Qazaqy qara sózben órnek salyp, oy ústasy atanghan Jýsipbek Aymauytúlynyng taghy bir «Dәmeli» atty tamasha audarmasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Sәrsenbi Dәuitovtyng әzirleuimen kezinde «Parasat» jurnalynda jariyalansa da, tәuelsizdik alghannan keyin bir de bir baspa betinde jaryqqa shyqpay (mazmúnyn týsinu ýshin key fragmentteri jetkiliksiz bolghandyqtan), J.Aymauytúlynyng 6 tomdyq shygharmalar jinaghynan da qalys qalyp qoyghan búl romannyng bәsi joghary. Kórkemdigi men shynayylyghy jaghynan Aqbilekten kem týspeytin audarma-roman – jan iyesi, beyshara kóshpeli arab qyzy Dәmelining taghdyryn surettegen ghajap tuyndy. Sýise – qúlay sýietin, ilansa – erkin beretin Dәmeli adamdy sýi adaldyqpen ólshenedi dep sendi. Dýnie men lәzzatqa boy aldyrghan ózge adamnyng bәrin ózindey kórdi. Qiyanatqa shydamady. Aqyr ayaghy sorghalaghan kóz jasyna túnshyghyp ketti.

Jýsipbek Aymauytúlynyng osynau audarmasy qazaq prozasy, audarmasy ýshin ýlken olja dep bilip, oqyrman qauymnyng nazaryna zor qúrmetpen úsynamyn. Romandy tútas qúrap, jýieleu barysynda bir jerindegi baylanys oqighasy jetpegendikten, eki sóilemmen bizding tarapymyzdan jalghasyn tapty. Mazmúndyq jaghynan týsinikti boluy ýshin jasalghan osynau azdaghan óndeuimizge qadirli oqyrman qauym men әdebiyetshi-ghalymdar týsinistik tanytar dep senemiz. 1926 jyly «Mysli» baspasynan M.A.Troskayanyng audaruymen shyqqan orys tilindegi núsqasymen salystyrmaly analiz jasalyp, sol negizde jýielendi.

Baspagha әzirlegen filologiya ghylymdarynyng PhD doktory Qarlyghash Áubәkir.

****

Adam tabysy adam balasyna ortaq. Mәdeniyet, әdebiyet – bir elden bir elge júqpaly yrys. Samauryn, lampy, sýt mashina, soqa, traktor, roman, drama… – bәri bógde mәdeniyet tabysy. Bala eresekke eliktegendey, ónersiz el ónerli elge eliktemek. Bir kezde búnan arab, arabtan Europa, Europadan orys ýlgi alghan bolsa, búl kýnde orys mәdeniyetinen biz ýlgi almaqpyz. Ónerli elden ýlgi almay, ónege kórmey enbegimiz qúnarly, ajarly bolmaq emes. Abaydyng kesteli tolghauly súlu sózderi orys aqyndarynyng ólenine jýzgen song baryp tughan.

Qarasóz kórkem әdebiyetimizding kórkengi ýshin Europanyng tandama ónerpazdarynan ónege aluymyz kerek. Bógde әdebiyetten qorqugha bolmaydy. Eng bolmasa, óz boyymyzdyng óskenin, ózgege tenestirsek bayqaymyz, artqygha qarap shýkir, aldynghygha qarap pikir etemiz. Biraq bógde әdebiyet oqushylarymyzdyng úghymyna shamalanbay, qatyqsyz qara kóje qyp berilse, onda mәn joq. Al qazaqtyng ómirine, úghymyna ýilesimdi әdebiyetti óndep, qyrnap, jútyndyryp ústata bilsen, bógde ekenin de sezbey simirip alady.

Búl qolymyzdaghy әngime – fransuz aqyny Ferdinand Dýisennin (Dushen) Aljyrdaghy әdebiyet bәigesinde jýlde alghan romany. Múny biz óndep, qyrnap, ózgertip, kóp jerin alyp tastap, aldarynyzgha tartyp otyrmyz. Oqushylargha, onyng ishinde әielderding auyr túrmysyn kózge kórsetuge búl әngime paydasyz bolmas dep ýmit etemiz.

Nege deseniz, Dýisenning jazghany – kәdimgi qajylardyng qaltasyn qaghyp, qan qaqsatatúghyn bәdeuiylerding túrmysy, ómiri. Olardyng túrmysy, salty, minez-qúlqy qúddy qazaqtiki. Olar da qyzyn qalynmalgha satady, olar da kóp qatyn alady. Olar da jalqau, nadan. Olardyng qoja, molda ishandary da ótirik sharighat soghyp, qúlqynyn qarmaydy. Dúgha, boytúmar, ýshkiru degenderiniz olarda da bar. Ýlkendi syilau, bos sózge qúmarlyq, joq jerden payda izdeu, etke toymau, eng aqyry nasybay atugha sheyin bәdeuiylerde (kóshpeli arabta) bar.

Bәdeuy erkegining әielge qoja boluy qazaqtikinen de soraqy derlik. Bayy qatynyn tastaghanda: «Búrynghy qalyng malymdy tólemey túryp, ekinshi baygha tiymeysin», – dep baylap qoyady eken. Áyel ýstindegi kiyimnen ózgeni ózine menshiktey almaydy eken. Qaytyp kelgen qyzyn púldap sata almasa, әkesi qanghyrtyp quyp jiberetini de bolady eken. Búl salttar – qazaqta búryn (handar, patshalar túsynda) bolsa da, búl kýnde tozyghy jetip, әldeqashan qausaghan salt. Ol týgili qalynmaldyng da inine su qúiylyp otyr ghoy. Arab әielderining kórgen kýnin oqyghanda, búl kýngi qazaq әieli shýkir etkendey, qabyrghasy qayysqanday bolar.

Jýsipbek Aymauytov

---

DÁMELI

 ÁKE

Tirilt qystaghynan tómenirek, anaday jerde sary bualdyr aptap shannyng ishinde qayyrymdy Mәzenning kónetoz qorasy mýlgip túr. Tóniregin qorshaghan itmúryn sharbaqtan qonyr shatyry әreng kórinedi. Qorasy dese emen bútaghynan qalyng qylyp salynyp, shyryshpen qorshalyp bekitilgen. Shatyrdyng ong jaghynda kýnshuaqta aq etegin jelpildetip qaptal jangly túr, sol jaghynda shabynghan burasha moynyn kekjiytip, synarayaqtap sileyip degelek túr, al ana jaqta eki degelekting arasynan óleusiregen kókshe týtin tip-tik bolyp, kógildir әuege órmelep barady.

Kýn enkeygen, namazdyger tayau. Bútanyng arasynan shópting shoshaq jalpaghayy da shoshayyp kórindi. Mine, taqua Mәzenning pansyghan jadau jýzi de, buryl saqaly da, jiti kózi de kórindi.

Mәzen baptana ayandap, qorasynan jolgha shyghady. Úzyn boyly, shynjau adam, sol qolynda shala býkteuli qyzyl jibek oramal, ong qolynda búlghandaghan qalayy dәret shәugim. Ayaghyn sanap basyp, Mәzen esiginen elu adym jerdegi basy qolshatyrday dóngelenip túrghan bútaqty, kýlteli may aghashyna kelip, sayasyna toqtaydy. Shәugimin aqyryn jerge qoyyp, arqasyn kýnge bere otyryp, qonyr taqtaly sary sapiyannan tigilgen bashmaghyn ong jaghyna taman kórneki jerge qoyady. Beti-qolyn, ayaghyn bipazdanyp juady. Sóitedi de ornynan túryp, eki qolyn iyghynyng dengeyine deyin kóterip, qonyraulatyp: «Allau-akpar, Allau-akpar… әshhady-әn lәilla ha ililla…» – dep azan aitady. Móliyip namaz oqyp túrghan Mәzәn sopynyng aldynan ótken arab adamdary qúrmetpen bas iyedi.

* * *

Qalyng bútanyng ar jaghynan kýreng bauly sәlde men qydyra jal kórinedi. Búl – salt atty, kelbetti, myqty, jas jigit. Kiygeni qyzyl, mingeni altynmen naqyshtaghan er. Búl jigit arabtargha tayana berip, atyn lyp etip tejep, ong qolyn kókiregine qoyyp:

– Assalaumalaykum! Alys joldan kele jatqan adam em, adastym. Bәkirúly Mәzenning ýiin izdep kelem. Álde sizder jón siltemes pe ekensizder? – deydi.

– Uәliksalam, jolaushy! Mәzen otagha­synyng ýii tap aldynyzda, osy jol aparady, – dep arabtar jauap berdi.

Arabtar әri qaray bútagha kirip ketedi. Olardyng bireui tapjylmay túryp qalady da, salt atty jolaushygha kóz salady. Sóitedi de jayymen túryp:

– Alys jerden kele jatqan kim bolasyz? Týriniz jat kisi bolsa da, tiliniz bizshe kórine­di, – dep súraydy. Atty jolaushy jymiyp taghzym etedi.

– Oi, qyraghy, aqyldy qartym-ay! Jón súraghanynyzdyng jóni bar, jónimdi aitayyn, búdan jiyrma bes jyl búryn men osy tauda tuyppyn. On jasymda bú jerden kettim. Jaryq sәule kórgen, ýiine qaytqan degelekshe men de tughan jerime býgin qaytyp kelemin.

* * *

– Ua, assalaumaghalaykum, әketay-ay! Men – Mansúr moldanyng úly Aqylbay.

– E, balam, uәlliksalam, – desip Mәzen Aqylbaydy quanyshpen qarsy alyp, aldyndaghy ýlken aghashtyng kólenkesine otyrghyzdy.

– Qolymnan kelgen tilegindi oryndaugha bola qúday seni maghan aidap kelip bergen bolsa, qúdaydyng onysyna da shýkirshilik! Aqylbay kiyimin jóndep, eki qolyn janyna salyp sóiledi:

– Qúrmettilerding qúrmettisi, alapaty artyq músylmanym-ay, búryn bilmegen bolsanyz, endi bildirdin, әkemnen jastay jetim qalghan, ýidegi jalghyz erkek men edim, sonda da Tәnirding bergenine shýkir, betimning týzelgendigin sodan bayqanyz, býginde tamaqty da, kiyimdi de dәuletim ózi dayarlap túrady. Eki apamdy bireuden ilgeri, bireuden keyin jasap-jabdyqtap qútty jerine qondyrdym. Endi óz ýiime de bir shýike bas kirgizem be degen niyetim bar, – deydi de, bittәy ghana sózin dogharady. Mәzen tyrp etpey kýtedi, jigit sózin ayaqtady.

– Sizding kýieuiniz Mústafa mening ru ishindegi tilektes kisim bolatyn, ony da bilip qoyynyz, men onyng ýiinde bolghanym, әielin de kórgenim bar. Sizding songhy qyzynyzdyng kelbeti ol qyzynyzgha úqsaghan bolsa, әueli Qúday, ekinshi sizge únasa, aittyryp alam ba degen oiym bar.

Jigit sóilegen sayyn Mәzenning kózi tesip barady, qoshqyl qolymen saqalyn bipazdap sylap qoyady, qoyady da ýy jaghyna taman betin qyryndatyp:

– Ua, Dәmeli! – dep bireudi selqos shaqyrady.

* * *

Ántek kidirgen son, auladaghy qadalardyng arasynan ýrip auyzgha salghanday jymighan bir jýz kórinedi. Ol jýz úyalyp, tasalanady da, azdan song aq maralday kerile pandanyp, manghazsyp qayta kórinedi. Sonda túryp Mәzen aitady:

– Ói, qyzym-ay! Biz shóldedik, bizge qúmyramen sýtting sarysuyn әkelip bershi! – deydi. «Á» degenshe Dәmeli taghy kórinedi. Bú joly ýlbiregen, әuelde baldyrghanday mayysqan, tal shybyqtay búralghan boyy aiqyn kórinedi… Kók kóilegi jarasyp, toqyma bashmaghynan joghary, jalanash ayaqtyng tobyghyndaghy som saqinalary syldyrlap, torghynday aq bilegin kóterip, qúmyrany tósine taman ústap, bala qazday baypandap, yldidaghy aghashqa qaray týsedi.

Jybyr-jybyr basqan ayaghynyng sybdyry әren-әreng estilip, Dәmeli tayanady. Eki kózi jerde, qúmyrany eptep jerge qoyady, sóitip ornynan kóteriledi de, kózin joghary bir kótermesten syzylyp ayandap ketedi.

Aqylbaydyng kózi Dәmelide. Mayysqan úzyn kirpikting astyndaghy jalyndy, teren, qarashyghyn kórip qaldy, montighan, top-tolyqsha betindegi oimaqtay, mamyq, tәtti qyzyl erinin de bayqady. Torsighan, júp-júmyr aq qúba bilegi de, búrandaghan qypsha beli de, jas balanyng ayaghynday, kip-kishkene ayaghy da… Aqylbaydyng kózine erkelep, jaghyp barady.

-* * *

Mәzen de Aqylbaygha tesireye qarap ólip barady. Aqylbay aqyrynda qartqa qarap:

– Oi, әketay-ay! Dәmeline qanday qalyng bersem eken?… – deydi. Mәzen saqalyn taghy bir sipap qoyyp:

– Balam, mening alghashqy Kemel degen qyzyma Mústafa jýz jiyrma dilda berip edi, – deydi.

Aqylbay júlyp alghanday qabaghyn mayystyryp:

– Men ony jýz dilda berdi ghoy dep oilap em, – deydi. Mәzenning azyraq jótelgisi kelse de, әreng toqtatady.

– Balam, jýz jiyrma bolatyn… uәde qaghazymyzda kórsetilmegen, qosymsha tólegeni de bar… onday egjey-tegjeyin Mústafa úmytqan shyghar…

Nemese janylyp aitqan bolar…

Aqylbay jymiyady.

– Bolsa bolsyn jýz jiyrma dilda. Búl qyzynyzgha da sonday qalyng súraysyz ghoy, shamasy.

Qart jymiyp, basyn shayqaydy.

– Balam, Mansúr moldanyng úly ózindi ózing qorlaghyng kelmeytin bolar? Qalay aitasyn, eki qyzymdy da kórding ghoy, songhy qyzymdy artyq baghalamaghanyng ba? Jә, Alla kәrim-ay, qoydan bókendi aiyra almaghanyng ba? Aqylbay Mәzenge jyly jýzben qaraydy da aitady:

– Ákey, shyny Qúdaydiki, alghashqy qyzynyzdy men anyqtap kórgen de eken, tek bittey ghana kózimning qyry týsip edi, alayda kózim qyraghy tәrizdi edi.

Mәzen qolyn kelte sermep, toqtatyp qoyyp:

– Alla atymen ant etemin, ras, sen qyraghy Mansúrdyng úlysyn. Biraq jana ghana ózing betine kózim týsti deding ghoy. Sen kózinnning qyrymen ghana kórgen ekensin, bittey ghana. Biraq betpen bәri tәmam bolmaydy. Basyna kespek kiyse, eng súlu degen hor qyzyna qanday bagha berer edin? Balam, ózge mýshesi de esepke kiredi ghoy. Ózing de bilesin. Óitkeni sening kózing shyn qyraghy eken. Mening jana keter-ketpeste, – dep kele jatyp, – sózin ayaqtatpaydy, ótkir qara kózin jas jigitting kózine qadap, kýtedi. Bir talaygha deyin shalqalap kýledi.

– Oi, qayyrymdy әketay-ay, sizge ózge syilaghan sypatymen túrmay, jaqsy saudagerding ebin de bergen Alladan ainalyp keteyin. Arpany bazar narqynan arzan alam degen kisi sizge jolaugha bolmaytyn kórinedi.

Qarttyng kózi qabaghyna sýngip, erni jymyrylyp, bayaulata, әndete sóz qozghaydy:

– Árkim óz júmysyn ózi biledi, «óz qotyryndy ózing qasy» depti ghoy. Sony aitqan song ekeui ýn-týn joq taghy otyrady. Kidirmey Aqylbaydyng әdepti manghazdyghy ústap:

– Qansha súrasanyz da anyq baghanyzdy atanyzshy! – dep súraydy. Mәzen eshnәrsege qyzyqpaghan, bir týrli júmbaq týrde otyryp:

– Saudalasqan kisimen sóilespegendi artyq kórushi em, – dep bir basyp ótedi.

– Álde men saudalastym ba?

– Týring solay ma dep jorimyn.

– Aqyldy qart, óz baghanyzdy aitynyz, sodan song kóreyik .

Mәzen jigitke ýnile bir qarap:

– Eki jýz dilda, – deydi. Aqylbaydyng týri әntek súrlanady.

– Ákey, saudalasqan kisimen sóilespeytin bolsanyz, esen túrynyz, júmysynyz mensiz de ongha bassyn, – deydi de ornynan túrady. Mәzen shalbarynyng qaltasynan ongly shaqshasyn alyp, alaqanyna nasybayyn salady da, atpay azyraq kidirip, qoshtasqaly túrghan jigitting qolyn sozuly kýiinde qaldyrady. Solay otyrady da, sózding tegin aitqan kisishe jayymen:

– Eki jýz dilda. Sauda-sattyq júmysynda jiyrmadan biri kemitiletin salt bar ghoy. Dәl túrar jerin aitsaq, bas-ayaghy jýz seksen dilda, – deydi.

– Jaraydy, әke, sizge úqsap men de saudalaspayyn. Men sizding malynyzgha jýz qyryq dilda úsynamyn.

Taghy biraz uaqyt ótedi.

– Men aittym ghoy saghan, jýz seksen dilda, – dep Mәzen jay aita salady.

– Al, jýz qyryq bes, bú da kóp.

– Joq, eng túrar jeri – jýz jetpis bes. Aqylbay basyn shayqap, aghashqa baylauly atyna barady. Alla atymen ant etemin, jýz jetpis bolsyn, búl naq baghasy. Onda da әkenning әruaghy ýshin.

Jigit taghy kelip otyrady. Lәm demesten qartqa shylymyn úsynady. Ekeui qarsyma-qarsy otyrysyp, birine-biri qarasyp, shylym tartysady. Sodan keyin sóz qayta bastalady, bú joly sóz sypayy, salmaqty, әdepti, birine-biri sene, bastaryn tayay shýiirkelesedi. Sýt pisirimge tayau sóilesken song eki jaghy da kelisedi: Dәmeli jýz elu dildәgha satylady.

II

ÚZATU

Mine, toy da tayau. Býrsigýni tanerteng Dәmeli jana myrzasynyng ýiinde úiyqtaydy. Aqylbaydyng ýii oghan ýy bolady. Biraq Aqylbay anau teriskey jaqtaghy Delis shaha­ryn­da túrady. Býgin alakeuimnen attanu kerek, óitkeni Mәzen ol shahardy tipti alys ataghan.

Mústafa shәujayynan ústap Inkәr qy­zyn aq qashyrgha mingizip jatyr. Er or­­nyna qashyrdyng ýstine qyl keptegen qyzyl tysty arqalyghy bar, júmsaq mýiet ornatqan. Dәmeli osy ýlken úyagha maldasyn qúryp otyrady, kemer belbeuin salbyratyp, shapanynyng qúrys-tyrysyn jazady. Tannyng taudan asqan qyzghyltym sanlaqtanghan sәulesine shomylyp, qaytyp kórmestey, bir jola qalyp bara jatqan ýilerine, qorasyna kópke deyin qimay qaraydy.

