«Karmensita» keyipker emes, «Karmensita» qoyylym - rejisserding ózi. Qyzuqandy, ómirge qúshtar, sotqar, batyl, erkin, asau...

Bizde M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrdyng bary, onda «Qaragóz», «Ayman-Sholpan», «Bәkey qyz», «Qily zamandardyn» qoyylghany óte jaqsy. Múnyng bәri qazaq teatrynyng irgesin qalap túrghan tabantas. Al odan basqa, ózinshe órnek salyp jýrgen Gh.Mýsirepov atyndaghy jastar teatrynyng bary tipti ýlken tabys. Búl teatrda jarqyldap túrghan qyz-jigitterden qúralghan jas, kórkem, әbjil akterlik qúramnyng jinalghany kórermen ýshin eki eselengen quanysh.

Osy ansambli rejisser Talghat Temenovting jeteginde Prosper Meriymening ataqty «Karmenin» qoydy. Dәlirek aitqanda, T.Temenov povesti negiz qyla otyryp, osy taqyrypta derbes drama jazyp shyghypty.

Eng negizgi sýiinshi - qazaq teatryna Karmen keldi. Esterinizde bolsa, byltyr N.Jaqypbay Astana jastar teatrynda «Karmendi» muzikl janrynda qoyghan. Hose de, Karmen de nashar shyqpap edi. Biraq ol tek qana suretteme (zarisovka) bolatyn. Janar Maqashevamen birge qazaq sahnasyna tolyq maghynasyndaghy Karmen keldi. Aktrisanyng ómirindegi eng negizgi, jalghyz roli bar dep esepteuge bolady. Roli aktrisasyn, aktrisa rolin tapty.

«Karmensita» keyipker emes, «Karmensita» qoyylym - rejisserding ózi. Qyzuqandy, ómirge qúshtar, sotqar, batyl, erkin, asau...

Bizde M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrdyng bary, onda «Qaragóz», «Ayman-Sholpan», «Bәkey qyz», «Qily zamandardyn» qoyylghany óte jaqsy. Múnyng bәri qazaq teatrynyng irgesin qalap túrghan tabantas. Al odan basqa, ózinshe órnek salyp jýrgen Gh.Mýsirepov atyndaghy jastar teatrynyng bary tipti ýlken tabys. Búl teatrda jarqyldap túrghan qyz-jigitterden qúralghan jas, kórkem, әbjil akterlik qúramnyng jinalghany kórermen ýshin eki eselengen quanysh.

Osy ansambli rejisser Talghat Temenovting jeteginde Prosper Meriymening ataqty «Karmenin» qoydy. Dәlirek aitqanda, T.Temenov povesti negiz qyla otyryp, osy taqyrypta derbes drama jazyp shyghypty.

Eng negizgi sýiinshi - qazaq teatryna Karmen keldi. Esterinizde bolsa, byltyr N.Jaqypbay Astana jastar teatrynda «Karmendi» muzikl janrynda qoyghan. Hose de, Karmen de nashar shyqpap edi. Biraq ol tek qana suretteme (zarisovka) bolatyn. Janar Maqashevamen birge qazaq sahnasyna tolyq maghynasyndaghy Karmen keldi. Aktrisanyng ómirindegi eng negizgi, jalghyz roli bar dep esepteuge bolady. Roli aktrisasyn, aktrisa rolin tapty.

Onyng Karmeni әste de perishte emes. Ol tәltirektep jýredi, tóbelesedi,  sigara tartady, ózin jezókshe siyaqty ústaydy. Biraq ol - bir ghana kórinisi «júmaq syilaytyn» әielderding qatarynan. Jәne minezi... kapitan (E.Jarylqasyn) aita beretindey, «saytan».

T.Temenov әlem biletin Karmenning boyaularyn solghyndatpay, qayta qanyqtyra týsipti. Biz biletin Karmen Hoseni sanaly týrde qúrban qylatyn. Syghan qaraqshylaryna kómegi tiii ýshin maqsatty týrde paydalanatyn. Al Temenov Karmenining «adamgershiligi mol». Ol Hosege ayaushylyqpen qaraydy. Ózin týrmeden bosatqan sarbazdyng soqqy jegenin bilgende ózin kinәli sezinedi. Meyirimi (analyq?), úyaty oyanady. Jenilgendi júbatu degen psihologiya bar. Meriymede Karmen jyrtqysh ta, Hose jemtik edi. Búl basqa Karmen. «Basqa» Karmen Hoseni mýldem sýimedi deuge kelmeydi. Sezimning kóptegen boyaulary bolmaytyn ba edi...

Hoseni jas akter Darhan Maqsatúly beynelepti. Ómirlik tәjiriybesi sayaz, shynshyl da әsershil bozbalanyng roli osy jigit ýshin jazylghanday. Karmenge deyin ol kim edi? Qyzmetin mamyrajay ghana atqaryp jýrgen aqjýrek sarbaz edi. Karmen degen dauyl keldi de, bәrining byt-shytyn shyghardy. Hosening beynesin, onyng qúshtarlyghyn kórsetu ýshin sahnagha Mikaella shyghady (T.Temenovting «balasy»), sóitedi de Prosper Meriymede joq Hosening anasy turaly әngimeni aita keledi. Yaghny Hose qúshtarlyq ýshin kisi óltirip qana qoyghan joq, tughan anasyn úmytty. Onyng Karmen ýshin sýigen qyzynan jerigeni tanghaldyrmasa da, jalghyz sheshesin kómusiz qaldyrghany «nauqasynyn» qanshalyqty mendegenin kórsetedi. Avtor boyaulardy solay qoylatady.

