Aqynnyng apologiyasy

(Akutagava Runoskening izimen)

 

I

Dauys: «Asqaq úshsan, abaylap qon» degen sózdi bilesing be?

Men: IYә. Búl kóne shumerding sózi. Men ony әrbir jazugha otyrar sәtimde ishtey qaytalaumen kelemin.

Dauys: Onda nege dandaysyp, toqmeyilsip kettin?

Men: Qarapayym jurnalist-әdebiyetshini búlay kinәlay qoydyng jóni bolar ma eken? Men tirshilik nәpәqamdy tek maqala jazumen tauyp kele jatqanymdy eshqashan úmytqan emespin. Al aiyna әdeby taqyrypqa eki-ýsh maqala jazyp, dayyndaugha tiyis adamnyng dandaysugha, bile bilseniz, uaqyty da joq qoy. Maqala jazu, búl endi, qara júmys. It silikpeng shyghady.

Dauys: Sol maqalasymaqtarynnyng biri «Surrealizm sarynyndaghy sandyraq» dep atalatyn emes pe edi?

Men: IYә. Jastau kezimde osynday maqala jazghanym esimde.

Dauys: Sen sonda Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghy» qazaq topyraghynda dýniyege kelui kerek edi dep kókimep pe en?

Men: Ras. Ondayym bolghan. Sosyn «Jýz jyldyq jalghyzdyqty» nemese sol ynghaydaghy romandy qazaq qalamgeri jazyp jatsa nesi aiyp?

Dauys: Mine, dәl osynyng dandaysu bolatyn. Sening ózinning «Jýz jyldyq jalghyzdyqqa» qanday bagha bergening jadynda ma?

Men: Nege bolmasyn. Men ony «Tәurattyn» býgingi zamannyng beynesine týsirilgen kóshirmesi degemin.

 

Aqynnyng apologiyasy

(Akutagava Runoskening izimen)

 

I

Dauys: «Asqaq úshsan, abaylap qon» degen sózdi bilesing be?

Men: IYә. Búl kóne shumerding sózi. Men ony әrbir jazugha otyrar sәtimde ishtey qaytalaumen kelemin.

Dauys: Onda nege dandaysyp, toqmeyilsip kettin?

Men: Qarapayym jurnalist-әdebiyetshini búlay kinәlay qoydyng jóni bolar ma eken? Men tirshilik nәpәqamdy tek maqala jazumen tauyp kele jatqanymdy eshqashan úmytqan emespin. Al aiyna әdeby taqyrypqa eki-ýsh maqala jazyp, dayyndaugha tiyis adamnyng dandaysugha, bile bilseniz, uaqyty da joq qoy. Maqala jazu, búl endi, qara júmys. It silikpeng shyghady.

Dauys: Sol maqalasymaqtarynnyng biri «Surrealizm sarynyndaghy sandyraq» dep atalatyn emes pe edi?

Men: IYә. Jastau kezimde osynday maqala jazghanym esimde.

Dauys: Sen sonda Garsia Markesting «Jýz jyldyq jalghyzdyghy» qazaq topyraghynda dýniyege kelui kerek edi dep kókimep pe en?

Men: Ras. Ondayym bolghan. Sosyn «Jýz jyldyq jalghyzdyqty» nemese sol ynghaydaghy romandy qazaq qalamgeri jazyp jatsa nesi aiyp?

Dauys: Mine, dәl osynyng dandaysu bolatyn. Sening ózinning «Jýz jyldyq jalghyzdyqqa» qanday bagha bergening jadynda ma?

Men: Nege bolmasyn. Men ony «Tәurattyn» býgingi zamannyng beynesine týsirilgen kóshirmesi degemin.

Dauys: Ha-ha-ha-ha! Balamashylym... Sondaghy shal Buendia men keyuana Ursulany júmaqtan quylghan Adam Ata men Haua Ananyng kolumbiyalyqtyng qiyalynda damytylghan әdebiyettegi izbasarlary degen pikirinnen әli de qaytpaysyng ghoy?

Men: Nege qaytugha tiyispin?

Dauys: Al sen Garsia Markesting sol romandy jazugha jiyrma jylday uaqytyn sarp etkenin, miynda pisirip, úzaghynan tolghap pishkenin bilemisin?

