Koronavirus pandemiyasy men ekonomikalyq daghdarys qos býiyrden qysqan qazirgidey tar kezende el azamattarynyng túrmysy túralap qalghany belgili. Osyny aityp, qoghamdyq sayasatkerler men sarapshylar san mәrte dabyl qaghyp jatyr. Byltyrghy jyly Ýkimet te әleumettik az qamtylghan otbasylar men kýnkóristing tómengi shegine týsken otbasylardy qoldau ýshin qosymsha jәrdempúl bólgeni belgili. Áriyne, aty darday bolghanymen, zaty azyn-aulaq sol aqshany alugha ótinish bildirgender sany milliondap esepteldi. Búl da óz kezeginde, el halqynyng túrmys-tirshiligining tarylghanyn kórsetti.

Resmy statistikagha sýiensek, qazirgi uaqta elimizde kýnkóris dengeyi tómendegenderding sany 1 millionnan asyp jyghylady eken. Ótken jylmen salystyrghanda, elimizde kedeylik kórsetkishi 21 payyzgha kóbeygeni jәne fakt.

Osy mәseleni býgin Parlament deputaty Erlan Sairov Mәjiliste kóterip, Ýkimet basshysy Asqar Maminning atyna deputattyq saual joldapty. Oghan deputattar - Elnúr Beysenbaev pen Yuriy Julin de qoldap qol qoyghan.

Sonymen, deputtar eldegi kedeylikti joy ýshin qanday úsynystar aitty? Qaranyz:

QAZAQSTANDAGhY KEDEYLIK PROBLEMASYN

auyzdyqtau jónindegi

Qazaqstan Respublikasynyn
Premier-ministri
Asqar Maminge deputattyq saual

Resmy derekter Qazaqstanda kýnkóris dengeyi tómen azamattardyng sany 1 mln 065 myng adamnan asqandyghyn kórsetedi. Ótken jylmen salystyrghanda, kedeylik dengeyi 21%-gha ósip otyr.

Halyqtyng kedeyligi últtyq qauipsizdikke tikeley keri әser etetin basty problema!

Asa ózekti mәsele - auyldaghy kedeylik.

«Nur Otan» partiyasy «әleumettik múqtaj adamdar mәselesin ekonomikalyq túrghyda sheshu manyzdy» dep esepteydi.

Búl mәseleni sheshuding ontayly әdisi әl-auqaty tómen azamattardy mikrokreditpen qamtamasyz ete otyryp, adamdardyng biznes-sauatyn arttyru.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev ózining Ýkimetke bergen tapsyrmasynda mikrokredit problemasyna basa nazar audardy.

Endi mәseleni Ýkimet qalay sheshedi degen súraq tuady.

1. «Enbek» baghdarlamasynyng nesiyelendiru baghyty boyynsha 2020 jyly auyl túrghyndaryna 43,3 mlrd tengege 11 294 juyq nesie berildi.

Osy baghdarlama ayasyndaghy biylghy jyldyng budjeti 20 mlrd tengeni ghana qúrap otyr. Yaghni, biyl shaghyn nesie alushylardyng sany 5200-ge azayady.

Pandemiya kezinde, Últtyq ekonomika jәne Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrlikterining keri pozisiyasy bizge týsiniksiz.

2. Mikrokreditteudegi basty problema - kepilzat mәselesi.

Búl problemany nesiyege kepildik beru mehanizmin engizu arqyly naqty sheshetin uaqyt jetti.

3. Biyl Atameken jәne jergilikti әkimdikterding qatysuymen shaghyn nesie úiymdaryn ashu josparlanyp otyr. Niyet dúrys, biraq ózining tiyimdiligin kórsete bilgen, ontayly júmys istep túrghan, 10 jyl shaghyn nesie beru tәjiriybesi bar auyl sharushalyghyn qarjylay qoldau qory ne sebepti jabylmaq?

Memleket, qarapayym halyq mýddesi túrghysynan qordy saqtau qajet! Óitkeni, ózderi qinalyp otyrghan auyldaghy úsaq sharualar men zәru adamdar qarjy kózinen mýldemge qaghylu qaupi basym.

4. Auylda mikro-biznesti damytudyng basty aspektisi tútynu jәne qyzmet kórsetu kooperativterin qúru. Halyqaralyq tәjiriybede búl kooperativter ónimdi óndeu, ótkizuge kómektesu, veterenariya, mal azyghyn dayyndau, ozyq bilim taratumen ainalysady. Osynday kooperativterdi әsirese shalghay eldi mekenderde qúru óte ózekti.

5. Shalghay eldi mekenderge arzandatylghan mikro nesie jetkizuding de infraqúrylymyn jasau manyzdy. Bankiler men mikrokredit úiymdary qala janyndaghy eldi mekenderdi ghana qamtidy. Alystaghy auyl arzan nesiyege zәru, jetkizetin amal joqtyng qasy.

Búl jóninde de Preziydent Toqaev «birneshe aimaqtarda «egistikten sórege deyin» kooperasiyalyq tizbek» jasau jóninde Ókimetke naqty tapsyrma bergen. Osy bastama boyynsha 2-mln auyl túrghynynyng kirisin ósiru qarastyrylghan. Býginde, búl tapsyrma formalidy oryndaldy, qarjy kózi zәru adamdargha jetpedi degen pikir bar.

Auylsharuashylyq ministrligi osy bastama boyynsha, qansha zәru adamgha naqty kómek kórsetildi degen esep bergeni abzal!

Bizge әrbir adamnyng taghdyry qymbat!

Sondyqtan, osy mәseleni zanda belgilengen merzimde qarastyryp, jauap beruinizdi súraymyz.

Qúrmetpen, Mәjilis deputattary «Nur-Otan» partiyasy fraksiyasy mýsheleri:

Erlan Sairov,

Elnúr Beysenbaev,

yriy Juliyn.

Abai.kz