Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3363 0 pikir 4 Sәuir, 2012 saghat 05:06

Núrlan Sәdir. Gender men tender: uaqyt beldeulerine sayahat

(fantastikalyq әzil)

Uaqyt mashinasynyng oilap tabylghanyna da onymen birinshi bolyp Marstyng sayahatqa shyghatynyna da eshkim tang qalghan joq , bәri de zandy.. Tәiiri, sayahat emes,  bәibishem meni týzep jatyr, « issapargha degen dúrysyraq bolady» dep. Sonymen, baratyn kisi әzir, endi tek qay zamangha, qanday maqsatpen baru kerektigin sheshu ghana qaldy.  Alghashqysy tez sheshildi, bolashaqqa eshkim úmtyla qoymady: mynanday jýiitkigen zamanda qazirgi aldynghy qatarly jetistiktering jeti jylda kisi kýlerliktey artta qaludyng bir týri  bolyp shyghuy әbden mýmkin, óitip bolashaqqa baryp bala-shaghana mazaq bolghansha, ótkenge baryp ókinishterindi týzep qaytqangha ne jetsin. Al maqsat tandau onay emes, óziniz de bilesiz, ótkenge sapar shegu orasan zor energiyany talap etedi, bәzbir aitqyshtargha sensek, bir sapar joq  degende jiyrma-elu  shaqty jyldyng budjetin jep qoyady-mys. Osynyng bәrin eskere otyryp mamlihat eger osy sapar shyqqan shyghyndy aqtamaytyn bolsa, baghdarlamany jabuly qazan kýiinde birjolata  qaldyratyn bolyp sheshti. Toq eteri ótkenning mynanday qatelerining bireui ghana osy sapar arqyly týzetilip kórmek:
1.    Atomdyq bombanyng oilap tabyluy.
2.    Araqtyng jasaluy.
3.    Tabighy resurstardy dúrys paydalanbau.

(fantastikalyq әzil)

Uaqyt mashinasynyng oilap tabylghanyna da onymen birinshi bolyp Marstyng sayahatqa shyghatynyna da eshkim tang qalghan joq , bәri de zandy.. Tәiiri, sayahat emes,  bәibishem meni týzep jatyr, « issapargha degen dúrysyraq bolady» dep. Sonymen, baratyn kisi әzir, endi tek qay zamangha, qanday maqsatpen baru kerektigin sheshu ghana qaldy.  Alghashqysy tez sheshildi, bolashaqqa eshkim úmtyla qoymady: mynanday jýiitkigen zamanda qazirgi aldynghy qatarly jetistiktering jeti jylda kisi kýlerliktey artta qaludyng bir týri  bolyp shyghuy әbden mýmkin, óitip bolashaqqa baryp bala-shaghana mazaq bolghansha, ótkenge baryp ókinishterindi týzep qaytqangha ne jetsin. Al maqsat tandau onay emes, óziniz de bilesiz, ótkenge sapar shegu orasan zor energiyany talap etedi, bәzbir aitqyshtargha sensek, bir sapar joq  degende jiyrma-elu  shaqty jyldyng budjetin jep qoyady-mys. Osynyng bәrin eskere otyryp mamlihat eger osy sapar shyqqan shyghyndy aqtamaytyn bolsa, baghdarlamany jabuly qazan kýiinde birjolata  qaldyratyn bolyp sheshti. Toq eteri ótkenning mynanday qatelerining bireui ghana osy sapar arqyly týzetilip kórmek:
1.    Atomdyq bombanyng oilap tabyluy.
2.    Araqtyng jasaluy.
3.    Tabighy resurstardy dúrys paydalanbau.

Osylardyng qaysysynyng zardaby qattyraq tiyip, әli-kýnge deyin  qoghamnyng damuyn tejep otyrghany úzaq talqylandy. Jeme-jemge kelgende olardyng bireui de ótpey, tyng úsynys bir auyzdan derlik kópshilik dauyspen adamzat tarihyndaghy eng soraqy qatelik - әiel zatynyng qoghamdaghy oryny ghasyrlar boyy tómendetilip kelgeni ótti. Basqasha aitqanda uaqyt potensialyn paydalanugha jariyalanghan tenderdi gender jenip shyqty. Basynda sapargha erkek pen әiel baratyn bolyp jobalanyp edi, biraq búl asa qymbatqa týsetin boldy jәne erkekter jibergen qateni  solardyng ókili týzesin dep sheshildi.

