Alty taspa búzau tis,
Byljyramay attan týs!

                          (Halyq tәmsili)

Ýdere kóshken auyl kýn enkeye kók ózek­ting boyyndaghy kók shalghyngha iline itarqa men úranqaylaryn tigisti. Mal mamyrlap, malshy dem alyp, balalar: «auyl-auyl», «kýrke-kýrke» deytin oiyndaryn oinap jadyrap jatqanda, sauyt kiyip, qylysh asynghan onshaqty adam bir top jylqyny qualap auyl túsynan óte shyqty.

Tizgin úshymen kelip esik aldyna týse qalghan jylqyshy jigit úiyqtap jatqan Qarekeni aiqaylap oyatty.

– Qareke! Mongholdardyng jortuylshyla­ry siyaqty, aidaghan malyna shettep jýrgen eki atty ilestirip quyp ketti, – dedi ketip ba­ra jatqandardy qolymen núsqap, alqyna sóilep.

Qareke úshyp túrdy, baylauly túrghan tobyshaqqa jaydaq mine salyp, qolyna to­bylghy sapty qyzyl qamshysyn ústap, jau ketti degen jaqqa túra shapty. Auyldyng bir neshe atqa miner azamattary artynan ýzdik-sozdyq ketti. Qareke josylghan jylqy izimen eki tóbeni asyrmay quyp jetip, mal qughan toptyng aldyn oray kóldenendep túra qaldy. Qarasa ynghay úzyn etek, shoshaq tóbeli qaruly jortuylshylar eken. Olar da Qarekeni kórip bayyrqalap túra qaldy. Ishterinen úzyn tory atqa mingen alpamsaday bireu Qarekege qaray jalghyz shyqty. Jalpaq qara qalmaqtyng ýzengige salghan eki ayaghy attyng tizesin soghady. Basyna kiygeni dulygha, shynjyrly kireuke sauytyn sheship, erding aldynghy qasyna salyp qoyypty, belinde bes elidey jalpaq taralghysy bar kýmis belbeu, oghan salbyratyp taqqan qúimaly qynapta sarala sapty qylysh kórinedi. Qolyna shashaqty nayza ústapty. Ol Qarekege jaqyndap kelip atynyng basyn tartty.

− Aytyp qal, aty-jónindi, kim bolasyn? Kóldenendep aldymdy nege tosasyn?

Qareke aspay-saspay onyng betine bayyptay qarady. Óni súrghylttanyp alypty. Ózine senetin er keudening bir siyaqty.

– Aty-jónimdi súrap ne qylasyn, jayyn jatqan maldy qosyp alyp qayda әketpeksin?

– Im, bizdi úry dep tosyp túr ekensing ghoy, japqaly túrghan jalandy…janasalap kelip nege súramaysyn? Mening aldymdy kes-kesteytin qanday jansyn, Shynghystyng úrqy ekenimdi bilip qoy. Qane, aiybyna bir oq, janyng qalsa, aqsarbasyndy aityp soyar­syn! − dep ol qoramsaqtan oq suyryp, sadaqtyng adyrnasyn tolghap ýzengige shirenip shalqalay berdi.

Sonda Qareke, mazaqtaghanday qarqylday kýlip bylay dedi:

– Men seni batyr eken desem, qatyn ekensing ghoy, shyn batyr bolsang jekpe-jekke kel! Mening moynymda sadaq, qolymda qalqan joq ekenin kórmeding be? «Er egeste, nar keshude» emes pe?

Jiberuge ailanghan jebeni bosata qoyghan ol myrs etip kýlip jiberdi.

– Oi, pәli! Onday qayratyng bolsa, saghan oq shyghyn qyp ne qylamyn. Qúr qol bolsan, alyspaq kerek pe, joq, sayyspaq kerek pe?

–Shydasan, sayyspaq kerek.

Ol qolyndaghy sadaqty tastay salyp, taqymynan nayzany suyryp aldy da, atyn tebinip túra úmtyldy.

Satyr-sútyr sayys bastalyp ketti. Ba­tyrlar kelisip alyp jekpe-jekke týskende, toptyng atoy salmaytyn әdeti boyynsha, Qarekening jetip ýlgirgen joldastary iyirilip túra qalyp әruaqtyng atymen:

– Abaq, Abaq! – dep úran saldy.

Mongholdar da әruaghyn shaqyryp aiqaylady.

