Býgin Senattaghy Ýkimet otyrysynda QR Ishki Ister ministri Erlan Túrghymbaev bayandama jasap, Últtyq statistika burosy jýrgizgen saualnama nәtiyjesimen bólisipti. Atalghan saualnamagha sәikes, Qazaqstan azamattarynyng 37%-y polisiyagha tolyq, 38%-y jartylay senedi eken.

Búghan deyin, Europarlament deputattary Qazaqstandaghy adam qúqyghyna alandaytyndaryn aityp, arnayy qarar qabyldaghany turaly Azattyq saytynda jazylghan bolatyn.

Biz osy mәlimetterge oray, sarapshylardyng pikirin bilgen edik. Sonymen, halyqtyng polisiya júmysyna kónili tola ma? Polisiyanyng imidjin kóteru ýshin ne isteu kerek? Europarlament deputattarynyng synyna IIM ne deydi?

Ermúrat Bapi, DAT jobasynyng jetekshisi:

- General Túrghymbaevtyng aityp otyrghany shyndyqtan alshaq mәlimet. Óitkeni Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynda azamattardyng qúqyghyn qorghau turaly problema órship túr. Sonymen birge, qylmys әlemindegi jaghdaylardyng da ushyghyp túrghan kezinde halyqtyng 37%-y polisiyagha senedi degeni, jasandy әleumettik saualnamanyng nәtiyjesi dep oilaymyn. Qazir Qazaqstandaghy polisiyanyng mýmkindigine halyqtyng ary ketkende, kýshtegende 10 payyzy senim artatyn bolsa, sonyng ózi shyndyqqa bir taban jaqyn kórsetkish bolar edi.

Halyqtyng polisiyagha senbeuining sebebi belgili, ol - polisiyanyng kómegi arqyly әdilettilikke arasha týsu mýmkindigi tapshy. Halyq qazir polisiyanyng jәrdemin emes, onyng ózine jýgingen adamdy sergeldenge salyp qoyatynyn, eldegi azamattyq qoghamdy qudalap, qamap, ereuilge, sheruge shyqqan adamdargha qoqan-loqy kórsetip jatqanyn kórip otyr. Múnyng bәri halyqtyng kóz aldynda bolyp jatqan jaghday. Áleumettik jeli arqyly Qazaqstan polisiyasynyng qanday әreketter jasap jatqanyn da kórip otyrmyz. Onyng ýstine, eldegi jasalyp jatqan qylmys, úrlyq-qarlyq, mal úrlau, pәter tonau siyaqty qylmystardy polisiyanyng ashu faktileri óte tómen. Tipti, polisiyanyng ózi sonday úry-qarylarmen sybaylas degen derekter de  әleumettik jelide órip jýr. Osynday jaghdayda halyq polisiyagha qalay senim artuy mýmkin?

Jalpy, Qazaqstannyng jaghdayynda jeke bir ministrlikti onasha alyp shyghyp, imidjin kóteru mýmkin emes. Sebebi, eldegi sayasy jýie әldebir jeke ministrlikting imidjin kóteruge negizdelmegen. Sondyqtan, polisiyanyn, prokuraturanyn, basqa da qúqyq qorghau, kýsh kórsetushi organdardyng imidjin kóterip, jaghdayyn jaqsartu ýshin, qorqytu, ýrkitu, avtoritarlyq rejimning tizege salyp syndyru siyaqty әreketterine tyiym salynu ýshin - eldegi tútastay sayasy jýieni reformalau qajet. Sonda ghana ong nәtiyjege jetuge bolady.

Al, ótkendegi Europarlamentting qarary shyn mәninde rekomendasiya beretin qújat. Ony Qazaqstannyng biyligi әzirge pysqyryp otyrghan joq. Biraq, onyng nәtiyjesi birtindep bolady. Parlament qabyldaghan qújatty Euroodaqtyng ýkimeti ózining júmys basshylyghyna alghan kezde, Euroýkimet Qazaqstan ýkimetimen qarym-qatynastar jasaghan kezde, búl qújat basshylyqqa alynady. Sonyng nәtiyjesinde ghana Qazaqstannyng sayasy rejiymi atalghan qújatqa moyynsyna bastauy mýmkin. Ázirge búl Europarlamentting úsynystar dengeyindegi qújaty ghana. Biraq, búl songhy 20 jylda qabyldanghan óte tiyimdi, naqty derekter kórsetilgen, naqty aty-jónder atalghan myqty qújat bop túr. Sonyng nәtiyjesinde ertengi kýni jekelegen lauazymdy túlghalargha sanksiyalar salyna bastauy da mýmkin. Demek, búl - Europa ýkimetinde,  sonyng dәlizinde aitylyp jýrgen әngime dep týsinu kerek.

