan jarnama. Jalghan jarnamagha sharighat ta, respublikamyzdyng zandary da qatang tyiym salady. Soghan qaramastan, «iygilikte ilesushi bolghannan jamandyqta jetekshi boludy» onay kóretin, aldap soghyp, aqysyn alatyn agenttikter arsyzdyqtardyng kórneuin de, kómesin de qaru etip, aiylyn jyyar emes.

Kelesi jarnamagha kóz salalyq: «Til-kózden tazartyp, jol ashamyn», «Duadan, til-kózden, qarghystan tazartamyn, jol ashamyn, aldaghy kýnindi boljap beremin» deydi taghy biri. Al payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.): «Kim júldyzdardan alsa, sol siqyrdan aldy», «Kim kóripkelding aldyna baryp, odan bir nәrse súrasa jәne onyng aitqanyna sense, onda onyng namazy qyryq kýnge deyin qabyl bolmaydy», «Kim týiinshek týiip oghan ýrlese, ol siqyr jasady (dualady). Kim siqyr jasasa, ol Allahqa ortaq qosty», - deydi hadiste. Al Allagha ortaq qosu - shirk, yaghny ol kýnәning kýnәsi.

Búghan qatysty Qúran ayattary da bar: «...siqyrshy qayda barsa da qútylmaydy» («Ta-ha» sýresi, 69-ayat). «...Músa aitty: «Búl keltirgendering siqyr, kýdiksiz, Allah ony búzady. Rasynda, Allah búzaqylardyng isin jóndemeydi», - dedi» («ynus» sýresi, 81-ayat). Búdan góri «Maida» sýresining 90-ayatynda anyq jazylghan: «Áy, mýminder! Araq siyaqty mas qylatyn ishimdikter ishu, qúmarpazdyq oiyndar oinau, púttargha syiynu, shóptermen bal ashu - shaytan isine ergen haram is». Al shyndyghy - «Kókter men jerdegi kómesti (ghayypty) Allahtan basqa eshkim bilmeydi...» («an-Namli» sýresi, 65-ayat), «Kómesting (ghayyptyn) kiltteri Onyng janynda. Ony Ol Ózi ghana biledi...» («ali-Ángham» sýresi, 59-ayat). Yaghni, balger, qúmalaqshy emes, bәrin bir Alla biledi. Óitkeni, bәri Allagha ghana ayan.

Aryqtatu, piling, tatuaj, avtozagar, vijaz, limfodrenaj, apparatpen terini tartyp jiyru, depilyasiya, bet pen dene terisin jasartu, erindi ýlkeytu, kirpikti himiyalyq jolmen qayyru, manikur, pedikur, figurany retteu, fotoaghartu... Búlar - kópshilikti, әsirese әielder qauymyn syrtqy sәn ýshin ózin qúrban etuge ýndeytin jarnamalar. Búl jarnamalargha senseniz: týriniz ózinizge únamasa - bәrin jasap, ózgertuge bolady-mys... Tipti «shikarnye norkovye resnisy», «Otdelenie kosmeticheskoy plasticheskoy hirurgiy LDS provodit operasiy po korreksiy vek, ushey, nosa, figury, podtyajke lisa, mammoplastiyke - uvelichenie y umenishenie grudi, restilayn, disport y dr.» delinipti taghy bir jarnamada. Al adam balasyn sәndi kiyinip, jinaqy jýruge ýndegen islam múndaydy qúptay ma? «Mýminning isi qanday ghajap! Onyng qay isi bolmasyn qayyrly. Alayda, búl músylmannyng ghana mandayyna búiyrghan. Ol jaqsylyqqa tap bolsa, birden shýkirshilik etedi. Búl oghan qayyrly. Eger ol qanday da bir qiyndyqqa tap bolsa, dereu sabyrlylyq tanytady, búl da oghan qayyrly» delinipti Qúrannyng «Buhariy», «Zeket» sýrelerinde. Yaghni, Allanyng ózine bergen jaqsylyghy ýshin shýkir etip, alghysyn bildirgen pendege Alla da razy bolghandyqtan, búl isi ony sauapqa keneltedi. Jaratushy ie adam balasynyng astamshylyqpen ózining týrin, boyyn jasandy jolmen ózgertuin qalamaydy. Músylmannyng basty qaghidasy - «jaratqangha shýkirshilik», «bergenge qanaghat» bolugha tiyis!