Shatyrda qonaqtap otyrghan degelek qosh aitysqanday Dәmelige yrghay moynynsozady, sabalaq qúiryghyn búlandatyp, qyzyl it Dәmeliden kózin aiyrmaydy, Mústafanyng teuip jibergenine bolmay, súr mysyq qaytyp kele beredi de, qashyrdyng ayaghynyng astyna baryp, jýnin kýjireyte beredi.

Dәmeli kýrsinedi, zilsiz qúmarlyq kýrsili, biraq boyyn tez-aq jiyp alady. Qosh, qosh! Delis alys, jýru kerek.

* * *

Mәzen bas-kóz bop jóneltuding qamynda. Qora many ýlken әbigershilik. Otyz-qyryq kisilik keruen aiqay-qiqu, amandyq kórisu, kýlisu, jylau-syqtau, úzatu, myltyq atumen saptalyp shyghady. Sóitip, attyly, qashyrly keruen may aghashynyng janynan ótetin jolgha tizilip týsip, sodan әri ózenge qaray búrylady. Sary altynday sandaqtaghan jyp-jyly kýn týngi shyqpen bastary kýmistey jyltyldap túrghan bútalardyng ortasynda Dәmeli jymiyady. Shyqqa da, bútagha da, bәrine de jymiyady. Joqtan ózgege jymiyady. Bәri de oghan qyzyqty, ermek tәrizdi kórinedi. Bәrinen de Dәmelini ertip, qasterlep әkele jatqan júrtty aitsayshy. Ói, jasaghan-ay! Qayyptyng atyna minip, qolyndaghy ýlken myltyghyn diyirmenshe ainaldyryp kele jatqan, júp-juan, juas Mústafa mynau. Torpaqtay ala qashyryna minip, ayaghy salaqtap kele jatqan engezerdey, mes, taqyrash dýkenshi anau. Onyng artynda Seytqadyr qoja. Bireu alyp ketetinnen jaman úzyn týtigin ernine kóldeneng salyp, tútamdap ústap, kýmistegen qamys tayaghy qolynan týspey kele jatqan. Odan әri jasau artylghan qajyrly, esti ýlken qashyrlar, eki tendeuli jasyldy, saryly taqtaly aghash әbdireler, shoptyghynyng ýstinde pilding basyna mingen nemeshe shoqiysyp, qarqyldap otyrghan bala, әielder qatar jýrgisi kelip, alystan aiqaylasyp, birdene dep keledi. Kemel jalanash, búirabas sary balasyn aldyna alyp emizip keledi.

Mine, keruen qiyrshyq tasty, qyzyl qúmdy arnadan ótip barady, jana shyqqan kýnning shuaghymen jarqyrap, jylansha búrandap, arnamen qyldyryqtay ózen aghyp jatyr… Dәmeli kózin jogharygha saldy.

Tirilt shәhәri kenet basyna shyghyp ketken tәrizdi, arty da, sol jaghy da, tóbe ýstin­degi múnaralar sekildi, nayzaday-nay­zaday sorayghan shәhәr. Tómende qúrtymday jasyl tenbil may aghashy. Odan góri qalyng qúraq qonyr tenbil ýiler. Qosh bolyndar, qosh!

Ápelsin, qúrma baularyn jaghalap, bastalghan arpa eginin jýlgelep, әtir iyisi anqyghan әdemi jerlerdi basyp, miday jazyq shóptesin jolmen keruen әli jýrip keledi. Erkekter ezu tartady, súlu biykeshter Dәmelige qarap jymiyady.

* * *

Kýn kóterilip, tau kenerine altyn núryn tógedi. Iaudyng tap eteginen Delis bas kóteredi. Ýlken qystaq, adam aitar emes, Tiriltten jiyrma ese ýlken, sýttey appaq.

Sol jaghynda kókpen-kók jaqút týsti qozghalyp jatqan bir dәu, týsi birese kempirqosaq tәrizdenedi, úzyn-úzyn kýmistey jolaqtar kesip ótken tәrizdenedi. Dәmeli qaraydy. Auzyn ashyp, sileye, tandana qaray-qaray kózi talady. Ómiri kórmegen tamasha, tym bolmasa alystan da kórgen emes, búl púransúz (fransuz) shәhәri men tenizi edi.

Sodan keyin qasynda qaltaqtap kele jatqan Inkәrge qaraydy. Áldebir betine perde kiygen adamdy kórip, kýledi. Oibay-au, perde eken-au. Ol esinen de shyghyp ketipti. Ózining de iyek jaghynda aq sýzgi perdesi bar. Arab júrtynda shәhәrlerinde әielder tysqa betin jauyp shyghady. Olardyng ómiri qapasta ótetin bolsa kerek. Dәmeli úzyn qasyn әntek jiyryp, qabaghyn týigendey bolady. Bóten әldebir kólenke qúiynday qalbaqtap ótken siyaqty.

Biraq kólenke joghaldy. Dәmeli oiyna jinishke múrty qiylghan, júmsaq qoldy Aqylbaydyng suretin elestetedi. Sóitedi de qamys shybyghymen qashyryn sauyrgha bir salyp aidaydy.

Azdan song qashyrdyng túyaghy bir kýmbezding astynda kýngirletip bara jatady. Qashyr toqtaydy. Qarasa, Dәmeli tórt búryshty keng qoranyng ishinde túr. Astynghy qabaty ónsheng tereze, ýstingi qabaty jiyekteri sharbaqty, basqyshty kalerey.

Jibek qynama, asyl tas, tana-monshaq kiyinip, sharbaqtargha asylyp, Dәmelige qarap, әielder sýigen isharasyn qylady. Ol kezde Mústafa men Mәzen Dәmelini shyny-ayaqtay eptep ústap, qashyrynan qoltyqtap týsirip jatady.

Búl әielder – Aqylbaydyng birge tughan apa, qaryndastary. Búlar ýkidey úshyp jas kelindi kógildir syrmen qabyrghalary boyalghan, samal ýige әkep kirgizedi, jabyla sýiisedi, ayalaydy, mәpeleydi, shattanysyp shanqyldaydy.

Sodan keyin kógildir bólmege eki aghash әbdire әkep kirgizedi. Áyelder әbdireden jaynaghan jasyl jasaudy sausyldatyp alady. Búl – Aqylbaydyng qalyndyghyna syilaghan jasauy. Áyelder tausylmas, úzyn múnara әngimege kirip kete jazdap, qayta oralady da, búiymdardyng ishindegi eng tandamalaryn bylay alyp qoyady da, ólgenshe baptap, toghyz saqqa jýgirtip, kózderin ashyp, júmyp, moyyndaryn qylqyndatyp, betim-au, pәlen-au desip, Dәmelini sәndep kiyindire bastaydy.

Áreng degende kýn batardyng aldynda Dәmelini bezendirip boldy-au. Mәz-mәiram, uda-shu, kýlgen, synqyldasqan topty әieldi ertip, Dәmeli basqyshty kalereymen ekinshi bólmege bet qoyady. Shymyldyq ashylady, Dәmeli kiredi. Kire berip oqys túra qalady, óitkeni qarsy aldyndaghy ainada taghy bir jas kelin ózine qarsy kele jatyr eken dep qalady.

Kýlki men aiqay onan sayyn ýidi basyna kóteredi.

– Aha-ha, ha, oibay, eser qyzym-ay! Basqa kelin degenin, qalqam-au, óz kólenkeng ghoy, – deydi de, shymyldyqtyng arjaghyndaghy ýsh lampynyng jarqyraghan qyzghyltym sәulesi týsken ainaly shkafqa qaray Dәmelini iytermeleydi.

III

QARYZ

Kýnderden kýn ótkende erli-zayypty ekeui týski tamaqtan keyin bau týkpirinde sybyrlasyp, shýnkildesip otyrghanda, anadaydan manyzdana ayaq basyp kele jatqan aibatty, salauatty, taqua Mәzendi kóredi.

Aqylbay túra aldynan jýgiredi, eki erkek birining biri iyghynan sýiip, qayta-qayta sәlemdesip, tómen qarap Dәmeli de tayanady. Qarttyng balasyna jyly úshyraghandyghyn sodan bil, balasyna enkeyip amandasady, Dәmeli basyn kóterip, jalanash bilegimen әkesining úzyn moynyn qúshyp, ýndemey, ernimen tez sýiip alady. Sodan keyin úzyn kirpigin taghy da týsirip, mýp-mýlәiim keyin sheginip ketedi.

Mәzen Aqylbaydyng betine qarap, eki qolyn joghary kóteredi:

– Allanyng bergenine shýkir, mening bayqauym, Dәmeli keshikpey seni bópeli qylar. Sóitip, saghan tartqan jiyenimdi kórip, men de bir jasarmyn.

Atasynyng qoshametine Aqylbay qoshamet sózben jymiyp jauap beredi:

– Men shynymen maqtanarlyq balam bolghanyn tileymin, men Qúday aidap sizding esikti qaqtym ghoy…

Ekeui otyrysady, Mәzen jiyeni tughanda qanday quanatynyn әngime qylady. Ólgenshe auyr bir isti úmytu ýshin oghan múnday quanyshty habar kerek edi.

Mәzen basyn shayqap, kópke deyin saqalyn sipay beredi:

– Oi, balam-ay, saghan Qúday baq bergen kezde mening ýiime qayghy jibergenin kórmeymisin… Aqylbay atasyna tandana, tesireye qaray qalady. Mәzen taghy sóileydi.

– Songhy kezde men dýkenshi Taqyrashpen jerge sóilesip jýr edim, onyng jeri mening qasymda bolatyn ghoy. Qúmetti Seyt-Hamit ishannyng arqasynda (maghan jәrdem qyl dep súbhan iyteredi ghoy) sol jerdi arzan alugha sóz baylasyp edik. Balam, ózine de mәlim shyghar, bizding ortada Seyt – Hamittyng yqpaly zor, әziz adam ghoy, men de sol perilerding bir múrtymyn ghoy. Jaryqtyqtyng yqpaly sonday kýshti bolsa da, jer iyesi sózinen ainyp ketkeni. Sondyqtan men jerding satylghany turaly tezirek shartty uәde jasaugha asyqtym. Aqshany týgel, qolma-qol notariustyng aldynda tólemek boldym. Sol jerge tóleymin ghoy dep ózinnen qalyngha alghan jýz elu dildagha taghy elu dilda qosyp, salyp qoymasym bar ma? Adamnyng kónildegisi bola bermeytinin qaranyzshy, tang qalghanday, qynjylghanday bir is qoy, balam! Keshe jol jýreyin dep sol aqshamdy qarasam, dilda týgili dym da joq! Bú arabtyng úrysynday epti úryny dýniyede tappassyn.

Aqylbayda ýn joq, Mәzen basyn shayqap, tandayyn qaghyp, kózi әldeqayda alabúrtady. Bir mezgilde joghary qarap:

– Sodan song janymday jaqsy kóretin, ayauly balam saghan kelip otyrmyn, turalyqqa, jónge siya ma, syimay ma?! Alty aigha nemese ýsh aigha deyin tauyp beruge eki jýz dilda bere túr, óitkeni bir talay adamgha qaryzgha bergen aqshalarym da bar edi, olardyng qayyratyn mezgili de, mineki, tayandy, – deydi de Aqylbaydan kózin aiyrmaydy.

– Osynday bolmashy qyzmetindi súrap saghan keluding ózine de bir talaygha deyin tabanym túrmady, óitkeni qalada, kýieulerine jolyqqanymda olar sening sandyghynda ýsh jýzdey ghana dilda saluly jatyr – dep edi.

Aqylbaydyng qabaghy alghashqy kezde túqsiyp otyrsada әri-berden song qúrys-tyrysy jazylyp kýlgen bolady.

– Alla atymen ant ete sóileyin, qyzyndy aittyryp alu turasynda seni baryp túrghan saudager ekensing dep edim, býgin oghan qosymsha aitatynym, zәude isti bolyp, sot aldyna shygha qaldyng bar ghoy, saghan qorghaushynyng keregi joq eken.

Ertenine tang sәriden Mәzen qyzymen de qosh aitysudy úmytyp, ýsh aidan keyin aqshasyn ósimsiz qayyrugha kýieuine jabayy qolhat tastap, ýiine syzyp beredi.

IV

ESEPKE OTYRYSTY

Ýsh ay «әu» degenshe-aq ótip ketti. Dәmelining «qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq», mezgili tayanyp kele jatqangha masattanyp «múrtynan kýledi», sonda da syrtyna shygharmaydy. Qútty bolsyn aitqandardyng sózin ózine únamdy, bir týrli mýlәiimdikpen tyndaydy da qoyady.

Anau kýngiden beri qayynbiykelerinen talay nәrseni kórip, bilip, ysylyp qaldy. Endi naghyz shәhәr әieli bolyp alyp, kisimen ótirik jaydarysyp sóilesudi de, ózin qalay ústaudy da, jýzin qúbyltudy da, sózdi qalay talghaudy da biledi. Jalghyz-aq kýieuin alghashqy kýngidey sýiedi. Ol sýigeni әli sol qalpynda, sonysyn ghana aitpasaq, Dәmeli duardyng búrynghy oisyz, qamsyz kógershini emes. Keyde esine Tirilt shәhәr týsip ketkende, kózine әldebir ótkir kýn sәulesi shaghylysqanday kózin syghyraytady. Ýidegi maldaryn úmytyp bara jatqanyna ózi de qol qoyady. Sóitedi de shyntaqtap otyryp, meyirimdi anasyn, ómiri kýzgi kýndey súrlanyp, múnmen ótken sorly anasyn oilaydy. Qonyrsyghan jalanbas shyraqtyng ala kólenke sәulesinde syqsiyp otyrghan anasynyng tym-tyrys ýide japadan-jalghyz shýikedey bolyp, qadalyp otyrghan týri kózine elesteydi.

Mine, Mәzennen asyghys hat әkelgen Mústafa: «Álhamdy illә sau-salamatpyz! Qyzymyz Dәmelining kýieui qúrmetti Aqylbay balamyzgha sәlem. «Baghdynda» sizge aitatyn habarymyz: eneniz nauqastanyp jatyr. Osy barushy Mústafagha Dәmelini ertip jiberiniz, kim biledi, Qúday sәtin salsa, qyzyn kórgen quanyshy anasynyng syrqatyna em bolmas pa eken? Sen eskertseng de, býgin aqshany jibere almadym, ghafu et. Osy nauqastyng әlegi keypimdi búzghandyghy sonsha, qazir esepke otyrugha da qolym tiyetin emes».

Dәmelige tórkinine barugha Aqylbay ózi mәslihat berdi. Bosanatyn mezgili tayaghanmen, arab tauynyng qyzdaryna salt atqa minuge eki qabattyqtyng bógeti joq qoy, sonymen, jas kelin kónili qapyryq bolyp, qashyrgha minedi.

* * *

Birneshe kýnnen keyin Aqylbay Mәzennen: «Dәmeli aman-esen keldi!» – degen eki-ýsh jol hat aldy. Arada ýsh júma ótkende búlar neghyp habar bermey jatyr dep damylsyzdanyp, Aqylbay enesining nauqasy jayyn súrap, hat jazady. «Inkәrding nauqasy bir qalpy» – degen sholaq hatty da alady. Osydan basqa týk, týk joq. Eki jýz dildә úshty-kýili úmytyldy.

Álde nauqastyng saldarynan kónili jarym bolyp, qoly tiymey jýrgen bola ma? Nemese qaryz bergen adamdardy kezinde berimsekterin ótey qoymady ma? Búl qalay aqshany jibermey jatqany? Múny qaytsem eken dep, Aqylbay biraz sergeldeng bolyp oilandy da, atasyna mynday hat jiberdi:

«Uallahil… Qúrmetti kórushi qayyn atamyzgha myng qaytara sәlem! «Baghdynda» aitar sózimiz, bizding búl eskertkenimiz, sizge auyr tiyse, ony keshersiz, óitkeni sizge qansha jaghayyn dese de bir uaqigha bolyp qalyp, balanyzdyng oghan qarsy túrugha hәli bolmay túr. Qayghynyz qanday kýshti bolyp, kónilinizdi alang qylsa da, bizding Delis shәhәrine songhy kelgendegi ýsh aidan keyin qaytarmaq bolyp alghan eki jýz dildә qaryzdy úmytyp ketuiniz kishkene oigha syiynqyramaydy. «Ýsh aidan keyin qayyramyn» dep qolhat berip, mindetti bolghan ediniz, mine, tórt aidan da asyp ketti. Qansha kýtsem de, aqshadan habar-oshar bolmady. Onyng ýstine baugha tóleuge arnap qoyghan aqsha ekenin ol kýnde ózinizge aitqan edim. Ei, qatynymnyng әkesi, bizding әkemiz! Ózinizge jәrdem qylghan adamgha qastyq etkiniz kelmese, eki júmanyng ishinde mening aqshamdy ornyna salarsyz dep senemin».

Eki júma ótti. Bú joly bir auyz jauap ta qaytpady. Aqylbaygha әlde enem әl ýstinde jatqan shyghar degen oy keledi. Bir jaghy qayghydan, bir jaghy aurudy baghyp qajudan qatynym da auyryp qaldy ma dep oilaydy. Sol oimenen qajymas qara súr atyn erttep minip, jele-jortyp jolgha shyghady.

* * *

Sham jamyramay-aq Aqylbay atasynyng shәhәrine keledi. Atasynyng qorasynda «shuý» degende kózine týsken enesi Inkәr qaruly qolymen tas astaugha salyp, kópirtip kir juyp jatyr. Basyn kóterip Aqylbaydy kórip tanidy da, qysylynqyrap betine qaraydy. Inkәrding artynda qysqa shaghyl kýnning shuaghyna jylynyp, shy ýstinde Dәmeli otyr. Endi artyna búrylghanda, Aqylbay jayymen manghazdanyp, ýiden shyghyp kele jatqan atasyn kóredi.

– Oi, balam, oi! Mening ýiime aidap kelgen jasaghannan ainalayyn. Jay-kýiimizdi bildiruge jana ghana hat jazghaly otyr edim. Atasynyng «a» degennen búlay degenine Aqylbay sasyp qalady, әitse de boyyn jiyp alady da, atasyna qadala qarap:

–Ras-aq, sizding hatynyzdy alyp qaytugha Tәnir aidap keldi. Sóz joq jamaghatynyzdyng jat nauqasy ol hatty maghan jiberuge bóget bolghan ghoy, – deydi. Mәzen taban audarmay túryp qalady. Qabaghy ghana әntek qimyl etedi. Asyqpay, saspay basyn qaqyraytyp kóterip alyp salmaqtap:

–Qarttyqtyng ýlesi – ana sýti auzynan keppegenderding әdepsizdigi men andausyz sózin keshe bilu, – dep kekep ótedi. Aqylbay qolyn qusyryp qartqa qaraydy:

–Alla atymen ant etemin, sen mening qatynymnyng әkesisin, men seni tughan әkemdey qúrmetteuge әzirmin. Biraq aqsaqaldar jastargha ónege kórsetip, boryshtaryndy mezgilimen tóle, ótirik aitpa dep ýiretuge mindetti ekenin de bilip qoy.

