Talghat Temenovtyng kim ekenin qazaqqa týsindirip, qosymsha mәlimet beruding basy artyq shyghar dep oilaymyz. Biz óz tarapymyzdan osy bir jannyng tynbay izdenetinin, qol qusyryp qarap otyra almaytyndyghyn ghana qadap aitqymyz keledi. Sonysymende ol bitken iske «bitim» aityp shygha keletinderding shyrghalanyna týsip qalyp jatady. Juyrda Temenov myrza Prosper Meriymenin  әigili «Karmen» novellasyn sahnalaghan bolatyn. «Karmen» Gh. Mýsirepov atyndaghy akedemiyalyq teatrda qoyylysymen  baspasóz bitken әdettegidey eleng etise qaldy.  Qazaqtyng ruhany әlemin bayytyp, kemeldendiretin mәdeny oqighalargha bey-jay qaray almaytyn әdetimizben rejisser, jazushy-dramaturg әri akter Temenov myrzamen jurnalist Gýlzina Bektasovanyng súhbatyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»

-  Talghat agha, «Karmendi» nege qoydynyz?

Talghat Temenovtyng kim ekenin qazaqqa týsindirip, qosymsha mәlimet beruding basy artyq shyghar dep oilaymyz. Biz óz tarapymyzdan osy bir jannyng tynbay izdenetinin, qol qusyryp qarap otyra almaytyndyghyn ghana qadap aitqymyz keledi. Sonysymende ol bitken iske «bitim» aityp shygha keletinderding shyrghalanyna týsip qalyp jatady. Juyrda Temenov myrza Prosper Meriymenin  әigili «Karmen» novellasyn sahnalaghan bolatyn. «Karmen» Gh. Mýsirepov atyndaghy akedemiyalyq teatrda qoyylysymen  baspasóz bitken әdettegidey eleng etise qaldy.  Qazaqtyng ruhany әlemin bayytyp, kemeldendiretin mәdeny oqighalargha bey-jay qaray almaytyn әdetimizben rejisser, jazushy-dramaturg әri akter Temenov myrzamen jurnalist Gýlzina Bektasovanyng súhbatyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»

-  Talghat agha, «Karmendi» nege qoydynyz?
-  «Karmen» - Prosper Meriymenin  1845 jyly jazghan eng әigili novellasy. Eger men qatelespesem, búl shygharma joghary oqu oryndarynda, әsirese jurnalistika, filologiya fakulitetterinde әlem әdebiyetining jauhary retinde oqytylyp keledi.  Búl shygharmany kóziqaraqty oqyrmannyng bәri biledi. Ókinishke qaray, qazir kitap oqymaytyndar kóbeyip ketti. Solardyng arasynda «Karmendi» bilmeytinder bar. Prosper Meriymening osy novellasy shyqqan song ile-shala, kelesi jyly Marius Petipa degen jas horeograf Madrid teatrynda «Karmen men toreador» atty bir aktili balet qoyyp, aty shyqqan. Óner tarihyna kóz jýgirtseniz, Europa baletinde 19-ghasyrdyng ekinshi jartysy «Petipa dәuiri» dep atalady. Al osydan 30 shaqty jyl ótkende, yaghny 1873 jyly kompozitor Jorj Biyze «Karmen» atty opera shygharghan, ol 1875 jyldan kýni býginge deyin býkil әlemning opera teatrlarynyng repertuarlarynan týspesten qoyylyp keledi. Ádebiyettanushylar jazushy Meriymening atyn mәngilikke qaldyrghan eng ýzdik novellasy osy «Karmen» dese, muzyka zertteushilerding aituynsha, baletmeyster Petipany - Petipa etken «Karmen» baleti, kompozitor Biyzeni - Biyze etken «Karmen» operasy. Búl opera bizde de qanshama jyldan beri qoyylyp jýr. Oghan qosa fransuzdar 1942 jyly «Karmen» degen filim týsirgen. Onda basty rólderde ataqty Vivian Romans pen Jan Mare  oinaghan. Al  sol «Karmendi» jaqynda ghana, 2004 jyly ontýstikafrikalyq rejisser Donalid Mey «Haylitshiyden shyqqan Karmen» degen atpen qayta ekrandady. Ol novellanyng oqighasyn qazirgi Ontýstik Afrikagha kóshirip, býgingi kýnning qatal shyndyghyn kórsetuge úmtylghan. Odan búrynyraq Pisha degen fransuz suretshisi «Karmendi» komikske de ainaldyrghan kórinedi. Onysy «Karmenge» parodiya bolyp shyghyp, әlemning kóptegen tilderine audarylghan eken. Osy aitylghan әdebiyet, óner tuyndylary әlemdik klassika bolghandyqtan bizding keshegi senzurasy qatan, tәrtibi qatal, kommunistik shekteui kóp kenes ókimeti kezinde de óz oqyrmandaryn, kórermenderin tapty. Belgili kenes kompozitory Rodion Shedrin sonau 1967 jyly, qyzyl imperiya zamanynda Biyzening operalyq muzykasyn paydalanyp, baletke beyimdep, «Karmen-suita» baletin jazghan. Al ony alghash Ýlken teatrda ataqty kubalyq baletmeyster Alibert Alonso qoyghan. Ony osy baletti qoygha kóndirgen әri ózi basty róldi oryndaghan by patshayymy Mayya Pliyseskaya: «Karmendi» biyleu mening ómir boyghy armanym edi, men sol armanyma jettim» dep jazdy. 2006 jyly ataqty avstriyalyq akter G.Hafner novellany nemis jәne fransuz tilderinde dybystap, tyndaugha arnalghan audiokitap shygharyp, ol ýlken tirajben tarap ketken. Qarap otyrsanyz, «Karmen» taqyryby siqyrly magnit siyaqty ónerding barlyq salalaryn ózine tartumen keledi. Bir ghana әngime negizinde librettolar, muzykalar jazylghan, operalar, baletter qoyylghan, sansyz suretter salynghan, kinolar týsirilgen... Tek qana drama jazylyp, spektakli qoyylmaghan eken, men óz tarapymnan osy olqylyqtyng ornyn toltyrghym keldi. Sóitip, men búl әlemdik klassikalyq taqyrypqa basqa qyrynan keldim. Muzykalyq drama boluy ýshin aldymen «Karmen» taqyrybyndaghy  muzykalardy óz jobama qaray súryptap, oghan aq ólenmen piesa jazyp, «Karmensita» dep at qoydym, múny fantaziya dep aldym. Shyn mәninde, birimen-biri sabaqtasqan, birine biri jalghasqan, birin biri tolyqtyrghan muzykalyq janr, yaghny muzikl desek te bolady. Muzykalyq ónerde jalpy «Karmennin» baghy janghan dýniye.   Jalpy, syghan taqyryby dep aitylghanymen, Karmenge deyin de syghan taqyryby jazylghan. Mәselen, múny Gugonyng «Sobor Parijskoy bogomateri» shygharmasyndaghy Esmeralidamen salystyrugha keledi. Syghan taqyrybyna Pushkin poema arnasa, Maksim Gorikiy qanshama shygharmalar jazdy. Qazaq jazushylarynan syghan taqyrybyna dramaturg Shahmet Qúsayynov «Toty-Tamilla» atty drama jazsa,  Israiyl  Saparbay  «Syghan  serenadasyn»  jazdy.  Shәmshining ataqty «Syghan serenadasy» әnin alayyq. Bauyrjan  Momyshúlynyng sýigen ghashyghynan Ludmila deytin syghan qyzy bar.