Karmenge teng bir azamat bolsa, ol Eskamilio edi. Beybit Kamaranovtyng Eskamiliosy - jenimpaz, súltan. B.Kamaranov - geroy bolyp jaratylghan, sahnagha shyqqanda qanat bitetin romantik akter. Ol sahnagha eki-ýsh kóriniste ghana shyghady. Spektakli sonynda Hose qolynan qaza tabady. Meyli. Onyng ottay janghan janary, almas qylyshtay jarqyldaghan qimyldary bәribir este qalady.

Meriymede joq taghy bir keyipker syghan kempir (Lidiya Kәden). Soqyr kempir kókirek kózimen bәrin kóredi. Ol sahnagha fatum, taghdyr degen úghymdardy әkelgen. Bir qaraghanda taghdyr degen ózgertuge kelmeytin substansiya. Hosening bir súlugha kezdeserin, odan tek azap shegerin aldyn-ala eskertken de sol bolatyn. Ekinshi jaghynan, bәrin de kisining erki sheshedi. Mikaella kelgende «ket osymen» deytin de janaghy kempir edi.

Á degende teatrdyng sahnasy erekshe keneyip ketkendey kórindi. Jas suretshi Erlan Túyaqov shygharmagha qajetti kenistikti jasay alghan. Spektakliding temirqazyghy - muzyka. Qoyylym sazy jýreginde oinaydy, miynda oiran salady, kónilinde by biylep túryp alady... By demekshi, IY.Fadeevting sonau Mәskeuden kelip qoyghan bii tamashalaugha túrarlyq: zamanaui, kórkem. Al jaryq effektileri teatrda emes, kinozalda otyrghanday әser beredi.

Bala-shaghasyn shúbyrtyp jýrgen qazirgi syghandar basqa. Europalyqtardyng qiyalyn týrtkilep, shabytyn shaqyrghan, romantikalyq dәuirding kóshin bastap bergen syghandar basqa bolatyn. «Karmensitada» shygharmashylyq újym syghan ómirining romantikasyn kóz aldymyzgha әkeldi. Gugo Esmeralidany jyrlady. Shәmshi «Syghan serenadasyn» jazdy. Prosper Meriyme Karmenning esimin mәngilikke qaldyrdy. Djulietta, Ofeliya, Anna Karenina, Madam Bovary sekildi beykýnә da kýnәhar, әlsiz de myqty әielder obrazynyng qatarynda erki, ruhy azat Karmen әlem әdebiyetinde erekshe qaldy.

Karmenning býkil әlemge tanymal obraz bolghanyna qaramastan, onyng dramalyq núsqasy búghan deyin jasalmaghan. Jasalsa da, әlem sahnalaryn aralap ketetindey sәtti bolmaghan. Talghat Temenov jasaghan «Karmen» keyin de, talay sahnada qoyylatynyn boljaugha bolady. Sebebi piesanyn, eng bastysy, kompozisiyasy jaqsy qúrylghan. Sujettik jeli de elitip, qyzyqtyryp otyrady. Avtor aqyndyq shabyt ýstinde tym-tym qarabayyr, sahnanyng sәnin búzatyn auyzeki sózderdi jiberip alghan. Ókinishke qaray, «Bay», «qatyn» ghana emes, «óstip, óstip» deytin, eshqanday normagha kelmeytin jabayy sózder kóp-aq.

Talghat Temenov býkil shygharmashylyq ghúmyrynda tek qana mahabbat degen bir úghymdy zerttep keledi. Spektaklide qyzyl oramal baylaghan jigitterdin  biylegeni («Qyzyl oramaldy shynarymdy» eske týsirmey me?) tegin emes. «Karmen» rejisserding mahabbatty kezekti zertteui. Endeshe, mahabbat degen erlik. Hosening óz kýzetindegi qyzdy týrmeden bosatuy da erlik. Soqqy jep jatyp soghan kinәli jandy ansauy da erlik. Qarsylasyna shoqpar ala jýgirgeni de erlik. Nemese әlsizdik. Nemese essizdik...

«Qyzghanysh bolsa, seziming tikenek bolyp ósedi», - deydi kempir. Tikenek Eskamiliony da, Karmendi de óltiredi. «Seni sýiem, biraq erkindikti senen de artyq sýiemin», - deydi Karmen songhy sózinde. Búl Meriyme povesindegi eng negizgi sóz, shygharmanyng týiini. «Erkindik» degen sózding astarynda auqymdy úghymdar bar. Sýng erkindigi,  tandau erkindigi, ómir sýru erkindigi, jeke bas tәuelsizdigi. Adam balasy tek sezimning jeteginde ómir sýrgisi keler edi. Biraq ol tek illuziya. Sondyqtan da әr zamannyng suretkerleri sezim erkindigi turaly anyz qaldyrady. Ghashyqtyqtyng esuastyqpen para-par nauqas ekenin dәrigerler bayaghyda dәleldegen. Biraq «Karmensitaday» jan balasy jetkize almasa kerek.

«Halyq sózi» gazeti