Qazaq jana jylyna qatysty sheshilmey jýrgen taghy bir kýrdeli mәsele bar, ol Ulu (ulitka) jylyna baylanysty jayt.Búl ýshin mynanyng basyn ashqan jón: on eki jyldyng kiyesi bolyp jýrgen aiuandar men jәndikter deytýrkilik ýsh әlemge tiyisti tanymnan bastau alady. Jylan - tómengi әlemning «ókili», búl «Ertóstiktegi» Jylan bapy beynesi týrinde belgili. Úludan basqa qalghan aiuandar men januarlar ortanghy jerbetilik әlemning «ókilderi». Al Úlu - jogharghy әlemge - әruaqtar men Jaratushy dýniyesine qatysty ruhtyng beynesi bolyp tabyluy tiyis edi. Búghan kóz jetkizu ýshin úlutanu mәselesin qarastyrugha mәjbýrmiz.

Qazaq jana jylyna qatysty sheshilmey jýrgen taghy bir kýrdeli mәsele bar, ol Ulu (ulitka) jylyna baylanysty jayt.Búl ýshin mynanyng basyn ashqan jón: on eki jyldyng kiyesi bolyp jýrgen aiuandar men jәndikter deytýrkilik ýsh әlemge tiyisti tanymnan bastau alady. Jylan - tómengi әlemning «ókili», búl «Ertóstiktegi» Jylan bapy beynesi týrinde belgili. Úludan basqa qalghan aiuandar men januarlar ortanghy jerbetilik әlemning «ókilderi». Al Úlu - jogharghy әlemge - әruaqtar men Jaratushy dýniyesine qatysty ruhtyng beynesi bolyp tabyluy tiyis edi. Búghan kóz jetkizu ýshin úlutanu mәselesin qarastyrugha mәjbýrmiz.

«Úlu» beynesin indetu barysynda qazaq, týrki tanymyna qatysty  tenizdik «ulitkanyn» eshbir qadyr tútarlyq bolmasa jylkiyege ainalarlyq tarihyn da, dәiegin de kezdestirmedik. Onyng esesine jylantekti aidahargha qatysty qat-qabat ruhany qazynagha jolyqtyq.  Tómende qarastyratyn jayttar, aidahargha qyryn qaraytyn arap-parsylyq iydeologiyanyn, ýndi-europalyq sayasat pen qayshy tanymnyng saldarynan qalyptasqan qazaqtyng «antiaydaharlyq» sanasynyng qyisynsyzdyghyn asha týsedi. Búl jaytty aidahar turasynda tәptishtegen [2], qazaqtyng HH ghasyrdaghy ghajayyp mifology Serikbol Qondybay: ««Zúlymdyq» mәselesi - arab-parsy sanasynyng o bastan jylangha, jylan tekti miftik túrpattargha qarsy boluy, sondyqtan parsylardyng zoroastrizmi de, keyingi islamy da jylandy jaghymsyz sipatpen berdi, parsynyng ertegilik foliklory men jazba әdebiyetinde de jylan - zúlymdyqtyng simvoly bolyp qalyptasty da, parsy әdebiyetinin, tilining Orta Aziya men dalalyq kóshpeliler dýniyesinde yqpal etui zamanynda, olardyng da, onyng ishinde qazaqtardyng da foliklorynda jylan men aidahargha, «ol - absoluttik zúlymdyq simvoly» degen kózqaras qalyptasuyna sebepker boldy» deydi.

Serikbol «Ila» atalatyn ýndi (vedalyq)  mifologiyasyndaghy «qúrbandyq qúi men dúgha oqudyn» әiel-tәniriyesin, «as, sýt pen may týrinde beriletin sadaqanyng túlghalanuyn [2] qarastyrady. Osy jerde esimizge jylannyng basyna aq qúiyp shygharyp salatyn qazaqtyng yrymdyq ghúrpy eriksiz keledi jәne búl rәsim әlgi atalghan sadaqanyng jýzege asuy ekeni qyisyndy. Búghan qosa «ila» sózi kәzirgi qazaqtyng «jylan» sózining basqy núsqasy ekeni bayqalyp túr: (j)yla=yila + an.

S.Qondybay aidahardyng syipattaryn bylay ashady [2,346b]: «Birinshisi - «aydahardyn» is jýzinde jylan tabighaly bolyp surettelui,yaghny aidahar degenimiz -  miftik jylannyng bir týri.Ekinshisi  - onyng qanattylyghy, yaghny aidahar degenimiz - qús. Mine, osy eki  sipattyng qosyluynan shyqqan qúrandy beyneni biz «qanatty jylan» dep te, «jylan/aydahar qús» dep te ataghan bolar edik». Búl syipattar skiyf-saqtargha tәn aiuandyq stilmen jasalghan búiymdardyng biz ataghan jylkiyelerining barysbasty, jylqybasty, qúsbasty t.b. týrlerine tәn.