Bú sózdi ol qatty aitty. Egin júmysynan qaytyp kele jatqan adamdar tap ýiding janynan jýredi. Olar bastaryn kóterisip, kýnkildesedi de, estimegen kisi bop, asyghyp ýilerine qaray tartady. Aqylbaydyng әlgi sózine Mәzen qyryn qarap túryp, qysylmay pandana jauap qayyrady:

–Jat jalanyng qatyn-qalashtyng kózinshe bajyldauynan aulaq bol – degen sózdi estigenim bolushy edi. Sondyqtan men ýiime kiremin, mening ýiimdi óz ýiindey kór. Áytse de qatynyng bosanbay túryp, ýiine qaytqanyng dúrys bolar, bosanatyn mezgili tayau. Bosanghan song alyp qaytarsyn, Alla jәrdem berse, men de óz túsymnan sening qaryzyndy tóleuge shamam kelip qalar.

Ertesi el túra Aqylbay ýiine qaytty.

* * *

Arada eki júma ótken son, Mústafa Mәzennen hat alyp taghy keldi. Bú joly haty búrynghylardan úzyn: «Balamyz Aqylbaygha sәlem. Ózing ketkennen ýsh kýnnen song kelinsheging bosanyp, dýniyege qyz bala keltirdi. Qazir qol-ayaghyn bauyryna alyp, ýiine qaytugha da jarady. Endi keluine bolady. Biraq taghy da senimen daulaspayyn dep, men әueli esep qylysqym kelip otyr. Áriyne, men saghan eki jýz dildany tóleuge mindettimin. Al sen de birneshe statiyalar boyynsha maghan qaryzdarsyn. Kelinshegindi asyrap saqtaghanym ýshin, bosanghan kezde, odan keyin de kelinshegindi men kýtkenim ýshin, kelinsheging súraghan son, moldadan ishirtki, boytúmar әpergenim ýshin, taghy da sonday ústaghan shyghyndarym bar. Ol óz jónimen ghoy. Ásirese, sening qútty qadam ýiimde janymyzdan ótken auyl adamdarynyng kózinshe meni qaqarattap, tiling tiyip, shataq qylghanyng maghan zor kemshilik keltirdi. Júrt ósek qylyp aldy, maghan tura qaramaydy. Pirding etegin tútqan mýrid edim, ol qadirim ayaq asty. Sonyng ýshin menimen esepke otyrghyng kelse, meni qorlaghan kýnә-súmdyghyndy men keshsin desen, osy hat aparushydan búrynghy qolhatymdy qaytarasyn. Sóitsen, aramyzdaghy barlyq júmys jaylanady. Osy aitylghan jóni bar, tura sýiispenshilik bitimge kónsen, men kelinshegindi ózine qayyramyn. Al kónbeytin bolsan, kelgeninmen payda joq».

 V

 SENIM QAGhAZ

Aqylbay qatynyn qayyryp aludy talap qyp mirovoy sotqa aryz berdi. Sot júmysty qaraytyn kýni Dәmeli kelmeydi, oghan tanyrqarlyq dәnene joq. Jalghyz ózi kele almaghan ghoy. Mәzenning búl daugha qatysy joq. Álde ol júmystyng sozylghanyn, sóitip kýieuin jalyqtyryp, ózine paydaly bitimge kóndirgenin qalaytyn bolar. Biraq Aqylbay tatu-tәtti bitiserlik kisi emes, qalayda quyp jýrip qatynyn ýiine qaytartatyn kesim qyldyrady.

Endi oghan tek osy kesimdi ornyna keltiru qaldy. Áueli Mәzenge habar qylyp, endi sottan kesimdi oryndaugha kisi shyghar dep súraghaly otyrghanda, tóbeden týskendey sottyng kesimin búzugha Dәmeli Mәzenqyzy aryz beripti degen habar sap ete týsedi.

Sýigen jary Dәmeli, sýigen kýieuine jana tughan bóbegin mәre-sәre bolyp alyp qaytady degen Dәmeli, sot erik berip otyrghanda kesimge kónbeydi, ereuil qyldy degen ne súmdyq!?

Qoy, búl oigha syimaydy, beker bolar. Aqylbay salyp otyryp sotqa barady. Qatyny notariuske kózbe-kóz ózi kelip, sottyng kesimine narazy ekenin bildirip, ony búzugha Mәzenge bergen senim qaghazyn hatshy selqos ústata bergende, Aqylbay sileydi de qaldy.

* * *

Ertengi jәrmenkege Mústafanyng kelgeni jana, súry tym-aq qashynqy. Múrtyn júlmalap, múrnyn qasyp, jótelip sinbirine beredi. Aqyrynda bir ayaghyn ilgeri qoyyp, ekinshi ayaghyna salmaghyn salyp, boyyn bekitip, qolyn aiqastyryp aldy da:

– Aqylbay qúlaghyng sal, sen mening tughan bajamsyn, meni júrt «Mústafa tәuir jigit», – deydi. Sóitip, men saghan býgin mәslihat bergeli kelip otyrmyn. Tilimdi al. Mәzenning aitqanyna kón, qolhatyn qaytyp ber, soghan bergen qaryzynnan bez. Sening dәuleting bar, biraz somang kemigenmen, oisyrap qalmas. Sonymen, qatynyndy qaytyp alasyn,– dep kele jatqanda, Aqylbay kiymelep, «Qaytugha Dәmeli kónbese qaytem?» – dep shýnkildese súrady. Mústafa búl júmysqa týsinbegen tәrizdendi.

– Dәmeli? Ne dedin? Qútyrdyng ba?..

– Menimen daulasyp jýrgen qatynnyng ózi ghoy. Men qútyrgham joq. Óitkeni ol әkesine senim qaghaz berip qoyypty. Mústafanyng kózi bajyrayyp, zamat qalshia qalady. Sodan keyin eki adymday artyna sheginip, kópke deyin mandayyn uqalay beredi. Qabaghyn týkseytip, ózimen-ózi arpalysqan adam sipattanady. Bir mezette jan-jaghyna qaraydy da, Aqylbaydy qaptalynan tartyp, jartastyng qaq jiyegindegi dónge jetelep aparyp, sybyrlap aitady.

– Oi, bauyrym ai! Dәmeli ekeuine paydana bola… Mәzen, men, kelinshegim –ýsheumizden basqa tiri jan bilmeytin syrdy saghan eriksiz aitqaly túrmyn. Biraq kýn búryn aityp qoyayyn, men ózim tynyshtyghymdy jaqsy kóremin, zәude búl syrdy syrtqa shygharatyn bolsan, men jatyp tynamyn. Mening sózimdi ýlken syr dep bilip, auzynnan shygharmasyma dep әueli Alla, ekinshi payghambar atymen ant et.

Aqylbay jýzin qúbylagha berip, ant qylghannan keyin Mústafa syryn sóileydi:

– Qúlaghyng sal! Mәzenning qyzyn ertip notariuske kelui ras. Ol qyzynyng senimen daulasugha, әkesine senim hat berui ras. Biraq (ondap tynda) notarius senim hat berushini de, alushyny da bilgen joq. Senim hat berushining beti shala býrkeuli edi, aita bersem, ol qyz tipti sening qatynyng emes. Ol mening qatynym edi. Aqylbay selk etip, tәltirektep bara jatqanda, Mústafa iyghynan sýiep:

–  Sorly Dәmeli әkesi men kýieui daulasyp jýrgenin bilmeydi. «Mening kýieuim qayda jýr, qyzyna at qoygha neghyp kelmey jatyr?» – dep keshe menen súrady, – dedi.

* * *

Odan arghy sóz Aqylbaydyng qúlaghyna barmaghanday eki kózi dalada, bet-auzy quaryp ketti. Júlyp alghanday:

–Esebi atamyz qanisher deseyshi? – dedi.

–Tek! Aqyryn! Auzynnan shygharmay­myn degening qayda? – dep, Mústafa býiirden ústay aldy, sóitti de dauysyn sybyrgha ainaldyryp:

–IYә, atamyz qiyanat qyldy. Búl qiyanatpen ol paydalanady. Sen de, men de oghan týk qyla almaymyz. Tólegennen basqa shara joq shyghar, ekinshi, elimizding ghúrpy әkesi qanday qysymshylyq etse de, óz qyzy ony aiyptaugha jol joq, ýshinshi, Mәzen ózi pirge qol tapsyrghan, bizding búl tau eline bedeli bar, mýrid adam, sondyqtan qoryqqanymnan ózime qughyn qyla ma dep men de ózimdi baghamyn. Mine, býgin men saghan әdeyi kelip, aqshannang bez, Mәzenning odan súrary joq. Áytpese dep osy daudan taghy ilemin dep aila qúrady. Ol senen qatynyndy aiyrady! Sóitedi de, Dәmelini basqa bireuge satady dep aityp otyrghanym sol.

Aqylbay manday terisin búqasha jiyryp, onyng sózin tyndap boldy da betine qarap:

–Bú kisige, búl atama kórsetu kerek, men ony ýiretemin, – dep kijine short kesti.

AQYLBAY DÁMELIGE QARSY

Sot ashyldy! Is qaraldy.

Mәzen qyzy Dәmeli talapkerdi atynan shaqyrghan advokat kóshpeli arab elining zanyn tolyq týsindirip ketkennen keyin qorytyndy sózinde bylay dedi:
– Jiyp-terip kelgende, zәde kóshpeli arab әieli kýieuinen aiyryla almaydy, talaq hat ala almaydy eken. Ol uaqytta erining zorlyq-zombylyghy she? Ol qanday deseniz, әkesining ýiine baryp qorghalaydy: «bútagha qorghalaghan torghaydyng da jany qalady». Ghúryp boyynsha, tórkinine barghan әielining mazasyn alugha, artynan quyp barugha, erine jol joq. Sonymen, qatyny kýieuine renishti bolyp jatyp alady. Renish qylugha jol bar. Maghan isin berushi әiel de búl kýnde kýieuine qarsy renju múrsatymen paydalanyp, onyng ýiine barudan әigilene bas tartyp otyr. Dәmeli atynan sottan súraymyn, erine renjigenin bildirip, әkesining ýiine baryp qorghalaghanyn sot kuәlandyrsa eken.

Óz kezegi kelgen son, myna jaqtan Aqyl­baydyng advokaty túryp sóiledi:

–Kóshpeli arabtyng әieli erine renjuge qanday múrsaty bar ekening mening qúrmetti aitysushym egjey-tegjeyin qaldyrmay aqtan tiygize aityp ótti. Maghan óte az ghana sóilerlik-aq nәrse qaldy, odan góri dúrysyraq aitsaq, sol az ghananyng ózin әlgi sózden shygharyp aitamyn. Ol sóz renju degenimiz – әielding óz basyna ghana beriletin, jalghyz ózinen ózge jan onymen baylanugha bolmaytyn púrsat. Dәmeli atynan mening oqymysty aiypkerim sóilep ótti. Ol óz aitaryn aitty. Odan ózgeni aita almady. Tirilt shәhәrindegi adamnyng renishi turaly sóilegende, onyn atynan-jalghyz Dәmelining atynan ghana sóileuge bolady. Biraq sol Dәmelining ózi qayda? Sózding shynyna kelgende, Dәmeli isin bergen advokattyng artynda otyrghan bireudi men kórip túrmyn. Biraq ol bireu – Dәmeli emes, Dәmelining әkesi. Senim qaghaz degen nәrsening bolatynyn men qúp bilemin. Biraq ol sypattama qaghaz, ol adamnyng erkimen bergen tilegin dәleldey almaydy dep oilaugha bizding dәlelimiz bar. Ol dәlel qaysy deseniz, maghan isin berip otyrghan azamat Aqylbaygha Mәzenning jazghan haty. Ol hattyng sózi: «qatynyndy qaytaryp alam desen, qaryz alghan aqshamnyng qolhatyn ózime qayyr», – dep úsynady. Búdan shyghatyn týiin sol, maghan senushi Aqylbay azamat qatynynyng renjigenin óz auzynan estu ýshin, erli-zayypty ekeuin sot aldynda bettestirudi ótinemin.

Sot kenesi bólmesine kirip sypattamalardy qarastyryp: «Aqylbay men Dәmeli sottyng ashyq mәjilisinde emes, jabyq mәjilisinde bettestiriledi», – dep qauly shygharady.

* * *

Alayda búl kezdesu bir aisyz bolmasqa ketti. Mәzenning advokaty: «Búl ózi jas bosanghan kelinshek, túrghan shәhәri bolsa alys, jol bolsa auyr, pәlen-pәktuan», – dep jaygha qaratqyzdy. Mәzen ýiine qaytqan son, ertenine-aq osy berilgen kenshilikti paydalanyp qalugha kirisedi.

Ol imandy kisi jýzdenip, búiyra otyryp, Dәmelini shaqyryp alady da, salauatty dauyspen:

– Oi, qyzym-ay! Senen bópe tughanyndy mening jibergen kisimnen esty túra, osy kýn­ge deyin erinning kórinbegenine, sóz joq, tandanatyn da, jabyghatúghyn da shygharsyn, – dep bir basyp ótedi.

Dәmeli balasyn bauyryna taman qy­syp, әkesine qaraydy. Mәzen azyraq jótelip alyp, manlayyn alaqanymen bir sipap ótip taghy qozghaydy:

– Qaraghym, sening erin: «Ol bala menen tughan bala emes», – dep aitugha auzy úyalmay otyr. Ony bir dep bil.

Dәmeli shanq etedi. Mәzen qolyng júlqa sermep, Dәmelini tyrp etkizbeydi.

– Ering búl sózdi jalang mening kózimshe aita bir sәri edi, sorymyzgha qaray bizding ishandargha jaqyn jýretin birtalay inabatty aighaqtardyng aldynda aitqany auyr-aq tiydi. Sonymen, mening ýiime onyng kórsetken qorlyghy jýregimdi qandy jara qyldy.

Saqalyn birneshe ret baptana sipaydy, arabta kókke kezenu salqyny solay bastalady ghoy. Dәmeli ózine ayan búl kәrili sipatty kórgende, qu shýberektey bolady. Mәzen taghy qozghaydy:

– Áytkenmen onyng ne degenin de elemey, bir retten men úmytar da edim, zәude, sen meni de, seni de – bәrimizdi de osynsha qorlap otyrghan adamnyng bosaghasyn mәngi kórmeymin dep bezetin bolsan.

Dәmeli ýnsiz jylaydy. Sodan keyin balasyn kókiregine basyp, jýgine qúlaydy:

– Oi, әketay-ay, búl sózdi ol aitqan bolsa, shýu dep ashu kernegende, ne esinen airylghanda auzynan shyqqan bolar. Onysyn kesh, әke! Ol dәiim meyirimdi, momyn bolushy edi, ol senen keshirim sú­rar… Mening qaytqanymdy qalaytyn bolsa, qaytugha maghan rúqsat et! – dep jalyndy. Mәzen jiyrengen adamsha ezuin tyrjityp, qyzyna qarap sóileydi:

– Saghan bir qorlyq az, ekinshi qorlyq ke­rek eken. Búl – aq! Sonsha meyirimdi, son­sha momyn Aqylbaydyng seni qorlaghany shyn. Bolmasa meni Qúday atsyn. Menen keshirim súraytyn jigitinning neghyp otyrghanyn bilesing be? Ol seni el kózinde masqaralaugha arpalysyp, kәpirding sotyna aryz berip, sening ózinning kelgenindi talap etip otyr, sen taqua ýiding qyzy kәpirding ortasyna barghanyng ba?!

* * *

Kidirmey Tirilt shәhәrine laqap shashyldy: «Aqylbay jyndanypty-mys, malghúnmen tamyr bolypty-mys. Ol islam dininen bezip, nasaraty dinine kirmek eken. Músylmandardan jiyrenetinin әshkere soghyp jýr deydi. Mine, atasynyng ýiin qaytip kórgisiz bop, qorlap jýrgeni sol eken. Delis shәhәrinde pәlendey shayhanada otyrghanda ol júrtqa ashyqtan-ashyq: «Qatynymdy qaytip әkelem, shoshqa etin jegizuge, araq ishkizuge әkelemin, qyzymdy shoqyndyramyn», –depti-mys.

Búl ósek kýnnen-kýnge órship, neshe týrli egjey-tegjeyine deyin týrlendirip әketti. Aqylbay sotta óltire sóilegenin auyldyng keybir adamdary da estigen ghoy. Bú bir shataq, búghan qarsy kókjal Mәzenning qylar qayraty joq.
Ýiden shyghudan qalghan Dәmeli men Inkәrge kórshi әielder de kelip, ayaghan, esirkegen bolady. Inkәr men Dәmeli ýide onasha otyrghanda birin-biri júbatqysy, uatqysy keledi. Dәmeli múnayyp basyn shayqaydy, shayqasa da jiger bar:

– Joq, Aqylbay onday búzyq adam emes, ol kelinshegi men qyzyn alamyn dep izdeydi, óitkeni olardy ol sýiedi. Mәzen ekeuining arasynda ne pәle bolyp qaldy. Kemel neghyp kópten kórinbeytin bop ketti?

Juyrda, әneugýni Mәzen kelip qalatynda, Mústafa osy birdene aitqaly kele jatyp, sonyng aita almay qalghany nemene eken? Mәzen oghan «kelme» dep qoyghan bolu kerek. Sodan keyin qarasyn kórsetpey ketti ghoy. Inkәr jiyenin qolyna alyp terbetedi.

– IYә, bәse jat nәrse, sondyqtan kózinning jasyn qozghatyp Aqylbaymen sot aldynda kórisuden kýder ýzbegen jaqsy, onyng ne aitatyny, sening ne dep jauap qayyratynyng sonda ashylady.

Auyldyng auzyna ie bola almay jýrgen jybyrlaqtary ótirik aityp, shyn aityp jýrgeni de sonda bayqalady.

Mine, kólenkedey ýnsiz Mәzen de ýige kirdi. Tóbege úrghanday auyzdaryn júma qoyghan. Súrlana qalghan eki sorly әielge ol úzaq qarady. Qolyn bir qozghamastan qatynyna qarap salauattana aitty:

– Oi, Inkәr-ay, auyldyng sol jybyrlap jýrgen adamdarynyng sózi qanday qapyryqty bolghanmen, Mәzen basymmen meni shúlghytyp otyr. Nege desen, olardiki shyn. Óitkeni, kәuirge qarsy shyghyn Qúday jolynda. Ua, qatyn, men seni alghaly kóp jyl boldy ghoy. Sen shyn qúdaydyng jaghynda bolsan, osy ýiding bosaghasynda jýre ber! Al Qúdaydan bezgender jaghyna shygham desen, jolyng bos. Basyndaghy noqtandy sypyryp alamyn da qoya berem, kete ber.
Sóitip, Mәzen sózin talaqtyng ýsh týrli shartyna turalap sóiledi, biraq «talaqsyn» degen joq, sert týrinde aitty. Inkәr qay tandaghanyn almaq, ne ketpek nemese qalmaq. Qalsa, búdan bylay Dәmelige qarsy bolyp, auzyna tas salu kerek.