Mars myqty dayyndyqtan ótti: joq degende jýzdegen til ýirendi, az degende alpys shaqty aurugha qarsy egildi, shyghys jekpe-jegining jeteuinen jýlde taqty... taghysyn taghy. IYә, sosyn uaqyt beldeulerinen sekiru ýshin moyynyna týime ornatty. Eng bastysy, onsyz da әiel aitsa, «qúighan shayyn jerge qoyatyn» (búl uaqyt mәshiynәsi oilap tabylghan anam zamannyng túraqty sóz tirkesi) qasqanyng sanasyna jatpay-túrmay әielder mýddesin qorghaugha paryzdy ekeni turaly qúiyldy. Tarihtyng mýmkindiginshe eng terenine sýngu, sodan jolay jaghdaygha qaray 3-4 uaqyt beldeulerine sogha keletin bolyp sheshildi.

Sonymen, bizding jigit tas tәuirine top ete qaldy. Dәlirek aitsaq, aranday ashylghan auzyna kýmp bermegenimen, arqasyna týsip kózderi alaqanday bolghan ony dinozavr (biz ýstimizge qonghan shybyndy keyde qalay bayqamay qalatynymyz siyaqty) әp degende bayqay qoyghan joq.. degenmen, jana jybyr etken ne boldy eken degen pighylmen artyna qaray moynyn búrghanda Mәkenning jan dauysy shyghyp zyta jóneldi. Jan qysylghanda bәri jýirik-ýngirge ýidey pәleden búryn ýlgerdi. Sóitip, Adam atadan taraghan demeseng túrpaty basqa jabayy jandardyng qasynan bir-aq shyqty. Alaq-júlaq kirip kelgen oghan barlyghy ýlken tәbetpen qarap qaldy, Qúday saqtap búlarmen tildesudin, dәlirek aitqanda ymdasudyng әlippesin biletini paydagha asty,  eger búl ýzilis taghy bir bes sekundqa sozylghanda biraz jabayynyng kekirigine sebepshi bolatyny anyq-ty. Syqpyty bólek bolghanymen óz tilinde sәlem berip, «sóiley» bastaghandargha jabayylardyng basym kópshiligining qyzyghushylyghy basylyp, bas qarau, tas qayrau, shóp shaynau siyaqty әldeqayda paydaly istermen ainalysa bastady, endi olardy da týsinuge bolady-qansha qarnyng ashqanmen sayrap túrghan samsany jey almaysyng ghoy. Kelgen qonaqtargha tek kósem men kóse bir kisining ghana nazary audy. Amandyq-saulyq súrasqannan keyin missiyalarynyng mәn-jayyn birden aitty. Kósem «sender gender, tender degen ne ekenin maghan týsindirinder» degesin oghan týsiniktileu qara bayyr mysaldar keltiruge tura keldi.

-Mysaly, Sizding ýngirde jaqsy bir jyly da jaryq oryn bar eken delik, oghan úmtylushylar әriyne kóp, sondyqtan ol ýmitkerlerden oryn ýshin ne úsyna alatynyn súraysyz. Kim Sizge jaghatyn nәrseni molyraq úsynady -- jyly oryn sonyki, - dedi Mars kósemge qarap.

Obaly ne kerek, kósem búl úghymdy birden týsinip tender degendi qatty únatyp qaldy. Úmytyp qalmay túrghanda praktikalyq negizde osy aitylghandy jýzege asyrmaq bolyp qasyndaghy kóseni «bәrin mynda shaqyr» dep qylyshtisti barystyng múrtymen salyp qaldy.
-Sizde әiel zaty bar ma ?
-Nege bolmasyn, janaghy men júmsaghan úrghashy solardyng biri emes pe ?
-Úrghashyny, tifu әiel adamdy úrugha bola ma eken ?
-Endi ne isteymiz ony ?
(Osy jerde Mars qinalynqyrap qaldy, sóz tappaghandyqtan emes, ol sózdi kósem týsinbeytindikten. Kino kórset, dýken aralat, restorangha apar deyin dese,  olardyng biri de Tas dәuirinde joq..)
-Qydyrtynyz eng bolmasa...
-Jýr, ózing kórset búl ne ekenin.
Ýsheulep ýngirden shyghyp ketti. Týnergen qalyng orman. Kóz toqtatatyn eshtene joq, aaystan bir apandy kórgende Mars bayghús quanyp ketti.
-Anau ne ?
-Bilmeymin, búryn bolmaghan jerim, qazir qarap kóreyin.
-Túra túrynyz, gender boyynsha meken-jaygha eng әueli әieldi kirgizedi.