-    Jalpy, qazaqtyng ómirine syghannyng ómirining qanshalyqty qatysy bar?
-     Syghandar negizi óte ónerli halyq. Ony biz әlem әdebiyetinen jaqsy bilemiz. Ánshilik, muzykalyq, biyshilik óneri, atqúmarlyghy, kóshpeli túrmysy, bostandyq sýigish er minezi, azat, erkin ómiri jaghynan bizding qazaqtargha da úqsas jaqtary bar. Ony joqqa shygharmayyq.  Qazaqtyng sal-serisi degen kimder? Sal-seri degen әn men kýige, serilikke jaralghan, jigerli, erkindik sýigish, ór kónildi, ot jýrekti jandar. Al bizder syghandar degende, kóbinde bazarda bal ashyp, eldi aldap, aqsha tapqan kózboyaushylardy elestetemiz. Shyn mәninde, búl kýndegi qara bazarda kim joq - alaqangha qarap bal ashyp, karta qarap, qúmalaq salyp otyrghan jalghyz syghan ghana ma? Bizding týieni týgimen jútyp jatqan alpauyttardyng janynda olardyng úsaq kózboyaushylyghyn sóz etuge túra ma?
Jalpy, «Karmen» - búl mahabbattyng gimni. «Karmen» spektakli bastalghanda kempirding sahnagha shyghyp: «Ár әielding qiyalynda bir súmpayy oy jatyr» dep aitatyn sózi bar.  Prosper Meriyme: «V kajdoy jenshiyne sidit Karmen» deydi. Sol túrghydan kelgende, búl mahabbatty jyr etken, mahabbatty kókke kótergen geroinya. Akterlik túrghydan keletin bolsaq, Karmendi oinau kez kelgen aktrisanyng armany dep aitar edim. Ári búl shygharmany kez kelgen memleketting aldynda úyalmay kórsete alatyn, súlulyq pen bii jarasqan, tórt ayaghyn teng basqan dýnie dep aitar edim. Jәne «Karmen» aty bolghanymen, zaty, psihologiyasy qazaqsha.   Sondyqtan, men múny aq ólenmen jazdym. Bireuler múny Prosper Meriymening audarmasy dep jatyr.  Búl audarma emes. Búl - mening fantaziyam.   «Karmenge» arnalghan menin  fantaziyam. Songhy jyldary qazaq dramaturgiyasynda  aq ólenmen jazylghan piesalar joqtyng qasy. Kez kelgen shygharmany úiqassyz erkin ólenmen jaza beruge  bolmaydy. «Karmennin» o bastaghy librettosy da aq ólenmen jazylghan bolatyn. Men sol dәstýrdi qaytalap, dramaturgiyagha alyp keldim. Muzyka men by bolghan jerde, poeziya bar.  «Nege tәtti aralardyng shyryny, óitkeni, olar sansyz gýlden nәr alghan» dep bastalatyn shygharmany kórip otyryp, siz bizden  «Karmendi nege qoydynyz?» dep emes, «Karmen osy uaqytqa deyin nege qoyylmaghan? Bizde ghana emes, әlemdik drama sahnalarynda?» dep súrauynyz kerek edi.. Búl endi ekinshi mәsele. Álginde aityp óttim ghoy, «Karmennin» operasy men baleti, kinosy bolghanymen, múnyng dramasyn eshkim jazbaghan eken dep. Men osy olqylyqtyng ornyn toltyrdym ba deymin. 
-    Jalpy, siz «Vremya» gazetine bergen súhbatynyzda, Karmendi kýnde kósheden kóretininizdi aitasyz. Búl qay túrghydan aitylghan sóz?
-    Karmen - búl mahabbatty ansaghan,  mahabbatty jyrlaghan, mahabbatqa zәru bolghan súlu qyz. Býgingi qyzdardyng bәri sonda mahabbatty izdemeytin, mahabbatqa toyynyp  alghan qyzdar ma? Ár qyzdyng jýreginde mahabbatqa degen inkәrlik jatady. Múhtar Shahanov: «Mahabbatty ýilenu dep oilaydy, Qúdiretting qúnyn bilmes sorlylar» deydi. Ýilenu basqa, mahabbat basqa. «Mening Kýnәli perishtem» degen filimimde:   «Mahabbat - Allanyng adamgha bergen syiy» degen sóz bar.  Býgingi qyzdardyng bәri  mahabbatqa toyyp, shekesinen kekirik atyp otyr ma? Mahabbat - mәngilik nәrse. Mahabbatty  ómirbaqy izdep ótetinder de bolady.