S.Aqynjanov keltirgen qypshaq-polovesterdegi shejireni shesheden taratatynyn eskersek, onda shejirening atadan emes, naghashy әjeden bastalatynyn bayqap, Serikboldyng naghashy baba - naghashy әje - ana - úrpaq tizbegin týzip kórsetui shynayy bolady da, onyng ózi ataghanday «naghashy» úghymynyng ózektiligi arta týsedi. Serikboldyng «naga» (nagha) úghymynyng ýndi mifologiyasyndaghy jylan túrpatty, birneshe basty jerasty patshalyghynyng danyshpan-abyzdary ekendigin keltirui әri «naghashynyn» nagha+ajy (aja, әje) tirkesinen tuyndau mýmkindigin menzeui [2,36b] әri ghajayyp dәiek, әri búltartpas ghylymy janalyq. Áriyne, búl tezisti nyqtay týsetin derekterdi keltire beruge bolady. Sonyng biri: ýndilerdegi qaugha bas jylannyng «kobra» ataluy men әiel shashynyng bosatylghandaghy qazaqsha «qobyrau» («qopyrau») etistigimen berilui. Qazaqtyng búl etistigi men ýndilik «kobra» zat esimining tuyndau jasy men әlgi naga, naghashy leksemalarynyng týpki semantikalyq mәnderi «zamandas» boluy әbden mýmkin. Serikbol,odan ary «nagha» týbirining etnonimdik «nayman», «Naghanay» (qonyrat taypasynyng týp anasy) ataularyn qalyptasugha qatysqanyna senimdi.

Qúmyq folik-historiyshi Múrat Adjy [5,I tarau, «Poluostrov Indostan y ego obitateliy»] ejelgi Efiopiyadaghy amhar (amar) halqyn ertedegi ýndistandyq naghalar sekildi el ómirin kýrt ózgertken biyleushiler bolghanyn aita kelip, ejelgi amhar tilindegi qasiyetti jazbalarda saqtalghan patsha atauy «naghashy» týrinde aitylghanyn jazady. Olar jylan ne aidahardy kie tútqanyn keltiripti. Odan әri Múrat aghamyz «Esly je vspomniti, chto, soglasno grecheskim predaniyam, obretenie alfavita svyazano u grekov s chujezemnym sarem, jenatym na dochery drakona...» degendi keltiredi. Atalghan aidaharshyldyq sana qazaq halqynyng ruhany qúndylyghynyng qalyptasu barysynda óz jalghasyn tapty [5]:

Baghanaghy on segiz jasar jas bala

Aydahar bórik basynda

Qara arghymaq astynda

Eki qolynda egiz oq...

Múndaghy aidahar bórik ejelgi Mysyrdaghyday biylikting de belgisi boluy mýmkin jәne de kiyelik ruhty pir tútu nyshany da boluy kerek.

Qazaq jyrynda aidahar beynesining pirlik keypi saqtalyp qalghan, «Qyrymnyng qyryq batyr» jyidasyna kiretin «Parpariya», «Oraq-Mamay» jyrlarynda batyrlardyng ata-babasy aidahar týrinde de [2] suretteledi:

Baba týkti pirleri

Aydahar bolyp kórindi...

Sayyp kelgende, múnday ruhaniy-mәdeny dәiekterdi aidahar paydasyna keltire beruge bolady, tipti, kise belbeuding ózi beldi orap jatqan aidahardyng túrpaty ekeni aiqyn.

Al, qazaq jyrlarynda aitylatyn emshekterden ósip shyghyp, iyqtan asyra qoyatyn qos jylandy albasty turasyndaghy kórinis, ejelgi tanymdy yghystyrghan bergi iydeologiyanyng әserinen tuyndaghan beyne bolsa da, kóne mifologiyanyng sarqyty ekeni ras. Tipti, osy jaytty beyneleytin Tanbalytastaghy qashamalyq «órnektin» qazaqtyng qazyrghy ongynyng etnogenezdik syipatyn bayqatyp túrghanyn jasyru qyiyn. Shamasy, bizding «qoshqarmýiiz» atalyp jýrgen oidyng arghy týbinde jylan kuliti syghylap túrsa kerek.

Aydaharlyq taqyryptyng týrkiler tarihynda alatyn manyzdy ornyn belgili mәdeniyettanushy, filosof Zira Nauryzbaeva «Iznachalinyy islam - tengrianstvo v naslediy jyrau y nasionalinaya iydeya» maqalasynda myna jayttardy atap ótedi:

· «tu (jalau) eng alghash ret týrki-mongholdar arasynda payda bolghan;

· jelbiregen tu matasy (ne at qúiryghy) Ruhtyng túrghan jeri bolyp sanalady.