Birinshi bolyp kirgen әieldi ishten alpamsaday bir maqúlyq bas salyp, «kóse»   atanyp jýrgen beysharany talap-jep jatqanyn paydalanyp, ekeui әreng aman qaldy.
-Yapyrmay, ә? Myna gender degen tenderden de tamasha nәrse eken, endi osydan keyin men tekserilmegen ýngir-apandargha birinshi bolyp әielderdi kirgizuge jarlyq qylamyn, jigitterim ýnem bolatyn boldy, sen endi eshqayda ketpe, mening kenesshim bolasyn, angha da shyqpaysyn, myna apangha qamap qoyamyn, tamaghyng bәri әzir bolady, - dep kósildi kósem.
Mars tamaghynda týimeni basugha әreng ýlgerdi...

...Áp degende Ejelgi Rusiten bir-aq shyqty. Jýregi әli atqaqtap túr, jabayy oghan jýn-jýn qolyn sozghanyna pәlen myng jyl uaqyt ótkenimen, ol ýshin bir sekund ta bolghan joq qoy. Endi tap bolghan jeri orman alanqayyndaghy shaghyn bir qújyranyng many eken, ejelgi slavyan tilinde sәlem berip kirip bardy, qújyranyng ishi jabayynyng ýngirine qaraghanda shýkirleu, biraq bәribir tar eken, ýishikting ortasyn bir pesh bólip túr, japsarlas seneginen siyrdyng kýiis qayyryp, shoshqanyng qorsyldaghany estiledi. Ýstel basynda bir mújyq qara nanmen botqany shyqshyttap úryp otyr, әieli boluy kerek, qasynda nart qyzyl bir marja bәiek bolyp kvas qúiyp shyrq ýiirilude: ayaq-qolynan auyzy da qalysar emes, bir nәrse dep búrqyldap sóilep jýr. (Jalpy, onyng ne dep jýrgenin týsinu ýshin poliglot bolu mindetti emes, dýnie jýzining әielderi kýieulerine «sen әli jýrsing ana bәlenshelerde keremet kәse bar ne kottedj bar» degen saryndaghy әngimeler aitady.) Jabayygha aitylghan әngime oghan da aityldy.
-Mende jyly oryn bireu, ol anau peshting ýsti, oghan sen aitqanday tender jariyalasam, ony bәribir ana kәri qaqbas-mening әkem jenip shyghady, aqshasy kóptiginen emes, әriyne, aiqayy kóptiginen. Sondyqtan búnyng ótpeydi. Endi genderindi týsindir, - dedi mújyq az-kem týsinisip sóilesken son.
Marstyng mandayynan taghy da ter sorghalap ketti: myna qaradýrsinge әiel syilaudy qalay ýiretse eken?! Biraz uaqyt ýnsiz qaldy.
-Sen, jigit, aitaryndy múqiyat oilana ber, men asyghyspyn-jer jyrtuym kerek. Ishing pyssa gusly tart, әielimmen oinap-kýl.
-Túra túrynyz, әielding erkekpen teng dәrejede júmys isteuge qaqysy bar, jynystyq belgi boyynsha enbek diskriminasiyasy bolmauy tiyis, myna júmys erlerdiki, al mynau әielderdiki dep jikteu de qate, júbayynyz da birge jer jyrtsyn.
Mújyq basyn qasyp biraz túrdy da «shaytan alghyr, sening myna aitqanyng aqyl eken, qalay mening basyma búryn kelmegen, әi, qatyn, ydys-ayaghyndy sosyn juasyn, jýr jer jyrtamyz», - dep marjasyn aldyna salyp shygha berdi.
Sәlden song genderding jeti atasyn birdey sybap orys marjasy mújyghymen birge jer jyrtyp bara jatty.    Búl júptyng janynda Mars bir adym qalmastan ózining genderin uaghyzdaymyn dep ol ekeuinen de qatty qaljyrap sharshady.
Ádette mújyq júystan kelgenen keyin «qatyn, tamaq,» dep aqyryp ýstel basyna qonjiyatyn-dy, búl joly olardy shal aqyryp qarsy aldy:
-Ashtan óltiresinder me, týge, bәring birdey qanghyp qayda jýrsinder(shaldyng da mújyqtyng da әr sózining artynda ózderi «túzdyq» dep ataytyn birneshe sóz jýredi, toqsan jerden til bilgenmen Mars ony týsine almady, keybir jerin týsinse de ylghy bir-birining әke-sheshesin eske aludyng qanshalyqty qajet ekenine basy jetpedi)?
-Ózdering birdene pisire qoymadyndar ma ?
-Áne-bizding «birdenemiz», nangha arnaghan ashytqy peshting ýstindegi sugha týsip ketti, ashyghany basylsyn dep seker salyp edim, týsiniksiz bir nәrse payda boldy-qarny ashqan balalar keshke taman shydamay, dәmine qaramastan iship alghasyn dyryldatyp gusly tartyp mazamdy aldy, «qoyyndar» degen mening jaghama jarmasqasyn kóseumen «kósep» otyryp, jana ghana syrtqa quyp shyqtym. Mә, ózing iship kór ataukereni.