Janbolat Mamay, Dempartiya jetekshisi:

- 37%-y polisiyagha tolyq, 38%-y jartylay senedi, jalpylay alghanda halyqtyng 75 payyzgha juyghy senedi dep otyr ghoy. Búl meninshe bos sóz. Óitkeni Qazaqstanda qarapayym adamdardyng ishinde polisiyanyng júmysyna kónili tolatyn, polisiya ózining júmysyn adal atqarady dep sanaytyn, oghan tolyqqandy senedi degen adamdy kezdestiru óte qiyn dep esepteymin. Jalpy, osynday súraular Úlybritaniyada, Europada da ótkizilip jatady. Ol jerde polisiyagha halyqtyng 10 payyzy senbese, ýlken tragediya, dau-damay bolady.

Al, Túrghymbaevtyng myna keltirip otyrghan mәlimetine senbeymin. Óitkeni qazir halyqtyng ortasynda polisiyanyng eshqanday bedeli qalghan joq dep oilaymyn. Sebebi, әbden jemqorlyqqa batqan, kóptegen qylmystar ashylmay qalyp jatady, mitingilerde jasap jatqan әreketteri, ýlken adamdardy qoltyqtarynan sýirep aparyp, qamap jatqandaryn kórip otyrmyz. Odan keyin óz ishterinde bolyp jatqan týrli dau-damaylar da az emes. Jemqorlyq jasap, adam qaghyp óltirip jatyr, biyligin shekten tys asyryp paydalanyp jatqandar bar. Osy túrghydan alghanda halyqtyng 3 payyzy sene me, senbey me? Onday adamdy tabudyng ózi óte qiyn dep esepteymin.

Al, polisiyanyng imidjin kóteru ýshin qarajat júmsap, BAQ arqyly jaqsy sipattama beruge tyrysudyng qajeti joq. Olar ózderine jýktelgen isti naqty, adal atqaruy kerek. Ol ýshin polisiyagha ýlken reforma kerek. Búl kóp aitylyp jýr. Mysaly, Gruziyada Saakashvily birneshe jyldyng ishinde  polisiyanyng júmysyn býkil әlemge ýlgi bolarlyqtay dengeyde reformalady. Qazir Gruziyanyng polisiyasyn alyp qarasanyz, barlyghy ashyq, transparentti ghimaratta otyrady, ne istep jatqandaryn kóresiz. Al, bizdegi polisiya uchastkelerin qaranyz, tas qamal siyaqty. Adam kiru mýmkin emes. Sondyqtan, polisiyanyng júmysyna halyqtyng kónili toluy ýshin, imidjin kóteru ýshin - olar ózderining júmystaryn adal atqaruy kerek. Búl saladaghy jemqorlyq joyyluy tiyis, basshylarynyng barlyghyn auystyru kerek. Jalpy, ýlken reformalaudy qajet etedi. Al, qazirgi jaghdayda qansha qarajat júmsasa da, polisiyanyng imidji kóterilmeydi. Óitkeni, shynayy, kýndelikti jaghdaydy bәrimiz kórip jýrmiz ghoy...

Jalpy, belsendilerdi qudalaudyn, Dulat Aghadilding qazasynyn, Janaózende halyqqa atylghan oqtyng jauapkershiligi Ishki Ister ministrligine jýkteledi. Biraq, resmy biylik ókilderi Toqaev bolsyn, Nazarbaev bolsyn nege shýiligip otyrghan joq? Óitkeni polisiya degen - joghary biylikting qolyndaghy shoqpar. Olar osy avtoritarlyq jýiening aitqanyn oryndap, sol biylikting repressivtik tapsyrmalaryn búljytpay istep otyrghan organ. Olar polisiyany halyqqa qarsy paydalanyp otyr. Halyqty mitingilerge shygharmas ýshin, mitingke shyqqan adamdardy ústap әketu ýshin, belsendilerdi týrmege qamau ýshin polisiyany paydalanady. Sondyqtan olar qazirgi biylikting qolshoqpary. Al, biylik óz tapsyrmasyn búljytpay oryndap otyrghan múnday organgha shang juytpaydy.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz