Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev әlemdik daghdarystyng tejelmey túrghanyna erekshe alandaushylyq bildirip, «G-8» jәne «G-20» basqosularynyng nәtiyjesine kónili tolmaytynyn aita kelip, «G-Global» alqaly jiyny erekshe qajet bolyp túrghanyn, kerek bolsa múnday mәseleni talqylaytyn ýlken jiyndy Astana ekonomikalyq forumynyng ayasynda ótkizuge Qazaqstannyng dayyn ekenin mәlimdegeni barshagha belgili. Sodan beri birshama uaqyt ótti. Elbasymyzdyng osynday keleli oiyna oy qosqan әlemdik dengeydegi ghalymdar men qogham jәne memleket qayratkerleri de uaqyt ozghan sayyn kóbeyip keledi. Álem júrtshylyghy búl mәselege nege airyqsha kónil bólude? Bizding oiymyzsha, aiylyn jimay túrghan daghdarystyng «júqtyrushysyn» anyqtap, dýniyejýzi ekonomikasyn odan emdey alatyn jalghyz ýmit endi búl mәsele tónireginde әlem memleketterining birlesken qimyly kerek. Mine N.Nazarbaev kótergen mәsele men úsynys osy baghyttaghy alghashqy qadam bolmaq.

Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev әlemdik daghdarystyng tejelmey túrghanyna erekshe alandaushylyq bildirip, «G-8» jәne «G-20» basqosularynyng nәtiyjesine kónili tolmaytynyn aita kelip, «G-Global» alqaly jiyny erekshe qajet bolyp túrghanyn, kerek bolsa múnday mәseleni talqylaytyn ýlken jiyndy Astana ekonomikalyq forumynyng ayasynda ótkizuge Qazaqstannyng dayyn ekenin mәlimdegeni barshagha belgili. Sodan beri birshama uaqyt ótti. Elbasymyzdyng osynday keleli oiyna oy qosqan әlemdik dengeydegi ghalymdar men qogham jәne memleket qayratkerleri de uaqyt ozghan sayyn kóbeyip keledi. Álem júrtshylyghy búl mәselege nege airyqsha kónil bólude? Bizding oiymyzsha, aiylyn jimay túrghan daghdarystyng «júqtyrushysyn» anyqtap, dýniyejýzi ekonomikasyn odan emdey alatyn jalghyz ýmit endi búl mәsele tónireginde әlem memleketterining birlesken qimyly kerek. Mine N.Nazarbaev kótergen mәsele men úsynys osy baghyttaghy alghashqy qadam bolmaq.

Orayy kelgende aita keteyik, daghdarystan shyghu jolyn kórsetken alghashqy qadam osy deu, әriyne, búrynghy bilmestik bolyp shyghady. Bizding Elbasymyzdyng 2009 jyldyng ózinde Deliyde dýniyejýzilik daghdarystyng «qozdyrushy virusyn» dóp basyp anyqtap bergeni әli este. Sodan song N.Nazarbaev osy taqyrypty terendete talqylaghan birneshe maqalasyn halyqaralyq búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalap ýlgerdi. Onymen jan-jaqty tanysqan dýniyejýzining bir top danqty ghalymdary, sonday-aq Qytay halyq respublikasy, Resey Federasiyasy, Fransiya sekildi memleketterding birinshi bas­shylary da Elbasymyzdyng búl úsynysyn oryndy dep tanydy. Biraq «seng әli búzylghan joq». Daghdarys aiylyn jiidyng ornyna órisin keneytip adamzat ekonomikasynyng tynysyn taryltyp barady. Euroodaqtyng irgesi shayqalyp túrady. AQSh ekonomikasyndaghy jaghday da ushygha týsken. Búl aimaqtardaghy júmyssyzdyq dengeyi 10 payyzdan bayaghyda asqan, ol uaqyt ozghan sayyn kóbeye týsude. Al búl elderde júmyssyzdyqtyng 9 payyzdan asuy qaterli jaghday dep atalady. Demek, әlem qaterli jaghdayda túr. Óitkeni AQSh jәne Euroodaq elderining qosyndy jyldyq ishki jalpy ónimining mólsheri qalghan býkil әlem óndiretin ónimnen de kóp. De­mek, bir-birimen tyghyz baylanysqan jer shary memleketterining barlyghy da «tizbekti reaksiya» aldynda. Olay bolsa N.Nazarbaevtyng «G-Global» jiynyn shaqyru turaly úsynysy әlemdik ekonomikagha daghdarystan shyghu jolyn kórsetetin sәule dep qabyldanuy mәseleni dúrys týsingendik. Al ol sәule núrgha ainala ma? Minekey, búl maqalada talqylaytyn mәsele osy.