Jasqap kelip, iyqtyng topshysynan qadap úrghan nayzany Qareke qaghyp ústay alyp basqanda qara sannyng qalyng etin týirep óte shyqty. Sol qoly nayzanyng moy­nyna qarysqan Qareke qamshysymen jauyrynyn oray tartyp ketip qarsylasyn túmaqsha úshyrdy. Ol jyghylghanda qoly nayzanyng sabyna qarysqan kýii attyng qúlaghynan asyp baryp basy ishine býktetilip jelkesimen kýrs ete týsti. Óz aty ózin ba­syp óte shyqty. Qareke sanynan óte shyq­qan nayzanyng saghaghynan ústaghan boyy júl­qyp tarta jónelgende, jyghylushynyng qarys­qan qoly shyqpay, shylbyr boyy sýire­tile baryp aiyryldy. Biraq etpettegen qalpy túrmay qaldy. «Abaq!», «Abaq!» dep aiqaylaghan jigitter, atoy salyp Qarekege qaray túra shapty, Qareke sanynan jylan til nayzanyng úshyn suyryp aldy da, laqtyryp jiberdi. Jigitterge qamshy siltep toqtau saldy. Sanynan aqqan qan jaydaq attyng qabyrghasyn juyp qoltyghynan sorghalady. Ol onasha maydangha jәne shyqty. Osy kezde óni súrlanyp, eki kózi qantalap ketti. Astyndaghy qonyr tóbel basyn eki jaqqa shayqap, shyr kóbelek ainalyp, aldynghy eki ayaghyn kóterip tik shapshydy.

Qonyr tóbel boyy alasa, qaqpan bel, domalaq sharshy jylqy edi. Qareke ony bir batyrdy qamshysymen úryp týsirip audaryp alghan. Ol Týrkimen jylqysynyng túqymy eken, ol ony «tobyshaq» dep ataydy. Jýriske myqty, shólge shydamdy edi. Topty kórgende úiytqyp ketetin әdeti bolatyn.

Qarekening maydangha shyqqany taghy da jekpe-jekke shaqyrghany edi. Biraq, Monghol jortuylshylary sayysqa úmtylmady. Tek bireui aldygha shyghyp, qalqanyn nayzanyng úshyna ilip aspangha kóterdi. Múnysy «biz jenildik, bitim bolsyn» degen sózi edi. Qareke artyndaghy jasauyldaryna qarap qamshynyng úshyn aldygha qarap ýsh ret siltep, isharat etti. Jigitter qamshylaryn aspangha ýiirip shauyp bardy da, jortuylshylar aidaghan maldy iyirip, ózderining eki atyn ústap әkeldi. Qareke attardy qalqan kótergen adamnyng aldyna kóldeneng ústady. Ol enkeyip moynyn kórsetti. Búl onyng qylmysyn moyyndaghany edi. Odan song Qareke oghan qamshynyng úshyn siltep birneshe auyz sóz aityp týsinik berdi.

− Qolynmen istegendi moynynmen kóteresin! Qazaqtyng zanynda qylmysqa at-shapan aiyp – toghyz alynady. Búl toghyz «qaq» dep kesiledi, – aiypty ýnsiz basyn iyzedi. Qareke ýlkendi-kishili toghyz túyaq jylqyny bóldirdi.

− Endi «basyna qosaq, artyna tirkeu» han minetin qandy at alynady. Búl qazaq zanynda «toq» dep kesiledi. – Ayypty oghan da basyn iydi.

Qareke taghy da, ýsh jylqyny bóldirip shyghardy da, onan song ózining qangha boyalghan sanyn kórsetip:

– Jaranyng qúny – batyrdyng sorpasy, búl – keshilmeytin qún, – dep bir at ústady. Osymen aiyptyng kesimi bitti. Jortuylshy da, Qareke de attan týsip qol ústasty. Mongholdar jyghylghan adamyn aldaryna alyp, qalghan maldaryn aidap jolgha týsti.

Arada alty ay ótip, qara suyq qystyng basy kelgende «Qalmaqtyng Ghalymjap degen batyry Qarekeni izdep kele jatyr», – degen sóz el ishine tarady. Ol han sarayyna sәlem aityp: «Jaulaspaymyn, Qarekeni kórip qaytamyn, janyma joldas ertpey jalghyz shyghamyn», – depti. Múny estigen el әr týrli joramal aitypty, bireuler: «Qa­reke úrghan adam ólgen bolu kerek. So­nyng qúnyn daulamaqshy», – dese, endi bireu­ler: «Qamshygha jyghylghannyng tuysy bolu kerek, Qarekening týsin tanyp qong ýshin jolyqpaqshy», – dedi.

Ghalymjap – aty shyqqan batyr. Ol soghysta jýz adammen jalghyz nayzalasady ek­en, qanday soghysta bolsyn sarbazdaryn ar­tyna tastap jau tobyna jalghyz kiredi eken.

