Qazaqstanda qalyptasqan demokratiyalyq ahual  iygilikterdi tudyryp qana qoymay, qoghamnyng búryn bayqalmaghan kólenkeli  tústaryn da kózimizge shúqyp kórsete bastady.    
Adamdy amanatqa alu, sonysy ýshin aqy súrau, ózin, ózimen qosa basqany otty qarumen jaryp jiberu sekildi san aluan jaghdayattar qazirgi kýni sayasat kenistiginde, sauda-sattyq salasynda, tótenshe әskery operasiyalar men qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetinde, tipti otbasy jaghdaylarynda da jii boy kórsetip qalyp jýr. Ómirding ashy qiyndyqtary tyghyryqqa tirep,  pyshaqtyng ótkir jýzinen jalanayaq jýgirtkendey talaysyz taghdyryna nalyghan adam affekt ýstinde nendey de bolsa kózsizdikke barady ghoy. «Túrmystyng auyrtpalyghy iytermeledi», «sebepten-sebepsiz zorlyq- zombylyq kórdim», «aynala ortam tilek-ótinishimdi qanaghattandyrmady», «memleketting din salasyndaghy sayasatymen kelispeymin» deytin synaydaghy әr nәrseni jeleu etip, ómirden opyq jep, býgilip-týnilgen sәtinde jazyghy joq beykýnә adamdardyng ómirine qauip tóndiru, balalardy kepildikke alu («kidneping»), tipti jaryq dýniyeni tәrk etip, ózgening de, ózining de ómirin qiigha beyim túru, qúqyqqa qayshy әreketke baryp, qoghamdyq qatynastargha qolsúghu jayttary kýnbe-kýn kýndelikti bolyp jatatyn, júrtty selt etkizbeytin qatardaghy oqighagha ainalyp ketu qaupi bar. Songhy uaqytta elimizding týkpir-týkpirinde bolyp ótken jarylystar men atylystar osynyng naqty aighaghy.

Qazaqstanda qalyptasqan demokratiyalyq ahual  iygilikterdi tudyryp qana qoymay, qoghamnyng búryn bayqalmaghan kólenkeli  tústaryn da kózimizge shúqyp kórsete bastady.    
Adamdy amanatqa alu, sonysy ýshin aqy súrau, ózin, ózimen qosa basqany otty qarumen jaryp jiberu sekildi san aluan jaghdayattar qazirgi kýni sayasat kenistiginde, sauda-sattyq salasynda, tótenshe әskery operasiyalar men qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetinde, tipti otbasy jaghdaylarynda da jii boy kórsetip qalyp jýr. Ómirding ashy qiyndyqtary tyghyryqqa tirep,  pyshaqtyng ótkir jýzinen jalanayaq jýgirtkendey talaysyz taghdyryna nalyghan adam affekt ýstinde nendey de bolsa kózsizdikke barady ghoy. «Túrmystyng auyrtpalyghy iytermeledi», «sebepten-sebepsiz zorlyq- zombylyq kórdim», «aynala ortam tilek-ótinishimdi qanaghattandyrmady», «memleketting din salasyndaghy sayasatymen kelispeymin» deytin synaydaghy әr nәrseni jeleu etip, ómirden opyq jep, býgilip-týnilgen sәtinde jazyghy joq beykýnә adamdardyng ómirine qauip tóndiru, balalardy kepildikke alu («kidneping»), tipti jaryq dýniyeni tәrk etip, ózgening de, ózining de ómirin qiigha beyim túru, qúqyqqa qayshy әreketke baryp, qoghamdyq qatynastargha qolsúghu jayttary kýnbe-kýn kýndelikti bolyp jatatyn, júrtty selt etkizbeytin qatardaghy oqighagha ainalyp ketu qaupi bar. Songhy uaqytta elimizding týkpir-týkpirinde bolyp ótken jarylystar men atylystar osynyng naqty aighaghy.
Búl qúbylystar bizding topyraqta ghylymy negizde bayyptaluy kem týsip jatqan, sheshimin tappay túrghan kýrmeui qalyng kýrdeli mәseleler qatarynan oryn alady. Búl mәseleler qúqyq qorghau qyzmetkerleri ýshin ghana arnayy dayyndalatyn әdistemelik núsqaulyqtar týrinde emes, qoghamdyq kólemde ashyqtan-ashyq esh býkpesiz, egjey-tegjeyli keninen sóz etudi qajet etetin kýn tәrtibinde túrghan, tolghaghy jetip pisken mәsele dep bilemiz.