1. Sәulening kórsetkeni

IYә, әlemdik ekonomika «qozdyrushy virustyn» óz aghzasynda bar ekenin bilmegendikten aiyqpas dertke dushar boldy. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng Deliyde jasaghan mәlimdemesi jәne odan keyin sol mәlimdemeni jan-jaqty týsindiruge arnalghan maqalalary әlemdik ekonomikagha sәule týsirip, osynau alyp aghzadaghy «qozdyrushy virusty» sanaly júrtshylyqtyng anyq kóruine mýmkindik berdi. Búl «qozdyrushy virus» adamzatqa ekinshi dýniyejýzlik soghystan song tanylghan Dýniyejýzilik sauda úiymy, Halyqaralyq valuta qory, halyqaralyq valuta dep atalatyndarmen birge keldi. Ret-retimen týsindireyik.

1. Ekonomikasy qarqyndy damugha bet alghan AQSh endi tauaryn ótkizetin rynok iz­dey bastady. Osy uaqytta ol GATT (tauarlar men tarifter jónindegi bas akt) dep atalatyn halyqaralyq jana úiymnyng ómirge keluine úiytqy boldy. Búl atalghan úiymgha mýshe memleketterding tauarlarynyng bir-birine baj salyghyn salmay erkin ótuine jol ashatyn kelisim-shartty ómirge әkeldi. Bertin kele úiymgha yn­ta bildirushiler kóbeygen song ol DSÚ (VTO) bolyp atauyn ózgertti. Bylay qaraghanda óndirisi ishki súranysty qamtamasyz ete almay jýrgen memleketter ýshin arzan tauar kózi bolyp sanalatyn búl úiym, turasyn aitqanda, mesheu memleketterdi odan әri túralatyp, damyghan elderding tauarly óndirisin qoldaytyn bir halyqaralyq bedeldi mekeme bolyp shyqty. Aytalyq, KSRO-dan enshi alghan tolyp jatqan jana memleketterding ekonomikasy osy uaqytqa deyin týzelmey, bәrinde derlik tónkerister tolqyny bolyp ótse, búghan eng birinshi sebepker osy úiym ekeni dausyz. Búl mәsele tónireginde búghan deyin de «Ayqyn» gazetinde arnayy jazylghandyqtan endi oghan toqtalyp jatpaymyz.

2. Halyqaralyq valuta qory jәne Halyqaralyq valuta dep atalatyn úghymdar da jogharyda atalghan halyqaralyq tauar taratushy úiymnyng júmysyn jandandyrugha baylanysty ómirge keldi. «Úzyn shoqpar» ústanymyn «úzyn dollar» sayasatyna auystyryp alghan AQSh biyligi ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtala salysymen Bretten Vud kelisimshartyn ómirge әkeluge múryndyq boldy. Soghystan tityqtap shyqqan Europa memleketteri men Japoniya múny qoldaugha yqtiyarsyz kelisti. Óitkeni olargha es jii ýshin de syrttyng kómegi kerek edi. Aqyr ayaghynda AQSh memleketining últtyq valutasy dollardy halyqaralyq valuta retinde qabyldady. Bastapqyda olar «dollar memlekettegi altyn mólsherimen qamtamasyz etiletin bolsyn» degen talaptaryn shartqa engizgen bolatyn. Keyinnen, dәlirek aitsaq, 1976 jyly AQSh bastapqy kelisim - sharttaghy dollardyng AQSh qoryndaghy altynmen shendestiriluin mindetteytin bapty alyp tastaugha úiymnyng basqa mýshelerin kóndirdi. Sóitip, búl memleket tek qana qaghazdan dollar dep atalatyn halyqaralyq valuta degen bedeli bar dýnie basyp shygharyp-aq, bayy alatyn qúdiretti alpauytqa ainalyp shygha keldi. Dýniyejýzi týgil úiymgha mýshe memleketter aldynda da esh jauapkershiliksiz bolyp shyqty.