Odan ary «tu» sózining kәzir orys-qazaq birdey qoldanyp jýrgen «duh» sózimen de astarlas ekeni, al onyng alghashqy túrpaty arnayy tigilip jel keuleytin, aidahar túrpatty bayraq bolghandyghyn O.S. Sovetova men A.N. Muhareva [9]keltirgen

suretterden kóz jetkizemiz. Osylardy qoryta kelip, S.Qondybay týrkilerdegi aidahar túrpaty bayraq kýiinde joryqta qoldanylsa, qytaylarda ol merekelik karnavaldyng nyshany kýiinde saqtalghanyn jazady.

Aydahar ataularynyng tegi turasynda

Múrat Adjy [4,I tarau, «Persidskie melodiy turkskogo gimna»]: «Ajiy-Dahaka - eto inozemnyy sari, prinyavshiy vlasti na Srednem Vostoke. Drevniy epos risuet ego v obraze zmeya, drakona (kak naga v Indiiy). Izvestno, chto Ajiy-Dahaka vel neprimirimui boribu za veru v Boga Nebesnogo, odnako ponimaly ego ne vse. Ludy v bolishinstve ostavalisi ognepoklonnikami, Edinobojie bylo im chujdo...» deuimen,  «ajdaha» sózining parsylyq tegin joqqa shygharady jәne búl turasynda osy payym paydasyna S.Qondybay da óz dәiegin keltiredi.

Al, ulitkanyng «úlu» ataluyna kelsek, ol baqsylardyng aidahar beynesinde kiyinuine baylanysty kiyimderine týrli jәndik qabyrshaqtary men qauashaqtaryn ilip, jasanuynan bastau alghan. Sodan kelip, Úlu-baqsynyng kiyimindegi egjeylerdi (detali) qúraghan keybir teniz jәndikteri de «úlu» atalyp ketse kerek. Onyng ýstine arap-parsylyq iydeologiya deytýrkilik jylan-aydahar beynesine barynsha qayshy bolatyn da, onyng nasihatyna teris kózqarasta bolghandyqtan, músylmandyq jolgha týsken qazaq últy aidahardyng jalmauyzdyq, jyrtqyshtyq jaghymsyz qasiyetterin әigileuge qatysyp, sony qabyldaugha dushar bolghan. S.Qondybay qytaysha aidahardyng «lun» ataluynan búryn, onyng deytýrkilik «úrún, úran» (orau, oralu semantikalyq maghynaly) núsqalarynyng bolghandyghyn dәleldeydi.

Endi bir atau - «aydahar» sózi, әdette múny da parsytildi sózge jatqyzyp jýrmiz. Degenmen, Qorasan atanyng myna bir tuyna qarap otyryp, syryqtyng basyndaghy kobranyng basyna úqsas dobal túsy, onyng Zira Nauryzbaeva ataghan ruhtyng beynesin bayqatady da, al basyna jayghasqan ay tanbaly nyshan ejelgi shúbatylghan aidahardyng ornynda qalghan iz sekildi. Ay ornyn bekitilgen auyzy yrsyighan, jelge ýrilip, aidahar túrpatyna enetin joryq bayraghynyng bir egjeyi (detali) ekeni bayqalady. Bizding payymdauymyzsha, arap-parsy iydeologiyasynyng basty nyshanyna ay belgisining ainaluynyng ózinde de týrkilik tanym men tanbanyng róli bar. Eger de adamzattaghy tu bitkenning tuyndysy týrkiler bolsa, onda ony týrlendirushiler de solar boluy kerek edi. Endeshe, tarihy jana iydeologiyagha iykemdep, «úluyn» sypyryp tastap, ornyna ay qondyru arqyly ony «ay taghar» deu arqyly parsylanghan «aydahar» sózi tuyndaghan dep topshylaymyz.

Serikbol [2,373-b]: «Aydahar - ýndieuropalyqtardyng emes, dey-týrkilerding totemi;  aidahar-jylan beynesining skif miftik shejiresinde aktualdy  boluyn da, parfiyalyq (Arshak) әuletining negizin qalaghan dah (day) taypalaryndaghy jylan kulitining boluyn da biz dey-týrkilik ortamen baylanystyramyz; eger atalghan júrttardyng tarihy dәuirde «iran tildi» bolyp esepteluimen keliskenning ózinde de, osy atalghan júrttardyng biyleushi әuletin qúraghan rulardyng (taypalardyn) o basta dey-týrki tilinde sóilep, tek jana territoriyada, bógde júrttardy baghyndyryp, memleket qúru barysynda «irandanyp» ketkendigin de joqqa shyghara almaymyz» dep senimdi týrde mәlimdese, aidahar turasynda odan da basqa úyalmaytyn qazaqy, týrkilik dәiekter men dәlelder jetip artylady. Sol sebepti, biylghy 14 nauryzda engen jyl - Úlu-aydahar jyly dep qysylmay, moyyndaytyn bir qúndylyq degen abzal.

Serik Erghaliy,

Týrki akademiyasynyn

Aqparat jәne Baspa bólimining redaktory,

Týrkitanushy

«Abay-aqparat»