-    «Karmendi» qoyardyng aldynda osynday synnyng bolatynyn bildiniz ghoy.
-     «Shegirtkeden qoryqsan, egin ekpe» deydi. Mayya Pliyseskayagha arman bolghan Karmen, әlem ónerining keyipker júldyzyna ainalghan Karmen qazaq topyraghyna kelgende Myrzan Kenjebay degen oi-órisi kenjelep qalghan bireuge jaqpay, únamay qalghan eken! Qiyn bopty! Mineki, nesheme ghasyrlar boyy býkil dýnie jýzining óner biyiginde aty janghyryqqan  Karmen - Mayya syndy úly biyshige arman, al búghan - saldaqy! Karmenge berilgen ekeuining baghalarynyng eki týrli, tipti kereghar boluy olardyng әrqaysysynyng ónerge degen kózqarasy men tanym-týsinigining dengeyin kórsetedi. Qaydaghy bir Myrzan Kenjebay sekildi ónerge óresi jetpey qalghan synshysymaq kýl-topyraq shashyp, «sybaghan» eken dep, әlemdik klassikagha ainalghan keyipkerding jyghasy jyghyla ma? Asqaq Karmen myjyrayghan Myrzanmen múrnyn sýrte me!?  Keyipkerdi «jaghymdy», «jaghymsyz» dep bóle jaryp qarau - sonau sosialistik realizmnen qalghan «jaghymsyz» sarqynshaq stereotiyp. Odan arylar uaqyt jetti. Keyipker «únamsyz» bolghan jaghdaydyng ózinde odan kórermen sabaq aluy kerek. Ádebiyette biri - qanisher qaraqshy, biri - qatygez tiran etip kórsetilgen eken dep Bekejan men Qúnanbaydan bas tartyp jatqan joqpyz ghoy. Ári beriden song Mayyanyng qasynda Myrzan degen kim? Qaradýrsin qisyq synyna qaraghanda bizding synshy ózining qay zamanda ómir sýrip otyrghanyn bilmeytin boluy kerek. Kenes ókimetining shanyraghy ortasyna әldeqashan qúlap týsken eski qorasynan qorghalap shygha almay qalghan, shyghugha bilim-biligi men shama-sharqy joq, ózining tar shenberli tanym-týsinigine shynjyrlauly múnday mәtibiyler ótkenge de, ketkenge de shabalanyp qalghandy ózine ýlken mәrtebe sanaytyny anyq. Ókinishke qaray, attap basqan sayyn balaghyna nemese jaghana jarmasyp, tistep, qauyp, jyrtyp qalugha tyrysatyn múnday kerauyzdargha bir-aq auyz sózben «myrzanshina» dep at qoyyp, en salugha bolady. Biraq túmyldyryq sala almaysyn.
«Qasqyrdan qoryqsan, ormangha barma» degen bar. Tonmoyyn bireu teris syn aitady dep jasqanar bolsan, óner jasalmaydy ghoy. Yqty-jargha qaramaytyn, iyt-yrghyljynnyng yrqyna kóne bermeytin Óner deytin qúdiret bar. Keta deytin balyq bolady.  Asau aghysqa qarsy jýzedi. Arpalysyp, dittegen jerine, kózdegen arman-maqsatyna jetkennen keyin óledi. Ózin qúrbandyqqa shalady. Jalpy, suretker de sonday boluy kerek.
- Tәrbiyelik túrghydan kelgende she?
-    Jogharyda da aittym ghoy. Tәrbiyelik túrghydan kelgende, Karmendi kórermenning qalay qabyldaghanyn ózing de kórding emes pe? Sondyqtan búl súraqty jauapsyz qaldyrugha bolady. Súlulyqqa, inkәrlikke, muzykagha rahattanyp, eki alaqanyng auyrghansha, ózing de sharshaghansha qol soqqan joqsyng ba?
-    Keshiriniz, agha, súlulyq pen inkәrligin emes, spektaklidin  muzykasy men biyin únattym.
-    Súlulyq pen inkәrlik sol muzyka men biyding ón-boyynda túrghan joq pa? Múnyng bәri komponentti nәrse. Búl sintezdi nәrse. Muzykany qúrastyrghan, tandaghan kim?  Temenov. Men sol muzykagha kimdi shaqyrdym? Fadeevti shaqyrdym.
-    Nege Fadeevti? Qazaqta ózge baletmeyster joq pa?
-    Aytshy, kim bar? Joq qoy. Bolat Ayhanov qana ma? Ol qazir balet qoymaydy.
-    Mýmkin, bizding tragediyamyz da osynda jatqan shyghar.
-    Múnda eshqanday tragediya joq. Búl - drama. Osy uaqytqa deyin bizderde rejisser-horeograf mamandary bolghan joq. Búryn Mәskeude oqytylatyn. Bizde myqty sheber joq.
-    Seleznev atyndaghy horeografiya uchiliyshesi kimderdi dayyndaydy?
-     Ol tek biyshilerdi ghana oqytady.
-     Maman bolmasa, ol biyshilerdi kim dayyndap jatyr?
-    Onyng bәrin zeynetke shyqqan bolmasa, tek ústazdyqpen ainalysatyn búrynghy biyshi mamandarymyz dayyndap jatyr. Bizding qanshama talantty  adamdarymyz syrtqa ketip qaldy. Al, osynda jýrgen rejisser, horeograftardan kim bar? Abay atyndaghy opera jәne balet teatry әitpese, Boris Eyfmandy qayta-qayta shaqyrmas edi ghoy... Men osynyng aldynda Gýljan Tútqabaevagha habarlastym. Apaly-sinlili Ghabbasovalargha habarlastym. Bәri  «Karmendi» qongha bata almapty. Múnyng óresi, materialy, filosofiyasy basqa. Sol Mәskeuge Fadeevke jolyghu ýshin arnayy úshyp bardym. Búl menimen telefonmen alghashynda ashylyp sóilespey qoydy. Bardym, muzykany tyndattym.  Kelip-ketu jolyn, jatatyn qonaq ýiin qosa eseptegende, ol bar-joghy bes myng dollar aldy. Al onyng Amerikagha baratyn kelisimsharty 100 myng dollar, eki jylgha 200 myngha barady.