Aytqanynday az kýn ótken son, úzyn to­ry at minip qosar jetektegen, basyna oraghan toq­paqtay aidary, syrghauylday nayy bar, býkish jauyryndy, úzyn etek qara shapan kiygen batyr Qarekening esik aldyna kelip týsti. Ol esikten kirip kelip shalqasynan jatqan Qarekege qarady. Qareke narau ghana qarap qoydy. Batyr ong jaqqa túra qaldy da, qynaptan qylyshyn loqytyp bir suyryp qayta salyp, Qarekege sәlem berip qol ústady, Qareke qolyn alyp tórine otyrghyzdy.

Qareke qonaqqa mal soyghyzyp, jauy­ryn tartyp, qonaghuarlyq istege­nimen, alghashynda eki batyr arasynda shýiir­kelesken sóz bolmady. Az sóilep aitqanyn oryndaytyn batyrlardyng әdeti ghoy.

Ghalymjap Qarekening túla boyyna qa­raumen boldy. Al Qareke tóseginen qozghalmay kósilip jatty. Tek biraz uaqyt ótip, mal soyylyp qazan asylghannan keyin Ghalymjap úzyn nayynyng tostaghanday basyna temeki nyghady da, jýkke sýienip jatyp, bir úshyn auyzyna tistep, naydyng basyn otqa jaqyndatty. Et pisirip otyrghan jigit naydyng auyzyna shoq basyp berdi. Kósilip jatqan ayaghynyng basyn naydyng alqymyna tireu qyp, qorqyldatyp bir-eki sorghannan keyin Qarekege tesile qarap aldy da, salmaqpen bir-eki auyz jón súrady…

Erteninde attanarda Ghalymjap at ýstinde túryp búiymtayyn aitty:

– Men senimen dostasayyn dep keldim, beynende aituly batyrdyng beynesi bar kórinedi, bizding auylgha jýr, – dedi. Qareke basyn iyzep maqúldady.

Úzyn nayyn mandayshanyng ýstinen jýgirtip:

– Shoq basa salyndar! – dep aiqaylap at ýstinen soryp-soryp aldy da, Ghalymjap jýrip ketti. Az kýnnen song Qareke Ghalym­japtyng auylyna jýrmek boldy. El oghan: «Qastyq qylady, barma», – dep kenes berdi. Sonda Qareke:

– Naghyz batyr aitqanynda túrady, aldap qastyq qylsa, onda ol er emes, – dep qosar at alyp, ózi jalghyz jýrip ketedi. Jiyrma neshe kýn suyt jýrip Ghalymjap batyrdyng auylyna kelip týsedi. Ghalymjap aldynan shyghyp attan sýiep týsirdi. Tay soyyp qonaq qyldy. Ertesi Qarekeni Ghalymjap onasha bir tóbege ertip shyqty da, sheshilip әngimesin bastady:

– Men sizding batyrlyghynyzdy moyyn­dadym, sizden bir is jónin súrayyn, ótkende mal quyp kele jatqan batyrdy qamshymen qalay úryp týsirdiniz?

– E-e, qalayyn súraysyz? – dedi Qareke onyng ózine qayta súrau qoyyp, – Ol adam óldi me, joq әlde jaraly bolyp qalyp pa?

– Ol – menmin, – dedi Ghalymjap kýlimsirep. – Talay soghystyng qyrghynynda qylau shalmay-aq shyghushy edim, etime oimaqtay tanba týsip kórmep edi. Degenmen sol joly… iyә, sol joly sizding týsinizdi oy toqtatyp bayqay almadym. Mening ónimdi siz de bayqay almaghan boluynyz kerek. Bir tiygen qamshydan qalay týskenimdi ózim de bilmeymin.

Qareke Ghalymjaptyng betine jalt qara­dy. Onyng ónin abaylap bayqap, eki kózinen tanys aray izdedi.

– E, ol siz be ediniz? – dep qolynan ústay aldy.

– IYә, men jyghylghan son, sizding aldynyz­gha eshkim de bara almapty. Mening etime birinshi tanbany siz saldynyz, – dep ýstindegi kiyimin sheship jonyn kórsetti. Onyng jauy­rynyn osa tiygen qamshy etin bólip ketken eken. Tyrtyq bolyp yrsiya bitipti.

– Mening deneme belgi týsip kórmep edi, maghan da birinshi ret tanba týsti, – dep Qareke shúnqyrayyp bitken sanyndaghy tyrtyqty kórsetti.

Óstip eki batyr bir-birining erligine sýii­nip, tatu syrlasty. Sonynan Ghalymjap óz oiyn aitty.

– Men sizben dostasyp, qamshy úru ónerinizdi ýirensem deymin.

