Senbi, 23 Qarasha 2024
Jauap 3386 11 pikir 11 Nauryz, 2021 saghat 10:12

Pochivalov – qoyyrtpaq qújattardyng qúrbany

24 aqpanda «Abay kz» saytynda danqty atlet, Álemning birneshe dýrkin chempiony Iliya Iliinning shymkenttik sheneunikti jaqtap jazghan jazbasy jariyalanghan edi. Sonyng jalghasy retinde jurnalistik zertteudi úsynyp otyrmyz.

Esterinizge sala keteyik, byltyr jeltoqsan aiynda Shymkent qalasy Dene shynyqtyru jәne sport basqarmasynyng basshysy Oleg Pochivalovtyng qos azamattyghy bary jayynda derekter jariyalandy. Jariyalanghan mәlimetterge sәikes, Shymkent qalasynyng әkimdiginde basshylyq qyzmette jýrgen memlekettik qyzmetshi – Resey azamaty eken.

Sol kezde basqarmanyng baspasóz qyzmeti Pochivalovqa qatysty taraghan aqparatty joqqa shygharyp, onyng tek Qazaqstan azamaty ekenin habarlady.

Arada bir jarym ay uaqyt ótken son, Shymkent qalasy polisiya departamentindegiler qalalyq Dene shynyqtyru jәne sport basqarmasynyng basshysy Oleg Pochivalovtyng qos azamattyghy baryn rastap, ony Qazaqstan azamattyghynan aiyru jaytyn tirkeydi.

Osy jaghdaydan keyin shymkenttik sheneunik búghan deyin ózine «Qos elding azamattyghyn alghan» dep aiyp taqqan Shymkent qalasynyng kóshi-qon polisiyasynyng aqparatyn jalghan dep jariyalap, sotqa talap aryz týsiredi. Tipti, BAQ ókilderine arnap brifing ótkizip, «eshqashan Resey azamattyghyn almaghanyn» mәlimdeydi. Sonday-aq, sot júmysy ayaqtalghansha oghan Qazaqstan azamattyghy uaqytsha qaytarylghan edi. Alayda, әl-Faraby audandyq sotynyng sudiyasy onyng aryzyn qanaghattandyrghan joq.

3 nauryzda qala әkimi ókimimen basqarma basshysy Oleg Pochivalovtyng 25 aqpanda qyzmetinen bosatylghany habarlanady. Alayda búl kezde Pochivalov Enbekke uaqytsha jaramsyzdyq paraghymen  jýrgen.

Sonymen, Shymkent sheneunigi Oleg Pochivalovtyng qos azamattyghy  jónindegi dau әli de sayabyrsyghan joq. Sәuegeylik aitudan  aulaqpyz, biraq búl mәselede bir búlynghyr dýnie jatqan sekildi. Sonymen, basynan bastayyn.

Áleumettik jelilerde  Pochivalovtyng Resey azamattyghy bar eken degen habar búrq ete qaldy dedik. Shamasy, bireu-mireu sol habardyng shyqqanyn kýtip jýrse kerek.  Sol sol-aq eken, Shymkent qalasynyng kóshi-qon polisiyasy bizding keyipkerimizding jaghasyna jarmasa bastaydy.  Belgisiz bireuden belgili bireuge qoyyrtpaq qújattardyng kóshirmesi tizbektelip jetip keledi. Bir auyz sózben aitqanda Oleg Pochivalovtyn  qos azamattyghy bar delingen onda. Dýdamal qaghazdardy tiyanaqty tekseruding ornyna, kóshi-qondaghy «jigitter» alaulatyp-jalaulatyp, bizding keyipkerimizdi qúrbandyqqa shalyp jiberedi.

Is nasyrgha shauyp, sotqa deyin barady! Álbette, qalalyq sport basqarmasynyng basshysy ar-namysyn qorghap, sotqa shaghymdanady. Biraq, Shymkent qalasynyng әl-Faraby audandyq soty qabyldanghan sheshimi turaly aqparatty óz saytyna jedel shygharyp jiberedi. Qysqasy azamattyng aryzyn qabyldaudan bas tartady. Endigi bir qyzyqty qaranyz. Biylghy jyldyng 21 qantarynda qalalyq polisiya departamenti kóshi-qon qyzmeti basqarmasynyng bastyghy S.Tugelbaevtyng qoly qoyylghan qaghazdy Pochivalovtyng qolyna ústatyp jiyberedi. Onda ol Resey Federasiyasy azamattyghyn aluy sebepti 20 qantardan bastap Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn joghaltqandyghy turaly jazba tirkelgen. Yaghni, Pochivalov búdan bylay bizding elimizding azamaty emes degen sóz. Eng soraqysy búdan eshkim eshqanday týsinik alugha da talpynbaghan. Áriyne búl oqigha shymbayyna batqan Pochivalov Qazaqstan azamaty bolghanyn jәne bolyp qala beretinin de aityp, baspasóz konferensiyasyn shaqyrady. Sóitip óz ústanymyn sotta dәleldegisi keledi. Sol kýni ol Shymkent polisiyasy departamentining is-әreketteri zansyz dep, әl-Faraby audandyq sotyna shaghymdanady.