-    Qalay kóndirdiniz?
-    Birinshiden, Mәskeude toghyz jyl túrdym. Ony ózderiniz de biletin shygharsyz. Alghashqy filimimdi Mosfilimde týsirgen adammyn. «Adamdar arasyndaghy bóltirikti» sonda týsirgem. «Mosfilimnin» tarihynda qazaqsha filim týsirgen Temenovten basqa rejisser joq.  Odan basqa qanday rejisser bar, aitynyzshy... Timur Bekmambetov bar. Biraq ol qazaqsha kino týsirgen emes.  Sondyqtan, mening Mәskeude túratyn dostarym kóp. Tanystarym da  kóp. Bireu arqyly bireuine shyqtym. Aldymen Fadeevting kim ekenin bildim?! Sol arqyly әreketke kóshtim. Telefonmen sóilesip, «kelesiz be?» dep edim. «Kele almaymyn» dedi. Úshyp bardym. Muzykany tyndattym. Muzykany tyndaghannan keyin ghana Fadeev kelisimin berdi. Rejissura degeniniz de osy, adamdardy ilandyra bilu. Ilandyra bilmese, onda odan rejisser shyqpaydy.   

<!--pagebreak-->

-    Tura oiynyzdaghy dittegen dýniyeni Fadeev bere aldy ma?
-    Berdi. Kórermender de, ózing de aityp otyrsyn. Muzykasy, bii jaqsy dep. Men oghan rizamyn. Muzykany bilem, sahnanyng gradustaryn bilem. Al men kýtken negizgi dýniyeni ol jasady.
-    Akterlerding oiyny she? Basty rolidi somdaghan Janar Maqashevanyng óz keyipkerin oinauy sizding kónilinizden shyqty ma? Janarda aktrisa retinde sheberlik bar. Biraq dauysymen, qylyghymen Karmenning beynesin asha almaghan siyaqty. Biz oqyghan Karmen súlu, qylyqty, erke, ot bolyp kórinetin edi.
-    «Karmen» turaly talay maqala, materialdar shyqty. Oqyghan da shygharsyndar. Kóbisining pikirinde Janardyng roline jaqsy bagha berilgen. Al búl - sening oiyn. Endeshe Janardyng oiynyndaghy qylyqty bayqay almaghanyn. Sender keyde óstip, ózderinning pikirlerindi kópshilikting pikiri etip tanasyndar. Kóp gazetterde Janardyng oiynynyng qanshalyqty sәtti shyqqanyn jazyp jatty. Men olardyng pikiri jalghan, seniki dúrys dep aita almaymyn ghoy. «Almaty aqshamy» gazetine shyqqan maqalada: «Men osy joly «Karmennen» naghyz syghan qyzyn kórdim. Kórdim de qatty riza boldym. Syghan qyzdaryna tәn súrqiya minez, siqyrly kýlki, otty da, ótkir janar tәn ghoy. Eshqanday jasandylyqsyz Karmendi kórdim. Rejisserding әrtisti tany bilui, qay roli qay әrtiske keletinin tap basyp taba biletin sheberligi dep esepteymin» dep jazady. Mine, búl basqasha pikir.
-    Qalay oilaysyz, ónerge iydeologiya kerek pe?
-    Ónerge iydeologiya kerek.
-    Mәselen, qay túrghyda? Siz ashyq Karmenderdi únatam dediniz...
-    Mynaday týsinik bolu kerek adamda. Erotika bar jәne pornografiya degen bolady. Búl jerde mólsher bolu kerek. Qazaqsha aitqanda, bir sóz adamdy óltiredi, bir sóz adamdy tiriltedi. Bir sóz adamdy qayghyrtyp, bir sóz quantady. Sol siyaqty u men dәrining aiyrmashylyghy mólsherinde.   Dәri beremin dep sәl artyq u qossan, adam óledi. Abay aitqan ghoy: «Óner ólshenip tartylsa» dep. Sol sekildi ónerde de ólshenip tartylar mólsher bolu kerek. IYdeologiya jalpy memleketke kerek. IYdeologiya býgingi jasóspirimge, óskeleng úrpaqqa kerek. Óitkeni iydeologiya degeniniz ýlken tәrbie qúraly. Qúran da iydeologiyanyn  týri. Kezinde kommunistik partiyanyn  jasaghan dýniyesi de iydeologiya boldy. Últtyn, elding bolashaghyn oilaytyn, úrpaqty oilaytyn memleketke iydeologiya qajet dep oilaymyn. IYdeologiya - adamnyn, últtyng bolashaq múraty. IYdeologiyasyz bolmaydy. Osy túrghydan kelgende, iydeologtar túlgha bolmasa bolmaydy. Suretker de túlgha boluy qajet.
-    Endeshe, nege siz Áuezovtyng 1917 jyly jazylghan klassikalyq dýniyelerin eskirip ketken dep oilaysyz da, odan bir ghasyr búryn, 1845 jyly jazylghan «Karmendi» janalyq dep qabyldaysyz?
