Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 11237 6 pikir 1 Nauryz, 2021 saghat 12:03

Bizding rahmetimizge kim múqtaj?

Býgin alghys aitu kýni. Osyghan oray, Qúdireti sheksiz Jaratushydan bastap, júmyr basty tanys-bilistin  bәrine alghys aitushylar kóbeyedi. «Sudy  siner jerine qúi»-degendey, alghysty da alghysqa múqtaj adamyna aitu azbal. Alghys - riza kónilmen aitylatyn rahmet. Ol sózben, ispen, syilyqpen de kórinis tabady.

Kimge rahmet aita alamyz? Bәrine aita alamyz! Jaratqangha, kýnge, sugha, auagha, jerge, gýlge de. Ata-ana, tuys-tughan, dos-jaran, kórshi-kólem, ústaz-әriptes, auyldas taghy basqa izgi niyetti, kómek kórsetuge beyim adamdardyng bәri de alghys aitamyz. Olardyng bәri de alghysqa layyqty. Biraq, az-kem oilanyp kórsek, bizding alghysymyzgha  shynayy múqtaj adamdar bar. Olar kimder? Ol ýshin aldymen biz ómirde jii aitatyn rahmet sózi qaydan shyqqanyna nazar salayyqshy. Sóz tórkinine zer salsaq, ol sóz ózine kómek kórsetken pendesin «Qúday jarylqasyn, rahmetine bólesin» degen kómek alushynyng yqylasynan shyqqan sóz ekeni belgili. Olay bolsa, Qúdaygha qalay rahmet aitamyz? Qúday seni kim rahmetine bólesin deymiz? Ayta almaymyz. Tek, shýkirshilik bildiremiz. Bizding Jaratushygha rahmetimiz sol - imandy ghúmyr keshu. Qúday jaratqan tabighattyng qaysy nyghmetine qalay rahmet aitamyz? Sózben aita almaymyz, tek shynayy is-әreketimiz arqyly ayalasaq, qorghasaq - sol rahmetimiz bolmaq. Allanyng sheksiz meyirimining bir týiirin jýregine jasyrghan ata-ana úrpaghyna ne berse de, onyng qaytarylymyn kýtpeydi, tek qayyryn ghana kýtedi. Sening aman-sau, adal ómir sýrgening olar ýshin sheksiz alghys aitqanynmen birdey. Olardyng ólsheusiz enbegin tirshiliginde ótey almaysyn, biraq óteuge tyryssang adamdyghyng da, adaldyghyng da sol bolmaq. Olar sening alghysyna múqtaj emes, meyirimine múqtaj, sony úmytpa. Al ózge adamdargha «syigha - syi, syragha – bal», degendey óz kezeginde, óz ornynda qaramtasyn qaytaryp rahmetimizdi aityp jýrmiz, aita beremiz.

Onda, kim bizding rahmetimizge múqtaj? Ol myna 3 adam: Ómirlik jaryn, ústazyn, jәne ózin. Ómirlik jaryng - jarq etken jasyn ghúmyryn saghan senip tapsyryp, senimen taghdyr qosyp, quanyshta da, qayghyda da senimen birge bolghany ýshin; Ústazyng - qaranghy kóniline jaryq sәule tógip, bilim men óner ýiretip, ómirde rizyghyndy tabugha jol kórsetkeni ýshin; Al ózin-istegen әr qayyrly júmysynnan baqyt tauyp, ózindi sýiip, baghalap, jibergen kemshilinnen sabaq alyp, ózindi keshire bilip, algha úmtylghan niyeting ýshin. Mine, osy ýsh kisige alghysyndy bildir. Olar da, senen alghys kýtpeui mýmkin, biraq sening alghysyna shynayy múqtaj adamdar әne, solar. Ómirlik jaryna rahmet aitu - onyng enbegin, talghamyn, taghdyryn baghalaghandyq. Ol - janúyagha jarasymdylyq әkelip, qazirgi kezindi núrgha bóleydi. Ústazgha rahmet aitu - onyng bilimin, niyetin, kóregendigin baghalaghandyq. Ol - ótken ómirine rizashylyq bildiru bolyp tabylady. Ózine rahmet aitu - senimindi, qayratyndy, aqylyndy shyndaghandyq. Ol- bolashaghyna bastar tabys joly. Osy ýsh adam alghysqa bólenip ómir keshse jeke basyng da, otbasyng da, memleketing de gýldenip kórkeyetin bolady.

Qaster Sarqytqan

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534