Qareke búny maqúl kórip, Ghalymjapqa ózining qamshy ónerin kórsetti. Biraq, jasy úlghayyp ketken Ghalymjap múny tez iygere almady. Sydyrghan alty taspany júmyrlap órip, ysqauyrgha salyp qyrlap, tobylghygha saptaghan býldirgeli qyzyl qamshyny Qareke ózi jasap kórsetti. At ýstinen shauyp kelip úrghanda kiyiz ýiding ýzigin bólip tastady. Janasalap jarysqan adamnyng bylghary toqymyn bólip týsirdi. Qarekening qamshy úruyna qalyng el qayran qaldy. Eki batyr dos bolyp, Ghalymjap Qarekeni attandyrarda bir týie jetektetip, bir aq qylysh úsyndy. Qareke qylyshty alyp ary-beri qarady da, kórmegen jana týsti qylysh ekendigin bayqady. Ol Ghalymjaptan:

– Búl qaydan shyqqan qylysh? – dep súrady, Ghalymjap qabaghyn týiip sәl oilandy da múnaya jauap berdi.

–Dosym, sen bilmeysin, múnday qy­lysh­ty jaqyn jyldardan beri bizding tóremizge orys patshasy berip jatyr.

– Nege berip jatyr? – dedi Qareke tanda­nyp, Ghalymjap kýrsindi de:

– Múny sizge týsindiru kóp sóz, olar Ghalden tóreni azghyryp, bizdi bayyrghy úly patshamyz IYejen hanmen jaulastyrghaly otyr. Jaqynda bizdi osyghan aidaydy, búl qylyshtyng erteng sizderding bastarynyzgha shabylmasyna kim kepil? – dedi.

Qareke qoshtasyp jolgha shyqty. Neshe kýn elsiz dalany basyp, taulardan asyp, el shetine aman-esen kelip ilindi.

Ol qara taugha jaqyndap, qara qúmnyng shetine kelgende, jayylyp jatqan bir top týiege jolyqty. Malshy kezikse, jón súramaq bolyp solay qaray oiysty. Adam joq, týiening qara barqyn boyy ash­yq kóringende, ishinen bir qara bura ózine qaray túra úmtyldy. Jaqsy bura ýiirine jan jolatpay jalghyz qayyratynyn Qareke biledi. Shyndasa adamdy da alady. Odan qashyp ta qútyla almaydy. Qareke kóldenendep túra qalyp qamshymen jas­qap, aqyryp kýsh kórsetti. Buranyng eki kózi qyp-qyzyl, qarmaqtay bolyp qar­ny beline jabysyp, jelkildegen tóbe shudasy kensirigin jauyp, jalp-júlp etedi. Auyzynan qúshaq-qúshaq aq kóbikti shashyp, azu tisi saqyldap, gýrildedi. Jaqyndap kelip bir týp nar jynghyldy kýldey úsatyp, ýstine eki aunap aldy da, shonqayyp otyra qalyp, qúiryghyn sabay shabynyp úshty. Qarekening qolyndaghy atan týie kýsh bermey júlqynyp múrnyn jyryp qasha jóneldi. Túra qughan bura ony shaqyrym jerge jetkizgen joq. Artqy qyltasynan baryp auyz saldy da, qayy­ra basyp jerge gýrs etkizip, túrghyzbay shaynady.

Shauyp kelgen Qareke aiqaylap úryp aiyryp kórip edi, bura týieni tastay salyp, ózine qaray jýgirdi. Ónmendep kelip moynyn sozyp, attyng sauyrynan ala bergende, qam­shymen túmsyghyna qaghyp jiberdi. Bura sol arada shógip qaldy da, qayta túrmady. Qareke oghan qaraghan joq, óz jolymen tarta berdi.

Kýn batyp, el keziktire almay, búl kýni ýlken bir tóbe qúmnyng týbine týnedi. Er­tesi qúlan iyektep, tang atqanda ornynan túryp, qu salghan shaqpaghyn ashyp, ot jaqqaly jatqanda, ýsh atty adam jetip keldi. Ónkey boz qyrau, aq múrt, shashasyna jiyrghan attarynyng teri sharbaq týireuishting qonyrauynday samsyp saldyr-saldyr etedi. Tang atqansha suyt jýrgenge úqsaydy. Olar attan týskende, Qareke ornynan túryp, sәlem berdi. Eng aldymen sәlem alghany uaq túmaghy bar, maqpal jaghaly qimaly eltiri ishik kiygen, dóngelek qara saqaldy, alasa boyly qara shal boldy. Basqasy jas jigitter kórinedi.

–Uaghaleykumassalam, – dedi dauysyn nyghyzdaghan shal, – Jol bolsyn, jigitim! Jolaushymysyn, joq, qaraqshymysyn?