Sayranqúmarlyq sanamyzdy jaylap barady

Jarnamalyq basylymdarda beleng alyp ketken taghy bir mәsele - payyzdyq ósimmen aqsha beru. Qarjylyq daghdarystyng kesiri tiydi me, kim bilsin, «Denigy pod %» degen jarnama býginde gazetting kez kelgen nómirinen kóptep kezdesedi. Búl turaly Qúran Kәrimning «Baqara» sýresining 276-278- ayattarynda: «Alla ósimdi joyady da, saudany arttyrady. Ári Alla barlyq qarsy kelushi kýnәharlardy jaqsy kórmeydi. Alladan qorqyndar. Ósimnen qalghan alasylaryndy qaldyryndar», - delingen. Sonymen qatar: «Áy, mýminder! Ýsti-ýstine ósim jemender! Alladan qorqyndar!» deydi Alla «Ály ghimran» sýresining 130-ayatynda. Payyzdyq ósimmen aqsha beruge de, alugha da islam týbegeyli tyiym salady.

Taghy bir aita keter mәsele, «Elitnaya sauna «Ak orda», «Ne parisya na rabote - parisya v alekseevskih banyah», «Sauna «Álquat», «Sauna «Demalys», t.b. hauyzdar men týrli toyhana, meyramhanalar, kónil kóteru, demalu oryndary qaptap kórsetilgen jarnama gazeti sol gazetti tútynyp jýrgen býgingi qoghamymyzdyng oiynpazdyqqa, sauyqshyldyqqa, qúmarpazdyqqa, eng sony ysyrapshyldyqqa boy aldyryp ketkenin aighaqtaydy. Shyn mәninde ysyrapshyldyq - músylman balasy ýshin qasiyetsizdik. «Ysyrap etpender, kýdiksiz Alla ysyrap etushilerdi jaqsy kórmeydi» deydi búl turaly Qúran Kәrimning «Ángham» sýresining 141-ayatynda. Sol siyaqty: «Áy, adam balasy! Árbir qúlshylyq ornyna zeynetterindi alyndar, kiyininder jәne iship, jender. Tek ysyrap etpender!» («Ághrap», 31-ayat), «Ysyrapqorlar - shaytannyng tuysy. Al shaytan Rabbygha óte qarsy» («Isra», 27-ayat) degen joldar da bar. Demek, ysyrapshyldyq - qayyrsyz nәrse. Al ne qayyrly deseniz, «Adam mәrtebesin kóteruding joly kýnәdan qashu. Allahtan qorqatyn adamnyng belgisi tyiym salynghan nәrselerden saqtanu bolyp tabylady» deydi hadiys. Sol sekildi dana Abay da aqyldygha iman paryz ekenin eskertedi. Al «imandy adamgha ghibadat paryz» (Abay).

Sóz sony

Agharyp atqan әrbir tang bizge: «Ey, adam balasy! Men sening jana kýninmin әri kuәgerinmin» deytin kórinedi. Jaratushy ie adam balasynyng izgiligi men amaldaryn synau maqsatynda ómir men ólimdi jaratqanyna ilansaq, әlbette kýnә sanalghan isterden boydy aulaq ústap, anadan pәk tughan bolmysymyzdy, jýregimizdi shama-sharqymyzsha saqtaugha, jamandyqtan qorghap ótuge tiyispiz! Óitkeni, hadiste jazylghanday, kýlip kýnә istegen qaytkende de jylap tozaqqa kiredi. «Ol kýni mal da, balalar da payda bermeydi. Tek Allagha degen iman, taza jýrek qana payda beredi» («Shughara», 88-89). Al әu basta jamandyqqa ýndeuden bastalghan jarnama, yaghny jarnamalyq basylymdar qaytkende de júmaqqa aparar joldy kórsetushi emes. Ol býginde beyne «kýnәharlar mekeni».

Nәzira BAYYRBEK

«Astana aqshamy» gazeti