* * *

Sotqa baratyn kýn tayanghanda, Mәzen auylyna habar beredi. Bizding ýige kelgen bәlege qasiyetti Seyt Hamit ishannyng da qabyrghasy qayysyp, batasyn bergeli, bizding jaman qújyramyzgha kelmekshi boldy dep.

Tirilt shәhәri tym-tyrys. Erkek bitken keletin ishan haziretting aldynan shyghyp ketken, әielder auyldyng shetinde úilyghyp nemese ýilerining tóbesine shyghyp, jýginip otyryp, ýnsiz, tilsiz alysqa qarauda.

Bir mezgilde әlpi aghashy jaqtan kýbirlegen dauys shyghady. Aq shapandar tolqynday tónkerilip, Mәzen ýiining tóniregin qorshap alady. Birdene tayanyp keledi, tayanghan sayyn Dәmelining jýregi dir-dir etedi. Úzyn boyly, qatpa týiedey jadau, jaghy opyrayghan, teke saqaldy, badalghan bolat, qarashyq kózdi Seyt Hamit eki qolyn aldyna sozyp, bayau basyp, kishkene qaqpadan qoragha kiredi. Toqtaydy. Shart jýginip jerge móliygen eki әielge ýnilip úzaq qaraydy. Birtalay mezgilden song kýnirlegen, kýldirlegen dauyspen:

– Ýshbúu qútty qadam, izgi ýiding ishine salamattyq bolghay! Alla taghala izgi ómirin mening qújyrama týsiruge raqymy keldi. Onyng búiryghyn oryndau ýshin men túrdym da múnda keldim. Mәngi tәnirining maghan ait dep, maghan iste dep búiyrghany bú dýr. «Bú qúrmetti ýige Ibilis Ghalayhy әlek etpekke beker kelgen. Ýy ishining ar-úyatyna kemshilik keltirgen, onyng jýregin, onyng qútty qadam ýiin qorlaghan, qarghys atqannyng kesirinen Mәzen sopy múnan әri japa shegerge, ah úrargha dúrys emes», – deydi.

Dәmelining qabaghy qaltyrap, qoldary dirildep kókiregine basylady.

– Bú kýnde onyng pәk qyzyn dinsiz kәpirding jauyz ghúrpynan aram eterge, daqida úshbúu qyzynyng perzentin nasarnilarynyng ýsh jýzdi qúdayyna úghúlattyrargha mýmkin emes.

«Dinnen bezuding kýnәsi ajal uynan da ashyraq» – dep ishan haziret kýndey kýrkiregen dauyspen qúrannyng jan shoshynarlyq apatyn keltiredi. Rahymat izgilik tәnirisi: «Bar, – dedi maghan, – Bar, – dedi, úshbúu ýiini Ibilis shәrtiden pәkleuge, qútqar,- dedi, – qútqarargha bolarlyq nәrseni, Toqtat dedi. Qaterli iolda túrghushy perzendi men anasyn. Ne bar ol dinnen bezgen, imanyn satqan aldaushyda». Sony aitady da ishan eki qolyn kókke kóterip, sodan keyin dereu aldyna sozady. Endi nәrli sózderin aitqansha Dәmeli ishannyng ayaghyna bas qoyady.

* * *

Sot sheshimimen Dәmeli erine oralatyn boldy.

– Ne desek te, Mәzen aqyldy. Bir qyzyn bir kýieuge eki saudalady. Múnday da aqyl bolady eken – desti júrt.

Al, quana-quana ýiine oralghan Dәmeli endigi mezette Aqylbaydyng aldynda ózin kinәli sezinetindi shyghardy. Ákesin qarghayyn dese, eng auyr kýnә dep ózin tyighanday bolady. Qarghamayyn dese qylghan qiyanaty esine týsip, kýiip-pisip, mazasyzdanady… Bolghan jay eki jastyng arasyndaghy sezimge әser etkenin bәri de angharghanday. (QÁ.)

HADIShA BÁYBIShE

Auyz suyn qúrytqan tamasha Zeynesi shaldyng tórtinshi toqaly ekenin estigende, Aqylbay qalay enjar tartqysy kelse de bolmay, qabaghy túnjyrap ketedi.

Hadisha bәibishe qasyndaghy joldasymen Sara apaydyng ýiine kiredi, on minut ótkennen keyin Hadisha bәibishe isting mәn-jayyn әbden týiedi. Aqylbaydyng mezgilsiz uaqytta ýide boluy, jabuly esikten ólgenshe ýnilip qarauy tegin emes ekenin ózi de joryp qoyghan ghoy. Onyng ýstine Sara inisining Zeynemen oqys jolyghyp qaluynda mәn bar eken… ony inim ózi aitty degen son, endi neshik kýmәn bar. Endi Hadishanyng bilmegen nesi qaldy? Sonymen, Hadekeng bylay qorytady. Jaqyn arada «Seyt Ábdilda tórtinshi toqalyn talaq qylypty» degen habardy estise, súlu jigit jalang tandanyp qana qoymaydy eken, odan da terenirek oigha týsedi eken – dep qorytady.
Bәibishe ýiine qaytyp kelgen son. Zeyneni tizesine otyrghyzyp aitady:

– Kәne, kógershinim, ony sen shyn únatatyn bolsan, saghan qosuym-aq…Búl tipti jaqsy bolady. Qúdireti kýshti qúday senderdi jarylqaydy. Bizding qart bayymyz seyt Ábdilda, sóz joq, degdar, rahymdy, er kónil, ayauly kisi. Biraq shyny Qúdaydiki! Sening montighan auzyng onyng kók saqalyna bola jaralghan joq. Onyng ýstine, jasyn, mine, on jetige kelse de qarttan әli bala kótergen joqsyn! Bala tabu Allanyng búiryghy ghoy. Zәude, óz kóniling qalasa, qúday qossa, sóitip birneshe aidan song sen Aqylbaygha qatyn bolasyn! Oghan bittey uayym jeme, qúdyretting bergen shaghynda búdan da qiyn júmystardy talay jayghastyrghanmyn.

Zeyne ýndemey biraz otyrdy, beti ottay duyldar, kózi túnghiyqtana túnjyraydy. Sóitedi de jalanash súlu bilegimen kekse bәibishening moynyn qúshyp, súqsyrday jútynghan súlu basyn bәibishening qúlaghyna tayap sybyrlap:

– Jýregimning syryn biletin anam sensin, balandy qanday biylesen, meni de sonday biyle, – deydi.

Arada az kýn ótken song Seyt Ábdildә shabarman zәngisin jiberip, Aqylbaydy shaqyrtady. Ala kólenke, qonyr salqyn ýiinde qyzyldy-jasyldy abatpen kestelegen jastyqtar saluly, tapal kýrsi ýstinde aqsaqal shyntaqtap jatyp, Aqylbaydy qabyl etedi. Aldynda jabuly jatqan qaly kilemge Aqylbaydy otyrghyzyp, betine tesireye qaraydy. Qarap biraz otyrghannan keyin, jyly-júmsaq dauyspen sóz bastaydy:

– Balam, seni qashanda óz balamday kóretinime qúday kuә. Ákenmen jan dos bolyp ótip edik, men saghan talay jәrdem etir jýrdim, sen de maghan dәiim qyzmet etip keldin. Jәne men seni osy eldegi jas jigit­terding ishindegi eng senimdi eng qaraylasarlyq qayraty bar jigit dep esepteymin. Aqyl-parasatyng da bar jigitsin, qanday nәrseni synatugha bolsa, saghan alansyz senuge bolady.

Aqylbay qarttyng qolyn aqyryn ústap, lәm demesten ernine tiygizedi. Seyit Ábdildә múrtynan jymiyp, sózin jalghaydy.

– Sóitip, men seni ózime tәn bir ýlken júmysty aitayyn dep, sonyng jayynan aqyldasayyn dep shaqyryp edim. Sony aitady da, jastyghyn qoltyghynyng astyna tyghyndap, keudesin kóterinkirep alyp.

– Balam, sen mening shәrip túqymymen sýiek-shatys ekenimdi bilesing ghoy. Marqúm bolghan nemere inim Bayazittyng da ol ýimen qany qas ekenin biletin bolarsyn. Biraq sonyng jesir qatyny bayy ólgeli ýsh jyl ótse de júrttyng oilaghan jerinen shyqpay, osy kýnge deyin erge tiymey otyr. So19nymen, mening әlgi shәrip túqymynan shyqqan bir qatynym – maghan asa jóni bar bir sóz aityp edi. Tughan balannan songhy ólgen ining jaqyn. Sonyn ayaghynda jatqan qosaghy ghoy, ol ózi tekti atanyng qyzy, onyng býitip osynsha jyl erge tiymey, túl otyruy – ol әielge tym qorlyq dep edi. Ózi egde tartyp qalghan әiel bolghan son, dos-jaran adamdaryma ala ghoy dep aitugha әdep saqtap, ala qoysa jaqsy, almaymyn dese, mynau әielge odan jaman qorlyq bolady ghoy. Ózimning de saghym synady ghoy degen oimen óz ýiimning ishi únatyp otyrghan son, sol jesir qatyndy ózim alugha bel baylap edim.

– Sony aityp qart Aqylbaygha taghy qaraydy. Aqylbay qarttyng sózin qadir tútyp, yqylas qoyyp tyndap otyrghanyn bayqap, qart taghy qozghaydy:

– Alayda, býginde mende qatyn tórteu ekeni, mýmkin, saghan mәlim emes shyghar. Demek, ýiime taghy besinshi qatyndy kórgizudi jol kótermeydi. Sondyqtan maghan әueli bir qatynymdy jiberu kerek bolyp otyr. Búl arada qart oiynyng bas-ayaghyn jinaytyn kisishe taghy da biraz kidirip, syqsighan kirpikting astynan Aqylbaygha kóz salady Sóitedi de:

– Jibergende әli bala tappaghan, janadan alghan eng kishi toqalymdy jibergen jón ghoy dep otyrmyn. Aqylbay tyrp etken joq, sonda da әntek bozarynqy tartty. Seyt Ábdilda:

– Ras-aq, ol toqaldyng ózi qatynym degenim bolmasa, anyghynda qyzym esepti. Búl ózi bir aghayynymyzdyng qyzy edi, qaraylasatyn jaqyn kem bolmaghan son, óz ýiime, qatyndarymyz qolymyzdan shygharmayyq, jatqa jibermeyik degen song ghana, solardyng mәslihatymen artynan qatyn qylyp alyp edim. Áriyne, onyng neler jaqsy minezderi bolghanmen, men siyaqty egde kisige tym jas. Sondyqtan ony men bayyna úqsap emes, әkesine úqsap jaqsy kóremin. Sonymen oghan talaq hat beruge әzirmin. Biraq onyng kópke deyin jalghyzdyq kórip, úyatqa shaldyghuyn da únatpaymyn, qolymnan kelgenshe ony úyattan qorghaghym keledi. Onyng jas ekeni de, kórkem ekeni de mening ýiimnen artyq bolmasa, kem jerge barmaytyny da, oghan jaqsy kýieuding tabylatyny ras. Sen jýregim sýigen balam bolghan son, eki talay qiyn júmysqa kelgende, tabandy, jaqsy by bolghan son, osy júmys turaly sening aqylyndy estigim keledi.

– Aqylbay aqsaqaldyng betine qaraydy, tizesindegi sausaqtary eriksiz dirildey bastaydy, ol әli dybysyn shygharghan joq. Qart ta óz túsynan ótkir kózin tura oghan qadap otyr.

– Sýiikti úlym! Jaqsy, abyroyly ózing qatarly jigitterden Zeynetaydy alghanday, onyng alatúghynyna kýn búryn kózim jetkendey adamdy bilmeysing be?

Búl joly Aqylbaydyng jýrek syryn jasyrugha әddi jetpeydi.

– Balam, saghan ne boldy? Mening basymdaghy júmysqa sening múnsha qysylyp, súrynnyng qashqanynyng mәni qalay?Aqylbay týregeldi. Qoldaryn salbyratyp, basyn túqyrtyp, dauysy әreng shyghyp aitady:

– Ákey, artyq-kem sózim bolsa kesh. Mening jaqsylyghymdy aityp madaq qyl­ghanyna men de qúrmet etip, shyn kónilim­di bildiruge mindettimin. Sonyng ýshin men turaly sening shyn niyetin, meyli, qanday bolsyn, maghan senem degen sózinning astarly mәnisi ne bolsa, ol bolsyn, osy isting artynan , meyli, qanday uaqigha jolyqsyn, endi mening senen syr jasyrugha múrsham joq. Ótken joly sizdikinen shyghyp bara jatqanda… Yapyrau, kónilimde týk joq búrylyp ketuge de múrsham bolmay qalghany. Álgi aityp otyrghan jas әielmen úshyrasyp qaldym. Múnday oqys múnday abaysyz kezdesip qalghanyma jaman ókindim. Oghan ózim aiypty bolsam da, ózime ózim yza boldym (kózin jerden alady). Áketay, meni endigi etetin ýmitim, men ylajysy: Qúday aqyna! Ylajysyz bir qatynynyzdyng jýzin perdesiz kórip qalghanym ýshin, meni ýiinizden quyp shyqpassyz. Ony bilgen bolsanyz, ras edi deymin, bilmeseniz bildirgenim. Búl arada Seyt Ábdilda da ornynan túryp, Aqylbaygha bir adym tayanyp:

– Balam, ony mening biletinim ras. Sening býkpenning joqtyghy, sening múnday qaltyqsyz qylp etkizbeytin óte ashyqtyghyng meni tang qaldyrady, – deydi de dauysyn bәsendetip aitady. – Mening jәne biletinim (múnan artyq ashyq bolu jaramaytynyn ózing úghyp túrsyng da), Zeynening kelbeti sening esinnen juyrda shygha qoyghan joq, sen ony ketirgen de joqsyn, óitkeni odan birneshe kýn song Zeyne turaly óz ýiining bir әieline aitqanyng da bar.

Aqylbay sýzilip jerge qarap ýndemedi.

– Mening taghy bir biletinim (qarttyng dauysy birtelep kýsheye beredi): búghan kózim jetip otyr, sózimning astary da osy. Zeynening atyn estigende, sening beting әli de súrlana beredi.

Aqylbayda ýn joq, eki kózi jerde. Seyt Ábdilda taghy bir adym tayanyp, qolyn Aqylbaydyng iyghyna júmsaq ghana salyp:

– Balam, sen úghuyng kerek, sonyng bәring bile túra, búdan bylay Zeyneni ýiimde saqtaugha shamam joq, – deydi. Sózin taghy bir toqtatqannan keyin.

– Sondyqtan sening úghuyng kerek. Sening de, onyng da yrysty bolularyna búdan bylay onyng orny – sening ýiin, – dep sózing ayaqtady.

Seyt Ábdilda sol kýni-aq Zeynege notarius aldynda talaq hat beredi. Zang boyynsha, Zeyne Seyt Ábdildanyng ýiinde ýsh ay túrmaqshy. Sodan keyin Aqylbay inabatty Seyt Ábdilda aqsaqaldyng kózinde qiyanatshy adam bolyp kórinip qalmas ýshin óz túsynan neke shartyn jasatpaqshy.

III

KEZEK SÝIIS

Mine, ýsh kýndey bolghan joq, zymyrap ýsh aida ótti. Býgin–toqaldyng altyn bosaghany attaytyn kýni. Tósek ornyn da, oryndyqtaryn da, sandyqtaryn da, ainaly yshqabyn da, lampylaryn da, júpar sauytyn da tap Dәmelining ýiindegidey audarmay, qatar bólmeni toqalgha bola keshe әdimilep, jasap, bezendirip qoyghan. Sharighat joly boyynsha, Aqylbay alghashqy ýsh týndey údayymen toqalda bolu kerek.

Dәmelining qarashyghy batyp, tiri jangha kórine almaghanyna, mineki, eki kýn, eki týn ótip barady. Tang qalay atty, Aqylbay solay joghalyp ketedi.
Dәmelining enjar ekenine, razy ekenine kózi jetken eki qayynbiykesi – Sara men Jәmila kýrtinen, asyghys júmyspen shúghyldana qalady.

Býkil ýidi beyne bazar ghyp jýrgen Zeyne tәrizdi. Zeyne kәlereyge shyghyp olay da, bylay da kólbendeydi. Án salady. Dәmil-dәmil ótkennen de, ketkennen de qay uaqyt ekening súray beredi. Sodan keyin kalereyding qúrmasyna shynashaqtap, esikting qarsy aldynda alystan Aqylbay qashan kóriner ekken dep kýtip túrady.

Múny tittey jasyrmaydy, sanqyldap, kýlip, júp-júmyr, tosyrayghan bar keudesimen saqyldap kýlip aitady. Sóitedi de, jalpaq bilezik salghan jalanash qolyn joghary kóterip, talmauraghan, mayysqan tal boyyn búrandatyp, ýrip auyzgha salghanday, júmyr, júmsaq sausaqtaryn nu qolang shashyna toghytyp, kerilip-sozylady, sonda kózderi túnjyray jaytandaydy. Eki kýn úday Zeynening istegeni osy… Dәmelige әli eki týndi, beyne alghashqy týndey eki týndi ótkizu kerek.

Tórtinshi kýn Dәmelining kezegi, kýieui múny sýietin kezegi. Qúranda «Kezek sýiis» osylay aitylghan ghoy. Degenmen eri de, qatyny da birine-biri tym sezikti, tym túiyq kórinip qalam ba dep qypyldap, ekeuine de búl júmys әli tym jat sekildi tosansy beredi.

Alayda Zeyne syndy әielge múnday júmys bәlendey únamsyz da bola qoyghan joq. Ol qalay bolsa solay qaperine de almay, bylghan-sylghang etip, Dәmelining otauyna kirip kelip, jayymen otyra ketedi.

Dәmelini kýndesim eken dep oiyna da almaydy. Hadisha Bәibishe: «Barghanda serik apannyng kóniling kóter, oghan jaghyn, ony syila, shamang kelgenshe asty-ýstine týsip, sýikimdi kórin», – dep, Zeynening qúlaghyna dәiim qúiyp otyratyn ghoy. Zeyne Dәmelimen dos bolugha әbden әzir ekenin kórsetedi, kórsetkeni emey nemene, bet-auzyn, denesin jýz qúbyltyp, neler qymbat syrlaryn aita bastaydy.

Ol ózining neni әues etetinin, qanday oghash minezi baryn, bala kótersem degen ýmitin, ózining әieldik tilegin – bәrin de jyr qylyp kóiitedi. Dәmelini aldandyrugha, qyzdyrugha, tym bolmasa, bir ezu tarttyrugha tyrysady. Sóitedi de, siqyrly kózin , sýiegesh auzyn qúiqyljytyp, Dәmelige qarap ózi jymiyady.

