Bodandyqtyng búghauynan bosap, egemendi el boldyq. Sonan beri attay 20 jyl ótipti. El tizginin qolyna alghan sondaghy jas jigit te 70-ten asty.

Keshegi Kenes zamanynda meshitterdi qiratyp, jappay dinsizdikke, imansyzdyqqa baulyp, tórt ayaqty hayuangha ainaldyryp jibere jazdap edi. Endi mine, meshit, molda kóbeydi. Biraq soghan qaramastan elimizde imandylar, obal-sauapty oilaytyn ar-újdany taza, úyaty bar azamat basshylar kóbeydi me? Núrsúltan Ábishúly, bizdi, biz bolghanda osynda otyrghan bәrimizdi osy jaghday qatty oilandyrady. Ony jatpay-túrmay ózing de oilaytyn shygharsyn.

Janaózen oqighasy halyqtyng jýregin qatty shoshytty. Jazyqsyz, beykýnә qyrshyn jandardyng qayghyly qazasyna sonshalyq bir salqynqandylyqpen nem­qúraydy qarap, qoldy bir silteytinder de tabyldy. Bәrinen de qarusyz halyqty poliyseylerimiz ben Otan qorghaytyn әskerlerimiz quyp jýrip atyp óltirgenderi az bolghanday, oqqa úshyp qansyrap jatqan jaralylardy ýsti-ýstine soqqylap úrghandary júrttyng imanyn úshyrdy. Búdan asqan jauyzdyq, qanypezerlik boluy mýmkin be?

Bodandyqtyng búghauynan bosap, egemendi el boldyq. Sonan beri attay 20 jyl ótipti. El tizginin qolyna alghan sondaghy jas jigit te 70-ten asty.

Keshegi Kenes zamanynda meshitterdi qiratyp, jappay dinsizdikke, imansyzdyqqa baulyp, tórt ayaqty hayuangha ainaldyryp jibere jazdap edi. Endi mine, meshit, molda kóbeydi. Biraq soghan qaramastan elimizde imandylar, obal-sauapty oilaytyn ar-újdany taza, úyaty bar azamat basshylar kóbeydi me? Núrsúltan Ábishúly, bizdi, biz bolghanda osynda otyrghan bәrimizdi osy jaghday qatty oilandyrady. Ony jatpay-túrmay ózing de oilaytyn shygharsyn.

Janaózen oqighasy halyqtyng jýregin qatty shoshytty. Jazyqsyz, beykýnә qyrshyn jandardyng qayghyly qazasyna sonshalyq bir salqynqandylyqpen nem­qúraydy qarap, qoldy bir silteytinder de tabyldy. Bәrinen de qarusyz halyqty poliyseylerimiz ben Otan qorghaytyn әskerlerimiz quyp jýrip atyp óltirgenderi az bolghanday, oqqa úshyp qansyrap jatqan jaralylardy ýsti-ýstine soqqylap úrghandary júrttyng imanyn úshyrdy. Búdan asqan jauyzdyq, qanypezerlik boluy mýmkin be?

18 jasqa tolmay әskerge alynyp, 4 jyl soghysta bolghan adammyn. Fashister qanshama jauyz bolsa da, jaralylargha qol kótermeytin. Eng ayaghy fashist ekesh fashist solay bolghanda, ertengi kýni el egemendigin qorghaytyn әskeriylerimizding siqy әlgindey bolsa, 20 jyl boyy lepirip maqtanatynday ne jónimiz bar? Osy uaqyt ishinde iydeologiyagha da, dinge de yqpal jasamay, bilgenin istetip, betimen qoya bergenimizding jóni qalay? Din de, әdebiyet te, "ardyn, adaldyqtyng isi" bolsa, pende paqyrdy birden-bir imandylyqqa alyp baratyn naghyz sara jol osy emes pe?

"Dýmshe molda din búzady" dep halyq beker aitpaghan. Qazir ne kóp, dýmshe moldalar kóp. Meshit manyn bylay qoyghanda, elimizdegi jan-jaqty kóp salanyng bәrinde de júrtty joldan taydyratyn dýmsheler kóbeyip barady. Sayasatta da, tipti әdebiyet pen ónerde de dýmsheler tolyp jýr. Dýmshelik elimizdi, jerimizdi qorghaytyn qaruly kýshterge de jetti.

Basqasyn aitpaghanda, songhy Jana­ózen qasireti biylikke qoghamdy tyndap, halyqtyng oi-pikirimen údayy sanasyp otyru kerektigin barynsha qatty eskertti. Óitpegen jaghdayda, múnday oqigha týbinde býkilhalyqtyq ýlken tragediyagha әkelip soghuy әbden yqtimal.

«Jas qazaq ýni» gazeti