Almaty qalasynda (19.03.2012)  Qazaq ziyalylarynyng «Ruhaniyat. Tәuelsizdik. Modernizasiya» atty Forumynda
sóilegen jazushy Beybit QOYShYBAEVTYNG sózi

Almaty qalasynda (19.03.2012)  Qazaq ziyalylarynyng «Ruhaniyat. Tәuelsizdik. Modernizasiya» atty Forumynda
sóilegen jazushy Beybit QOYShYBAEVTYNG sózi

Qadirli aghayyn, qazirgi tanda azamattyq sanany janghyrtu, әrkimning boyynda belsendi azamattyq pozisiya qalyptastyru - jarqyn bolashaqqa aparar jol bolmaq, sol orayda men birer pikir bildirmekpin.
Biz búdan shiyrek ghasyr ilgeride sanasyn neostalinizm jaylaghan imperiyalyq biylikting jyrtqyshsha  әreket jasaghanyn, sonyng saldarynan halqymyzdyng jana qasiretke dushar bolghanyn kórdik. Sol bir auyr jyldarda bizding agha úrpaqtyng bedeldi ókilderi osynau kemsituli qazaqtyng kim ekenin kýlli Kenester Odaghyna bar dauyspen, jerine jetkize aitqan. Solardyng biri әri biregeyi Ábdijәmil agha (Núrpeyisov. -red) bolatyn. Biz búl kisining ortalyq basylymdargha shyqqan sózderin halqymyzgha qorghan boldy dep biletinbiz. Ol kezde qazaq tәueldi el edi.

Býgin, shýkir, - elimiz tәuelsiz. Biz tәuelsiz elimizding irgesi bekem, ghúmyry úzaq bolghanyn qalaymyz. Búl tilekke kelgende bәrimiz bir auyzdymyz. Biraq sol maqsatqa jetkizer joldy tandaudaghy kózqarasymyz san týrli.

Kýzdegi saylaualdy nauqanda osy qadirmendi Ábekeng bizge baghdarlamalyq sóz aitty. Aghamyzdyng aqsaqaldyq batasyn sergek qabyl alyp, ústanymymyzgha ainaldyru jón bolmaq. Álginde ghana ony Túrsyn Júrtbay ózining barshagha oy salatyn  tamasha sózimen damytty. Múqang - Múhtar Shahanov ta kýn tәrtibindegi mәseleni aiqara ashyp, algha tótesinen manyzdy mindetter tartty. Jaqsy oi-pikirlerdi ózge sózderden de estudemiz. Osylardyng bәrinde kózqarastar jaqyndasatyn tústar bar.

