Nauryzdyng 22-i kýni qazaqtyng bir arys úly, jazushy Marat Qabanbay kózi tiri bolsa, 73 jasqa keler edi. Ómirining songhy kezeninde marqúm «SolDAT» gazetining bas redaktory boldy. «Kentavr» atty romanyn jaza almay, armanda ketken jazushy 53 jasqa qaraghan shaghynda dýniyeden ótti...

(mening maratqabanbaylyq esteligim)

Ol maghan jii úrsatyn. Qalyng qabaghy týngli. Kisige qarasy auyr. Bir tonna. Ezip jiberetindey. Jayshylyqtaghy meyirim joq. Kózderin aitam. Jarq-júrq etip shasharday. Tisining arasynan shyqqan sózderi mirding oghynday. Sýiir iyegi birde algha úmsynady, birde artqa sheginedi. Syzdanyp otyr...

Osy qalpynda jadymda jattalyp qapty.

– «Maniya velichiya» degen bolady adamda. Ózining qabiletin әsireleu, asyra baghalau. Múnyng arty «zvezdnaya bolezni» degenge aparyp úryndyrady. Myna Ghalymjan («SolDAT» gazetinde ózining orynbasary bolghan, marqúm Ghalymjan Múqanovty aitady) ekeuinde sol bar. Sodan qashu kerek! Gazetting songhy betin ashyp qalsan, oqitynyng – Jan Tileubayúly. Jannan basqa adam joq pa?! Ber songhy betti avtorlargha!

Mende ýn joq. Janymdy qoyargha jer tappay, kózimning astymen Ghalymjangha qaraymyn. Shókken tauday bop ol otyr. Býkshiyip. Kózin edennen almaydy. Tesilip qalar ma deysin. Edendi aitam.

Meni qoyshy. Úrysqanyna ýirenip boldym. 2-3 jyl búryn «Ana tilinde» jýrgende de jer-jebirime jetushi edi. «Taq-túq  habar jaza almaysyn» dep. «Interviu jasay almaysyn» dep. «Hattarmen júmys istey almaysyn» dep. Aqyr sonynda redaktordyng atyna raport jazyp, júmystan bosattyrghan...

Qosh. Ghalymjannyng ne jazyghy bar deseyshi. Gazetting «qara ógizi» naghyz. Audarmandy da qoparyp tastaydy, avtorlaryndy da úiymdastyrady. Ózi de búrqyratyp jazyp jatqany. Qazaqsha deysing be, qazaqsha. Oryssha deysing be, oryssha. Oryssha tórt bet sonyng moynynda. Odan artyq ne kerek? Tekten-tek «zvezdnyy boleznidi» aparyp jamady da, qoydy.

Óstip ishtey taytalasam. Ókpem – qara qazan. Botqa qaynatsan, týgel júrtqa jetedi.

Ókpeleymin dep Mәkenning úrysu sebebin týsinbeppin sol kez. Bayybyna baryppyn ba? Úrysqany syngha alghany eken. Al, syn kerek edi. Ashy syn. Auyr syn.

Qúryltayshylardyng talaby qatan. Aynaldyrghan alty ay ishinde «SolDAT» gazetin halyqtyq basylymgha ainaldyru. Basty talap sol.

Obaly ne kerek, jantalastyq qoy. «Aytu ýshin shyndyqty ótirik qostym azdaghan» (Qadyr Myrzaliyev) degendey-aq, barymyzdy saldyq qoy. Qasyq qanymyzdy qúiyp bergendey boldyq. Onyng ýstine, búrynghy «DATtyn» ataghy bar. Aytudayyn, 1-2 aidan keyin-aq «SolDATtyn» aty dýrildep shygha keldi. Ol dýrildegen sayyn biylikke jaqyn adamdar dirildeytin boldy. Maqsatymyzgha jettik degen sóz.

Sol-aq eken, bosansy bastadyq. Qazaqtyng tórine býkil demokratiyany ózimiz әkep shygharghanday, alshang basamyz. Mәkenning «zvezdnaya bolezni» dep shyryldaytyny sol...