-    Joq, qate aitasyz. Men Áuezovti olay dep aitqam joq. Men, mәselen, Áuezovtyng «Qaragózinin» sahnalyq jana núsqasyn jazdym. Ol «Ay Qaragóz» dep atalady. Búl mýldem basqasha taqyryp bolmaq. Eger eskirip ketken dýnie dep oilasam, «Qaragózdi» qolgha almas edim ghoy. Men «Vremya» gazetine bergen súhbatymda Áuezovti eskirip ketken dep aitqam joq. Áuezovtyng 1917 jyly jazylghan piesasyn Semeyde alghash ret kәsiby emes akterler oinady. Áuezovting ózi oghan rejisserlik etti. Men ony kitaptardy aqtaryp otyryp, dәleldeuime de bolady. Sol auyldaghy Múqannyn  dostary, tughan-tuystary oinady. Búl Múqannyng alghashqy piesasy edi. Ol súhbatta ony býgingi piesanyng talaby, qoyylymy túrghysynan aitqam. Al Meriymening «Karmeni» piesa emes. Búl - novella. Al Biyzening «Karmeni» opera bolghandyqtan da men osy sujetke muzykalyq piesa jazdym.
-    Ol klassika men Áuezovtyng klassikasynyng arasynda aiyrmashylyq bar ma?
-    Birinshiden, Áuezovtyng shygharmalaryna piesa jazar bolsam, barlyghy óre týregelui mýmkin edi. «Bizding klassikagha auyz saldyn» dep. Prosper Meriyme - búl beytarap, erkin taqyryp. Onyng úrpaghy bar bolsa, olar maghan alghys aitar dep oilaymyn. Al Áuezovtyng «Qaragózine» variasiya jazghannan keyin,  Múrat Áuezovke oqugha berdim. Ol: «Avtor tiri bolsa, riza bolar edi» dep aitty. Demek, býgingi kýngi talap basqasha. Men kez kelgen adammen shygharmashylyq turaly pikirtalasqa dayynmyn. Kez kelgen shygharmama úyalmaymyn dep aita alam. Jana dýnie kórse jiyryla ketetetin jatyrqampazdar qashan da tausylghan emes. Qoynyna u tyqqan Salieriyler de tarihta kóp bolghan. Bola beredi de. Áuezovti maghan qarsy qoyatyndar - aqyly asqan adamdar dey almaymyn, óz bilgenin myjyp jep jýrgender.  Eger men  Áuezovti eski dep qabyldasam, «Ay Qaragózdi» jazbas edim. Maghan soyyl ala jýgirushiler, osy uaqytqa deyin nege bir tatymdy shygharma jazbady? Nemese jaqsy proza jazsyn. Prosper Meriymening shygharmasynyng otyz jyldan keyin operasy jazylady, sodan jýzdegen jyldar boyy sahnadan týspeydi. Jazsyn, sonday shygharmany. Jaqsy dýnie jazatyn bolsa, birinshi bop men qoigha dayynmyn.
-    Qazaq dramaturgiyasynda jazylyp jýrgen jaqsy  shygharmalar joq dep oilaysyz ba?
-    Ókinishke qaray, jaqsy shygharmalar joq. Jaqsy dýnie bolsa, ózderin-aq quanyp, alaqaylap, alyp keler edinder. «Osynday dýnie jazyldy!» dep aitar edinder.
-    Onda nege dramaturgterimiz «Bizding shygharmalarymyz qoyylmaydy» degen pikirde?
-    Aytqan dramaturgting piesasyn alyp kelinizshi. Qoymasam, sonda aitynyz maghan.
-    Memlekettik teatrlar piesany qalay tandaydy?
-    Memleketten arnayy grant bólinedi.   Oghan 40-45 shygharma ótkiziledi. Sonyng ishinen alghashqy oryndardy alghandary teatr sahnalarynda qoyylady. Mysaly, «Jaujýrek» gran-pry alghan piesa. Ony Múhtar Áuezov teatry qoydy.   Al Núrghaly Orazdyng «Adasqan júldyz» piesasy ekinshi oryn alghan. Ol bizding teatrda qoyyldy. Bayqaugha  týsip, jýldeli oryn alghan piesa bolsa, ony qoygha teatrlar dayyn. Óitkeni olar piesagha zәru. Teatr da diyirmen siyaqty. Biday bolmasa, diyirmen toqtap qalady. Teatrda da solay. Jaqsy piesa bolmasa,  teatr da toqtap qalady.   Intellektualdy, kәsiby piesalar kerek. Kez kelgen oblystyq teatrdyng repertuarlaryn qarasan, jergilikti avtorlardyng tuyndylary qoyylyp jatqanyn bayqap qalasyn. Óitkeni olar joqtan bar jasap jatyr. Búl demek, jaqsy, myqty piesanyng jetispeushiligi. Búl qazaqstandyq teatrlargha ghana tәn auru emes. Múnday dert Reseyde de bar.   Álemde jaqsy piesalar az. Dey túrghanmen, kóp bolmasa da, Europada piesalar jazylady. Biraq olardyng dini, dili basqa. Bizdin  mentaliytetimiz basqa bolghannan keyin, onyng bәrin qoya bermeymiz. Arasynan bizge jaqyndau degenderin ghana alamyz.
-    Mәselen, әlemdik klassikada qazaq teatrynyng sahnasynda qonggha layyqty qanday shygharmalar bar? Qazaq sahnasynda әli qoyylmaghan?
-     Mysaly, Servantestyng «Don Kihotyn» nege qoymasqa?  Shekspirding «Asaugha túsauyn» qayta qoygha bolar edi.
-    Demek, bizding teatrlardyng sahnasynda qonggha dayyn ónim kóp emes dep oilaysyz ba?