Men: Oqyghanymdy úmyta qoyatynday halge әli jete qoyghanym joq.

Dauys: Garsia Markes biraz uaqyt órkeniyetten beytarap qalyp qoyghan bayyrghy taypalardyng arasynda boldy. «Jýz jyldyq jalghyzdyqtyn» jazyluyna sol týrtki bolghan-dy.

Men: Onda múnday romandy eng aldymen Hristofor Kolumb jazuy kerek edi ghoy.

Dauys: Olay bolsa, maghan mynany aitshy. Sen Markesting Kolumbiyasy turaly ne bilesin?

Men: Jarytyp eshtene bilmeytinimdi jasyra almaymyn. Búl jerde endi kýmiljuge tura keledi.

Dauys: Eger sening Kolumbiyany bilging kelmese, sening Qazaqstanyndy qaydaghy bir kolumbiyalyq nege bilui tiyis?

Men: Týsinbedim. Men múnday sózdi qashan aityppyn?

Dauys: Miyghúla neme! HHI ghasyr qazaq әdebiyetining dәuiri bolady dep jar salghandardyng biri sen emes pe edin? Álde úmytyp qaldyng ba?

Men: IYә, eki-ýsh jerde aitqanym ras. Biraq ol sózding sonau múhittyng arghy jaghyndaghy Kolumbiyagha ne qatysy bar?

Dauys: Miyndy esek teuip ketpese, týsinuge tiyisti eding ghoy, beybaghym. Jogharydaghy mәlimdemen, ishinde Kolumbiya da bar, bizdi býkil әlem tanugha tiyis degenge sayady emes pe?

Men: Búltalaqtay almaymyn. Solay ekeni ras.

Dauys: Endeshe ózinning qolynnan kelmeytindi ózgeden talap etuge qanday haqyng bar?

Men: Al sol kolumbiyalyghyng «Jýz jyldyq jalghyzdyqty» Qazaqstandy bilmey-aq jazyp shyqqan joq pa edi?

Dauys: Biraq ol basqalardy bildi ghoy. Kafkany, Kamudi, Kierkogerdi, Heminguey men Folknerdi. Ózining qansha ghasyrlyq tarihy bar ispan әdebiyetin. Sen búl tarapqa kóz jýgirtip kórding be?

Men: Tynghylyqty tanysugha mýmkindigim bolghan joq. Biraq birshama bilemin dep esepteymin.

Dauys: Ekining biri birshama bilemin dep aita alady. Naqty jauap ber!

Men: Bilmeymin dep qútylghanym jón bolar.

Dauys: Endi jónge keldin. Demek, HHI ghasyr qazaq әdebiyetining ghasyry bolady degeninning de jalanash úran ekenin sezinesing ghoy?

Men: Ghasyr bituge әli altysy kem jýz jyl bar emes pe? Bәlkim, bizding әdebiyetting de osy uaqytting ishinde aiy onynan tuyp qalar?

Dauys: Ádebiyet jasaghysy keletin qazaq talapkerlerining bәrining dengeyi dәl senikindey bolsa, eshqashan tumaq emes. Ha-ha-ha-ha!

Men: Men dayyndyghy menen anaghúrlym myqty jastardyng әdebiyetke keletinine senemin.

Dauys: Sen ózindi-ózing aldarqatugha qazirden sheber bolyp alghan sekildisin. Ásili, «Auruyn jasyrghan óledi» degen sózdi de bilmeytin bolghanyng ghoy?

Men: Qazir bizde ólen, proza jazatyn jastar qarasy qaytadan kóbeyip keledi. Týbi san sapagha ainalugha tiyisti emes pe?

Dauys: IYә, olaryndy men de bayqap jýrmin. Qúr qiyaldar sekildi.

Men: Joq. Ýsh-tórteuinen әbden ýmit kýtuge bolady. Oghan senimim kәmil.

Dauys: Ha-ha-ha-ha! «Kóp qorqytady, tereng batyrady», sening halqyng aitqan ataly sózderding biri osy emes pe! Ýsh-tórt shybyq dauylgha qarsy ne istey almaq?