Obaly ne kerek, Mәkenning sinirgen enbegi az bolmady. «SolDATty» qúlaghynan sýirep shyghardy ghoy. Kezinde «Ana tili» men Marat Qabanbay qanday egiz úghym bolsa, múnda da «SolDAT» ekeui sonday egiz boldy. Áshi, qúryltayshylar Mәkendi bas redaktorlyqqa dúrys tandaghan. Qazaqtyng nómiri birinshi publisiysining esimi basylymdy alyp shyghady dep eseptegen. Solay boldy da.

Mәkenning bizge úrsatynday jóni bar. Sebebi de bar. Serkedey salmaqty sebep. Ony angharmappyz. «Zvezdnyy boleznige» úrynghan adam neni angharsyn? Ishu men jazudan qol bosamaydy. Alghashqysy basymyraq, әriyne. Nesin aitasyn, shala mas kýiimizde jýrip gazet shyghardyq qoy...

Al, Mәkeng sol kezde ketudi oilapty. Shygharmashylyq demalysqa. Sonda deymin-au, ózi mәpelep ósirgen «SolDATyn» kimge senip tapsyrmaq? «Lәilip» jýrgen Ghalymjan ekeumizge me? Basqasy jas. Solargha bas-kóz boludyng ornyna istep jýrgenimiz mynau. Úryspaq týgil, sabau kerek qoy sabazdaryndy!...

Áshi, Mәkenning «SolDAT» qana emes, zaty jurnalistikadan ketkisi keletin sebebin men búrynnan biledi ekem. Esimnen shyghyp qalghan ghoy men qasqanyn.

Mәkenning onysy endi dert siyaqty. «Kentavr» atty dert. Jaza almay, armanda ketken romany. Onyng mazalaghanyna biraz uaqyt bolghan. 10-15 jylday, shamasy. Mening esebimshe, sonau kenes ókimeti qúlap, alasapyran bastalghaly...

«Kentavr» turaly ol kóp әngimeleytin. Al, әngimeley qalsa, ýninen tolyp jatqan kereghar sezimder lebi esip túratyn. Ýmit te, ókinish te, senim de, kýdik te... Bәri aralas. Al, eng ýlken sezimi – mahabbat. Sonday bir, kesh tusa da, erteden biletindey-aq, ayauly, asyl mahabbat bolmay ma? Oibo-oy, onyng azaby da kóp qoy. Eshkimge qimastay saghynyshty sezim...

– «Kentavrgha» men dýniyening bәrin syighyzghym keledi. Men qazaqty Kentavrgha teneymin. Kerek desen, men býtkil adam balasyn Kentavrgha balaymyn. «Kentavr» pәlsapalyq dýnie bolmaq...

Pәlsapa degenge eleng ete qalatyn jazghan basym  osy sәtten bastap Mәkendi asqar shynday kórip kettim.

«Joq, Jәke, búl bayaghy bala kýninde sýisinip oqityn balalar jazushysy Marat Qabanbaev emes. «Arystan, men, violoncheli jәne qasaphana» emes, ózge әlem. Kentavr! Suret qoy, suret! Jay suret emes, pәlsapalyq obraz! Vot. Al sening Marat Qabanbayyn, kerek desen, qazaqtyng Gabriyeli Garsia Markesi! Al, әitpese! Ras, әzir baghy ashyla qoymaghan...» deymin ózime-ózim. «Kentavr» maghan pәlsapalyq qana emes, epikalyq dýnie bolyp kórindi. «Netken kenistik desenshi! Maghan ondaygha qúlash úru qayda-a-a!.. Al, Mәkenning tynysy oghan emin-erkin jetedi, sóz joq» dep qabiletimdi ishtey salghastyryp qoyatynymdy qaytersin.

«Pәli, ústazynan ozudy oilaydy shәkirt shirkin!..»

«Kentavrgha» baylanysty osy uaqytqa deyin eshkimge ashpaghan qúpiyam bar edi. Sony jariya etuge mәjbýrmin endi. Áshi, әngimeni sodan bastau kerek pe edi? Bopty da...

