Júma, 23 Sәuir 2021
Qogham 21953 34 pikir 24 Aqpan, 2021 saghat 14:54

«Aron Atabekke arasha súraymyz!»

Úlyqbek Esdәulet, Oljas Sýleymenov, Múrat Áuezov bastaghan bir top ziyaly qauym ókilderi, qalamgerler týrmedegi aqyn Aron Atabekke arasha súrap, preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa hat jazypty. Búl turaly belgili zanger Shynquat Bayjanov ózining jelidegi paraqshasynda jazdy.

«Úlyqbek Esdәulet myrza, Oljas Sýleymenov myrza, Múrat Áuezov myrza bastaghan bir top qazaq maytalmandary arqaly aqyn Aron Atabekke jan saugha súrap Qazaqstan preziydenti Toqaev Qasym-Jomart Kemelúlyna ótinish hat joldady. Qazaqstannyng barlyq ziyaly qauymy qol qoigha ótinish bildirgen, biraq, pandemiyagha baylanysty olardyng qoldaryn qoyghyzu mýmkin bolmady.

Preziydent myrza! Jan saugha súrau qazaq halqynyng ejelden kele jatqan ata salty, eger el aqsaqaldary, aqyndary ótinish jasaghanda odan eshbir han attap ketpegen. Siz de ata saltyn saqtap, 68 jastaghy jýrek auruymen, qant diabetimen, buyn auruymen auyratyn arqaly aqynymyzdy tar qapastan shygharugha yqpal jasaydy dep senemiz. Qazaq Aronynyng endigi taghdyry Sizding qolynyzda. Men advokat retinde zangha sәikes barlyq mýmkinshilikti paydalanyp kórdim, tas bauyr, zangha eshbir mәn bermeytin qatygez mamandar meselimdi qaytardy, jigerimdi qúm etti.

Asyl agha týrmede sheyit ketse obaly býkil qazaq halqyna bolady, onsyz da ata-baba nalasyna qalghan elmiz, endi osy qatelikti jibermeyik Qasym-Jomart Kemelúly myrza!», - dep jazdy zanger.

Kasym-Jomart Tokaev poruchil sozdati goskomissii po reabilitasiy jertv politicheskih repressiy | Inbusiness

Al preziydent Toqaev atyna jazylghan Ashyq hat mәtininde:

«Asa qúrmetti, Qasym-Jomart Kemelúly myrza! Sizding elimizding sarabdal sayasatyn el tynyshtyghy, yntymaq-birligi, ýshin kóregendikpen jýrgizip otyrghanynyzdy óte joghary baghalaymyz. Eli men tughan jeri ýshin qasyq qandary qalghansha kýresken batyr túlghalarymyzdy qúrmetteytininizdi de jaqsy bilemiz.

Sózge tiyek etkeli otyrghan qazaqtyng dara azamaty – Aron Atabek 2006 jylghy әigili «Shanyraq» oqighasyn úiymdastyrdy, kisi ólimine sebepker boldy» degen jalghan jalamen 18 jylgha itjekkenge aidalyp, sottaldy. Qazaq eli tarihynda ózindik qoltanbasy bar, yaghni, «Qazaq memleketi» t.b. birneshe úiymnyng jetekshisi, aqyn, týrkolog, Jeltoqsan kóterilisining bel ortasynda jýrip, býgingi Tәuelsizdigimiz ýshin kýresken batyrymyz Aron Qabyshúly Atabek auyr qylmys jasaghan qylmyskerlerge arnalghan týrmede otyrghanyna aldaghy jyly 15 jyl tolady.

Jan azaby óz aldyna, týrmedegi qinau men azaptaudyng aluan týrin basynan keshirgen Aron Atabekting densaulyghy birneshe jyldan beri kýrt nasharlap ketti. Jasy 70-ke tayaghan qarttyng eki qol mýldem kóterilmeydi, jýrekting iyshemiyalyq auruy qan qysymy, býirek-ókpe, buyn aurularyna t.b. ómirine qauip tóndiretin, týrme jaghdayynda emdeluge kelmeytin keselderge dushar boldy.

«Kózimning tirisinde qadirle meni!.. Ólgesin basyma kók tas qoyyp, qúrmettep kerek emes!», - degen eken bir qart nazalanyp... Sol aitpaqshy, halyq batyryn kózi tirisinde bostandyqqa shygharyp, densaulynyn týzetuge jaghday jasasanyz núr ýstine núr bolar edi. «Elim-qazaghym!», - dep janyn shýberekke týigen batyrymyzdan tas zyndanda aiyrylyp qalsaq, arymyzgha syn bolary haq! Úrpaq aldynda úyatty bolmayyq, Preziydent myrza!

Sizding el bolashaghynyng yntymaq-birligin saqtaushy, últ janashyry, qamqorshysy retinde Aron Atabekting bostandyqqa shyghuyna kómek qolyn sozady degen zor ýmittemiz», - dep jazylghan.

Búl hatqa Úlyqbek Esdәulet, Oljas Sýileymenov, Múrat Áuezov, Baqyt Bedelhan, Amantay Asylbek, Gýljan Erghaliyeva, T.Aytbay t.b. birneshe adam qol qoyghan.

Biz zanger Shynquat Bayjanovqa habarlasyp, isting mәn-jayyn súrap bildik.

ShYNQUAT BAYJANOV: Qytay kommunisterine tyqyr tayady ma? | “Adyrna” últtyq portaly

Shynquat Bayjanov:

- Búl hatty úiymdastyrghan Aron Atabekting janashyrlary, seriktesteri t.b. Biz әuelde dóngelek ýstel ótkizgimiz kelgen. Sol jerde ziyaly qauym ókilderin shaqyryp, Aron Atabekke arasha súrap, hat úiymdastyrmaq boldyq. Keyin, mynau pandemiyagha baylanysty onday jiyndar ótkizuge rúqsat berilmeytin boldy.

Hatqa qol qoyghan azamattardyng әrqaysysyna izdep baryp, qol qoydyrdyq. Mysaly, Oljas Sýleymenovke barghanda ol kisi auruhanada eken. Jalpy, biraz kisi osy hatqa qol qoymaq boldy. Mysaly, aqyn Temirhan Medetbek myrzalar telefon arqyly sóileskende, qoldap qoy qoyatynldaryn aitqan. Oghan kovid kedergi keltirdi. Onyng ýstine Oljas Sýleymenov pen Jazushylar odaghynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәulet myrzalar qol qoyghan son, aqalghandaryn әurelep jatpadyq.

Búl hatty jazghandaghy sebebimiz – amal joqtyq qoy. Aron Atabekting qyzy Almagha habarlasyp, óz erkimmen advokat boldym. Kómekteseyin dedim. Sóitip, kelisim jasasyp, Pavlodardaghy týrme basshysyna hat jazdym.

QR Qylmystyq kodeksining 75 babyna sәikes, densaulyghyna baylanysty týrmeden mezgilinen búryn bosatu, jazasyn jenildetu nemese týrmeni ýy qamaqqa auystyru sekildi mýmkindikter bar. Ol ýshin týrme basshysy osynday úsynyspen sotqa jýgine alady.

Maghan Alma habarlasyp, әkesining qan qysymy joghary ekenin, qant diabeti bar ekenin aitty. Týrmede soqqygha jyghylghan eken. Sodan bir qoly dúrys istemeytinin aitty. Asqazan, buyn aurulary taghy bar. Osylardy aityp, densaulyghy nasharlaghan adamdy nege әli kýnge týrmede ústap otyrghanyn, 75 bapqa sәikes, nege әli kýnge sotqa úsynys jazylmaghanyn súrap hat joldadym.

Osydan son, Semenova degen kelinshek týrmege kirip, Aronmen sóilesipti. «Aronnyng densaulyghy jaqsy eken», dep habarlady. Ol viydeony osy jelige jariyalady. Ol jerde de Aronnyng әreng otyrghany, telefondy ústap túrugha shamasy kelmegeni anyq bayqalyp túr.

Sosyn, Pavlodar týrmesining basshylyghyna ekinshi mәrte hat joldadym.  Pavlodar oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynan arnayy komisssiya qúrylyp, Arony Atabekting densaulyghyn bastan-ayaq tekserui kerektinin talap ettim. Tәrtip boyynsha, týrme basshylyghy Aronnyng jazasyn jenildetip, ýiqamaqqa auystyrudy súrauy ýshin QR Densaulyq saqtau ministrligining qarary boyynsha janaghy komissiya sheshimi kerek. Komissiya shaqyrynyz, barlyq analizderin alynyz dep súradym. Eki úsynysymdy da «Feysbukte» jariyaladym.

Keyin olar maghan jauap jazypty. «Sizding úsynysynyz boyynsha komissiya taaghyyndamaq edik, Aron Atabekting ózi qarsy boldy. Mine, óz haty dep qolmen jazylghan hatty tirkepti. Onda: «Densaulyghymdy teksertuge qarsymyn», dep jazypty. Osyghan sәikes, biz komissiya taghayyndap, tekseris jasay almaymyz», - depti. Al týrme dәrigerleri teksergende, densaulyghy jaqsy bolypty-mys.

Sosyn men «Núr Otangha» (B.Baybekke) «KUIYS» bastyghyna taghy hat joldadym. Týrmedegi, erkindigi joq adamnan rúqsat súrau kerek pe? Bas erkindigi joq adamnan kim rúqsat súraydy? Týrme basshylyghy Aron Atabekten rúqsat súrady degenge senuge bola ma? Densaulyghy kýrt nasharlap ketken adamdy neeg ózderi teksermeydi?

«Eger Aron Atabek týrmede qaytys bolyp ketse, oghan erteng sizder kinәli bolasyzdar! 68-degi qart kisi, aqyn, sayasy dissiydent dep tanylghan adam, Halyqaralyq syilyqtyng laureaty atanghan adam týrmede kóz júmsa, ol – jaqsy at emes», - dep jazdym.

Jauap bergen joq. Tek hatym tirkeldi dep habarlady. Osydan keyin, Pavlodar týrmesining basshysy maghan ekinshi mәrte jauap jazypty. Ol jauaby da aldynghysyn tolyq qaytalaghan. «75 bappen shyghara almaymyz. Ózi rúqsat bermedi», - depti.

Osydan son, biz Preziydentke hat jazu turaly sheshimge keldik. Jan saugha súrau qazaqta bar salt. Qalghan 4 jylyn týrmede óteuge Aron Atabekting densaulyghy shyday ma, joq pa, belgisiz... Áriyne, biz hat jazdyq eken dep, mәsele sheshile salmauy mýmkin. Biraq, «ýmitsiz shaytan», degen.

Abai.kz

34 pikir