Týrine qarasam batyrsyn,

Dalagha týnep jatyrsyn.

Hayuan maldy shauyp qylyshpen,

Qaydan kele jatyrsyn?

Jónindi aitshy? –

dedi jópeldetip. Sonda Qareke:

– Batyr deseng batyrmyn,

Jolaushy kele jatyrmyn.

Malyndy oqpen atpadym,

Qylyshpen de shappadym,

Janym ýshin qamshymen jasqadym, –

dedi.

Mal iyesi:

– Dúrys aityp, túrystyghyndy ber. El­despek kerek pe? Jaulaspaq kerek pe? – dedi kýsh kórsete dýbinip.

– Aqsaqal, jaulasqaly otyrghanym joq, eldespek kerek, – dep Qareke jónin týsindirdi.

Biraq, qamshymen úrdym degenge senbey joqshy ereges bastap kóp aitys shyghardy. Sonynda jýginbekke kelip:

– Hangha baramysyn? Biyge baramysyn?

– dep súrady bay.

– Taqsyr, siz kimdi úigharsanyz, soghan ba­ralyq.

Aqyry búlar Tóle biyding aldyna aitysyp keledi. Ýzikting syrtynan mýiizdi manat basyp, týnligin dóngelek an taban onmen órnektegen biyding segiz qanat ordasy qiyp salghan taqtay saraydyng aldyna, kýmbezdey bolyp tigilipti.

Jýginushiler kelip kirgende, Tóle by tórt qabyrghasyna kilem ústaghan sarayynyng ishinde shaghy jastyqqa qisayyp, aq jibek shymyldyq ústaghan qyzyl shilterli sýiek tósekte jatqan edi.

By aldynda ibaly sәlem berip, әdep kórsetip amandasqannan keyin, alghashqy sózdi tórde otyryp joqshy bastady.

– Taqsyr, dәt berseniz, aldynyzgha ai­tys­pen kelip otyrmyz. Orta jýzde Uaqtyng Otarbay degen bayy edim. «Aghayyn ashy, mal túshy» deydi eken. Myna aghayynmen aramyzda maldyng dauy bolyp otyr, shanyra­ghymdaghy yrystyng iyelisi, bar ma­lym­­nyng kiyelisi, ata dәuletimning adal túqymynan tughan, altyn dingektey kóretin jalghyz buram bolushy edi. Jaraghanda adamgha jýgiretini ras, qasqyrgha da, adamgha da taylaq alghyzbaushy edi. Jortuylda jýrgen myna jigit soghan kez bolypty da, buramdy qylyshpen shauyp óltiripti, kensirigi bólinip jatyr. Top jaratyn aty bar, oq jonatyn alashtyng azamaty kórinedi. Hayuan maldy amalyn tauyp jasqay almady ma? Adamnyng qúny bolmasa da, kiyeli malym edi. Ata joly el jórelgisi bar; kesimin óziniz aitynyz, aq bas nar, qara jamby, at bastaghan aiyp almay bitpeymin.

Múny estigen Tóle by tósekten basyn kóterip, Qarekening jýzine asyqpay qarap shyqty da, sәlden son:

–Jә, jigitim, múnyng jayy qalay? Sen sóileshi, – dedi.

–Taqsyr, Orta jýzding Abaq kereyi edim. Jonghariyagha baryp jolaushylap ke­le­min. Buragha jolay kezigip qalghanym ras. Jetektegen týiemdi shaynap, ózime jýgirdi, úryp qorqyta almadym. Qashyp qútyla almadym, ózimdi alugha ainalghan song qamshymen túmsyghyna qaghyp jiberdim, – dedi Qareke salmaqpen.

Otarbaydyng ataqqa shyqqan qara burasy bir qauym elge әigili edi. Osydan birneshe jyl búryn óz auylynan joq qarap shyqqan bir joq-jitik shaldy shaynap óltirip, el ishinde qún dauy shyqty. Sonda Otarbay júrttyng kenesine salghan daugha ózi týsip:

–Men Buragha kisi óltir dep ýiretkem joq. Syryn bile túra ajal aidap barghannyng ózi. Hayuan mal ýshin qún beru Esimhannyng eski joly men Qasym hannyng qasqa jolynda bar ma eken, Alash-alarmanyng bolsa jóninmen kel. Aqqa qan jýkteme, әruaqqa mal jýkteme! –dep boy bermey otyryp alghan-dy. Aqyry búl dau sol kezdegi biyler kenesi deytin keneske de týsip, qazaqtyng «Jeti jarghy» zanyna salyp, adam qúnynyng ýshten biri beriledi dep kesildi. Kesimdi alyp Otarbay auylyna kelgennen keyin, qaytadan óz ruynyng aqsaqaldaryn jiyp: «Ólgen adam óz bauyrym, óltirgen óz malym, qaraly tuyn ózim shygharyp, jaz shygha әkemning asyna qosyp as beremin. Onyng ýstine aghayynnyng qúny jartysyn alashqa keshtim, jartysyn әruaqqa keshtim», – dep jýrip, eng sonynda jesir kempirge bar-joghy jalghyz targhyl toqal tayynsha bergen.