-    Jaqsy jazushylarymyz dayyndar bolsa, men osylay qapylyp otyrar ma edim. Mineki, mynau qissalar kitaby. Shyghystyng qissalary. Osy Shyghystyng dýniyelerine nege barmasqa? Osylardyng barlyghyn amalsyzdan dayyndayyn dep otyrmyn. Jaqsy dýnie kerek.   Sahnagha  myng boyauly Shyghys kiyimderimen myng búralghan  súlu Lәili, mahabbattyng simvolyna ainalghan Mәjnýn shyghatyn bolsa?!   Osyny meni synap jazghyshtar, «men  jazayyn» dep nege ózderi qolgha almaydy? Temenovtyng tyrnaghynyng astynan kir izdegenshe, nege olar osyny jazbaydy? Seyfýlmәlik pen Jamal bar múnda. Jýsip pen Zyliqa, Saliha-Sәmen múnda. Búlargha qosymsha, men ózim de qalam ústaytyn, jazatyn adammyn. Keyingi uaqytta Qasym Jәkibaev, Roza Áshirbekova, Nonna Mordukova, Gýljәmila Qazaqbaeva, Doshan Joljaqsynov, Israyyl Saparbaev siyaqty ónerdegi qayratker túlghalardyng әrqaysysyna shygharmashylyq portretter arnap, jazyp shyqtym. Áli Lidiya Kadenova, Baltabay Seytmamytov, Túrar Qúraliyev, taghy basqa әriptesterimning portretterin jazuym kerek. Búiyrtsa, bir kitap bolyp qaldy. Mende demalys degen bolmaydy. Qazirgi kýni qazaq rejissurasynda ana tilimizdi bilem  degender mendey-aq biletin bolar. Qazaqtyng tilin de, orystyng tilin de erkin mengergenmin. On jasymnan óleng jazgham. Alghashqy ólenim besinshi klasta gazetke shyqqan. Ádebiyetpen solaysha erte ainalystym. Keyin jeke kitap bolyp shyqqan óz povesimdi arqau etip «Mahabbat beketi» filimin týsirgenimdi de birqatar júrt biledi. «Ónerge әrkimnin-aq bar talasy». Men ónerdi tandaghan adammyn. Biraq janym-qanym - әdebiyet. Óitkeni anam marqúm әdebiyetten sabaq bergen kisi edi. Ákem de múghalim bolghan. Meni Áuezovke qarsy qoyghysh Batyrash-Qotyrashtar osyny eskermey jýr-au.
-    Siz nege mahabbattyn  simvolyn Karmennen emes, Lәiliden, Jamaldan, Zuhradan izdemediniz?
-     Álgi aitqanym sol. Qissalardy bosqa aqtaryp jýrgenim joq. Kele jatyrmyn ghoy. Mende birinshi, ekinshi degen bolmaydy. Men «Karmendi» qoyardyng aldynda  әueli muzykany taptym. Ol muzykany qaydan taptyng dep súrashy. Ony men Los-Anjelesten taptym. Sol jaqtan alghyzdym. Ol muzykany tyndaghan kezde, týni boyy  úiyqtay almadym. Sol ýshin «Karmenmen» auyrdym.
-    Bir shygharmany jazu ýshin qansha uaqyt «auyrasyz» sonda?
-     3 qantar kýni Venadan úshyp keldim. Bes saghat aiyrmashylyq bar. 4-i kýni  júmysqa shyqtym. Sodan beri bir de-bir kýn el qatarly ertengi 8-ge deyin úiyqtamappyn. Tang aldynda saghat 4-4.30-da oyanyp alyp, jazugha otyrumen boldym. Elding bәri úiyqtap jatady, men oyau, júmys istep otyram. Búl adamgha fizikalyq túrghydan dúrys ta emes shyghar. Biraq mening basqasha isteuge mýmkindigim joq. Aqsha tabayyn dep, tiyn quyp jýrgen adam emespin. Ataqty da qumaymyn. Óitkeni men óner qughan adammyn. Spektakli bitkende elding bәrining jaqsy qabyldaghany kerek.  Bir spektakliden son, bylay degenim bar: «Ya jivu, kogda tvoru».

<!--pagebreak-->

-    Nege osy sózding bәrin qazaqsha aitqynyz kelmeydi?
-    Baylyghy, shúrayy jaghynan bizding qazaq tiline jeter til joq. Degenmen, keyde ózge tilde aitylatyn, auyzeki sózde tәrjimany qajet etpeytin keybir ózinshe әrli tirkester bolady. Auyzsha audarsang boyauy semip qalady. Mysalgha, fransuzdyng «Shershe lya fam» degeni tәrizdi. Jurnalistikany bitirgen qyz bolsang da qazaq tilin menen artyq bilemin dey qoymassyn, janym. Qazaqsha aitar jerde qazaqsha sóilemey, qazaqsha jazar jerde - jazbay qalghan jerim joq. Óitkeni mening janymda, qanymda ana tilimen singen poeziya bar. «Birdene bilemiz, bilgesin aitamyz» depti ghoy bir aghamyz. Birneshe til bilem. Sondyqtan, birneshe tilde sóiley berem. Japoniyada audarmashy bolmaghan kezde, interviudi aghylshynsha bergen de kezim boldy.  1997 jyly Týrkiyada Izmir qalasynda qazaq kinosy jayly dokladty týrikshe dayyndagham.  Týrikshe oqyghanymda júrt riza boldy.
-    Talghat agha, qazaqtyng ziyaly qauymy bolsyn, sayasatkerleri bolsyn, qazaq tildi basylymdargha bergen súhbattarynda oiyn ashyq aitady da, orys tildi basylymdarda kýlbiltelep, orys tilining ynghayyna qaray búrylyp ketedi. Búnyng syry nede?
-    Orys tiline qúlay berdi dep kinәlasaq, Abaydy qayda qoyamyz?.. Qazaq dalasyna Tatiyanany әkelgen osy dana shal bolatyn. Shoqan da sol Peterborda oqyp әlemge, onyng ishinde bizge úshan-teniz enbek qaldyrghan. Jalpy, býginde halyq atynan sóileytin Myrzan Kenjebay sekildi mojantopay pysyqtar men pysyqaylar kóbeyip túr ghoy. Sondyqtan ziyaly qauym bola ma, sayasatkerler bola ma, kimning qayda, qanday súhbat bergenine men týsindirme jasamaymyn. Sebebi әr adamnyng ózining jeke minezi, psihologiyasy, tәrbiyesi men dýniyetanymy, kózqarasy bar. Sondyqtan da qayda, qalay súhbat beru әr adamnyng jeke basynyng sharuasy. Al oghan «qol súghu» tәrbiyesizdik, kórgensizdik dep bilem.