Dәmelining it jyny qúrysyp ýiden quyp shyqqysy-aq keledi. Amal ne, qúday kóndirgen son, otyryp-otyryp Zeyne shyqqan son, Dәmeli basyng shayqap, dereu yshqaptaghy ainagha jýgiredi. Beti duyldap, qyzaryp túrady.
Dәmeli ainagha kóp qaranady, jýike tamyrlary azyraq damyldaghan tәrizdenedi. Shynynda, ol әli de bolsa kórkem ghoy. Áli de kýieuine únay alady ghoy. Qoy, kógershindey qúlpyryp, qayynbiykelerinen, ózge kisilerden sonsha maqtau estirtken kórkemdigi tittey de joghalghan joq qoy.

Dәmeli ózin-ózi ainaldyrady, synaydy. Aqyrynda kýndesining jalghyz ghana artyq jeri – tek jana týskendigi, sonylyghy joq degen oigha kelip bekidi. Sodan keyin, ótken aida ony almay túrghanda, kýieui osy Zeynege jerik bolyp jýrse de, ózine bir audaryp alyp, jaqsy kórgizgeni esine týsedi.

Jaraydy, Zeynening kýieui qanday sýise, bú da sonday ózin sýigizgisi keledi. Kýndesining kýnderlik dәnenesi bolmasa eken deydi, óitkeni onyng anghal úyatsyzdyghy janyn kemirip barady.

Dәmeli Aqylbaydy qaytadan ózine qúmar qyldy. Biraq múnymen Aqylbay Zeyneni jek kórip ketpedi. Endi ol eki qatyngha bauyr basyp, tóselip aldy. Seyt Ábdildagha úsap bú da ózin qatyndaryna birdey bólip berudi daghdy qylyp aldy. Biraq ony Dәmeli mise tútpaydy. Ózimen osynsha arpalyssa da, Dәmeli kýndesine qyzghanuyn qoya almady… Sýigen jary qoynynda jatqan týni de qyzghanysh sonynan bir qalmaydy.

Býgin birge jatqanmen, ertengi kýndi oilaydy. Onyng kózine Zeynening mahabbat otymen jaynaghan kózderi , júmyr, mamyq sandary elesteydi. Sodan baryp, dereu miynda bir ýnireygen bos quys payda bolady. Jýregi oqys soqpay qalghan ispettenedi. Essiz sýiedi. Sonda ol ózine ózi: «Búl eles, Zeyneni kýieuim tastasa, sonda oiymnan shyghar edi-au», – deydi. Ortaq bayy ekeuine birdey bólinbey, kóbirek, artyghyraq, jaqsyraq jaghyn búghan, Dәmelige auysqany kerek edi. Biraq Dәmeli eppen degenime jetem, qaryq bolam dep beker әure bolady. Aqylbay ony úqpaydy, «kezek sýiis, kezek jatu» búzylmay bolyp túrady. Jalpy, baqtan tiygen óz tәleyine Zeyne qanaghat etken tәrizdi. Keybir kýni Zeynening sybaghasyna tiygen týni Dәmeli ortaq erin búrynghydan beter qattyraq ansaytyn kezi bolatyn.

Bir kýni keshke taman Aqylbay ózine býgin týni sózsiz kerek ekenine kózi jetedi. Kim biledi, býgingi ishki onyng qyzghanuy óte kýshti boldy ma, kim biledi, ýsh kýn ýrdis soqqan anyzghaq denesin qyzdyrdy ma, kim biledi emes, anyghynda býgingi kesh ol mahabbat dertine úshyrady.

Áytse de elding saltynda bar jәne zanda da aitylady, zәude, әldebir kýndes óz kezegin anaghan berem dese , kezek jatysy búzylugha da jol bar.
Múny Dәmeli biledi, búrynghy bayynda jýrgendegi Hadisha bәibishening minezin әngime qylyp otyryp, múny Zeynening ózi ýiretken. Seyt Ábdildanyng jasyraq kezinde Hadisha bәibishe kýndesterine birneshe dildagha aiyna bir ret satady eken. Óitkeni Hadisha bәibishe qyltyn-syltyng әiel bolghan ghoy.
Dәmelining esine osy týsedi, alqa, syrgha tana, monshaqqa kelgende kәri Hadishadan Zeynening qúmarlyghy birde keyin emes shyghar dep oilaydy. Zeyne óz jasauynyng ishindegi eng shyghyt kiyimderin kiyip, aina aldyna talay sәndenip túrghanyng әrkim-aq kórip jýr ghoy. Sóitip, Dәmeli býgingi kesh Zeyneni óz otauyna shaqyryp alady. Jazghytúrghy gýldey jaynap, ýlpildep, júpar anqyp, kiyikshe basyp, Zeyne kirip keledi. Qaraldysynan mahabbat lebi esedi. Qazir Aqylbaydy qúshady ghoy! Dәmeli kýndesin qolynan ústap, qarsy aldyna otyrghyzady. Sodan song sary ala sandyqty salqam ústap, ózine taman tartyp alyp, bir kezde Mústafa әkeletin neshe týrli saqina-jýzikterin bir-birlep shyghara bastaydy.

– Sen mening asyl nәrselerimdi әli kórgen joqsyn ghoy, solarymdy saghan da kórseteyin dep edim! – Aldymen gýldibadan asyl tasy jarqyraghan, nәzik naqysty, altyn jalatqan, jalpaq kýmis qos bilezik shyqty. Tamasha әdemi. Zeyne múndaydyng jayyna jetik kisimsinip qolymen salmaqtap kórip, kózine tayap syghalaydy.

– Búlar menikinen arzan bolmas, әntek qymbatyraq da soghar, – dep qoyady.
Sodan keyin ónkey ýsh qatar altyn aqsha qadalghan, mandaygha qighash týsip basty shyrq ainala jauyp túratyn súlu berik shyqty. Zeyne ony basyna kiydi de, sol jaghyndaghy ainaly yshqapqa keudesin shalqayta búryp qaraydy da jymyng qaghady. Zeyne ózi de kórikti әiel ghoy, alayda mynau berik onyng qong qara shashyn qúntita jaryp bir týrli sýiikti, bir aluan әdemi qyp, jarastyryp jiberedi. Zeyne qylymsyp, jymiyp otyrady da, lezde alaqanyna shapalaqtap:

– Apatay-ay, bórking maghan qalay jarasady, menikinen de súlu eken,- deydi, deydi de, apatayyna betin búryp alyp súmdana súraydy. – Ayauly apeke! Menimen airbas qylmaysyng ba? Bórkindi mening tobyq saqinama aiyrbasta, ol qanday salmaqty nemese júrttyng bәrine únaghan syrghama aiyrbasta.
Dәmelining jýregi jýrs-dýrs soghady. «A» degende jauap bere almaydy. Zeyne onyng qolynan ústap jalynady:

– Tynda, sýikimdi kógershinim, múnyna men saqinamdy da, syrghamdy da bereyin, maghan qalay jarasady.

Sol kezde Dәmelining alqynghan jýregi azyraq basylyp, aitady:

– Jarasatyny ras, sinilim! Biraq saghan saqinang da, syrghang da jarasady.
Olaryndy mening alghanym qylmys bolar. Olar ózinde túrsyn. Al sen bir kishkene nәrsege kóneting bolsan, onda bórikti sen al.

Zeyne Dәmelining sózin andap angharmay qaldy bilem!

– Bir bolmashy qyzmet kórsetsen, bórikti de al, – dep Dәmeli qayta aitady.
Zeyne «Alaqaylap» quanghannan keyin, Dәmeli әntek qyzarandap tómen qarap:

– Kýieuinning býgingi kezegin maghan qi, – dep sózin bitirdi. Zeyne jauap qatpaghan son, Dәmeli onyng betine qaraydy. Kýndesining qabaghy týiilipti, jazyq mandayy jiyrylypty. Jymyrayghan erinderi býlk-býlk etedi. Zamat shynyrau tartqan qarashyghy beyne alysqa qaraghan ispetti. Dәmeli әntek quarady da, bilezigin Zeynening aldyna tastay berip, – Mynany da alasyn, – deydi. Zeyne erni jymyrayghan kýiinde kózi qydyryp, ol jaq, búl jaghyna basyn basu búra bastaydy. Dәmeli qolyn sandyqqa tyghyp jiberip. – Men saghan syrghamdy da bereyin,- deydi. Zeynening túla boyy qaltyrap, nedәuirge deyin basylmaydy. Kózi qaytadan otsha jarq etip, erni kezere sozylyp:

– Joq, apay! Maghan lәzzati kezegim artyq, – dep shortynan bir-aq qayyrady.
Sóitedi de, bórikti, syrghany, bilezikti, kilem ýstine qoyyp, mayysyp, doldana ornynan túrady. «Lәzzәtti kezegim» dep, oiyndaghysyn op-onay aita salyp, kózi ottay jaynap, mahabbat kórkimen jarqyrap, júpar iyisin anqytyp erin eresen ansaghan týrde Zeyne ketip qaldy. Ony kýndep, ony jek kórip bulyghyp, dauysym shyghyp keter me eken dep, Dәmeli ernin myqtap tistep alghan.

Dәmeli birazgha deyin qozghala almay, qalshiyp qata qalady da, sodan keyin qútyrghan kisishe úshyp týregelip, qyzyn ala-mala jalang ayaq kýiinde jýgirip Saranikine jóneledi. (Múnda oghan bir taban jaqyn, óte-móte býgingi kesh. IYe, osy bólmeden oghan tym úrymtal ghoy!) Biraq uaqyt ótip barady, «Seyitting býgin erterek jatqysy kelip otyr dep, Dәmeli ketsin degendey, Sara qúlaq qaghys qylady.

Dәmeli Jәmilanikine barady. Keshirgen uaq, keshikpey onyng bayy da keledi, taghy ketu kerek. Mylqau kalereymen jalanayaq sybyrsyz basyp ýiine qaytady. Týn tymyq. Bozarghan dóngelek ay kókten kógildir sәulesin qoragha qúiyp túr. Kýndizgidey jaryq.

Dәmeli óz esigine tayandy. Tabaldyryqtan attaugha batyly barmaydy. Jýregi dir-dir etip ekinshi esikke, qataryndaghy shymyldyghy jana ghana týsirilip, jayqalyp týrghan esikke qaraydy. Myna shymyldyq bolmasa, oi, dýniye-ay! Zeynening tósegi osy aradan kórinip túrar edi-au! Bir mezette ar jaghyndaghy bir nәrsening jelpinuimen shymyldyq qattyraq shayqalyp, bir búryshy nedәuir kóterilip ketedi…

Shanq etken ashy dauys shyqqangha aldymen Jәmiylә, sodan keyin Sara, sodan song Aqylbay jýgirisip keldi. Onyng jýitkigen jýike tamyrlaryn sabasyna onay týsire almady. Aqyrynda әbden dymy qúryp, talghan song kózi úiqygha ketti. Erteninde kesh oyandy. Keshke deyin satqaq úrghanday kýizelip tiri adamgha til qatpady.

Sonda qayynbiykeleri Aqylbaygha býgingi týn Dәmeliniki bolsa da, býgin onyng tynyshyn alma dep aqyl aitypty. Búl aqyl Zeynening qolayyna jagha ketti. Ol olja kezekti qaghyp әketuge dayyndalyp ta jatyr. Áytkenmen Aqylbay әsirese keshegi uaqighadan keyin búl merzimsiz meyirimdi Zeynege kórsetuge belin baylay almaydy. Dәmeli múnymyzdy sezip qoysa, taghy bir ýlken pәle bolady dep, Aqylbay Zeyneni sózge týsindirmek bolady. Zeyne Aqylbaydyng janyna kelip, qolynan ústaydy. Tósin onyng tósine qysyp,kózine qadala úzaq qaraydy. Sóitip, qolynan jetelep alyp ketedi.

Ekeui Saranykinen shyghyp, solaysha qaytyp kele jatady, sonda da kýndesining esigine tayanghanda, Zeyne oqystan oqys doldanyp ketedi. Qylyghynyng arty ne bolaryn oilamastan, Aqylbaydyng aitqanyna kóngen bolady. Ótken kýngi Dәmelining jyn qaqqanday qyzghanyp, bir ýiding ishin orasan bóriktirgen kesirinen Zeyne sybaghaly lәzzәtinen kende qaldy ghoy. Zeyne sonyng qaruyn qayyrudan da tayynghaly túrghan joq (Hadisha syndy kәri jynnyng ýiinde kórgen-baqqany tekke ketti deysing be?), kýndesining esigi aldyna kelgende, Zeyyneni qiqudan bir jótel qysyp toqtay qalady. Aqylbay da sasqalaqtap toqtaydy, ol Zeynening qolynan búlqynyp, júlqynyp qashqysy keledi. Biraq Zeynening qúshyrlana ústaghan qoly bileginen jibermeydi. Sóitip túrghanda, Dәmeli esiginen shygha keledi. Bayynyng búlqynghanyn, Zeynening bosatpaghanyng kózi shalyp qalghan eken. Kózi ottay jaynap kýndesine qaraydy da:

– Úry, úrlyqshy! – dep shaptyghyp qoya beredi. Aqylbay toqtatqansha bolmay Dәmeli tepsine shyryldap. – Jә, lәzzәt úrysy! Ket әri, soyqandy qara! – dep aiqay salady.

IV

– Ne ol, ne men túramyn.

Múny ýidegiler estidi, qolyn erbendetip Jәmiylә jýgire shyghady, bosaghasynan basyn qyltityp Sara da kórinedi. Seyit pen Maqylyptyng ýilerinde kýbirlesip, birdene dep jatqany estiledi. «Mine, endi rasynda», «Qúday aqyna…»- degennen basqasy jóndi estilmeydi.

Qayynbiykeleri Dәmelini jetelep, sýiemelep otauyna kirgizip, tósegine jatqyzady. Zeyne pandana, qorazdanyp óz ýiine qaytady. Aqylbay ýn-týn joq qonaq ýige tartady.

Sodan keyin ay sәulesine shomylghan appaq keng qoranyng ishi qúlaqqa úrghan tanaday jyp-jyly, jym-jyrt bolady. Tek oqta-tekte attyng pysqyrghany, Dәmeli otauynyng túnshyqqan ynqyly ghana búl jym-jyrttyng sýrenin búzghan sekildenedi.

Aqyrynda bәrining de ýni óshedi. Ay batqan, qoranyng jarymy endi ala kólenke tartqan. Tang tayau bolu kerek. Búl ala kólenkeni әldebir aq kólenke jaryp ótedi. Ol qaqpanyng qara kólenkesine jylp bergende, tysqa shyghatyn kishkene esik te ashylady. Sóitedi de, esikti tyrs etkizip jauyp jýrip ketedi.
Kýndegi әdetinshe ýy ishi tang namazyna túrady. Keshikpey-aq Zeynening joyylghany mәlim bolady. Kidirmey onyng qayda barghany da belgili bolady. Engezdey zәngi keledi de enkeye sәlem berip, Aqylbaygha Seyt Ábdildanyng hatyn úsynady.

«Bir Allany madaq etelik,
Bir allany dәriptelik.
Úlyqtansyng ol alla!Maqtaugha túratyn seyt Mansúrúly Aqylbaygha sәlem! Balam, bildiretin habarym, búdan bir saghat búryn sening toqalyn: «Qúday ýshin kirgiz!»- dep mening qaqpamdy kelip qaqty. Mening qatyndarym ýige kirgizgen eken, solarmen birge otyrghanyn kórdim. Meni kórgen son, kózin sýzildirip, keshe keshke mening qojamnyng ýlken qatyny qojamnyng ýy ishindegi adamdardyng aldynda maghan tili tiyip, qatty qorlady. Sening qolynda senen tәrbie alghan son, qolym jetip tendik alghansha, ýiinde qorghalata túra ma dep súraghaly keldim dedi. Qatyndarymnyng kózinshe Zeynening búl ótinishin tyndadym da, janym, sen búryn maghan qatyn bolghan adam edin, mening ýiime kelgenine kýieuing renjip jýrer desem de, onyng qamqory bolghandyghymnan, ony ýiime jolatpaymyn– dey almadym. Sondyqtan qatyndarymdy qosyp ony men jiberdi dep aityndar tapsyryp, mýptiyge jiberdim, búl әngime turaly sening oiyndy bilgenshe mýptidyng qatyndarymen birge bola túrghanyn maqúl kórdim. Alla jәrdem berse, balam, sening kesiming dúrystyqqa, әdildikke ylayyq bolar dep senemin».

Bir saghattan keyin Aqylbay mýptiyge keledi. Appaq quday qart meshitten qaytyp keledi. Aq sausaqtarymen aq saqalyn sipap, basyn qaltaqtatyp, bayaulatyp aitady:

– Balam, qatynynnfng saghat ait dep tapsyrghan isi – keshegi ýiinde bolghan uaqighadan keyin, qorlyqqa shydap, ana qatyn túrghan jerde túra almaymyn dep aitady. «Ne ol, ne men túramyn»,- deydi. Saghan ait degen, óz auzynan shyqqan sózi osy. Saghan ekeuining tandaghanyng alu kerek bolady. Az kidirip qarttyng taghy aitqany: «Saghan eskertuge mening moynyma artylghan mindet- sening toqalyng alghashqy qatynyday kóshpeli arab qyzy emes, shyn arabtyng qyzy, sondyqtan sening kózinshe ýy ishinning bir mýshesi qorlaghany ýshin, zang jýzimen talaq hat talap etuge aqysy bar. Sony aityp qart ornynan túrady da, Aqylbaydy esikke deyin shygharyp salady. – Kim biledi, jasymnyng qarttyghynyng saghan bir mәslihat bergizetúghyn jóni bar shyghar. Túz-dәmi jarasyp otasa almaghan eki qatyndy ústaghannan shyraqdanmen qatar myltyq dәrisin ýiine saqtaghan kóp artyq.

Aqylbay odan shyghyp Seyt Ábdildanykine bet qoyady, ol óz túsynan aitady:

– Balam, sening ýlken qatynyng qyzghanshaqtyghyn ishine saqtay almaytynyn,
keshe keshke toqalyndy shyn qorlaghanyn ózing de bilesing ghoy, sondyqtan onday qorlyqty estip otyratyn jerge toqalynnyng bara almaytyny saghan aidan da jaryq bolu kerek. Zeyne sharighat jolynda jәne sonylyq erejesimen әdep kórip ósken әiel, sondyqtan sening toqalyng kýndesi kórgensiz әielshe ózin-ózi ústay almay, beypil auyzdyq kórsetkenin kótere almaydy.

Búl әiel mening qarauymda, mening panamda bolghanyn esker, jazalasa, senin  ýiinde jýrgende jazyqsyz renjigenin ózim de kótere almaymyn. Seyt Ábdilda osyny aityp, aiqyn kezderine qabaghyn qarsy japty. Aqylbay ensesi týsip, ilgeri  basqan ayaghy keyin ketip, ýiine qaytty.