«Qaghu ýsti» dep atalatyn, by aldyndaghy aitys ýstinde Tóle by eki jaqtan sipalay súrap shabystyra otyryp, qaghuildep keldi de, ekeuin toqtatyp qoyyp, biraz oilanyp baryp mynany aitty:

– Buranyng keseldi ekeni ras bolsa, qy­lysh­pen úrghandy kórgen adam bar ma? Újymaq jaqsy dep ólgen bar ma? Kór­gen bolmasa, týiening jas terisin tauyp әkelinder, jigit qamshyger bolsa, bir úryp kórsin, eger, terini jyrta almasa, kesim sodan keyin jasalady. Jyrtyp ketse, kiyeli mal eken dep azamat janyn bere me? Onda jolaushy jolyna týs, – dedi. Baylam osyghan toqtady. Jiyn el múny estip, sarapqa týsken batyrdy kóruge jinalyp ketti. Biyding shabarmany el ishinen jana soyghan týiening terisin bókterip әkep, ortagha tastady. Qareke ony tórt qazyq qaqtyryp, qayys arqanmen tórt jaghynan kerip baylatqyzdy. Júrt eki bólinip maydan bosatyp tizilip túrdy. Teri qasyna tayau by men bay otyrdy. Qareke atynyng aiylyn tartyp mindi de, bir shaqyrymday jerge baryp alyp atyn úryp az oinaqtatyp kórip, keyin qaray qúighytyp túra shapty, terige jaqyndaghanda atynyng bauyryna taman qisaya kelip, qamshymen tartyp óte shyqty. Kerilgen terining qamshy tiygen eki sýiemdey jeri sara tilinip, jalbyrap qaldy. Júrt shu etip japa-tarmaghay terini qorshay qaldy. Tóle by ornynan túryp Qarekege:

– Jaraysyn! – dep qolyn kóterdi. El azamattary Qarekeni attan kóterip aldy.

– Jigit ekensin, kóp jasa, órkening óssin!

– «Tura biyde tughan joq» degendey by ke­simdi dúrys shyghardy, – degen kópting alqauy qarday jaudy. Taraghan el, syghylysqan toptyng ishinen, Qarekening ónin qayta bir kórip alyp qaytyp jatty.

Buranyng iyesi bay shal, ýidegi er toqymyn arqasyna kóterip aldy da, auyl syrtyndaghy qamysekting arasynda bekituli túrghan atyna bardy, ol qatyp qalghan ishpekti tizesine sa­lyp, tistenip úiqalap jatyp ishinen kýbir­ledi:

– «Sorlygha soyyl búryn tiyedi» dep jer kókte joq pәlening kez bolghany-ay!

Qareke búl elde eki kýn qonaqtap ýshin­shi kýni jolgha attandy. Bir kýn elge tý­nep, ekinshi kýn suyt jýrip, qara taudyng basyn­daghy iyen shatqaldyng ishine kelip týnedi. Atyn bekitip, týiesin shaldyryp janyna shógerdi. Sosyn baqyr qazanyn asyp tamaq istep otyrghanynda, qarsydaghy saydyng basynan kóringen qúzar tastyng arasynan shynghyryp jylaghan әielding dauysy estildi de, kóp úzamay túnshyghyp joq boldy. «Búl ne qylghan jan?» dep alaghyzyp úiqysy kelmedi. Ne bolsa da bilip qaytsam degen oimen tang qylandap, qaranghylyq súiqyl tartqan mezgilde týiesin tastap salt atpen jýrip ketti.