Bir kýni («Ana tilinde» jýrgenimde ghoy) kabiynette jalghyz qalghanda, әldebir qaghaz izdep, Mәkenning tartpasyn ashyp qalmasym bar ma? Sol sәtte «Qúrmetti Ákejan Maghjanúly!» dep bastalatyn jazu birden kózim týse ketkeni! Mәshinkege basylghan Mәkenning jazghan haty eken. Úrlyq qylghanday qatty quystansam da, batylym baryp, sol hatty oqyp tastadym, ei. Dúrysy, hattyng kóshirmesin. Ol kez Ákejan Maghjanúlynyng premier bop túrghan kezi. Ilkide Mәkenning onymen súqbat jasap, «Ana tilinde» jariyalaghany bar-dy. Endi, mine, Mәkeng «Kentavr» romanyn jazu ýshin qarjylay kómek súrapty. Dollar esebinde. Somasyn úmytyp qappyn, tәiiri. Men ýshin kóp aqsha, әiteuir. Auzym ashyldy da qaldy. Esim shyghyp, izdegen qaghazymdy da kerek qylmappyn ghoy. «Ólә-ә» dey berippin ishtey. Abyroy bolghanda, auzym ashylsa da, tartpany jauyp qoydy úmytpappyn, әiteuir...

Búl oqigha ózimdi qatty tolqytsa da, jan adamgha sezdirmeuge tyrystym. Kópke deyin quystanyp jýrgenim ras. Mәkenning kózine tiktep qaraugha bet joq. Biraq, syrymdy eshkimge, Mәkenning ózine de, ashpaugha bekidim. Jyldar óte kele ózgeredi ekemiz ghoy. «Partizandyq» qalyptan ainyp otyrghanymdy kórmeysing be, mine. Keshiriniz, Marat agha, «úrlyghymdy». Ospadarsyz qylyghymdy...

Qolyma qalam ústaghaly eshbir shyndyqty jasyrmaugha, әri-beridesin shyndyqtan basqa eshtene jazbaugha sert etken song bar qúpiyamdy (kimge qatysty bolsa da) ashugha tura keledi endi...

Eng alghash «Kentavr» turaly solay bildim, әne. Sóitsem, Mәkenning ózi shygharmashylyq josparyn asa qúpiya kórmeydi eken ghoy. Ony keyin týsindim. «Ana tilinen» keyin «bosyak jazushy» (Ótejan Núrghaliyevting maghan bergen laqap aty) bop «jalanayaq qalpymda» tentirep jýrgenimde «janryn ózim de aiyra almaytyn» (Júmatay Sabyrjanúly) bir opusymdy (osy sóz ózime únaydy) jazyp tastaghan edim. Aty shúbalanqy: «Saytannyng sandyraghy» (jas deuge kelinkiremeytin adamnyng óz zamany men zamandastary turaly jalanashtau jazbalary). Bir-eki ay ishinde «suyryp salgham». Improvizasiya maghynasynda. Ony «samizdat» qylyp 99 danamen bastyryp aldym da, óz qolymmen júrtqa tarattym. Kórimdik súrap. Árkim qalauynsha berdi. 50 tengeden 2 myngha deyin...

Bir kýni Mәkene keldim. Kitabymdy úsyndym. «Marat agha, pikirinizdi bileyin dep edim, oqyp shyghynyzshy» dedim batylsyzdau. Ol kýldi. Sosyn qabaghyn týiip, týsin suytty da:

– Men qatal synshymyn. Bir aptadan keyin kel. Oqugha túrarlyq bolsa, sóilesemiz. Týkke túrghysyz bolsa, bir auyz sóz aitpaymyn. Kitabyndy ózine qaytaryp beremin. Kelistik pe? – dep súrady.

– Kelistik, agha...

Sol betimen shyghyp kettim de, uәde boyynsha, bir aptadan keyin jolyqtym. Jýregim daualamay, esikten syghalap qarap edim, «kir, kir, inim» dep jyly qabaq tanytty. Kabiynetine kirgenim sol, «esikti qúlyptap qoy» dedi. Mәnisin súramadym, aitqanyn istedim. Sosyn «kel, otyr» dep ishara jasady. Otyrdym. Jýregim lýp-lýp etedi.

Mәkeng bau taghylghan kiltterin saldyrlatyp, qasyndaghy seyfti ashty da, bir shólmek araq pen kishkentay qyrly stakan shygharyp aldy.