– Týski tamaq kezinde Aqylbay ýiine kelmeydi. Ol tamaqty oilamaydy, ash emes qoy. Ol Mauyr shayhanasynda otyryp shylymdy shylymgha qospay, araqty araqqa qospay birinen song birin simirude. Ol osy shayhananyng ishindegi kórikti nәrselerdi óte tamashalaghan adam ispetti. Meshit ýlgiles múnara shygharyp, sarja osynday әinek ornatyp, qamystan jasalghan keng qapasta otyrghan búlbúldy da qyzyq kóredi. Jyly jaqtyng qolgha ýiretken sholaq qúiryq, tórt ayaqtyda qoyy da oghan jat kórinedi. Qúrannyng ayatyn oiyp jazghan jabayy aghash taqtay da onyng kózin tartady. Til-súqtan saqtaugha, kók syrly qabyrghagha josamen jazghan tylsym da oghan tansyq kórinedi. Ótken-ketkenge qonaq bol dep, qol bylghau isharasyn kórsetuge salynghan ógiz qany týstes sonau  qol da keremet tәrizdenedi. Kýndiz ol Kent kemesine baryp, jezdesi Maqylyppen ekeui qaqpa týbinde otyryp úzaq kenesedi, sodan keyin qazynyng kemesine qaray bet qoyady.

* * *

Dәmeli azap týnin arpalysyp ótkizdi, onyng ornyn jylyday kýn basty. Endi ne bolar eken? Kýndesting qashyp ketkenin ol biledi, ol kesheden beri kýieuin de kórgen joq, qayynbiykeleri sәskege deyin  qarasyn kórsetken joq. Aynaladaghy әlem moladay anyrap adyra qalghan tәrizdenedi, jany da adyra bir ýngir. Beyne bir bezgek soghyp ketkendey  qúlaghy shyn-shyn, kóz aldyndaghynyng bәri saghymday búldyraydy.

Úiqy iyektep otyrmaghanyna kózin jetkizgeli kishkene qyzyn tizesine otyrghyzady, ýzik-ýzik sýiedi. Fatimasy «taghy,taghy» dey beredi, deydi de balausa mamyq sausaqayymen anasynyng betin ayalaydy. Balapanynyng әsheyin aighaylap, tәtti sýigeni Dәmelini azyraq tynyshtandyrady, talmaulap, talyqsyp aqyryn jylaghany endi oghan sherli tynyshtyq tәrizdenedi, endi kózining jasy qúrghaydy.

– Ei, meyirimdi jasaghan, osynyng bәrin jaylay gór, bәrin de úmytugha, taghdyryma kónuge quat bere gór, búdan bylay jalghyz ghana balama bola ómir sýrgize gór! – dep tileydi, tileydi de balasyn qúshaqtaydy, erkeletedi, terbetedi. Kýnning kólbek shuaghy bólmege týsedi, úzarady, az-azdap joghary kóteriledi. Ol endi jyly, altyn núrymen qaly kilem ýstindegi jalanash-jalpy otyrghan ana men balasyn… orap, aq perishtedey kýtedi.

– Oi, sinlim-ay! Túr, jýreyik! – deydi de Sara úzyn qaptaldy Dәmelige kiygizedi. Bir jaghynan Jәmiylә túryp:

– Men qyzynnyng qasynda bola túrayyn, keshikpey kelesinder ghoy, ol tekke oralghy bolar, – deydi. Sara men Dәmeli ketedi.

– Oi, jasaghan-ay! Bәri de jaylanady, bilem, jalghyz-aq tiling tiygizgening ýshin, mening oiymsha, keshirim súraghanyng dúrys qoy deymin. Kisi óz qylyghy jón bop túrsa da, esh uaqytta úrsu kerek emes, – dep Sara  ýiretedi. Dәmeli bú sózdi dúrys kóredi. Sonda da ózining kýndesinen, Zeyneden kishireyip, keshirim súrau…

– Ol әlde sonsha asqaqtay da bermes, Zeyneni aitam, ol ózi óte júghymdy, elpildek adam ghoy. Sen qyzghanshaq bolma, búghan sening moyyndaghanyng tәuir bolar edi. Tek myna bir jerin, sen osy qyzghanuyndy qoya alasyng ba?!

Dәmeli qolyn jýregine basady, sóitedi de sybyrlap:

– Apam-ay, bayqap kóreyik, bar kýshimdi salyp, tyrysyp baghayyn. Búdan bylay tek bóbegim Fatima ýshin ómir sýruge ózimdi kóndirip kóreyin. Óitkeni kórmeysing be? – dep kele jatyp, sózin dym qoyady, óitkeni aldynan kensening esigi ashylady.

* * *

Qazy – keng jauyryn, qaba saqal, suyq kóz kisi:

– Dәmeli Mәzen qyzy, Seyt Mansúrúly Aqylbay zayyby!

Dәmeli qorshauly sharbaqshagha jaqyndaydy. Qazy qaghaz aqtarady. Dәmeli basyn búryp, kózine Aqylbay men Zeyne týser me eken dep izdeydi. Qaraydy da, qazir búl zal ýide hatshy men shymqanghan eki әielden ózge jan joghyna kózi jetedi. Sara tysqa shyghyp ketse kerek, óitkeni anau býrkengen eki әielding kiyimi oghan úqsamaydy, búl qalay?

– Mine, sizding qaghazynyz, mazmúnyn tyndap, mәnisin úghynyz, – dep qazy qaghazyn oqidy:

– Zorlardyng zory Allagha shýkir! Bar kýsh sonda! Onyng әmirinsiz esh nәrsebolmaq emes! Bizge Delis shәhәrining notariusyna, (Alla ózi saqtaghay) bizding shәhәrimizdegi sottyng mýshesi  seyt Mansúrúly Aqylbay degen jas jigit býgin kelip mәlim etti. Birinshi, Tirilt shәhәrinen shyqqan alghashqy qatyny Mәzen qyzy Dәmelige bir jola talaq hat berem dep; ekinshi, ol qatyndy alarda bergen qalynyn qaytyp alugha púrsaty bolsa da Dәmeli Mәzenqyzyna qaldyrdym dep; ýshinshi, ol ekeuining nekesinen payda bolghan qyzdy jergilikti jerding oghan bergen púrsaty boyynsha, ózim alamyn dep. Ol Aqylbay zandy ornyna keltiru ýshin, bizge osy akti qaghazdy jasaugha tapsyrdy.

Sodan keyin akti órnekteri oqylady, biraq Dәmeli endi ózge nәrseni tynday almaydy. Ol jyghylyp ketem be dep, eki qolymen sharbaqtan ústay aldy. Shoqparmen salyp ketkendey miyna birdene zyrq etti. Qazy ýsteldi taghy bir qaghyp qalyp:

– Men sizge taghy qayta aitamyn, sizdi alyp qaytugha tughan-tuysqandarynyz kelgenshe, әzir mýpty әziretting ýiinde bola túrasyz, – dedi.

Ýshinshi tarau

TIRILT

Dәmelini alyp qaytugha Mәzen atynan bayaghy Mústafa keldi.Dәmeli kólenkedey elbektep sonynan ere bergennen basqa, esirik ýiqyday ótken, alys joldyng eshnәrsesin esine almady. Eng alghash onyng jadynda qalghan nәrse – Mәzenning qorasyna kelgeni, ony da ayandap kele jatqan eki qashyrdyng birinen song biri tóbege úrghanday túra qalghannan, Mústafanyng dýrs etip jerge týskeninen bildi. Mәzen jalma-jan Mústafanyng janyna kelip:

– Talaq hat qayda? – dep súrady. Mústafa borangha baratynday qabattap kiygen basyndaghy ýsh lypasyn sheship, kónzyn aqtaryp, bir mezette tórt býkteuli qaghazdy suyryp aldy da Mәzenge berdi. Mústafa taqiya-bórikterin qaytadan ornalastyryp, sәldesin týzetip jatqanda, Mәzen qaghazdyng býktesinin jazyp, qabaghyn týiip, syqbyrtyp qarap ótti de júlyp alghanday:

– Mine, keremet! Ol qalyndy qayta daulamapty ghoy! Uay, búl Aqylbay netken aqymaq! – dedi shattana. Sóitti de qaghazdy kókke kóterip, bir alaqanymen jýregin basyp:

– Qúday shyn zor ghoy! – degen sózdi qosty. Sodan keyin Dәmelige qarap, júmsaq tilmen:

– O, qyzym, ýiine kire ber, – dedi.

* * *

IYә, anasy Inkәr tipti ózgeripti, jiyrma jyl búryn qartayypty. Ras, әli bayaghy momaqan kózinin, qayyrymdy auzynyng syny ketken joq, al shashy mýldem qúp-qu bolyp, beli býkireyip, qoldary dirildep ketipti… Anam bayghús! Inkәrmen qabat bәri de qartayghan ispetti. Qyzyl it beli aspangha shyghyp, qalghudan kóziN ashpaydy. Qozghaludan qalghan, súr mysyq oqta-tekte qyrshanqy qúlaqtaryn bir qalbaqtatyp, shybyngha shyrgha tartady, tóbesin… Emen bútaqtarymen japqan ýileri de irgesi shirip, shógip ketipti. Osynyng bәrinen qayghy lebi esedi, týsken japyraqtyn, airylysqan dostardyng qayghysy ósedi.

Ýsh jyl boyy Tirilt shәhәrin esine almaghanyna Dәmeli ózi de tandanady. Bir zamanda anasynyng janynda tanymal nәrselerdin, tanymal januarlardyng ortasynda uayym-qayghysyz baqytty bolghan jerin oilamaghanyna tandanady. Onda manyndaghynyng bәri quanysh edi, bәri de ony sýngshi edi, endi sonyng bәri saudyrap túrghany, qartayghany ózining úmytyp, tastap ketkendiginen bolghanday kórip, qiyalyna әldenendey búldyr oilar keledi. Meyirimdi anasynyng sualghan jaghyn qayta-qayta shópildetip sýiedi. Sodan keyin bosagha baryp, kýnshuaqqa jylynyp, aljyp jatqan itting mylja-mylja túmsyghyn qúrtymday mayda qolymen sipaydy.

Bir kýni Dәmelige amandasqaly jas kezindegi ýsh joldasy, qúrby-qúrdasy, súlu әielder keledi. Olar quana shúrqyrasyp, qayta kelgenine qútty bolsyn aitysyp, Dәmelini qúshaqtasyp, mәz-mәiram bolady. Alys jerdegi Delis shәhәrining jayyn súrastyrady, qanday shәhәr ekenin osynsha bilgisi kelse de, suretin oiyna elestete almaydy.

Apyr-au, Dәmeli sol shәhәrde qalay ómir sýrdi eken, sol shәhәrde ne ghyp Dәmeli bireudi sýidi eken, quanyshty, japany qalaysha basynan keshirdi eken, sol shәhәrdi nesine saghynady eken. Múnyng bәri olardyng miyna da kirip shyqpaytyn bir tanghajayyp  nәrsedey bolady. Á, jóni bar, aitpaqshy, Dәmelining qyzy onda, kýieuinde qalghan eken-au. IYә, әriyne, ol endi tym auyr ghoy! Biraq ne ylaj, zang solay, kóshpeli arab әielining qaysysynyng basyna onday kýnder tumaydy. Sodan keyin әrqaysysy osy ýsh jyldyng ishinde bastan keshken kýnderin jyr qylady. Ýsheui de osy auyldyng ózinde kýieuge berilipti.

Múnkey – qojanyng balasy Mәulitke, kәdimgi púshyq Mәulitke satylypty. Múnkey oghan tiymeymin dep qarysypty. O týgili, әkesi de qojagha: «Balannyng derti bar, túla boyynda sau jeri joq, qyzymdy bere almaymyn», –depti. Biraq sony estigen son, qoja qalynnan artyq taghy jiyrma dilda qosypty, sonymen Múnkeyding әkesi kónuge tayanyp qalypty, óitkeni Múnkeyge rbúdan artyq qalyng tóleytin kim bolat deysin, ayaghy ne boldy deseniz, Múnkey oghan tittey de ókinbeydi. Mәulitting kózinen tómengi jeri oramalmen tartuly jýredi, ol qatynyna onsha júmys ta qaldyrmaydy, úryp-soghuy da aiyna birden jii bolmaydy.

Al Kýnikey bir emes, eki ret satylypty. Onyng alghashqy eri ishannyng manyndaghy bir bilikti molda adam eken. Qoljazbany kóshiruge jarasyn dep, ol Kýnikeyge hat tanytypty jәne de qol iske ýiretip, Kýnikeyding toqyghan, iyirgen, kestelegen búiymdaryn satyp kýn kóretin bolypty, onyng ajaly ishannan bolypty. Kýnikey taghy satylypty.

Al, Mәriyam Dәmelishilep kýieuinen jana aiyrylyp kelip otyrghany sol eken. Kýieui kórkem Mansúr óte qayyrymdy, óte júmsaq adam eken. Mәriyamdy mandaygha shertpepti. Ol juyrda azaz shәhәrine strajnik bolyp saylanyp, Mәriyamdy birge alyp ketpekshi bolghan eken. Biraq neke qaghazda Mәriyamdy búl jerden alyp ketuge jol joq eken. …

Býlik

Taqyrashtyng kofehanasyn baldyrghanday mayysqan symbatty jetkinshek basqarady. Búl baladan musuak iyisi anqidy, qashan kórseng de jymiyp túrady. Ony júrt «Omar әziz» dep ataydy (Sýikimdi Omar degeni ghoy). Qúdalyq toyynan ýsh kýn ótken son, erteng Dәmeli qoragha shyghyp kele jatsa, qarsy aldynan ayaghyn apyranday basyp Omar әziz shyghady: — Assalaumaghaleykum, bay! – dep bala dauysy sanqyldap, Taqyrashqa sәlem beredi. Janghaq aghashynyng tamyrymen tisin tazalap  bolady da, baygha qarap:

– Endi sen jana qatyn alghannan keyin ýy ishining júmysyn soghan artarsyng dep oilaymyn. Sen meni kofehana qyzmetine ghana jaldasang da, kempiring Bәtim ketkeli beri, qara júmysty mening moynyma artyp jýrsin. Áli de meni solay júmsamaqsyng ba? Endi aitshy, – deydi. Taqyrash qarnyn sipap:

– Onyng ras! Men seni kofehanagha bola jaldagham, – deydi. Janaghy ózi shyqqan ýy jaghyna qarap.

– A, qatyn, beri kel, – dep dauystaydy, Dәmeli keledi. Taqyrash onyng ana jaq búryshynda túrghan eki ýlken qúmyrany núsqap:

– Ana ekeuin qolyna al da, tezirek su әkel – deydi. Ol eki qúmyra tipti ýlken, biyiktigi tizeden asady, býiirli, erneuli, eki qúlaqty. Dәmeli olardy qúlaghynan kóterip, belin jóke jippen buynyp, ýndemey qoradan shyghyp ketti. Eki jaghy o jer, bý jeri qúlaghan, tas búirat, onyng әr jerinde qadau-qadau teke saqal alua, tikendi qaqttýs, tas búiratty jaryp ótetin kýngirlegen tastaq jam jolmen búlaqqa qaray Dәmeli yldigha qúlap keledi. Dәmeli búlaqtan eki qúmyrasyn toltyryp alady, biraq kótereyin dese, zildey jәne múnday auyr jýkti kóteruden de tosansyp qalypty.

Dәmeli jolgha shyghady, aighay órding qiyatas, tar soqpaghymen Dәmeli myqshyndap órmeleydi, jýz adym jýrdi  me, jýrmedi me, tamauratyp, bulyghyp kete jazdaydy, әlsin-әlsin toqtamasa, myzghyta alar emes! Ol taghy jýredi, qúmyranyng salmaghymen qayqalaqtap, eki sany qayqiyp úiyp qalady.

Jalang ayaghyna tas kirip kete me dep, aqyryn eptep basyp, mityqtap jýrip keledi. Ayaghynyng astyndaghy uaq tastar yldigha qaray domalaydy, alasa shattyng arasymen búrandaghan tar soqpaq aspangha shyghyp órlep barady, ketip barady. Shyghysymen sheke qyzdyrghan, tanghy kýnning kelbek shuaghy kózine shaghylysyp, ol kele jatyr. Eki jaghyndaghy baulardyng ishinde qalyng japyraqty aghashtyng kólbeng qaqqan sayasynda otyryp, erkekter әngime shertip, hosh iyisti shylym tartysady.

Tilsiz, ýnsiz, dymy qúryp, eki iyghynan dem alyp, ol jýrip keledi. Jogharyda, dóng basynda kýn sәulesine shaghylysqan, – shәhәrge jetem dep, ol ózeurey órmelep keledi. Áli keledi, әli keledi, Dәmeli ómiri búl shәhәrge ózin jete almastay kóredi.

Áytkenmen qaqtús sharbaghy, mineki, artta qalyp barady. Tar kóshemen jýrip kelip, keng alangha shyqqanda kofehana aldynda taghy bir dem alady. Bosaghada túrghan Taqyrash Omar әzizding әldebir sózine narazy bolghan kisishe tyrjiyp tyndaydy. Dәmeli tәltirektep, óldim-taldym degende esigining aldyna jetedi. Jýregi lýpildep, kózi qarauytyp… qúmyrasyn… qúmyrasyn jerge qoya almay, jyghylyp ketem be dep qorqyp, qaltyraqtap biraz toqtap qalady. Qúmyrany tónkerip almay, sanynan syrghytyp týsiruge shamasy jeter-jetpesin Dәmeli bile almaydy. Sóitedi de kómekke Omardy shaqyrady.

Omar ony estimeydi, Dәmelining ekinshi shaqyrghanyna Taqyrash shoshqasha qorq etip, boqtap jauap beredi. Sodan keyin Dәmeli әli kelgenshe eptep óte saqtanyp, qúmyrany kótergen jibin sheshe bastaydy. Biraq Dәmelining әli jetpeydi, qoldary qalt-qúlt etedi jәne búrynghyday múndaygha iykemi de kelmeydi. Qúmyra qatty syrghyp, jerge baryp kýldip ete týsip, kýlparshasy shyghady. Suy shalp etip, kofehananyng esigine deyin shashyrap, kól-kósir qylady. Omar men Taqyrash pyshaq keskendey sózderin qoya qoyady.

– Oi, aqymaq! Esek! Qanshyq! Qanshyqtyng balasy! – dep Taqyrash

Dәmelining jer-jebirine jete bastaydy. Boqtaydy da, bet-auzy týtin bop ketip, Dәmelige túra úmtylady. Dәmeli bir adymday sheginip ketedi. Biraq bayy qolynan shap berip, ózine qarata tartyp alyp, jýndi baran qolymen pәrmeninshe siltep, jaqtan berip-berip jiberedi. Shapalaqtyng dauysy kóshening ana basyndaghy júrtqa estiledi. Dәmelining túshy eti ashy tayaqty túnghysh tatqany osy. Mәzen úrmaq túrsyn, aqyrmay-aq qúrday jorghalatushy edi. Aqylbay shәhәr  adamy ghoy… Qatyn sabamaytyn. Dәmeli jan dәrmen kýii dýkenshining juan qolynan júlqyna bosanyp, jan úshyryp ýkidey úshyp, alannan asa qashady. Mynasy tym orasan ghoy! Ol endi әkesine baryp shaqpaqshy, bayyna-renish jariyalamaqshy. On minutta may aghashty sharbaqtan ótip, kele anasynyng aljyghan qúshaghyna qúlap, solqyldap jylap, kórgen qorlyghyn sóileydi.

