Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Janalyqtar 4836 43 pikir 19 Aqpan, 2021 saghat 19:25

Múrat Baqtiyarúly: Asharshylyq genosid emes

Ótken ghasyrdyng alghashqy jartysynda qazaq halqynyng basynan asa auyr nәubet jyldar ótkeni tarihy shyndyq. Derekterde kórsetiluinshe, eki retki ashtyqta halqymyzdyng teng jartysynan astamy qúrban boldy. Tarihshylarymyz asharshylyqqa úshyramasaq osy kýnde 40-50 million bolar edik degen boljam jasaydy. Osydan-aq, qyzyl imperiyanyng qolymen jasalghan asharshylyqtyng qanshalyq auyr bolghanyn angharugha bolatyn shyghar.

Eng ókinishtisi, osy zúlmattyng Kenes ókimeti qoldan úiymdastyrghan «genosiyd» ekenin әli eshkimge moyyndata almghan joqpyz. Moynadatqandy qoyyp, ony joqqa shygharghysy keletinder әli kóp. Tipti tәuelsizdik alghanymyzgha shiyrek ghasyrdan assa da, ózimizding de ashtyqty «genosiyd» dep ataugha batylymyz barmaydy. Jaltaq biylik әrtýrli syltau aityp, KSRO-nyng qylmysyn juyp-shanggha әrekettenip keledi.

Biylik basyndaghylar ashtyq jayly aitsa, birde «asharshylyq tútas KSRO jerinde boldy» dep, birde «jýiening qateligi» dep mәimónkeleydi. Eshqaysysy asharshylyq jyldary qazaq halqynyng eng auyr qúrbandyqqa úshyraghanyn aitpaydy...

Jaqynda ghana senat tóraghasy Mәulen Áshimbaev «Azattyq jolyndaghy aqtandaqtar: asharshylyq zardaptaryna shynayy tarihy kózqaras» taqyrybyna arnalghan dóngelek ýstelde búl taqyrypty sayasilandyrmaudy súrady. Áshimbaev myrza úzyn-sonar sózining týiini retinde «Asharshylyq – Kenes odaghynyng qúramynda ómir sýrgen halyqtardyng ortaq tragediyasy», degen oiyn aitqan eken.

Dәl sol jinalysta sóz alghan senat deputaty Múrat Baqtiyarúly «asharshylyq genosid emes» dep kesip aitqan kórinedi. Búl turaly Arasha.kz sayty jazdy.

Deputat asharshylyq taqyrybyn kóp sayasattandyrugha kelmeytinin aitty.

«Asharshylyq taqyrybyna әrkim әrtýrli pikir aitady. Búl mәselege eki jaqtan qarau kerek. Jalang sóz, jalang úrangha qaraghanda, tarihy derekterge sýiengen dúrys.

Sol kezdegi bolishevikter partiyasynyng sezinde «qazaqty, kóshpeli últty qúrtyndar» degen bir de bir qarar, sheshim qabyldanbaghan. Tarihshy retinde aitamyn. Mysaly, fashizmning negizin salghan Gitlerding býkil sayasy partiyasynyng tújyrymdamasynda «evrey últyn, slavyan últyn qúrtyndar» degen tapsyrma bar. Qudalandar, úryndar, óltirinder dep búiyrghan. Al bolishevikter partiyasynyng sezinde onday qarar joq. Búl –bir. Ekinshiden, taghy da tarihy derekterge sýiensek, asharshylyq tek Qazaqstanda bolghan joq»,- deydi Múrat Baqtiyarúly.

Áleumettik-mәdeny damu jәne ghylym komiytetining tóraghasy asharshylyq jyldary últtyng últqa qastandyq jasamaghanyn aitty.

«Reseyde 2,5 mln adam ashtyqtan qyrylyp qaldy. Reseyge tuysqan el Ukrainada qanshama halyq bezip ketti. 1931-1933 jyldary Batys Sibir, Kubani jerlerinde qanshama halyq joyylyp ketti. Sondyqtan men búl jaydy sayasilandyrudan góri tarihy derektermen negizdeudi jón kóremin. Búl jerdegi eng basty nәrse – 1921-1922 jyldar, 1931-1933 jyldar, onyng aldyndaghy azamattyq soghysy. 1931-1933 jyldary asharshylyqtyng qiyn kezderi boldy. Totalitarlyq bolishevizm jýiesi kinәli ekenin kóremin. Óitkeni jergilikti halyq, qazaq halqynyng negizgi sharuashylyghy, kýnkórisi kóshpeli mal sharuashylyghy boldy. Olar úrandarynda «Evropa elderin basyp ozamyz» dedi. Maldaryn alyp, otyryqshylyqqa ýiretetin bolsaq, tez damyp ketedi degen úran tastady. Onyng bәri beker boldy»,- deydi ol.

Deputat oiyn asharshylyq kezindegi Resey halqynyng jayymen jetkizdi jәne 1931-1933 jyldary genosid bolmaghanyna senimdi.

«Sol kezderi Oral, Aqtóbe jerindegi kazaktar qyrylyp qalghan. Kóbisi bezip Tashkentke, Ózbekstangha ketti. Sondyqtan búl jerde bir últ ekinshi bir últqa genosid jasaghan joq. Olay deuge mening auzym barmaydy. Negiz bolar tarihy derek joq. Zertteudi múraghat derekterine sýienip jasau kerek. Al 1937-1938 jyldardaghy sayasy qughyn-sýrgindi genosid deuge keledi. Qazaqtyng eng myqty oqymystylaryn tútqyndau, atyp óltiru – genosiyd. Bizde BÚÚ qabyldaghan konvensiya bar. Sol konvensiyada genosid degen sózge anyqtama beredi.

Genosiyd- bir últtyng ekinshi últty qasaqana óltiru, qudalau turaly tapsyrmalary. Búl jaghday fashizm kezinde boldy. Gitler tapsyrma berdi.
Asharshylyq kezinde orys últynyng ózi qyryldy. Ony qalay aitugha bolady? Olar óz últyna genosid jasay ma? Osy jerde Ózbekstanda nege onday bolmady degen súraq tuady. Ózbekstan egin sharuashylyghyna iykemdelgen memleket. Ózbekstanda suarmaly egistik bolghan song ashtyq kózge kóringen joq. 1930 jyldary mening ózimning atalarym, tuystarym bas saughalap, Syr boyynan Ózbekstangha ótip ketti»,- deydi ol.

Senat Tóraghasy bastap «Azattyq jolyndaghy aqtandaqtar: asharshylyq zardaptaryna shynayy tarihy kózqaras» atty dóngelek ýstel ótkizgende, shendilerimizding aitpaghy osy eken. Negizi múnday jinalystar asharshylyq zardaptaryn tolyq ashyp, bir ghasyrgha juyq jasyrylyp kelgen tarihy derekterdi kórsetuge, sol arqyly halqymyzgha jasalghan taghylyqty aiyptaugha baghyttauly kerek edi. Ókinishtisi, bәri kerisinshe bolyp otyr. Osy bete kete berse, býgin «asharshylyq genosid emes» degen qazaq biyligi bir kýni «halqymyz eshqanday asharshylyqqa úshyraghan joq», dep mәlimdeytin shyghar...

Abai.kz

43 pikir