Beysenbi, 24 Mausym 2021
Áleumet 13555 6 pikir 24 Aqpan, 2021 saghat 12:26

Memlekettik emhanada emdelu nege qiyn?

Bizding elimizding densaulyq saqtau salasyndaghy asyghys-ýsigiz, әr jerden kóshirip alyp, eshbir saraptausyz jýrgizile salghan, sanap tausyla almaytyn reformalardyng nәtiyjesi býkil júrtty tyghyryqqa tirep, tityqtatyp bitti desek, shyndyqtan alshaqtay qoymaspyz.

Ózge ónirlerdi bilmeymin, bizding oblystaghy densaulyq saqtau salasy tórt ayaghynan birdey aqsap túrghandyghy aidan-anyq. Qúday betin aulaq qylsyn, eger әldeqalay syrqattana qalsanyz, dәrigerlerge baryp, birden em qabyldap, qúlan-taza jazylyp ketemin dep oilasanyz, qatty qatelelesiz. Bizde aldymen emhanagha baryp, aldymen jalpy terapiya dәrigeri degenning (búryn búlardy uchaskelik dәriger dep ataytynbyz) aldynan ótuge tiyissiz.. Ol ýshin aldymen tirkeu orynan baryp, kezekke túryp, joldama alasyz. Sodan birden әlgi dәrigerge bara qoyamyn deseniz, taghy da qatelelsiz. Ony eng kemi eki-ýsh kýn, keyde bir apta kýtesiz.

Sosyn óldim-taldym dep, búghan da jetkenning ózinde, ol sizge em taghayyndamaydy. Búl onyng mindeti emes. Onyng mindeti sizdi qajetti dәrigerlerge qarap baghyttau. Mәselen, asqazanynyz auyrsa gastroentereologqa, jýreginiz auyrsa kardiologqa, buynynyz auyrsa tramvatolog nemese remvatologqa joldama ghana beredi. Endi tiliniz salaqtap, qaytadan әlgi joldamamen janaghy tirkeu ornyna baryp, qaytadan kezekke túrasyz. Eger sәti týsip, qajetti dәrigerinizge jazyla qalsanyz, oghan birden bara qoyamyn dep taghy da iyeginiz qyshymasyn. Oghan kem degende eki apta nemese bir aidan keyin ghana jetesiz. Onyng ózinde búl jerde onday dәriger bolsa ghana. Al endi múnday maman atalmysh emhanada mýldem joq bolsa, qaltanyzdaghy azghana tiyn-tebendi sanap, aqyly emhanalargha qaray ayandaysyz.

Qúdaygha shýkir bizde memlekettik emhana mandayymyzgha bitken jalghyz bolsa, al aqylysynyng sanynan mýldem janylasyz. Sizdi qay mezgilde de, esh kezeksiz qabyldaugha qashanda dayyn. Tek bir «kemshildigi», múndaghy qyzmetting baghasy kýiip túrghandyghy bolmasa. Birinshi qabyldau 5 myng tengeden kem týspeyd. Al onyng belgilegen emining әseri tiymese, qaytadan qabyldaugha taghy da 4 myng tenge tóleysiz. Tek qana kenes beruge. Men búl jerde baghalary aspandap túrghan dәri-dәrmek jayly tipti de sóz qozghap otyrghan joqpyn.

Bir qyzyghy, әlgi sizding ailap kýtip, qolynyz jete almay jýrgen dәrigerinizdi siz osy aqyly emhanalardan kezdestirip, bir quanyp qalarynyz sózsiz. Óitkeni bizde olargha týgel erkindik bergen. Olar týske deyin memlekettik emhanalarda otyrady da, týsten keyin aqylysyna qarap asyghys attanyp ketedi. Yaghny múnday «aq halatty abzal jandar» eki jep biyge shyghady. Anda ailyghy jýrip jatyr, múndaghy tabysy taghy da qaltada. Tegin emhanada dәriger jetispey, aqylysynda onday problemanyng mýlde joqtyghy, mine densaulyq saqtau salasynyng osynday «tapqyrlyghynan». Memlekettik emhanalardaghy dәrigerlerding kópshiligining siz barghanda kónil-kýii bolmay, asyghys-ýsigiz qarap, sizden tezirek qútylugha asyghatyndyghy da sodan. Sizdi qaytsyn, ony anda tabysy kóp dýnie kýtip túr emes pe?

Al osy olrayda memlekettik emhanalardaghy sol az ghana dәrigerler nege qyzmetin tolyq atqarmay, bóten jerge jýgiredi degen saualgha kelelik. Óitkeni oldargha sonday erkindik berilgen. Múnday «jartykesh» dәrigerlerge eshkim de tyiym sala almaydy. Ýkimetting ózi rúqsat berip qoyghan. Demek, basynyz auyryp, baltyrynyz syzday qalsa, kinәni aldymen dәrigerlerden emes, «naryq zamany» dep syltauratyp, medisinalyq jәrdemdi úiymdastyruda quray basyn syndyrmay otyrghan ministrlikten izdeniz. Biraq, sol kinәlini izdep jýrgende qamshynyng sabynday kelte ghúmyrynyzdyng biraz bóliginen aiyrylyp qalmanyz. Onyng betin aulaq qylsyn, әriyne. Qysqasy, auyrmanyz. Tek qaltanyzgha seniniz. Qalghanynan ýmit joq. Ázirge osy.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

6 pikir