Ýlken ózenge týsken, saydyng auyzyna kelgende jalghyz ayaq jol tas qysang bolyp kezikti. Qysannyng ishin biraz órlegennen keyin aldy tarylyp, kóldeneng qaqpa tas kezikti, qaqpanyng janynan shapshyuyrlap shyqqan birneshe attyng izi bayqaldy. Búl jerge jetkenshe izin jasyryp ynghay sumen órlegen siyaqty. Qareke týsip, atynyng shyl­byrynan ústap, tastan qarghytyp aida­dy. At ýsh ret sekirip, tastyng ýsh ke­merine shyghyp, tórtinshi sekirgende tastyng ýstine shyqty. Ar jaghy jynys orman qysang say bolyp órledi. Bir jerge kelgende aldy túiyqtalyp minbelegen jar qysang bolyp qaldy. Aynalyp ketken attyng izi de kórinbedi. Abaylap qarasa, jar qabaqtyng týbine jinaghan kóp tas eken. Jýrginshiler tasty jinap baryp attaryn sonyng ýstimen qarghytyp ótkizip ketipti. Qareke búl tastar­dy әreng jinap tóbesin jaqyndatty. Atyn aidap kórip edi, múndaygha ýirenbegen at, qorghalap qarghymady. Sodan song atynyng aiylyn tartyp mindi de, qamshysyn búlghap, órli-qyrly bir eki ret shapty, sonda «tobyshaq» jaugha kirgen kezdegi oinaqtaghan qyzuyna basty. Sóitti de shauyp kelip týse qap, ysqyryp úrdy. At sonda baryp shapshuyrlap tik atylyp shyqty. Bir jerge kelgende auyzyn qalyng tal men samyrsyn býrkegen, taudan tik týsken tar jybyt kezik­ti.

Attardyng sýrdektegen izi, solay shyghyp­ty, jýrginshilerding jayau jetektegen izderi bayqaldy. Jol bir órlep, bir qaptaldap qoyannyng jymynday shiyrgha ainaldy, óstip kelip alanqy moynaqqa shygha keldi.

Moynaqtyng ýstindegi tekshede jiyrma, otyz jylqy jayylyp jatyr, basqa eshtene kórinbeydi. Qareke jylqynyng qasyna taman bardy da, manaydy andyp tynystady. Múndaghy jylqylar әr eldiki eken. Ol az otyrghannan keyin shyghys jas qaptaldaghy qalyng serek tastyng arasynan byqsyghan týtindi bayqady. Manayyna shyqqan adam kórinbegen son, tәuekelge bel baylady da, atyna minip, qamshynyng býldirgesin bilegine ilip, jalghyz ayaq jolmen týtin shyqqan jerge jetip kelgende, ýlken tas ýngirding auyzyn bir-aq bayqady, atpen dýbirletip kelip túra qalghanda, ýngirding ishinen basyna úzyn tóbe shoshaq bas kiyim, ýsti-basy may-may qaramata kýrme kiyip, aq ton jamylghan bireu shygha keldi. Kareke:

– Assalaumaghaleykum! – dedi.

– Uaghaleykumassalam! Jol bolsyn, jigitim! – dep kelip attyng tizgininen ústay aldy. Artynan bireu ilese shyghyp:

− Jol bolsyn, attan týsiniz, – dep attyng bir jaq tizgininen kelip ústady. Onyng artynan taghy ekeu shyqty.

– Attan týsiniz, – dep qúrmettey qo­shamettep, ekeui eki ýzengi baudan kelip ústay aldy. Qareke sasyp qaldy da, atynyng basyn tartyp shegine bastady. At keyin yghysyp edi, jabysyp túrghandar aiyrylmay kózderi qantalap, ónderi búzyla qaldy. Tizgindi júlqy tartqan Qareke, apyl-ghúpyl tórteuin qamshymen tartyp-tartyp jibergende, tórteui tórt jaqqa qalpaqtay úshty, osy sәtte ýngirding ishinen qúndyz bórikti, kýzen ishik jamylghan, belinde jarqyldaghan kýmis belbeui bar, qyryqtar shamasyndaghy týlki múrtty bireu myqynyn tayanyp shygha keldi de, qarqylday kýlip:

– Jaraydy, er ekensin, dúshpanyng kemit­sin! «Ashu dúspan, aqyl dos» degen, jigitim, endi boldy. Atynnan týsip, sózge kel, jalghyz jýrgen jan ekensin… Sendey azamat maghan da kerek…

Sóz ayaqtalmay ýngirding ishinen úzyn shashty, bota kózdi, talshybyqtay, aq qúbasha bir súlu qyz jalang bas shygha keldi de, jyghy­lyp jatqan adamdargha bir qarap alyp:

– Aghatay- ai, aghatay, kim bolasyn? Qútqar myna qaraqshylardan! – dep Qarekege qarap zarlap túra úmtyldy. Ýngirding auyzynda túrghan adam onyng bileginen ústay aldy. Qareke tebinip janyna jetip bardy da :

– Qoya ber! – dep zekip qamshysymen ony bir tartyp jalpasynan týsirdi. Qyz Qarekening atynyng moynyn qúshaqtap tizginine oralyp jylap jiberdi. Qareke ony júbatqan joq:

– Basqa adam bar ma?! – dep aqyrdy.

– Joq, – dedi qyz.

– Jip alyp shyq!