-    Mәskeuge baryp, Shynghys Aytmatovtyng shygharmasyn qoyam degen ediniz. Qúpiya bolmasa, qay shygharmasy?
-    Onyng әli sheshilmegen tústary bar. Mening jalpy Aytmatovty Mәskeude qoyym kerek. «Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbet» bola ma, әzirge belgisiz. Ózimizde qoydym. Qazaq dramaturgterining ishinen Mәskeu sahnasynda qoyylghany joq. Shynghys Aytmatov ómirining ekinshi jartysynda shygharmalarynyng bәrin orys tilinde jazghandyqtan, ony orys qauymy jaqsy qabyldaydy. Aytmatov Mәskeudegi óte tanymal jazushylardyng biri.
-    Sol sebepti tandap otyrsyz ba?
-    Odan da emes. Olar ózderi tandap otyr.
-    Ózinizge tandau mýmkindigi tusa, kimdi tandar ediniz?
-    Ony sol kezde aitarmyn. Ár sahnanyn, әr teatrdyng óz bet-beynesi bolady. Mәskeude 220 teatr bar. 202 teatr edi, oghan taghy 18 teatr qosyldy. Jekemenshik teatrlar kóp, memlekettik teatrlar bar. Qay teatr shaqyrady, sonyng ózining repertuary bolady. Soghan  baylanysty men spektakli qoyam.
-    Mәskeude teatrlardyn  sany óte kóp ekeni barshagha belgili. Jalpy, teatrlargha bәsekelestik kerek pe?
-    Jalpy, bәsekelestikting eki týri bar. Biri  - kýnshildik, qyzghanshaq, etekten tartu, jala jabu, kóre almaushylyq. «Karmende» mynaday sóz bar: «O, qyzghanysh! Qyzghanysh! Adamzattyng serigi. Saghan tótep bere almas, temirding de temiri. Abyldy da óltirgen qyzghanysh pen kýndestik» deydi. Mine, búl kýndestik, qyzghanysh anau Abyl men Qabyldan bastap kele jatqan eski dýniye. Adamnyng boyyndaghy әlsizdik. Múhannyng aitqan sózi bar: «Bәige  degen - anau menen nege ozyp ketti dep kýndeu emes, men anadan nege qalyp qoydym dep, ózindi ózin  qamshylau» depti. Adam ózin-ózi qamshylamasa bolmaydy. Qayta «óser elding balasy birin-biri batyr» deydi. «Ósher eldin  balasy birin-biri qatyn» deydi. Búl men shygharghan maqal emes. Nege biz  evrey halqy myqty deymiz. Evrey halqy  jylt etken jaqsy bir dýnie bolsa, sony bәri maqtap, halyqtyq toygha ainaldyrady. Sonyng joghyn joqtaydy, qasynda bolady. Al bizde she? Ayaqtan tartady. Bizding jazushylardyng teatrgha kelip jatqanyn kóresiz be? Neken sayaq. «Jazushylar spektaklige keler bolsa, olargha biylet tegin» dep aitqam. Múny menen basqa eshkim jasaghan joq.
-    Juyrda Mәskeuge barghan bir qúrbym Stanislavskiy atyndaghy teatrgha baryp, spektakli kórip kelgenin aityp edi. Ol jaqta teatrlardyng biyletining qúny bizben salystyrghanda óte joghary ekenin aitady. Bizde teatr biyletining baghasy nege tómen? Álde kórermen kelmey qoya ma?
-    Osydan tórt-bes jyl búryn Mәskeuding Lenkom teatrynan «Proletaya nad gnezdom kukushki» degen spektaklidi tamashalaghanym bar.  Milosh Formannyng atyshuly filimi bar ghoy. Sony olardyng sahnagha qalay shygharghanyn kóru ýshin spektakliding premierasyna 100 dollargha biylet satyp aldym.  Bizde de premieranyng baghasyn  kóteruimizge bolar edi. Biraq bizding teatrdyng shekteuli bir mólsheri bar. Onyng ýstine bizdegi sayasat basqa. Bizding teatr kommersiyalyq  emes. Aqsha tabatyn da teatr emes. Elge, halyqqa, bolashaq úrpaqqa ruhany dәn beretin, janyna núr qúyatyn dýniye. Adam nege ziratqa barghanda ýnsiz qaytady? Óitkeni sen aruaqpen oisha tildesesin. Búl ómirding uaqytsha ekenin, búl ómirding qysqa ekenin sezinesin. «Qamshynyng qysqa sabynday» degen obrazdy sózder bar. Sol siyaqty ómirding bes kýndik jalghan ekenin sezinesin.   Zirattan qaytqannan keyin adam kópke deyin sóilemeydi. Ishtey ýnsiz jýredi. Teatrda da sonday. Adam meshitten  aighaylap, kýlip shyqpaydy. Teatrdan shyqqanda da sol sekildi. Óitkeni teatrda adam ishtey ýlken bir qúdiretpen jolyghady. Eger zirat pen  meshitte Alla taghalamen tildesetin, ruhany janynmen, týisiginmen tildesetin bolsan, teatr da sonday.  Múnda sen teatrmen tildesesin.   Adamnyng tazaratyny da sondyqtan. Múny tazaru deydi, arylu deydi.  Meni synaghan adamdargha aitarym: «Meni synaghansha, mening spektakliderimdi kór. Mýmkin, boyyndaghy, tәrbiyendegi, bolmysyndaghy  kinәrat, jaman nәrseler  bolsa, tazarar ma ekensin» degim keledi. Jalpy, teatr - tazaratyn oryn.
-    Kinoda she?  Kino adamdy tazartpay ma?
-    Kino - mening negizgi stihiyam. Negizgi - mamandyghym. Kino - mening bolmysym. Júrt Talghat Temenov dep tanyghaly beri kinoda jýrmin. Olar meni әuelde kinorejisser dep biledi.  Jalpy jalghyz kino men teatr ghana emes, ónerding barlyq týrining adam boyyndaghy laydy túndyratyn, jan sarayyndy kirbinnen aryltyp, tazartyp, móldiretip beretin qasiyeti bar.