Men: Ózim de bilmeymin...

Dauys: Ha-ha-ha-ha! Al sen «Asqaq úshsan, abaylap qon» degen sózdi tegi kim ekeni belgisiz shumerdiki deysin-ә.

 

II

Dauys: Býkil әlemning qayghysyn bir ózing arqalaghanday nege túnjyrap otyrsyn?

Men: Ózime degen senimim semip bara jatqan sekildi. Songhy kezde sharasyz hal keship jýrmin.

Dauys: Gazetting júmysy sharshatty deging keledi ghoy?

Men: Joq, olay aita almaspyn. Biraq ishimde sebebi belgisiz әldebir qúlazu jýrip jatyr. Sebebin bile almay dalmyn.

Dauys: Sen bilmeseng men bilemin.

Men: Taghy da janymdy jaralaghyng kele me?

Dauys: Joq. Sen biteu jarasyn. Al biteu jaranyng auzy ashylsa ghana jazylmaq.

Men: Emshi bolghanyna... Qaydaghy bir biteu jarany aityp.

Dauys: Kóshim han turaly roman jazamyn dep alty alashqa jar salghan sen emes pe edin?

Men: IYә, maqalanyng shyrayyn keltiru ýshin birde sonday bir oidy sóz arasyna qystyryp jibergenim bar-dy.

Dauys: Áne, sol sóz ynghayy ýshin aityla salghan jar salmang sening janyndy mazalap jýr. Endi ol ómir boyy mazalaytyn bolady.

Men: Yapyrau, roman jazugha eshqanday uaqytym joghyn ózim jaqsy bilemin ghoy. Demek, auruymnyng sebebi búl boluy esh mýmkin emes.

Dauys: Endeshe, bylay oilanyp kórshi. Osy kýnge deyin auyz toltyryp aita alatynday ne is tyndyra aldyn? Jeke shygharmashylyghym bar, onyng temirqazyghy mynau dep bir dýniyeni aita alasyng ba?

Men: Men búl turaly әrdayym oilanamyn.

Dauys: Jauabyng qanday boldy?

Men: Ras. Qazirge auyz toltyryp aitar eshtene tappadym.

Dauys: Beybaghym, osydan keyin sen auyrmaghanda kim auyrmaq?

Men: Sen meni júbatyp otyryp ta júlqylap alugha qúmarsyn. Ayttym ghoy, ýlken dýnie jazamyn degen niyet mening qaperim týgili, týsime de kirgen emes.

Dauys: Roman bolmasa, hikayat jaz. Hikayatqa da tynysyng jetpese, әngimening auayyn bayqap baq. Áyteuir birnәrse jazugha tiyistisin. Jәne onyng kórkem dýnie boluy shart.

Men: Ayttym ghoy, kórkem dýnie jazugha qúlqym da, kýsh-qajyrym da joq dep.

Dauys: Sonda Kóshim han turaly derekterdi jinap jýrgen de men emespin deging kele me?

Men: Joq, olay aita almaspyn. Biraq maghan Kóshim han zenbirek pen myltyqqa qarsy jalang qylyshpen shapqan bayyrghy ýndisterding kósemi sekildi kórinedi. Múhittyng arghy jaghyndaghy qúrlyqtan, bes-alty ghasyrdyng tereninen súlbasyn әren-әreng angharamyn.

Dauys: Mine, múnyng dúrys emes. Sen óz taqyrybynnan ózing bas tartyp otyrsyn. Dertinnen emdelging kelmeydi. Ózing aitqan sózding janghyryghy ózindi qayta ainalyp soghyp jatyr. Týbi bir taban tirep otyrmasang ómir boyy sogha beredi.

Men: Biraq mende onday dýniyege otyrugha mýmkindik joq qoy.

Dauys: «Mening dostarym Van Gog, Sezann, anau japon Akutagavalar» dep әngime aitatyn sen emes pe edin? Solar shygharmashylyqqa qalay uaqyt tapty, qalay jýrip-túrdy, sen de solay iste.

Men: Men qazaqpyn ghoy, jazylmaghan mindetterim kóp.