Basqa ishetin nәrse joq bolghasyn bәri jabylyp lay susyndy piyaz tistep otyryp ash qaryngha soghyp aldy, sodan bәrining kónilderi kóterilip, týnimen әueli әngime, artynan kórshilerdi aralap, gusly tartyp, by biyledi. Tangha taman mynanday tamasha susyndy oilap tabugha sebepshi bolghan genderge әbden riza mújyq Marsty, al  Mars marjany qúshaqtap úiqygha ketti. Týske taman bastary qazanday bolyp isip, tilderi salaqtap auyzdaryna syimay jatqan olardy týnde tayaq jegen kórshileri oyatty, su súrap shóldegen olargha jaza retinde túzdalghan qiyardyng rassoly jәne kesheden qalghan sasyq jyndy sudyng qalghanyn zorlap ishkizdi. Búnday jazadan keyin jazghandardyng jany kirip, kórshilermen keshedegidey bolmaghanymen teng dәrejede kelissóz jýrgizu dәrejesine jetti. Kelissóz tangha taman ýstel astynda ayaqtaldy...Osynday ýstel ýstinde bastalyp, astynda ayaqtalatyn otyrystar býkil derevnyada sәnge ainalyp, jer jyrtu jayyna qaldy. Kýzge jaqyn sәl-pәl esteri kirgen olar ashtan ólip qalmau ýshin astyq tartyp alu maqsatynda kórshi derevnyagha soghys ashty. Búl soghysta kim jengeni belgisiz, bәzbireulerding aituynsha araq jenipti. Mars múnday maskýnem auylda gender sayasatyn tereng engizuge mýmkindik bolmaghasyn saparyn әri qaray jalghastyrdy. Ejelgi Rusite úzaghyraq jýrip, batareyasy otyrynqyrap qalghasyn birneshe dәuirge soqpay ótu kerek boldy, sonday niyetpen qattyraq basylghan týime qazaqtyng auylynan bir-aq shyghardy.

Jana ghana, myng jyl búryn ishken-jegeni әli basyla qoymay dýbәrә qalypta kiyiz ýiding tabaldyryghynan «Assaumaghaleykum» dep attady. Qonaqty jaqsy kóretin qazekem Marstyng asty-ýstine týsip, ainalyp-tolghanyp tórge otyrghyzyp qoydy. Atyn-jónin, sharua-maqsatyn da súraytyn týri kórinbeydi. Amal joq Mars әngimeni ózi bastady:
-Biz gender boyynsha tenderdi útyp shyqqanbyz, sonyng júmysymen jýrmiz.
- Tendir-mendir degen ne ol, balam?- dep súrady otaghasy.

Uaqyt boyynsha sapar shegu degen onay sharua emes, negizi tender degenge Mars bir tyng mysal keltirmekshi edi, túla boyyn basqan zil men myng jyl bolsa da әli tolyq taray qoymaghan araqtyng uyty eshtene oilatpady, onyng ýstine myna kisiler óte sypayy, qonaqjay, ne deseng de kelise beretin siyaqty, bayaghy sýrlengen mysaldy aitsa da jarar.
-Mysaly, sizding ýide jaryq, jyly, júmsaq, bir erekshe oryn bar emes pe ?
-Domalaq kiyiz ýige jaryq birdey týsedi, qay jerge kórpe jayylsa, sol jer jayly, qaraghym. Qazaqtyng ýiining erekshe emes jeri joq: tabaldyryq-bosagha da, tór men shanyraq ta bәri kiyeli. Eger eng qúrmettisi-tór desek oghan ózing siyaqty qonaqtar, jasy men orny ýlkender otyrady. Basqanyng talasy joq .Tórge jaqyn jer-sonday-aq qyz balalardyng orny, olardy «qonaq» dep qúrmetteytin atam qazaq qyzdaryn tómenge otyrghyzbaydy. Sondyqtan «tór kimdiki» degen dau bizde bolmaydy, bәri bólinip sheshilip qoyghan, eng bastysy bәri búghan razy.
-Jaqsy,- dedi Mars, - biraq Siz mine, rahattanyp shәy iship otyrsyz, әieliniz bәrine tamaq salyp, shәy qúiyp sharshaydy ghoy, ekeuiniz nege kezektesip qúimaysyz?
-Bәibishe, myna qonaqqa ózing jauap ber, - dedi otaghasy.
-Kendir qaynym, qazan-oshaqtyng qúlaghyn ústau-men ýshin auyrtpalyq emes, ýlken abyroy, ýy ishining berekesine ýles qosu. Mysaly, myna qara balama eki ojau sorpa jetkilikti, odan az bolsa toymay qalady, kóp bolsa ishilmey ysyrap bolady. Shettegi sary balagha ýsh ojaudan sәl asyryp qúyamyn, qasymdaghy qonyr qozyma bir ojaudyng ózi kóp(qara basyp Mars әielding qozy, qúlynshaq, balapandarynyn,... sanynan shatysyp qaldy. Ne bolsa da aqyryn kýtti)
-...solay, Kendir qaynym, búl is týz adamy-erkekting qolynan kelmeydi, - dep qysqa qayyrdy otanasy.
-Al búghan sendik delik. Biraq osylay erkekting asty-ýstine týsip, baby men balasyn tauyp otyrghan әielding ýstine toqal alu osy qazaqtyng dәstýri emes pe?- dep myrs etti Mars.
- Kendirjan, ózing kórip otyrsyn, bala-shagha Qúdaygha shýkir birazgha baryp qaldy, aghang әli tyn, maghan da demalys jәne myna bala-shaghany baghyp-qaghugha kómektesetin bir sinli kerek. Aghana qalay aitarymdy bilmey qysylyp jýr edim, tileuindi bergir, Kendirjan, sening kelip osynday әngimeni bastaghanyng jaqsy boldy.