Biz ózimizdi totalitarizmnen demokratiyagha keldik dep sanaymyz. Biraq kóbimizdi is jýzinde jana túrpatty totalitarlyq sana dendep bara jatqanyn bayqamaudamyz.
Biz sovettik jýie men kommunistik iydeologiyany týbin týsirip jamandaymyz. Biraq solardyng kezinde milliondaghan qalyng búqarany ózine nesimen bauraghanyna oy jýgirtpeymiz.  Jәne elding jýregin jaulaghan kommunizm iydeyasynyng nesimen sonshama tartymdy bolghanyn, qalaysha qasang tartqanyn, júrttyng nege odan ýmit ýzgenin bajaylamaymyz.
Búdan 75 jyl búryn, Kenester Odaghyndaghy biyleushi partiyanyng aqpan-nauryz plenumynda - qaltasyna partbiylet salghan ekijýzdi ziyankester  bar ekeni aitylyp, «halyq jaularynyn» jana týri negizdelgen edi. Artynsha jappay sayasy repressiya qúiyny soqqan.  Eldi esengiretken ýlken terrordyng sanagha әseri joyqyn boldy: oilau, payymdau auqymy shekteldi, totalitarlyq jýie ózin jalpaq elge esh búltaryssyz moyyndatty.
Sol totalitarlyq iydeologiyanyng tar auqymynan shyqpay-aq, beretin azyn-aulaq mýmkindikterin meylinshe halyq paydasyna jaratugha tyrysyp, últ qamyn jegen azamattar boldy. Demokratiyalyq qogham qúrdyq dep oilaytyn bizge sol  totalidy kommunistik iydeologiyany últ mýddesine qalay  paydalandyq nemese paydalana almadyq jәne onyng sebepteri ne edi dep zertteu jýrgizudi oilamady, odan góri, kenestik dәuirdi tútasymen ghaybattap, jyly jauyp qoya salu onay boldy.
Jappay jazalaular, tergeuler kezindegi jan týrshigerlik qinaular tarih sahnasynan ketken basqa memlekette oryn alsa da, olardy   tәuelsiz memleketimizde biz kýni býginge deyin jetkilikti dәrejede talqygha salmadyq. Ayyptaghan joqpyz. Onday súmdyqtardy boldyrmau sharalaryn jana memleketimizde jete oilastyra qoymadyq.
Ótkenimizdi jete zerttemegendikten de, tarihtan sabaq almaghandyqtan da, qarghysqa úshyraghan sol jyldarghy soraqy tәjiriybelerding býginde janghyruyna jol berudemiz. Memleketimizdegi eng birinshi qúndylyq adam jәne onyng ómiri ekenin zang jýzinde moyynday túra, sol qasiyetti adam ghúmyryn oq atyp ýzuge jol berdik. Adam qúqtaryn qorghau isine qyzmet etuge tiyis kýshtik qúrylymdarymyz tarapynan azamattarymyzdy úryp-soghu, qinau, mәjbýrleu syndy adamshylyqpen ýilese qoymaytyn әreketter shyghyp jatqany әrәdik әli kýngi dýnk-dýnk estiledi. Al biz әdiletsizdikke kóndikkendeymiz.

Tarihtan sabaq almaghandyqtan da, totalitarlyq jyldary tarihymyzda qalyptastyrylghan keybir ústanymdardan әli de aryla almay kelemiz. Búl rette adamdar arasynda, jәy ghana qatardaghy adamdar emes, mýiizi qaraghayday oqymystylar arasynda da kelensiz kóne dertting boy kórsetip jýrgenin ókinishpen aitugha mәjbýrmiz.
Bizding kózi ashyq, sauaty, bilimi jetkilikti key azamattarymyz ótken joldarymyzdy týsindirude jalpyhalyqtyq mýddeni tәrk etip, qazirgi zamanda auyzgha alugha ersi, úsaq, aitugha úyat rulyq kózqarasty ústanady. Búlar HVIII-HIH  ghasyrlardaghy biyleushiler men el aghalaryn da, HH ghasyrdaghy qayratkerlerdi de óz ru-taypalaryna menshiktep, «jekeshelendirip» alghan.
Jazatayym olardyng tarihtaghy rólderin, qyzmetterining key qyryn syny túrghyda sóz etseng - pәlege qalghanyn. Tarihtaghy adamdardyn  kýlli qazaqqa ortaq túlghalar ekenin «úmytyp», olardy sóz etu arqyly «bóten bireuler» ózderining rularyna qastandyq jasady dep quystanady. Sóitip, tayyz úigharymdarynyng saldarynan, kóterilgen mәselelerding mәn-manyzyna oy jýgirtpesten, avtorgha qarsy bir kisidey óre týregep, birauyzdan dýrse qoya beredi. Jeke basyn kemsitip, boyynan tolyp jatqan kemshilik izdeydi.
Shyndyqty, әdiletti eskermeytin múnday kelensiz jәitterding bәri pikir talastyru mәdeniyetining tómendiginen, әsirese rulyq sanagha shyrmalu saldarynan   oryn alady. Bayqalyp jýrgendey, múnday әreketterge ghalamdyq órmektordaghy aty-jónindi jasyryp qalyp aitysa beretin forumdar keremet qolayly bolyp shyqty.
Biz býgin memlekettik tәuelsizdigimizdi, ruhaniyatymyzdy jәne búlardy zamanymyzgha say jetildiru, janartu, janghyrtu mәselelerin sóz etkenimizde, azamattarymyzdyng jalpyúlttyq túrghyda oilay bilu qabiletin úshtau jayyn aitpay túra almaymyz. Qazirgi órkeniyetti zamanda últtyq tútastyq túrghysynan oy pishe almau - bizding azamattarymyzgha ýlken min.
Múndaydyng jolyn kesu sharalarynyng biri retinde - dauly mәselelerding sheshimin tabuyna tiyisti ghylymy mekemelerdin, joghary oqu oryndarynyng sergek ýn qatyp otyruy qajettigin atar edim. Olar kez kelgen kýrdeli jәitter haqynda ashyq taldau, talqylaular ótkizip, syndarly baylamdar jasap otyru qajet.
Búl, sóz joq, bizding ruhaniyatymyzdy nyghaytatyn óte qajetti sharalardyng biri. Degenmen, elimizding tәuelsizdigi men tútastyghyn bekemdey týsu ýshin, osy kýnderi bizding kópshiligimiz qauip qylyp otyrghan qily odaqtar men ortaq kenistikterding damuy barysynda útylmauymyz ýshin - bizge ishki mәselemiz: halqymyzdyng birligin, ózindik bitim-bolmysyn, últtyq birtútastyghyn nyghaytu jәne saqtap qalu, osylardyng ózektiligin sezinu óte manyzdy.  Qogham men memleketti janartudyn, jetildiruding tóte de dúrys joly osynda.