Dauys: Akutagavanyng «Tozaq azabyn» esine týsir. Áytpese, kesh bolady. Kórgen kýning tozaq bolyp qala bermek. Al qazaqpyn degening qúr bas saughalau ghana.

Men: IYә, aitugha onay...

Dauys: Sen óner adamysyn. Óner adamyna moralishy bolu shart emes. Al perishtemin dep ózing de aita almassyn.

Men: IYә, shenberden shyghugha tyrysuym kerek ekenin ózim de bilemin. Biraq oghan shamam kele me?

Dauys: Tyrysyp kór... Áytpese mazalaghanym mazalaghan. Ha-ha-ha-ha! Tek ghúmyr boyy qaghaz kemirip kózi sualghan kóp beybaqtyng biri bolyp qalyp jýrmeseng bolghany... Ha-ha-ha-ha!

 

III

Dauys: Sender eshtene istemey jatyp mәlimdeme jasaudy ýirenip alghansyndar. Búl - әdebiyetti oiyn qylu degen sóz. Dәl aty - qylmys.

Men: Qylmysym ýshin jauap beruge әzirmin.

Dauys: Múnyng da mәlimdeme. Mәlimdemening eng bir súmpayy, súrqiya týri.

Men: Endi ne isteuim kerek?

Dauys: Ýnsiz enbektenuing shart.

Men: Men de shybyqpyn ghoy. Sen aitqan dauylgha qarsy túra alar ma ekenmin?

Dauys: Ha-ha-ha-ha!.. Akutagavanyng ýsh jýz dosynday dos mende de bolady dep bәlsingen sen emes pe edin? Álde tәspinnen janyldyng ba? Árqaysysyndy ýsh jýz bәiterek jebep, demese, senderding de eren terek bolyp ketpesterine kim kepil?

Men: Arghy-bergi zamandardan ýsh jýz dos tabu - búl endi qiyametting qiyameti ghoy...

Dauys: Ayttym ghoy senderdiki qúr kýpinu dep. Degenmen aitayyn, dos dosty tabatynyn da úmytpaghandaryng jón. Múny hakim Abay jaqsy bilgen. Lermontov arqyly Geteni tapqan shaldyng taghylymnan tәlim alyndar.

Men: Biz de dos tabugha az tyrysyp jatqanymyz joq.

Dauys: Aralarynda dostyqty saudagha salyp jýrgender de bar.

Men: Óz basym ondaylardy bilmeydi ekenmin.

Dauys: Hlebnikovtyng qúlaghyn shulatqan aqyn aghayyn­daryn­nyng әngimesin úmytyp qaldyng ba? Kim ekenin bilmese ­de, Hlebnikovty audaramyz dep ýsheui birdey enteley úmtylghan joq pa?

Men: Joq. Mening biluimde eki aqyn ýshinshi bir aqyngha Velimir Hlebnikovtyng jolma-jol audarmasyn jasap beruge uaghdalasqan. Ýshinshisi ony óleng tiline týsirip sóiletip shyghugha tapsyrma alghan kórinedi.

Dauys: Sózden sóz tudyrghan jasampaz Hlebnikovty bard aqyndarmen shatastyryp jýrgen beybaqtardyng qanday jolma-jol audarma jasauy mýmkin? Al Hlebnikovty ómiri týpnúsqasynan oqymaghan aqyn ony qalay qazaqsha óz dengeyinde sóilete almaq? Búl aqyndyq ónerding kiyesimen oinau emes pe? Búdan keyin Hlebnikov olarmen qalay dos bolmaq? Ózindi mensinbeytin, kórmey jatyp qalpaqpen soghyp alamyn deytin astamshyl pighyldaghy janmen sen ózing dos bola alar ma edin? Olar dos bola alar ma edi?

Men: Áriyne, joq.

Dauys: Al sening keybir zamandastaryng osynday әreketterge baryp jýr. Olar osy rayynan qaytpasa, eshqashan jetpis jeti atasynan baryp qosylatyn Vergiliy dúrys baghyt siltep, o dýniyeni emin-erkin sharlaghan Dante sekildi aqyn bola almaydy.

Men: Múny biz de bilemiz.

Dauys: Eshkimdi oqymay-aq aqyn bolamyz dep jýrgender de sening zamandastaryn.

