Júma, 22 Qantar 2021
Janalyqtar 2028 0 pikir 2 Shilde, 2009 saghat 19:04

Kýmisjan BAYJAN. ATY-JÓNIMIZDE ÚLTTYQ RUH BOLSYN

Oblystyq tilderdi damytu basqarmasy úiymdas¬tyrghan “Onomastika jәne qogham: antroponimder” atty seminarda kisi esimderi, yaghny últymyzdyng aty-jónin jazuda –ov, -ev, - ova men – eva siyaqty affiks¬terden arylu mәseleleri sóz boldy. Kópten kókeyde jýrgen, aitylyp “sýrlengen” oi-pikirding kóterilgenine quandyq. Óitkeni, adam atynda últtyq ruh, ózindik beyne, mәn-maghyna, kerek deseniz erekshe qasiyet bar ekeni aitpasa da belgili.
Jiynda oblystyq әdilet departamenti ótken jyly ómirge kelgen últy qazaq sәbiylerding tegin qazaq¬sha jazu barysyna taldau jasapty. Onda dýniyege kelgen 39699 balanyng 29337-si qazaq últynyng ókili bolghanymen, osylardyng tegi men aty-jóni qazaqsha dúrys jazylghany 19289, yaghny 65,7 payyzdy qúraghan. Sonda qalay kemshilik ata-anada ma, joq óz qyzmetine nemqúrayly qaraytyn azamattardyng hal-aktilerin jýrgizetin bólim qyzmetkerlerinde me, әlde últy men úrpaghynyng keleshegine degen jauapsyz kózqarasta ma? Áriyne, ekeui de bar.
Ómirde qanshama adamdardyng taghdyryna bayla¬nysty mәselelermen betpe-bet kelesin. Sondayda bir kezderi qazaqtyng aty men tegi dúrys jazylma¬ghan¬dyqtan, keyde tipti bir qarpine bola zeynetkerlikke shygha almay, әure-sarsangha týskender qanshama. Eli¬miz egemendigin alghan tústa úlylardyng bas әripteri¬nen qúralghan MELS, Sovet, Songz, taghy basqa esim¬derden bas tartqandar keyinnen ózgertip, әbigerge týsti.

Oblystyq tilderdi damytu basqarmasy úiymdas¬tyrghan “Onomastika jәne qogham: antroponimder” atty seminarda kisi esimderi, yaghny últymyzdyng aty-jónin jazuda –ov, -ev, - ova men – eva siyaqty affiks¬terden arylu mәseleleri sóz boldy. Kópten kókeyde jýrgen, aitylyp “sýrlengen” oi-pikirding kóterilgenine quandyq. Óitkeni, adam atynda últtyq ruh, ózindik beyne, mәn-maghyna, kerek deseniz erekshe qasiyet bar ekeni aitpasa da belgili.
Jiynda oblystyq әdilet departamenti ótken jyly ómirge kelgen últy qazaq sәbiylerding tegin qazaq¬sha jazu barysyna taldau jasapty. Onda dýniyege kelgen 39699 balanyng 29337-si qazaq últynyng ókili bolghanymen, osylardyng tegi men aty-jóni qazaqsha dúrys jazylghany 19289, yaghny 65,7 payyzdy qúraghan. Sonda qalay kemshilik ata-anada ma, joq óz qyzmetine nemqúrayly qaraytyn azamattardyng hal-aktilerin jýrgizetin bólim qyzmetkerlerinde me, әlde últy men úrpaghynyng keleshegine degen jauapsyz kózqarasta ma? Áriyne, ekeui de bar.
Ómirde qanshama adamdardyng taghdyryna bayla¬nysty mәselelermen betpe-bet kelesin. Sondayda bir kezderi qazaqtyng aty men tegi dúrys jazylma¬ghan¬dyqtan, keyde tipti bir qarpine bola zeynetkerlikke shygha almay, әure-sarsangha týskender qanshama. Eli¬miz egemendigin alghan tústa úlylardyng bas әripteri¬nen qúralghan MELS, Sovet, Songz, taghy basqa esim¬derden bas tartqandar keyinnen ózgertip, әbigerge týsti.
Áli de aty-jóndi jazu jayy bey-bereketsiz jýr¬gizilude. Bylay qaraghanda, ony tipti keybir jandar “ógiz ólip, arba synatynday” emes qoy deui de mým¬kin... Biraq әr últty tanyp-bilu atymyz ben tegimizdi jazudan bastalady ghoy. Qazirgi kezde kópshiligimiz әkemizding atyna “úly”, “qyzy” sózderin qosyp jazyp jýrmiz. Múnyng ózi qazaq ekendigimizdi dәlel¬deytin, әp-әdemi oryndy bastama.
Býgingi jahandanugha bettegen tústa últtyq salt-dәstýrimizdi, tilimiz ben dinimizdi saqtau Qazaq degen qasiyetti halyqtyng jer betinde mәngi jasauyn túraq¬tandyru kepili ekendigi sózsiz. Demek, aty-jónimizdi últtyq qalypqa týsirip, onyng tólqújatqa sauatty jazyluyn qadaghalaghan jón. Búl býgingi egemen elimizdegi әr azamattyng sanasyndaghy tәuelsizdikke qol jetkizuding negizi degim keledi.

 

 

Kýmisjan BAYJAN, Almaty oblysy.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 2 shilde 2009 jyl

0 pikir