Múny estigen Mars әbden týnilip ketti, әngimening ar jaghyn tynday almay mynanday qaranghylyq, qazy-karta, qymyzdyng qosarlanghan soqqysynan qara ter bolyp tamaghyn aghytamyn degende qoly bayqamay týimege tiyip, ýy iyelerin an-tang qylyp joq boldy. Týimege qol tiygesin ol әriyne ózining núsqaulyghyna sәikes Marsty uaqyt boyynsha biraz taghy bir uaqyt beldeulerinen alyp ótkendey boldy. Biraq әdeyilep, dúrys, myghym basylmaghandyqtan  tap sol búrynghy qazaqtyng jerinde payda qyldy. Dәlirek aitsaq bizding ýiden atyp shyqty. Shynymdy aitayyn, men týk te tang qalghanym joq: songhy 15-20 jylda qayta qúrudy, naryqtyq ekonomikany, ekonomikalyq jaynau men jaylaugha kuә bolghan, tipti tep-tegis jerde jer silkinisin kórgen men siyaqtylar ýshin tang qalu - óte qat sezim.  Sondyqtan maghan tenderdi de, genderdi de kóp týsindirip qajeti joq..  Mars birden iske kiristi.
-Sizderde nege әielder arasynda әkim, deputat, ministrler az?
-Bolghysy kelmeytin shyghar, mýmkin.
-Qalay bolghysy kelmeydi, kimning bastyq bolghysy kelmeui mýmkin?
-Siz bizdegi ahualmen jetkilikti tanys emes shygharsyz, qazir korrupsiyamen kýres nauqany qyzyp jatyr, búndayda basshy oryngha yqylastylardyng sany kemiydi, sәl shyday túrynyz, bәrin 50/50 qylamyz.
-Nege erkek әielge qaraghanda kóp tabady?
-Sebebi eger erkek әielge qaraghanda az tabatyn bolsa, oghan mamasy úrsady, әieli sóileydi. Osy ekeuin razy qylu da genderlik sayasattyng bóligi emes pe?
-Nege mekemelerde erkekter әiel zatyna qyryndaydy, qol jýgirtedi?
Sol kezde әngimege mynanyng bәrin tyndap túrghan әielim kelip aralasyp jaqsy boldy.
-Siz qay mekemede, kim kimge qyryndap jýrgenin naqtyraq aityp, faktimen sóileniz.

Mars búghan kelisip fakty jinaugha shyghyp ketti, men «ýf» dep demimdi aldym.

Mars sodan  qaytyp kelgen joq. Biraq zvondap habarlasty: batareykasy mýldem otyryp bizding uaqytta birjolata qalypty. Biraq dauysy ashyq-jarqyn. Soghan qaraghanda sharuasy jaqsy jýrip jatqan siyaqty.
Odan basqa taghy bireu habarlasty uaqyt mәshinasymen endi qyztekelerding qúqyghyn qorghap, sharuasyn soghatyn bireu kelipti-mis dep. Qyz ben qyztekening joghyn joqtaushylar Sizding ýige de soghyp qalar, dayyn otyrynyz.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006