Men: IYә, bәrin kitap oqu, bilim jii emes, týisik sheshedi degen bir dosym bolghan. Ol ekeumizding jataqhana bólmelerinde talay aiqysqanymyz әli esimde.

Dauys: Qazir qalaysyndar?

Men: Aramyz suyp ketti.

Dauys: Áli de talay dostarynnan aiyrylatyn bolasyn. Biraq búghan sen múnaymaugha tiyistisin.

Men: Shynymdy aitsam, meni tiri zamandastarym emes, ruhqa ainalghan dostarymnyng maghan degen kózqarasy kóbirek alandatady.

Dauys: Demek, sen olardyng ózine jiti zer sala bastaghanyn, senen qanday da bir qúlshynystardy talap etetinin sezine bastaghansyng ghoy. Búl óte quanyshty jayt.

Men: Quanatyn nesi bar deysin. Men olardyng arasynda ózimdi ylghy ergejeyli sekildi sezinemin.

Dauys: Búlay boluy zandylyq.

Men: Olar men jazugha tiyis nәrsening bәrin jazyp ketken sekildi. Maghan týk qaldyrmaghanday

Dauys: Sen «balasy әkesinen qansha jas kishi bolsa, sonshama jas ýlken» degen qytay naqylyn jaqsy kórmeushi me en?

Men: IYә. Bir kezderi әkem jaryqtyqpen әrtýrli taqyryptarda aitysqanda osy sózdi jiyi-jii qaytalaytynmyn-dy.

Dauys: Osy sóz dúrys sóz. Sen bir ghana adamnan oqyp-ýirensen, oghan elikteushi bolyp qana shyghasyn. Estigen sózin dәl qaytalap aityp beretin totyqústan aiyrmashylyghyng bolmay qalady. Al kópten az-mazdan alyp, ózindikin týzuge talpynsan, kimdi qaytalap jatqanyndy eshkim tap basyp aita almaq emes. Bәri jazghan-syzghanynnyng әldekimge elikteu emes, ózinning tól dýniyeng ekenine kelisedi. Mine, osylay isteseng ghana sen alyptarmen ózinning boyyndy hәm oiyndy tenestire alasyn. Árqashan osylay bolghan jәne bola beredi. Mine, osyny, mol múradan tandap, talghap oqu qajettigin sening zamandastaryng úqpay jýr. Olardyng әdebiyetting aulasyna kirmey jatyp, keri ketip jatqanyna da osy bilmestikteri sebep. Olar qashanda әlem moyyndaghan klassikten, meyli, ol on ghasyr búryn ómir sýrsin, meyli, ol zamandas aghasy bolsyn, talaptansa әrdayym asyryp jazugha bolatynyn bilmeydi. Al sen klassikten qansha jas kishi bolsan, sonsha jas ýlken ekenindi, demek, mýmkindiginning de mol ekenin úmytpa.

Men: Búl este jýretin kenes eken.

Dauys: Sende oy oilaudan toy toylau kóp. Ákeng kýndeligine jazyp bergen belgisiz aqynnyng bir shumaq óleni esinde me?

Men: Qaysysy?

Dauys:   Mazalasa, mazalasyn oy ghajap,

Keybir oilar bola bermes boygha shaq.

Ertedegi ellindikter úlynyn

Jaqsy oiy ýshin beredi eken toy jasap.

Ákeng osy bir shumaqty, onyng salmaghyn san ret sanana qúngha tyryspap pa edi?

Men: IYә, esime týsti.

Dauys: Mine, elladalyqtardyng osy dәstýri el bolamyz degen qaysy halyqqa da mәngilik ónege. Qazirge men senen eling toy jasaugha layyq eshqanday jaqsy oidyng nyshanyn kóre almay otyrmyn.

Men: Múny ózim de moyyndaymyn. Degenmen sen mynany aitshy, shyn talpynsa qazaq balasynyng Akutagava men Garsia Markesterden de artyq jazugha mýmkindigi bar ghoy?

Dauys: Baghanadan bergi әngimening neni dittep aitylghanyn әli angharmaghan ekensin-au. Múnday әdebiyetshi bolghanyna...

Ha-ha-ha-ha!..

2006 jyl.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»