Qyz ýngirden jinishke qayys arqandy alyp shyqty. Qareke attan týsti de, aldymen týlki múrttyny baylady. Qalghandaryn da tyrystyryp baylap aldy da, qyzgha qaratyp qoyyp, ózi qamshysyn alyp ýngirding ishine kirdi.

Tas ýngirding ishi bólek-bólek qaranghy quys bolyp ketti. Bireuinde maldyng eti men annyng eti qara borsha bolyp samsyp túr. Qalghandaryndaghy jihaz, dýniyeni sanap tauysqysyz. Qareke birde bireuine qol tiygizgen joq.

Qayta shyqty da qyzgha:

– Bir at ústap min! – dep búiyrdy.

– Aghatay, rúqsat etiniz, ýngirding ishinde mening kiyimim bar edi. Sony kiyip alayyn! – dedi qyz.

– Tez bol!

Qyz kiyinip shyqty. Qareke oghan anyryp qarap qaldy. Ýstinde, iyghyna shoq qadaghan, dóngelek kesteli mýiizdi órnek ónirli, qúndyz jaghaly qara mәuiti shapan, býrmeli etek zer taspaly jelbireuik salghan qyzyl torghyn kóilek, ayaghynda kýmis qúimaly qima taqa kók sauyr kebis. Qolynda altyndaghan búrama bilezik, túmar jýzik, belinde tas qúimaly aishyqty kemer belbeu, basynda ataqty bay qyzdarynyng jasauynyng basy bolyp keletin sәukele bar. Qareke odan nazaryn tez qaytaryp aldy. Atyna mindi de, baylaudaghylardy qúldata aidap jýrip ketti. Jol-jónekey kelinshekting jónin de súramady. Jylap aitqan múnyna da qúlaq salmady. Aldynghylardy at bauyryna soghyp qualady da, otyrdy. Sol kýni týnimen jýrip ertesi bir auyldyng shetine ilindi.

Búlardy kórgen el tús-tústan jýgirisip, qorshap aldy. Isting jónin úqqandar, Qareke men kelinshekti attan týsirip aldy da, beseuin aparyp terekke tanyp tastady. Búlar elge әigili bes qaraqshy eken. Jan-jaqtan toruyldap jol tosyp talay kóshti, jolaushyny, saudagerlerdi búlap túrady eken. Júrt olardy taba almay sarsang bolysypty. Ásirese osydan on bes kýn búryn úly jýz Ýisinning Dulat ruynan Don­tay degen ataqty bay orta jýzding Qypshaq ruyna qyzyn úzatyp kele jatyp dalada qo­nyp jatqanda, bes qaraqshy andyp ke­lip tonapty. Kelinshekti jasauymen tartyp әketipti. Qyzdyng kýieui sol jerde qaza tauypty. Artynan Dulattar qol jinap, әsker shygharyp toqsan eki bauly Qypshaqtyng at jeter jerine habar aityp, bes qaraqshynyng sonynan týsip, izdep taba almapty. Olar búl habardy estigennen keyin, shar taraptan qúiylyp kelip, bes qaraqshynyng sanyna búrau salyp súraq qyldy. Moynyna ajyrghy salyp, jeti kýn el aralatty. Artynan kepke tigip, týiege artyp, hangha tapsyrdy.

Qarekeni júrt han kóterip qúrmettedi. Ony úly jýz Ýisinder marjan bauly, jibek shashaqty, qonyrauly kýimege otyrghyzyp kelinshekpen birge eline alyp keldi. Búghaudan qútylghan kelinshek kýimeden týsip auylyna kórisip jylaghanda:

«Sәlem ketti jasymnan,

Qarqaram týsti basymnan.

Tilegim endi el-júrtym,

Ayyrma osy batyrdan», – depti. Múny estip egilgen eli men Dontay bay, batyrdyng erligine sýiinip, qyzynyng tilegin qiya almay, Qypshaqqa jaushy salyp, sәlem aitypty. Sonda ólgen kýieuding eli:

– Batyr óz bauyrymyz eken, jigitimizding qanyn qaytaryp kelinimizding janyn alyp qaldy, qalynyna tóleu almaymyz, yqylas berdik depti. Múny estigen Dontay bay qaytadan elin jinap bes kýn toy jasap, jasau-jabdyghymen qyzyn úzatypty. El jinalyp qyz kóshin auyldan attandyrypty.

Sonda bir qariya qolyn jayyp:

«Aqsúnqar torgha týspesin,

Aqbóken orgha týspesin.

Altyn dingek jyghylmasyn,

Aqyl bólinbesin!» – dep bata beripti. Sóitip, Qareke, qasa súlu kelinshekti alyp, kóktemde eline oralypty.

Shaymúrat Qamza

Abai.kz