3. Dýniyejýzilik qarjy jýiesining býgingi júmysyndaghy bolmys-bitim de Keyns ­ teoriyasynyng negizinde túlghalandy. Olay deytin sebebimiz Keyns teoriyasy jauapkershiliksiz jәne sheksiz investisiyany qoldaydy ghoy. Qazirgi әlemdik qor birjalaryndaghy «júmys» jaghdayy da solay. Emiytentter qúndy qaghaz satyp alushylar aldynda, kerisinshe qúndy qaghaz iyeleri emiytentter aldynda jauapkershiligi joq «jaqtar». Múnday jaghdayda baghany ósiru men týsiru belgili bir toptardyng arnayy úiymdastyratyn «qúqayy» bolyp shyghady. 1998 jylghy Aziya qor birjalaryndaghy daghdarys sonyng saldary ekeni anyqtalghan. Tipti, býgingi AQSh jәne Euroodaq qor birjalaryndaghy «tolqular» da sonyng saldary. Jauapker­shilik joq jerde Adam Smitting «kórinbeytin qoly» da qabiletsiz.

4. Dýniyejýzilik reyting agenttikteri de AQSh yqpaldy toptarynyng úiymdastyruymen ómirge kelgen jәne tek osy mem­leket mýddesi ýshin júmys isteytinder. Son­dyqtan da olardyng «esepterinde» ýnemi óreskel qatelikter jýrse de zardap shegushiler aldynda búlardyng birde-biri әli kýnge jauap bergen joq. Mәselen, 2007 jylghy Niu-York qor birjasynda tú­tanyp, odan kýni býgin talaydy kýidirgen alapat órtke ainalghan daghdarys órti eng birinshi reyting agenttikteri eng joghary bagha bergen alpauyt kompaniyalardy jalmady. Kýni býginge deyin solay bolyp keledi. Bir kónil audararlyq tús halyqaralyq reyting agenttikteri mýmkindigin tómen baghalaghan kompaniyalar, memleketter búl daghdarystan zardap sheguding ornyna jaghdayyn jaqsartyp aldy. Demek, «esep» qate. Esep tek bir memleketting mýddesin qorghau ýshin «júmys istese» әrqashan da onyng sheshimi qate bolady.

Minekey, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev sәulesin týsirip kórsetip bergen daghdarysty qozdyrushy virus osylar. Osylardan qútylu ýshin «G-Global» sheshimi kerek. «G-Global» sheshimi dúrys bolsa, ol N.Á.Nazarbaev sәulesine lazerlik quat berip, әlemdik ekonomika aghzasynda jýrgen dert qozdyrghysh virustardy joya alady. Olay bolmaghan jaghdayda «bayaghy jartas - bir jartas» qaytalana berse odan basqany bylay qoyghanda eng aldymen AQSh ýlken zardap shegedi nemese sol ýlken zardapty memleket túrghyndarynyng sezinip, biylikke ashyqtan-ashyq qarsy túruyn boldyrmas ýshin atalghan memleket ýlken bir soghys órtin tútatuy mýmkin.