Atalghan saladaghy mamandardyng aituy boyynsha, múnday oqigha oryn alghan jaghdayda, aldymen, әuelde eleusiz kóringen oqighanyn, keyinnen ýlken dabyragha úlasyp ketpeuding joldaryn qarastyryp alu kerek eken. Onyng birden biri amaly - is nasyrgha shappay túryp kelissóz jýrgizu arqyly sol boyda mәselening sheshimin tabu bolyp tabylady. Kelissóz jýrgize alu sheberligining qajettiligi osy jerde aiqyn bayqalady. Búnyng ózi zamana bolmysyna say qazirgi qoghamymyz qajet etip otyrghan ritorikalyq (sheshen sóileu) ónerding kýrdeli bóligin qúraytynday. Qúqyq qorghau organdarynyn, tótenshe jaghday ministrligining qyzmetkerlerine kelissóz jýrgizu sheberligin mengeru asa qajetti kisilikti is deytinimiz sondyqtan. Áytse de búl túrghyda halyqtyng qúqyqtyq sauattylyghynyng orny da alabóten erekshe. Bizding maqalamyzdyng maqsaty da osy kemshin týsip jatqan tústy býtindeu.

...Kelissóz jýrgizu isi adamnyng jasaghan әreketine, mezgiline, jynysyna, jasyna, әr saladaghy qyzmettik jaghdaylaryna baylanysty jikteledi. Kelissóz jýrgizuge, eng aldymen, kýnәli әreketke barghan adamdy etene jaqsy tanityn, bolghan oqighagha qanyq ne sol adamnyng minez-qúlqyndaghy erekshelik qyrlaryn jaqsy biletin, belgili bir otbasylyq, aghayyn-tuys jaqyndyghy bar, bir sózben aitqanda, jauapty sәtte oghan yqpal ete alatyn bedeldi, epti, dilmar adam tandalyp alynady. Aldymen ol qoghamgha jat búl әreketting astaryna ýnilip, tuyndau tórkinin anyqtap aluy tiyis. Ekinshiden,  ol kelissóz kezinde kónilge qonymdy, jýrekke tez jeter arqauy nyq, soqyrgha tayaq ústatqan¬day dәleldi de dәiekti, taygha tanba basqanday anyq ta aiqyn, maghynaly da salmaqty, qúlyp ashar kilt syqyldy uәjdi sózderdi ba¬ryn¬sha ekshep, qyrlap, tandap qoldanuy tiyis. Jas balagha pyshaq ústatqanday ebedeysiz sózder múndayda mýldem aitylmauy qajet. Qoynyna sapyn tyqqan kisә¬pir¬dey ashynghan adamnyng kókeyin tesken týitkil, jeke bastyng ókpe-nazy, ishin uday ashytqan sebepterding týiinin seyiltu maqsatynda órbiytin әngimening arqauy - er¬ten-aq barmaq shaynatar beybereket isining qapyda jasalghan óreskel qateligine kó¬zin jetkizerdey uәjde qúrylghany dúrys. Qyzyghy tausylmas ghúmyrdyng tәttiligi, al¬daghy kýnning mәndiligi turaly aitylatyn az-kem sózding ózi mol maghynaly, yqsham da shymyr,  jýrekke jylu qúyar ýmit sәulesindey eriksiz ilandyryp, tiyanaqty da dә¬leldi bolghany lәzim. Tolghauy toqsan sóz ónerining qajettiligi osy jerde aiqyn kórinedi. Múndayda qyzmet salasyna qaray aitylatyn termindik atauly sózder qoldanugha әldeqayda tiyimdi bolyp tabylady. Búl ynghaydaghy sózder kóbine-kóp kókeyge tez jetip, birden-aq kónil tórinen oryn tabary qaq. Naqtylay aitqanda, sóilesu sheberligin mengeru qyzmetker ýshin eng basty talap ekeni aidan anyq bolyp otyr.
Sóileu ónerining etikalyq tújyrymdarmen bay¬y¬taluy da kezegin kýtip túrghan ózekti sharua. Zady, kelissóz jýrgizu ónerining qyr-syryn qauzap ashu, tynghylyqty zertteu - osy kýnning enshisindegi zәru mәsele ekenine kózimiz kýnde jetip otyr.  Búl jayttan el ishining de habardar bolyp jýrgeni dúrys. Óitkeni, jyluy kem ómirde jyly sózge ese tiymey barady.

Eleujan Serimov,
polisiya polkovniygi,
zang ghylymdarynyng kandidaty

«Abay-aqparat»