Býginde elimizdegi barsha sayasy partiyalardyn, qoghamdyq qozghalystardyng mýsheleri, kýlli azamattarymyz Janaózen jәne Shetpe oqighalaryna bir kisidey qinalyp, jandary auyruda.  Elimizdegi týrli últ ókilderi úlan-ghayyr jerimizding bir púshpaghynda enbek dauynan tuyp osynsha shiyelenisip ketken qazaq mәselesin óz basyna týsken tragediyaday qabyl aldy. Almaty men Astanany bylay qoyghanda, Sonau Oral men Pavlodarda, ózge qalalarda da júrtshylyq ókilderi oqighagha kózqarastaryn kórsetip jatty. Búl bizding elimizde qazaq últymen birge túratyn әr últ ókilderining ózderin bir sayasy últtyng bólshegi retinde sezinetinin kórsetedi.
Demek, elimizding syndarly, parasatty, qaqtyghyssyz damuynyng kilti de osy ortaq sezimde, ony ruhany túrghyda janghyrtyp, otanshyldyqtyng negizi etip qalyptastyruda jatqany anyq. Yaghny endi ony batyl týrde jana qoghamdyq alannyng qalyptasu sharty retinde úsynugha bolady degen sóz.  
Ol - respublikamyzdy qazaqtyng últtyq memleketi retinde barshagha  moyyndatu.
Eldegi barlyq últ ókilderi qazaq halqynyng tarihy qúqtaryn qalpyna keltiruge atsalysu arqyly erkin tynystap, baqytty ómir sýretinine senuleri kerek.  Memlekettik biylik pen azamattyq qoghamnyn, demokratiyalyq kýshterding arasyndaghy ózara senim men yntymaqtastyq osy basymdyqty moyyndaghanda jәne ony jýieli týrde birlesip jýzege asyrghanda ghana bayandy bola alady.
Osynday jana azamattyq sanany qalyptastyru arqyly әleumettik tensizdikterding sebep-saldarlaryn taldap, jong sharalaryn aqylgha salyp taba alamyz. Júmyssyzdyqpen kýrestin, kedeyshilikpen kýresting dúrys jolyna shyghamyz. Tek júmys berushiler mýddesin kózdeytin zandardy dúrystau qajettigine nazar audartamyz, qara halyqty emes, azyn-aulaq baylardy qorghaugha ong iyghyn berip túrghan biylikke yqpal ete alatyn bolamyz.

Sonymen, jarqyn  bolashaqtyng kilti - elimizdi jahandanu ýderisine   tótep bere alatyn últtyq memleket retinde bekem qalyptastyruda, azamattyq sanamyzdy osy  talapqa say janghyrtyp, jetildirude jatyr. Forumda osy orayda sәtti úsynystar jasalyp, tiyisti qorytyndylar shygharylady dep oilaymyn.

«Abay-aqparat»