–Inkәr basyn shayqap, balasyn júbatady. Mәzen tang namazyn oqyghannan keyin әlpi aghashynyng týbinde otyryp qalghan edi, býgin kýn anyzaq, aptap bolatyn týri bar, sondyqtan ol sәskelik tamaqqa deyin kólenkede jatyp qalatyn bolar… Onyng mazasyn alu taghy qolaysyz. O týgili ýige kelgennen keyin kýieuining ýstinen qyzy  shaghym ghyp kelgenine әlde ne derin kim biledi? Reti kelse, búl úrysty Mәzen bilmey túryp, jayghastyrghan dúrys bolar edi.

Ol kelgenshe kózing jasyn qúrghatyp, ne bolaryn qabyrghana kenesip kór dep, Inkәr qyzyna aqyl aitady.  Sóitedi de, jerde jatqan japyraqty shybynnan jasqaugha qolyna alady, býktendep ornynan túryp, dәlshe býktelip, shaghyl kýnning astynda shәhәrding tastaq kóshesimen enkendep órmeley bastaydy.

Sorlynyng keybir quaty bar, qara terge shomylyp, Taqyrashtyng dýkenine әreng jetedi. Jýregi dýrsil qaghady, kózin túman basady.

Taqyrash dýkeninde jastyq shyntaqtap jantayyp shybyn qaghyp jatyp, qayyn enesining aitqan aqylyn, ótinishin «betim-auyn», «oybay-auyn», «masqarasyn» tyndaydy. Tyndap bolyp, aqyrynda aitqan sózi:

– IYә, enem! Jaqsy aitasyn, sening búl júmysqa kiriskenin әlde dúrys ta shyghar. Biraq qyzyndy men bayynnan satyp aldym ghoy, maghan mýddeli sózi bolsa, ózi de aitady. Odan da typ-tynysh ýiine qaytyp, sharuandy qyl, meni de sharualyqtan qaldyrma!

Kýn ysy bastaydy. Mәzen man-mang basyp ýiine qaytady. Kishkene qabaqtan ótken son, bir bosaghadan qyzyn kóredi. Dәmeli әkesine taman tayanady.

– Áke, saghan aitatyn bir aryzym bar.

Mәzen kerege kóz oramalmen mandayyn sýrtip:

– Qazir, – deydi. Ol ýiine kirip, shy ýstine otyryp, ýn-týn joq Inkәrding aldyna qoyghan shelpegin, jemisin, airanyn iship-jeuge kirisedi. Mәzen tamaqty baptanyp, bipazdanyp jeytin adam, juyrda bitiretin týri joq. Dәmeli búryshta otyryp, әkesining shaynaghanyna qaraydy. Aqyrynda Mәzen shelpekti, jemisti, airandy әbden attandyryp bolyp, endi kofe-shayyn qúiyp, bylay qoyyp, qaltasynan mýiiz shaqshasyn alyp, Dәmelige ishara qylady.

Sol kezde qoradan Mәzendi shaqyrghan dauys shyghady. Búl kәdimgi Omar әzizding balday tәtti tanymal dauysy, Mәzen balany ýige kir dep shaqyrady.

– Balam, saghan ne kerek? – Dәmeli jalma-jan ornynan týregelip qaranghy búryshqa jóneldi. Omar jerge tayanghan tayaghyna sýienip әdetinshe jymiyp túryp aitady:

– Mәzen sopy, men saghan Taqyrash qojam jiberip edi, ol saghan habar qyl dep edi,  eger qyzyn dereu qaytarmaytyn bolsa, býgin keshke qyzyna moldanyng aldynda talaq hat berem de, jiyrma tórt saghattyng ishinde bergen qalynymdy qayta tóletemin deydi. Mine, onyng ant iship aitqan sózi osy! Ne dep jauap qayyratynyng ózing bilesin, qyzyndy qaytaratyn bolsan, menen qaldyrmay qosyp jiberesin.

Mәzen aptyqpaydy, saspaydy, tamaghyn iship bolyp, oyly shaqshasyn qaltasyna salghannan keyin, balagha qarap:

– Bayyna tiyisti nәrseni alyp qaytuyna jol bos. Onyng tilegi jolgha da, zangha da syiymdy. Tilegin aitty, bolghany ghoy.

Omar әziz shәhәrge qaytyp kele jatyr. Iyghyna salghan shoqpar tayaghyn seltendetip, arabtyng mayda qonyr әnin ysqyryp, artyna qaramastan, asyqpay dónge shyghyp bara jatyr. Onyng artynan eki qoly salbyrap, moynyna su ketip, kózi qydyryp Dәmeli kele jatyr. Kórmeyin degen ýiine tayaqpen qorqytyp ony eriksiz әkele jatyr.

IV

JUASYGhAN KÓNDIKKEN

Endi bir rette Dәmeli әngimege aldanyp otyryp, iynesin syndyryp alghanda, Taqyrash kesekpen úrady. Dәmeli ornynan úshyp týregelip, beti-kózin qaptaghan topyraqty silkip, qabaghyn sýrtedi.

Taqyrash:

– Jalqausyn, salaqsyn, olaqsyn, – dep taghy úrsady. Biraq bú joly Dәmeli mәz ókpelemeydi. Nesine ókpelesin, kimge shaqsyn?

Ákesining ýiine qashqannan bylay Taqyrash ishine qan qatyp, kektenip túrsa – ayaqqa, otyrsa basqa úryp degendey, qityqtan sityq tauyp, kýn kórsetpeydi. Sóitip jýrip, Bir kýni kórshi Qojagha sezbesten bylay әngime qylady:

– Rasynda, men qatyngha tym júmsaq adammyn. Múny Bәtim de beker demeydi.

Biraq jalghanda erinshek әielmen janym ósh, kezi kelgende, onday әielding bas asaulyghyn qaghyp alyp, juasytyp qoyghandy sýiemin. Onda Qoja túryp:

– Ol sening óz erking ghoy. Sharighatta «Qatyndy óltirgennen ózge ne qylam dese de erding әmirinde» deydi ghoy, – dep jóndep qoyady.

Mәzen keyde Shәhәrge kelip, ketip jýretin, bir kýni Taqyrashtikine kelse, qyzy qasynda, eki-ýsh kórshi әiel bar, at diyirmenge jegilip, ainaldyryp jýr. Mәzen kózin qysynqyrap qyzyna qaraghan boldy. Qyzynyng ýstinde mәz kiyim de joq, jalanashqa jaqyn. Diyirmenning kóldenen aghashynan qarysyp ústa enkeyip, entigip, tiltirektep, mandayynan ter búrshaqtay domalap, diyirmendi ainaldyryp, әkesining aldyna alty qabat ótti. Ákesi múrnyna nasybayyn baptap atyp, Taqyrashpen sóilese berdi.

Qapaly, mezi qatty qys keldi. Aghash bastaryn aq qar basty. Keyde janbyr da jauyp qoyady. Týnkening shólmekterin, qaqtústyng bútaqtaryn saldyrlata kýldirlete jauatyn qaq tóbeden týsken salmaqty qong jauyn. Keyde kýnning kýngirt sәulesi jarylghan búlttyng arasynan tildey bop tesip ótip, arnany basqan qara túmandy búrghylaydy da laysang dalanyn, tasyghan ózennin, sabalaq ormannyng ýstine kelip týsedi. Keyde oida, qyrda, auylda, dalada, әli kýn jayghan múz sәuleni shymyldyqpen oqys jarq etip, samaladay jarq bola qalady, so kezde bәri de zamat aq túmangha kómiledi, ol túmannyng ishinde qarandaghan qoraz da, it te jan shoshyrlyq әidik zor aiuan bolyp kórinedi. Múnday kýnderde ýiden shyqqan adamnyng juyrda jón tauyp, qayta qoyy ekitalay.

Sondyqtan sorly Inkәrding kóniling súray barghan Dәmeli eki-ýsh ret týsten keyingi uaqyttyng bәrin sonda ótkizip jýrdi. Inkәrding kýn asqan sayyn jóteli ústap, keudesi qúryp barady, qaytsin barmay…

Songhy joly baydyn týski tamaghy merzimdi uaghynda dayar bola almady, sondyqtan Taqyrash qatynyna:

– Menen biyliksiz sheshene baryp, joghalyp otyryp alghandy múnan bylay kózime kórsetpe, – dep qoydy.

Kóktem basynda Mústafa keldi. Enesining syrqaty zildi degendi estip, kópten kórmegen qyzy Kemeldi birge ala keldi.

– Onyng auyruy jaman deydi. Sonyng ýshin qatynymdy biraz kýnge deyin, bir jayly bolghansha qaldyra túrmaqpyn, – dedi Mústafa Taqyrashqa. Osy sózderdi aitqan kezde qapyda Dәmeli kirip kelip, qúp-qu bolyp ketedi, ony bayqay qoyyp sasqalaqtap:

– Osy júma bitkenshe, – degen sózdi qosady. Sóitedi de «Ayauly jigit» sózining betin kýnning suyqtyghyna, eginning shyghymyna, qatyn alamyn dep jatqan kórshisine, ósip, ólgen maldargha búrady. Áyelge uayym-qayghy týsirmeyin dep, Mústafanyng búlaysha jaltarghanyna týsine qoyyp, Taqyrash: «soghan nesine mәimenkelep otyr?», – degen kisishe, jaratpay, iyghyn qúnystyrady.

Alayda Inkәrdә baryp kýtuge Taqyrash ta qatynyna rúqsat etedi. Biraq eginning otaghyn jaldaghan qatyndardyng ishinde Dәmeli de bar ghoy, Dәmelining sheshesine sol júmysty bitirmey baruyna bolmaydy. Jaldanghan әielderdi basqaratyn Kýnikeyding bayy – diqanshy Jýsip. Osy júmystyng tez bituine ol jauapty. Eginning aram shópterin (otaghyn) tezirek júlyp bitiru kerek.

Birneshe kýn ótken song belderinde qystyruly shoty, kemzelining ishinde dorbasy, iyghynan asyra salbyratqan balshyq qúmyralary bar on eki әiel auyldan júmysqa shyghady. Olar alannan ótken kezde Bәtim kempir bosaghadaghy ornynan túryp, qaqtús aghashyna deyin qangharaqtap barady, barady da qaltyldaq qolyn mandayyna qoyyp, kýnnen tasalanyp, kýnshuaqta egin basyna júmys qylghaly bara jatqan bir top jas әielderge múnaya qarap túryp qalady.

Biyl egin tym seldir. Astyqtyng denin dauyl úshyryp әketken. Endigi qalghanyn ondap, baghyp-qaqpasa bolmaydy. Jýsip júmysyna tym-aq tyqaq. Áyelder qúmyralaryn aghashtyng bútaghyna ilip qoya sala, eginning býiirinen qaz-qatar túra qalady. Jýsip әielderding artyna týsip, ógiz aidaghan kisidey qolyn shapalaqtap, olay qyl, búlay et dep júmsap, búiyryp, ónege aitady. Áyelder moyyndaryn, jalanash qoldaryn ystyq kýnge kýidirip, doghasha iyilip, ong qolyndaghy shottarymen aram shópterdi qazyp, sol qoldarymen júlyp, mimyrttap júmysqa kirisedi. Oqta-tekte bastyghy olardy qatarlastyryp, birin maqtap, birin boqtap, shoqparmen sermep, juan dauysymen bajyldap, dalany basyna kóteredi.

Auylgha kelgen son, Dәmelige Omar әziz: «Ákeng shaqyrady»,-deydi. Dәmeli ýreyi úshyp Mәzendikine jýgiredi. Qorada tolghan júrt, tamsanysqan dybys. Dәmeli anqiyp jatqan esikke úmtylady, ýiding qaq tórinde qonyrsyq shyraq týbinde kebindey appaq, mýlәiim jýzin kóredi.

Tanerten qimylsyz, ýnsiz-aq shapandy adamdar toptanyp, qora aldynda kýtip túr. Auyldyng әielderi top top bolyp, ólik shyqqan ýige aghylady, esikten qalay kirdi, solay ókirgen siyrday azan-qazan bolady.

Ólik endi qoranyng ortasynda – kilem ýstinde. Ólikting eki jaghynda Kemel men Dәmeli aqyryn jylap otyr.

Biraz kýn ótkende Dәmeli ekinshi ret ana bolatynyna kózi jetedi. Dәmelige zor qayghy… «It etinen jek kóretin zorlyqshyl aiuangha bala tauyp bergenim be?» – degen oy kýnnen-kýnge janyn jegidey jep, shydatpay barady. Bir  kýni búlaq basynda bir kempirlerge jolyghyp, múnday kýige týsken adamgha myng da bir daua bolatyn shópter bar ekenin biledi.

Ýsh kýn ótkennen keyin, Dәmeli qatty auyrady. Auyrardyng aldynda Dәmeli atyshuly shópti ishkening auyldyng sýirendegen ósekshi qatyndary ne ghyp bilmey túrsyn. Múny estigennen keyin, Taqyrash ornynan úshyp týregelip, Mәzen qaydasyng dep jóneledi, kele aiqaydy salyp:

– Qúday aqyna, men qatyn satyp aldym dep jýrsem, sen maghan jútqysh satqan ekensing ghoy! – dep dýrse qoya beredi. Mәzen jayymen nasybayyn alaqanyna salyp, uqalap biraz otyrghan sogh, aspay-saspay, salauattana sóilep, júmystyng mәnisin úghyndyr dep úsynady.

– Ne úghyndyratyny bar, ol menen buaz bolghan edi, sol balasyn týsirmek bolyp, dәri iship jatqany emes pe? Múramdy iyesiz qaldyram dep, – degen kezde ashu kernep ketedi. – Mәzen, mine, qúday, mine, payghambar. Sopy atanghan basynmen osynday perini tughyzarmysyn. Zәude balasyn týsirdi bar ghoy, sharighat boyynsha, barlyq kórgen ziyanymdy sening moynyna artatynyma, olda, әpkel qolyndy.

Mәzen saqalyn júmsaq sipap kýbirlenkirep aitady:

– Oi, «mes qaryn» atanghan Taqyrash! Sol sening aitqan sharighatynda búlay dep aitylmaghany bolar. Bile bilsen, sen ýide joq bolyp, qatynyng mening qolymda qalghan bolsa, ras, sen menen barlyq shyghynyndy daulaytyn jónin bar. Olay emes, qatynyng óz qolynda ghoy, olay bolsa qatynyndy baghyp-qaghu mindeti óz moynynda. Demek, ózing ghana jauaptysyn!

Taqyrash ashu ýstinde sharighattyng búl jerin oilay almay qalghan eken, sondyqtan moyyndap, basyn túqyrtady. Mәzen jymyng qaghady.

– Sen tútqiyldan kelip, aty-jóni joq shaptyghyp, qyzymdy betime salyq  qylghanyna, onyng ýstine sózing tym ospadar shyqqanyna qaraghanda Dәmelini ústay bilmey, aqymaq bolghan ekensing dep, men de óz túsymnan saghan tike aitamyn. – Sony aitqanda, kebeje qaryn dýkenshi Mәzenge jalt  qaraydy.  Mәzen shaqshasyn tyrnaghymen tyrs-tyrs qaghyp, sózin taghy qozghaydy.

– Men saghan múnymdy dәlelmen kórseteyin, bas ýilerde qatynnyng mindeti ne ekenin bildirip qonggha, bayynyng paydasyn kórsetuge, baqyryp shaqyrmay-aq, qabaqpen qimyldatyp qoigha bayy kóp bolsa bir-aq júma ketiredi, odan artyq emes. Mysaly, Inkәr osylay bolghan. Sen qatyn alghaly bir jyl bolyp barady, sonda da sen әli kýnge qatynynnyng shataghynan arylmay, atana kelip otyrghanyn! Sony aitady da, Mәzen enjarlanyp, ornynan túryp, eki alaqanyn bir-birine ýikep túryp:

– Endi qayt ýiine, Dәmelige oiyna kelgenindi istey ber! Men osy saghan satqanmyn, sen tólerindi tólegesin. Áruim óz sharuasyn ózinshe isteydi. «Ne eksen, sony orasyn», – deydi.

Dәmelining dәrisi qayter eken desipp, abysyn-ajyndar kóp sóilesse de, anasy da, mynasy da dәrigersip, sәuegeylik qylsa da, bir sózge baylap-matay almady. «Biz kidirmey-aq der kezinde ýshkirdik, dәrining uyty balanyng boyyna taraghanday bolghan joq», – dep, kórip kelgen kisishe, ýsh qatyn jenistik bermeydi. Endi tórteui «Bala udy iship qoydy, anyq belgisin berip otyr sonymen ýshkirgendering týk te bolmaydy», – dep daulasady.

…Qatyndardyng týri mynau bolghanyn kórip,  Taqyrash allanyng jәrdemine tayanady da, ýlken balasyn dereu ishangha jiberedi. Keshikpey-aq balasy  tórt dildagha ýsh túmar alyp keledi. Túmarlardy jalma-jan nauqastyng moynyna, ishine, belbeuine taghady. Al súp-súr úzyntúra seyt Qadyr Dәmelining bosaghasyna kelip, tapjylmay túryp «Yasyndy» saulatady. Sodan keyin qolyn sozyp, jarty dildә alady da jónine tartady.

Mine, tórt jarym dilda shyqty. Taqyrash balasyn týsirem dep osynsha shyghyngha batyrghan jútqysh qatynyn shylbyrdy ala-sala shypyldatqysy keledi. Anyghynda, býgin qúdaydyng qyrsyqtyrghan kýni boldy. Shyghyn ishine jaryp barady. Múrtyn júlqylap, kýnkildegennen basqa qolynan keleri joq. Óitkeni ishindegi balasyna jazym bolmasyn dep,  bú jauyzdy úrugha da qoly bata almaydy.

Alayda azdan song Taqyrash tynym alady, óitkeni basyn shayqatqanday bir oy týsedi ras, qúday jar bolyp, bú jolghy qaterden Dәmeli aman bolyp otyr. Biraq endigi de taghy da bir dәri iship qoysa kim biledi, balasy týsip qalar. Sondyqtan endi Dәmelini ýide de, týzde de andytyp qon kerek.

Aldymen, ýiding ishin ondap túryp tintu kerek, kim biledi, o kәpirding qay qaltarysqa dәri saqtap qoymasyn. Sodan keyin Dәmelining jasau salghan kiltti eki әbdirasyn bir jaqqa kózin jong kerek. Dәmeli oghan qarsy bola almaydy, nege desen, zannyng aituy: «әiel ýstine kiyip jýrgen kiyimnen ózgeni biyley almaydy» ghoy. Sodan song Dәmelini ýiden shygharmau kerek, shyqsa, bayynyn  úryqsatymen shyghatyn bolsyn.

Aqyr ayaghynda ýiden shyqqanda eki-aq jerge baratyn, eki-aq júmysty isteytin qylu kerek. Su mindeti onyng moynynda bolsyn, ýiding qasyndaghy jemis bauyndaghy júmysty ol atqarsyn. Búl jobany ýnemi kýzetpen oryndaytyn qylu kerek. Tanertengilikke Dәmeli ýy ishining qara júmysyn istep jatqanda, Omar әzizding qoly bos qoy, kofehananyng aldynda qarap otyrghannan basqa, tisin tazalaghannan basqa nemese kózin sýrmelegennen basqa ol ne bitiredi?! Sol otyrghanda ol Dәmelini baqylasyn, Dәmelining kirip-shyqqanyn ol kórip otyrady ghoy.