-    Keyde kinogha týsetininiz de bar emes pe?
-    Akter retinde qolym qalt etkende isteytin júmysym. Akterlikpen mal tauyp jýrgen adam emespin. Ýlken akter retinde shyngha shyghyp jatqanym da joq.
-    Biz  «Adamdar arasyndaghy bóltirik» pen «Mahabbat beketindegi» tazalyqty ansaytyn siyaqtymyz әli...
-    El-júrtqa sol tazalyqty berumen kelem. Teatrda da, kinoda da. Jalpy, óner tazalyqtan túrmasa bolmaydy. Kez kelgen ruhany dýniyeden  shyqqan kezde, ol - qoyylym ba, oqyghan kitap, kórgen suret, tyndaghan muzyka ma, bәri úqsas,  janyng tazaryp, ýlken bir sezimnin, ýlken bir mahabbattyng aldynda bas iyip shyghuyng kerek. Sonda ghana progress bolady.
-     Býgingi teatrda basty problema ne?
-    Teatrdyng problemalary kóp. Oqyrmangha onyng bәrin aita beruding de qajeti shamaly. Árnәrsening óz astary bolady. Jaqsy qojayyn ýiindegi jetpey jatqan dýniyening bәrin aita berse, onda ýiine qonaq kelmey qoymay ma? Sol sekildi teatrdyng problemasyn aita berse, kórermen kelmey qalady ghoy.
-     Akterlerding baspanasy,  jalaqysy da sheshimin tapqan ba?
-    Teatrda óz jataqhanamyz bar. Múnda qyryq shaqty otbasy túrady. Jylyna eki jýz myng tengening ýstinde gazet-jurnaldargha jazdyram. Onyng jartysy Qazaqstan men Reseyding óner turaly shygharyp jatqan gazet-jurnaldary. Bizding teatrda by alany, sport-gimnastika zaly, dybys jazu studiyasy, biliyard zaly, ashana da bar. Múnyng bәri tegin. Múnday jaghday qay teatrda bar? Janadan bitirip kelgen jastardyng ailyghy -  60-70 myng tenge.
-    Demek, akterlerde múqtajdyq joq deysiz be?
-    Ómir bolghannan keyin, múqtajdyq joq dep aitugha bolmaydy. Salystyrmaly týrde aitqanda, oblystaghy Halyq әrtisteri qyryq bes myng alghan kezde, bizding jas akterlerimiz - 60-70 myng tenge  ailyq alady. Búl óte jaqsy nәrse. Búl kez-kelgen teatrda bola bermeytin iygilik. Sondyqtan, jastardyn  kóbi bizding teatrgha keluge tyrysady. Bizde kórkemdik kenes júmys isteydi. Solar qabyldaydy júmysqa jastardy. Bir jyl boyy olar kelisimshartpen júmys isteydi. Olar ózderining talantymen, qabiletimen, adamgershiligimen, enbekqorlyghymen dәleldesin. Múhtar Qúl-Múhammed bir súhbatynda: «Qazir Ghabit Mýsirepov atyndaghy teatr jastarynyng altyn kezeni» dep aitqan sózi bar. Múhang ótirik aitty nemese jalghan  aitty dep aita almaymyn.
- «Karmennen» son, teatr kórermenge endi qanday syy dayyndap otyr?
-     Qazir Baqqoja Múqaydyng «Ótirik detektoryn» dayyndau ýstindemiz. Sodan keyin Iran Ghayyptyng piesasy dayyn túr. Odan son, Áuezov dayyn túr. Josparymyz úshan-teniz. «Ay Qaragózden» bastap,  «Lәili-Mәjnýn» bar. Sodan son, jylqy turaly bir dýnie dayyndasam ba dep otyrmyn. Sahnada adamdar emes,  tek jylqylar bolady. Qazaqta jylqy taqyrybyna qalam tartpaghan jazushylar kemde-kem. Sosyn qazaq halqynda jylqygha arnalyp shygharylghan әn de kóp. «Manmangerden» bastap, «Qúlager» bar. Jeti qazynanyng biri - jylqy. «Qazaq jylqy tektes» deytinimiz taghy bar. Tayburyldan bastap, epostyq jyrlardaghy jylqylardyng beynesinen jinaqtasam ba dep otyrmyn. Sahnada tek jylqylar bolady. Olar adamsha sóileydi, adamsha kýy keshedi. Mening aldymda osynday josparlar men mindetter túr. Gazet betine shyqqan synarezu maqalagha ózimning ótkir jauabymdy jaqsylap jazyp ta beruge bolar edi, jazarmyn da әli... Biraq ónerding iyisi múrnyna barmaytyn әldebir ólermen dәldýrishpen tәjikelesip jatugha da uaqyt kerek. Tyrnaq astynan kir izdegen kýldibadam kýshenshekpen, jýikege tiyip, jýrekke bizin súghyp baqsa da, aitysyp-tartysyp, jagha jyrtysyp jatugha  múrsham joq. Men spektakli qoiym kerek, piesa jazuym kerek, kino týsiruim kerek, sol ýshin izdenip, qazaq jәne әlem әdebiyetin aqtaryp, qyruar materialdardy sýzgiden ótkizip, saralap, zertteuim kerek, keyde ózimning ónerdegi, qoghamdaghy qúbylystargha degen oi-pikirlerimdi, ýzengiles jýrgen әriptesterim turaly tolgham-payymdarymdy jýielep jazyp, oida-joqta kelip qalghan jyr joldaryn týrtip jýretinimdi de jasyrmaymyn. Kónil  kóriginen qyzyp shyghyp, qalamymnyng úshynda túrghan basqa da oi-maqsattarym bar. Sonyng bәrine uaqyt qajet. 

Ángimelesken Gýlzina BEKTASOVA

"Týrkistan" gazeti