Advokat Evgeniy Yavorskiydyng pikirine jýgineyik:

– Pochivalovtyng Qazaqstan azamattyghynan aiyru turaly sheshimdi qabyldaugha ne týrtki bolghany týsiniksiz. Onyng qolyna ústata qoyghan habardyng ne basy, ne ayaghy joq kәdimgi hat dersiz. Tipti «Eskertu» degen sóz de joq. Kóshi-qon polisiyasynyng qyzmetkerleri sotta Oleg Pochivalovtyng qos azamattyghy bar degen Últtyq qauipsizdik komiytetining әlde qanday hatyna iyek artqan eken. Onda qauipsizdik qyzmetkerleri osy mәseleni tekseru jóninde úsynys berse kerek. Qaytalap aitayyq, azamattyghynan aiyru turaly sheshim shygharudy emes, tekserudi ótingen. Pochivalovtyng qorghaushylary Últtyq qauipsizdik komiytetine osy mәsele turaly súrau salady. Ýstimizdegi jyldyng 11 aqpanynda mynanday jauap keledi. Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq qauipsizdik komiyteti O.V.Pochivalovtyng jәne onyng otbasy mýshelerine azamattyghyna qatysty mәsele boyynsha Resey Federasiyasyna eshqanday súrau salghan emes.

Yavorskiy taghy birqatar týsiniksiz jәne búlynghyr qújattar tónireginde oy qozghaydy:

– Men Pochivalovtyng azamattyghyn aiyru turaly sheshim qabyldaugha negiz bolghan resmy qújat turaly súraq tuyndaghan kezde, bizge Resey Ishki ister ministrligi Krasnogorsk okrugy boyynsha basqarma bastyghy polisiya polkovniygi N.Jukovtyng qoly qoyylghan jauap keledi. Onda azamattyq turaly mәsele kóterilmegen. Ol 22 qantarda jazylghan. Kóshi-qon polisiyasynyng ókilderi  jalghan qújatty sotta algha tartyp, azamattyqtan aiyru jónindegi 2021 jylghy 20 qantardaghy (yaghny eki kýn búryn!) №5 sheshimin shygharady.   Onda kóshi-qon polisiyasy birinshi basshysynyng búryshtamasy da bar. Al ol belgisiz bir sebeptermen bizge berilgen kóshirmede joq. Qysqasy, Pochivalovtyng azamattyghyna qatysty salynghan súraugha nege ekenin belgisiz onyng әieli men úly turaly derekter keltiriledi.

Áriyne, osynau qújattar bylyghyna jol bergen qalalyq kóshi-qon polisiyasynyng qyzmetkerlerine qatysty QR Qylmystyq Kodeksining 371 baby (salghyrttyq) jәne 416 baby (dәleldemelerdi búrmalau) boyynsha eki qylmystyq is qozghalady. Shymkent prokuraturasy isti qarau barysynda oghashtyqtardyng oryn alghanyn, múnda әlde qanday qulyqtyng jatqanyn, materialdardyng búrmalanghanyn anyqtaydy. Sóitip, jalghan aqpar taratqany ýshin qylmystyq jauapkershilikti kózdeytin eki bap boyynsha is jýrgizilude. Advokat sudiyadan Reseyding kóshi-qon qyzmetine óz kliyentining azamattyghyn joghaltugha negiz bolghan qújattarynyng týpnúsqalaryn úsynudy súrap, súrau salady. Sotqa tiyisti ótinish jiberiledi. Biraq sudiya advokattyng ótinishin qabyldamay, tipti týsinik beruden de bas tartady. Sonda adam taghdyry qoyyrtpaq qújattardyng kóshirmeleri negizinde sheshiluge tiyisti me? Óitkeni әlgi iste mór soghylghan nemese qoly qoyylghan birde bir týpnúsqa anyqtama joq. Isting anyq-qanyghyn odan әri naqtylau ýshin Reseyding kóshi-qon qyzmetine Pochivalovqa qatysty tiyisti súrau jiberiledi. Naqty jauap Resey Federasiyasy Ishki ister Ministrligi kóshi-qon mәseleleri jónindegi bas basqarmanyng biylghy 26 aqpandaghy №3/217703201256 jauap haty advokattyng qolyna tiyip te ýlgergen.

Al onda ne delingen deysiz ghoy?

Búl súraqtyng  jauabyn Oleg Pochivalov sotqa appelyasiyalyq shaghym týsirgen song bereyik.  Búl oqighagha bәlkim sonda ghana nýkte qoyylsa kerek.

Ghalymjan Meldeshov

Abai.kz  

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458