Andysyn, andysyn, әneugiden keyin bala týsirsem dep Dәmelining ózi de kezengen emes. Taghy da juasidy, niyeti sýimese de balaly bolam degen oigha kóndigedi. Alghashqy Fatima degen qyzyna ekiqabat bolghanda, esi-derti esen-aman bosanudy tilegen  Dәmeli ekinshi balanyng tughanyna sýiinip, óygenine kýiinerlik emes, tym-aq samarqau!

Bala jaryq dýniyege keledi. Erkek. Basy-kózi kónektey, qyzyl shaqa, óte súmpayy. Amal bar ma?! Dәmelige bú da jútynyp túrghan tәrizdi. Dәmeli oghan qarap jymiyady. Emshegin emizedi, joooq, mine, Dәmeli Taqyrashty da, Mәzendi de – bәrin de úmytyp, bir ghana bóbegin oilaytyn bolady.

Desek te ol bәrin birdey úmyta qoyghan joq, endi onyng kóz aldynan bir adamnyng beynesi ketpeydi. Ol kim deseniz, atqan tanday aq jarqyny, ýlbiregen erketayy, qarashyghy – Fatima edi. Kýnder de bir kýn kofehanagha kelgen Mústafadan Dәmeli sybyrlap qana qyzynyng ne bop jýrgening bilip ber dep súraydy.

– Qúlaghyng sal, bilip ber desen, men bilip bereyin, biraq ózinen ketip,

Aqylbaydiki bolghan qyzynnan da óz qolyndaghy Taqyrashtan tughan úlynmen aldanghanyng dúrys qoy. Beker qanyndy búzyp ne qylasyn? – deydi. Mústafanyng múnysy dúrys ekenin Dәmeli týsinedi. Auyr kýrsinedi de, kózin sýrtip, Taqyrashtan tughan balasyna taghy da eptep emshegin sorghyzady.

Taqyrash qatynyn qadaghalap baqylaydy, baqylay-baqylay balasy – balajan ananyng bauyrynda, qúday qas qylmasa, adamnyng qastyghynan  aman bolatynyna kózi jetedi, ol endi kýzetin solghyndatady. Bir jaghynda Taqyrashta maqtan da bar,  elu jasqa kelse de sazanday tórtinshi úl tapqyzghan son, ol maqtanbaghanda, kim maqtansyn? Úlyna jәne súlu dep den qonly. Endi Dәmelige jetkendey auyzdyq salyndy ghoy dep eseptep, úlyn ondap qarasyn degen oimen búrynghy ýy ishining birqatar auyr júmysyn onyng moynynan alady.

Endi Dәmeli qayda baram dese de jalghyz jýre alatyn bolady. Keyde Múnkey men Kýnikeyding esigining aldyna baryp, sýt  pisirimdey otyryp qalyp jýredi. Abysyn ajyndaryna maqtanghysy kelip, qayda barsa da qolynan balasyn týsirmeydi.

Kórshilerining әielderi Dәmeli aitpay-aq balasyn maqtay bastaydy, biraq bir kýni Dәmeli Taqyrashtyng tastaghan qatyny Bәtimning qasyna baryp otyr edi, Bәtim kenet basyn kóterip alyp, Dәmelige tikireye qarap, mynqyldap: «Ket bú jerden, ket aulaq!» – dedi. Bir kezde Dәmelining ózi de Zeynege «shyq ýiden» aitqysy kelgeni bar edi ghoy, sonysy esine týsip ketti de, ýndemey jýre berdi.

Dәmelini jaqsy kýtip, qarsy alghan, balasyn qoldan qolgha týsirmey, erkeletip, shópildetken, maqtaghan qay jerde boldy desenizshi, ol Mariyamnyng toyynda. Mariyam týneugi aittyryp jýrgen Múqatqa tiygen joq, Múqat sileusin aulap, talay týnder bas baghyp, iyek artpada otyryp, kórer tandy kózimen atqyzsa da, jyl boyynda atqany eki-aq ang boldy. Sóitip, kesisken kýnge deyin qalyngha jetkendey púldy jinay almady. Sodan song Mariyamnyng әkesi qyzyn ózge bireuge satty. Búl ózge bireu kim deseniz, Inkәrinen airylghan Mәzen edi. Sonymen, Dәmeli jayrandaghan Mariyamnyng qyzy bolyp shyqty.

Mariyam qyzynyng ýiine jii kelip túrady. Kelse, Dәmelimen ekeui qosylyp alyp, qydyryp búlaqqa barady, bau aralaydy. Bauda degen sheke qyzar, my qaynar taltýste qonyr salqyn bop túratyn samal kólenke bar.

Ekeui sol baudaghy qalyng shópting arasynda japyraqtary tógilgen anar aghashynyng sayasynda shalqasynan jatyp әngime soghyp, kógergen shynyrau kókte qalyqtap, ainalyp jýrgen qaraqúsqa kóz salady. Keyde bútanyng ekinshi jaghynan kýbirlegen dauys shyghady, әldebireu bútaqtardyng arasyn eptep ashqanda, jasyl sharbaqtyng ar jaghynan amandasqan dauys sanq etip, qúlaqqa keledi. Dәmeli әldekim dep, tanyrqap, iyghyn qysady, al aq jarqyn Mariyamnyng oiyna da kirmeydi, oghan bәri qyzyq, bәri ermek.

Eng bolmasa taghy bir emin-erkin kýlisip alugha, ógey anasy kólenkeli týkpirge qyzyn taghy alyp ketedi.

Bәtim kózin syqsityp, basyn shayqaydy. Taqyrash onyng janynan ótip bara jatqanda:

– Men barda bú kisining ýiine aramdyq kirgen emes edi, – deydi. Taqyrash tóbege úrghanday túra qalyp:

– Ne aitpaqsyn, qúday aqyna, bildirshi, – dep súraydy. Bәtim qu sýiek qolyn bau jaqqa qaray aqyryn sozyp:

– Bir kezde qatynyng ol jaqqa tek júmys qylugha barushy edi, – deydi. Taqyrash qabaghyn týksiytip, shúghyl búrylady da, shoqparyn qúshyrlana qysyp, tapal aulany jaghalap, jam jolmen yldigha týsip ketedi.

* * *

«Qúralaydyng qara kózi de sening kózindey qara emes»… Mәriyam myrs etip kýlip jiberedi. Dәmelige, onyng týrine qaraghan da joq.

– Ónsheng jynnan jaralghan! Kýnәning úyasy! – Ekeui ornynan úshyp týregelgende, qarsy aldynda Taqyrashty kóredi. Taqyrash tanauratqan kýreng qyzyl bútanyng ekinshi jaghynan asygha qashqan ayaqtyng dybysy…

– Oi, qanshyq! Ayuan! Saldaqy! Ol ashu kernep, auzynan týkirik shashady.

Onyng kózing túman basqan. Janjal shoqtaryn qúlashtap túryp Dәmelige jiberedi. Ashy aighay! Jan dauys! Dәmeli qolyna balasyn ústap otyrghan ghoy. Ol jasqana basyn jalt búrdy. Sonda balanyng qaq jarylghan basynan anasynyng omyrauyna qan saulap qoya berdi, bala óldi.

Altynshy kýn degende tanerten Tirilt  shәhәrine tergeushi keldi. Týske deyin alatyn jauaptaryn bitirip, qaghazyn jazyp bitiredi de, tergeushi qaytady, onyng artynan Qambay men Taqyrashty alyp ketedi.

ÁKESI MEN KÝIEUI

«Allagha shýkir! Dәmeli qyzymyzdyng kýieui Taqyrashqa bizden sәlem! Sodan keyin qúday taghalanyng әmirimen peshenende jazylghan saghan eki jyl abaqty bar eken, taghdyrdyn  múnysyna men de kónemin jәne basqa kómek beruge qolymnan kelmegendikten, sening kónilindi aulau ýshin jýregimning qalyng qasiretin bildiremin. Endi mening saghan habarlayyn dep otyrghanym, sen joqta múndaghy úldarynnyng yrzalyghy men qatynyndy men óz ýiime alghan edim. Sening úldaryng mening qyzymdy  endi qaytip kórgisi kelmeydi, sening aiypty bolghanyndy olar mening qyzymnan kóredi… pyshaq salyp aludan da tayynatyn emes. Biraq onday uaqigha bola qalsa, bizding aramyzgha qandy qanmen juatyn kek týser edi. Zang boyynsha, ne sening túqymyn, ne mening túqymym qúrymay ol kek tynbas edi. Ekinshi jaghynan aitsaq, Dәmeli, rasynda, saghan ylayyq qatyn emes, sen qaytqansha onalatyn týri de joq. Júmystyng jaghdayy osylay bolghan son, men saghan qazir-aq Dәmelimen airylghanyndy mәslihat etemin. Jogharyda mening kórsetken qaterli jaghdaylarymdy eske alyp, ekeuimizding sýiispenshilikpen bitimge kelgenimiz maqúl bolar dep oilaymyn. Sening úldaryna búrynghy maghan tólegen qalynnyng jarymyn qaytarsam, soghan sening de razy bolghanyng dúrys, ekeumizding túqymymyz ómiri óshtesip ketpesin degen oidy men oilasam, sen de oigha qosylarsyng dep senemin. Sonymen, shyraghym kýieu, osy júmysty qabyrghana kenesip oilap kór, óz tarazyna salyp, sen de ólshep kór. Izgi sәlemmen qayyn atang Mәzen».

Mәzenning jasyrghan bir nәrsesi bar, ol ne deseniz, Taqyrashtan aiyryp alysymen Dәmelini basqa bireuge púldap satpaqshy bolyp, saudasyn pisirip jýr edi.

Kelesi júmanyng ishinde Taqyrashtyng ýlken úly Mәzendi meshitke kelsin dep shaqyrtady. Meshitke auyl halqy týgel jinalmaq! Habardy alysymen, Mәzen shәhәrge jóneledi. Kelse, meshitting zanghar, salqyn, ala kólenke ýiinde ónsheng aqsaqaldar alqa-qotan otyr eken. Aqsaqaly da, kók saqaly da sonyng ishinde moyyndarynda tәspi, qoldary tizede, qozghalmay sýzilip otyr. Seyt Qadyrdyng aldynda jarghaq qaghaz, mýiiz dәuit, qamys qalam jatyr.

Mәzen bashmaghyn tastap, kilem ýstimen baypandap, jiylghan júrtqa taman jaqyndaydy. Sol kezde Taqyrashtyng úly Qasym da, qasynda eki inisi bar, ornynan túryp, qauymgha qaray jýgiredi. Qasym qolyndaghy qaghazyn Qojagha berip, salmaqpen sóileydi:

Mynau qazynyng kuәlәndirgen senim qaghazy, osy qaghaz boyynsha men әkemning ókilimin, – deydi. Seyt Qadyr hat-mórdi jariyalap oqidy.

– Ózimning ókildigim boyynsha, әkem Taqyrash Múqanúlynyng atynan Dәmeli Mәzen qyzyn ýsh ret talaq qyldym, ýiimnen qudym dep jariyalaymyn.

Mәzen kózin shyqshityp, qaghazgha qúlaq salady. Sol kezde Qasym túryp.

– Biraq men bes jýz dildany onyng moynyna artamyn, – degen sózdi kiristiredi. Mәzen kózi sharasynan shyghyp kete jazdaydy. Qasym sózin ayaqtatady. – Qúrmetti aqsaqaldar, sizderding aldynyzda mening jariyalaytynym: bizding ýiimizden shygharylghan Dәmeli Mәzen qyzy bizding tólegen bes jýz dildany ózi ne әkesi tólegende ghana ekinshi baygha tie alady, – deydi.

Seyt Qadyr búl júmysty qaghazdap eki jaghyna qol qoyghyzady. Mәzen jiylghan júrtqa bas iyip, qazdandap, qayqiyp, ýiine qaytady.

Mәriyam, sinlisi ýsheui qoranyng ishinde otyr eken, Mәzen qyzyn qasyna shaqyryp alyp aitady:

– Men seni eki ret kýieuge berdim, biri jas, biri kәri kýieu. Alghashqy kýieuing kórkem, songhy kýieuing súmpayy boldy. Sen búl kýieulerinning birde-birimen otasa almadyn. Endi, mine, songhy bayyng taghy talaq qylyp otyr. Onyng ýstine búl bayyng qalynmen basyndy baylap qoydy. Endi búdan bylay sening júmysyna kirisem dep tilenshi bolyp, moynyma qap salatynym, qúday biledi, aq. Sen mening qyzymsyn, ony da bilemin, sonda da. – Sony aityp kele jatqanda, Mәriyamnyng sinlisine iyek qaghyp, sensiz de mening júmysym az emes dep, shyq degendey qylady.

Sodan keyin qyzyn qolynan ústap, qoranyng esigine alyp barady, jolgha qaray aqyryn iyterip jiberip:

– Bar, qyzym, bar! Býginnen bylay basyng bos. Batamdy berdim, qúday pana bolsyn, – dep ýiine qaytady.

Kózinde týpsiz mýlәiimdik, eki qoly salbyrap, Dәmeli kete barady. Endi ol әkesi tiri bolsa da eshkimning de qyzy emes, ol endi eshkimning de qatyny emes, sonda da kýieuge tiige erki joq, ol әli jas, ol kórkem, sonda da búl ónirdegi el namystan qorqyp, ony esiginen de qaratpaydy, onyng bir ýzim nany da, bir týiir kýrishi de joq.

VII

DELIS

Ál-asuaptan shyghatyn únqyr-shúnqyr qúlama jolmenen tastau topyraqqa qandy izderin tastap, Dәmeli adymday basyp yldigha keledi.

Tómen qaray týsken sayyn tanys nәrselerdi bir-birlep tany bastaydy, shirkeu, qazarman, meshit, alysta úzynshaq týbekte mola. Onyng ber jaghynda qaladan moyny asyp túrghan mýptiyding zanghar satysy.

Bir zamanda osynau satyda túryp, osy ýige ol mәngi qosh bol dep edi-au. Ei, meyirimi mol jasaghan-ay! Jýregi ne ghyp tulap barady? Sheke tamyry nege zyrqyldaydy, mine endi basy da auyryp ketti, synyp bara jatqanday auyrdy.

Dәmeli enteley basyp qorghangha jaqyndaydy, sóitedi de eki qolyn aldyna sozyp, әl-asuaptyng qaqpasyna kiredi.

* * *

Myna bir abaqtynyng janynda jýgirip bara jatqan netken әiel? Mine, ol ýlgibauynyng jinishke qaqtús aghashtarynyn, eski qoranyng arasynan ótip barady.

Ol jýgirip keledi, mine, ol… eng bay, eng qúlama kóshege qaray búryldy. Ol jýgirip keledi, esekter jolyn bógedi, olardyng qúm tendegen qorapshylarynyng ara-arasymen әiel sympyldap ótip barady. Ol jýgirip keledi,  deneleri qoladay, jalanash balalar topty torghayday shashyrap «duana» qatynnyng artynda shanq-shúnq etedi.

Esik aldynda otyrghan bir arab jalma-jan úshyp týregelip, qolyn búlghaydy, kóshede ketip bara jatqan bir poliysey túra jýgiredi. Bir esalang tilenshi qatyn kishkene qyzdy, Aqylbaydyng qyzyn jana ghana ala jóneldi.

Bala da jylap, aghataylap, typyrlap barady, óitkeni qúshaghyna qysyp, arsalandap sýigen tilenshi әiel ony shoshytty, bir jerin auyrtty ma, kim bilsin?!

Sorly әiel! Kim biledi, әlde ol da janynday sýigen qyzynan airyldy ma?

Bóten tilenshi qatynnyng qolynan Aqylbaydyng qyzyn әren  degende aiyryp aldy. Sodan song poliyseylerding bastyghy sorly tilenshini әsker auruhanasyna apar dep búiyrdy.

Ýnsiz ýlken zal, ýiding bir búryshyndy qos qabat aq shymyldyqtyng artynda, әinek týbindegi jinishke tósekte Dәmeli jatyr. Onyng sharasynan shyqqan, badyrayghan kózderi jan-jaghyna alaq-júlaq etedi. Jastyqtaghy basy salmaqpen olay-búlay búrylady, kýnge kýigen, qoshqyl qoldary kórpeni әrli-berli sipaydy. Oqta-tekte ol sybyrlap, kóshpeli arab tilimen әlde birdeneni aitady. Ol aitqany erkeli, tәtti sóz bolu kerek. Dәlis degen sózdi talay aitqan shyghar.

Dәriger:

– Tilmash әkelinder, tezirek bar, – deydi de basyn shayqap, saghatyn suyrady. Keshikpey tilmashta keledi. Tilmash – Aqylbay.

Aqylbay әl ýstinde jatqan әielge enkeyip qaraydy da, Dәmeli ekenin tanidy! Ol bop-boz bop ketedi. Alayda músylman adam boyyn bermeu kerek. Ol onyng kýs bolyp jarylghan sausaqtaryna, qu sýiek bilegine, tabyt keudesine qaraydy. Jalanash jatqan ong jaq iyghy astynan úzyn jaranyng ornyn kóredi.

Áyelding bajyrayghan kózderi aqshandap, basy jastyq ýstinde aunaqshy beredi, kezergen erninen sybyr estiledi.

– O, quanyshym, quatym! IYә, sen әli mening balamsyng ghoy, menin… Sýishi janym! Men seni janymday kóremin. Ony da sýiemin, ony da. Ol meni quyp jiberdi ghoy. Sonda da  ol mening kýieuim ghoy. Mineki, men de keldim! Men búdan búryn kelmekshi edim, biraq meni ústap jibermedi ghoy, meni qinady ghoy! Oy qanday qinady! Joq, endi men bilmeymin. Sәulem, sen netken әdemisin. Kәne, kelshi, asyl qúlynym! Sen bar! Aghandy, mening kýieuimdi shaqyryp kel. Oghan tezirek kelsin dep ait…dereu dep ait…óitkeni keshikpey meni taghy… ketu kerek…

Aqylbay tyrp etpey, bir auyz sózin de jetkizbey, qúlaghyn salady, onyng alqymyna birdeme tyghylghanyn dәriger de bayqady. Ol tósekting shetine qolyn tayanghan, onyng shyntaghy dir-dir etedi.

Dәmelining qoly tósek japqysh ýstinde olay-bylay sendelip jýrip, Aqylbaydyng qolyna tiyedi… Onyng ýlken kózderi bayyzdap, núr payda bolady…Sonan keyin kezergen ernine laqyldap qan aghady… Jalma-jan qaqalyp-shashalyp, solqyldap:

– Oi, Aqylbay! Aqylbay! Aqylbay! – dep zarlaydy. Dәmeli basyn әntek kóterip alyp…qaltyldaghan qoldaryn sozyp, – Sen kelding be, sýigen jarym! Men ólip baram! – dep kózin júmady.

Sony

Týpnúsqa: «Qazaq әdebiyeti» gazeti (2020 jyl 28 qyrkýiek)

Abai.kz