2. Sәule núrgha ainala ma?

Sәulening núrgha ainaluy ýshin eng aldymen AQSh yqpaldy tobyna qarsy shygha alatyn quatty kýsh kerek. Múnday kýsh tek qana Qytay, Resey Federasiyasy, Japoniya, Euroodaq jәne múnay eksporttaushy Tayau Shyghys memleketterining yqylasy bir nýktede týiiskende ghana payda bolady. Olay bolmaghan jaghdayda AQSh yqpal­dy toby dәl osy jolmen jýre beretin bolsa, ózderi kóretin «qúqaydyn» súlbasyn zerdemen bayqap, moyyndauy, sonan song búl joldan bas tartuy kerek. Osy ekeuining qaysy ýmit kýttiredi?

AQSh әzirge «dollar basyp shygharu» mýmkindiginen aiyrylghysy kelmeydi. Reseyding tanymal qarjygeri Aleksey Kudrin aitqanday, ol jaqtaghy biylikte kýni býgin aqiqatqa tura qaray alatyn túlgha joq. Ekinshiden, múnday «may shelpekten» bas tartu qalay bolghanda da qazirgi tanda memlekettik bereshegi 17 trillion dollardan asyp ketken el ýshin ýlken zardapty bolmaq. (Eskerte keteyik, uaqyt ozghan sayyn búl zardaptyng kólemi úlghaya týspek). Al memleket basshylary ózderine «saylaushylar bergen» merzim men mýmkindikti múnday «iske» paydalanugha qorqady. Demek, AQSh tarapynan «óz erkimen» әlemdik ekonomika dep atalatyn alyp aghzagha jabysqan daghdarys qozdyrushy parazit jaghdayynda ómir sýruden bas tartu ýmitten góri kýdikti kóbirek tughyzatyn bir saghymday ghana dýniye. Olay bolsa kelesi jol qalady.

Qytay, Resey Federasiyasy, Japoniya, Euroodaq jәne múnay eksporttaushy Tayau Shyghys memleketterining kýsh biriktirip alpauyt AQSh biyligine «búl joldan bas tart» deui mýmkin be?

IYә, Qazaqstan Respublikasynyng basshysy búl sózdi qoryqpay, ýrikpey jeke- dara aityp shyqqan. Sonan song ony qaytalady. Bertinde Fransiya preziydenti Nikolya Sarkozy «búl mәseleni «G-20» qarauyna shygharamyn» dep batyrsynghany belgili. Biraq sol dókeyler sol mәseleni talqylady degendi estigen joqpyz. Bar estigenimiz BRIKS tobyndaghylardyng búdan bylay ózara eksport-import almasuda dollarmen júmys istemeuge keliskendigi. Aytqanday, jekelegen «әriptes memle­kettermen» sauda ainalymynda dollardy qoldanbau jolyna Japoniya, Arab әlemi jәne Latyn Amerikasyndaghy birqatar elder kóshken bolatyn. Desek te, Euroodaqtyng qalghan memleketteri mýl­de «tym-tyrys». Ashy­ghyn aitayyq, London men TeliAviv Va­shingtongha eshqashan da qarsy shyqpaydy. Myna tyiylmay túrghan daghdarys Euro­odaqtyng qalghan memleketterin «aqylgha týsire me?» ol jaghy belgisiz.

Qalay desek te, jaghday әli týsiniksiz. Astana ekonomikalyq forumy ayasynda «G-Global» óte qalsa bizding Elbasymyz taghy da basty kemshilikke sәulesin týsirip, әlem jetekshilerining «kózderin ashary» sózsiz. Al onyng lazerlik núrgha ainaluy memleketterding kýsh biriktiruine qarap túrghan sekildi. Eskerte keteyik, Euroodaqtaghy daghdarys eger dәl osy tónirekte dúrys sheshim qabyldanbasa, týzeluding ornyna ushygha týsedi. Odan zardap shegetinder býgingidey sanauly emes odan әldeqayda kóp bolmaq.

«Ayqyn» gazeti