– Ishesing be?

– Azdap...

– Mә, tartyp jiber!..

Sosyn «Zavodnoy apelisindi» oqyp pa edin?» – dep súrady. «Joq» dep, shynymdy aittym. «Sony tauyp alyp, oqy» dedi. Artynsha ózine Ghabit Mýsirepovting ne aqyl aitqanyn әngimeledi. «Ol maghan «auyz әdebiyetinen susynda» dep edi, men de sodan artyq aqyl aitpaymyn» dep týiindedi.

«Marat agha, ne jazyp jýrsiz?» dep súradym men, Mәkeng ekinshi stakan úsynghannan keyin batyldanyp. Álgi Qajygeldinge jazghan haty esimde ghoy. Ol oilanyp qalghanday tereze jaqqa qarady. Bireu jarasynyng auzyn tyrnap alghanday tyjyranyp qalghanyn bayqap ýlgerdim. Týrli sezimder toghysyna toly bet-jýzin sonda kórdim. Maghan eng alghash óz auzynan «Kentavr» turaly әngimelep bergeni osy sәt edi...

Osy qalpynda jadymda jattalyp qapty.

– Maghan romangha otyru ýshin 20 myng dollar kerek. Óitkeni, men kem degende eki jyl tapjylmastan otyryp jazamyn. Al, osy uaqytta bala-shaghamdy asyrauym kerek qoy. Qyzdarym boy jetip qaldy. Olardy kiyindiru kerek. Shyghyny kóp qoy, nesin aitasyn...

«Estip, iyә» degendi qosyp qoydy. Onysyn men kópke deyin úqpay jýrdim. Sózining mәteli eken ghoy, pәli. Shyghys qazaqtary sózine jii qosyp otyrady eken.

Mәkenning maghan jyly qabaq tanytuy siyrek edi. Onyng syryn bir kýni ózi ashyp aitty.

– Sen mening tughan inim siyaqtysyn. Týring de úqsaydy. Minezing de dara. Sen kónilshekteusin. Osydan saqtan. Menmendiging de bar. Maqtau aitsam, dandaysyp kete me dep qorqamyn. Saghan ústaz bolmadym. Ónerde әrkim ústazyn ózi tabady ghoy. Baghyng ashylar әli. Jazu degen – dert. Osy dertke shaldyqsang bolghany. Ataq qumay-aq qoy. Ataqty boludyng onay joly kóp. Saghan qatang talap qoysam, kóniline alma...

Osydan qaytyp búl әngimege oralghan emes. Tek óler aldynda ghana ósiyetin aityp ketti. Auruhanada. «SolDATtyqtar» keuilin súrap barghan edik.

– Mening endi tiri qaluym ekitalay. Tiri qalsam, «Kentavrymdy» jazyp bitiremin. Ólsem, armanda ketkenim. Jan, saghan jazu – amanat. Men siyaqty jaza almassyn. Qabileting jetkeninshe jaz. Osy bizding ómirimizdi, kýresimizdi surette. Eng bastysy – tek shyndyqty jaz. Biylikti de, oppozisiyany da syba. Eshbirin jasyrma!

Tiri aruaqtay appaq quday jýzine anyqtap qaradym. Shýnireygen kózderining oty sóne bastaghanday kórindi. Ishtey selk ettim. Aghamday bolghan adamnan airylyp qalatynymdy jýregim sezgendey boldy. Ol «bosansyma» degendey maghan tiktep qarady. «Bәrin týsindim» degendi kózimmen aittym. «Saghan sendim» degendi ol jetkizdi...

Osy qalpynda jadymda jattalyp qapty...

Osy qalpynda týsimde jii kóretin boldym...

Bir kýni kýndeligime myna jazudy týsirdim. Esteligime shoma otyryp, meylinshe zerlep jazugha tyrystym. Ózi shaghyn jazbama «Qaryzdarmyn sizge, Kentavr agha...» degen taqyryp qoydym.

«Marat agha, siz «Kentavrynyzdy» jaza almay, armanda kettiniz-au. Onyng naghyz «Kentavr» bolatynyna eshkimning kýmәni joq-ty. Halyqtyng osy senimi ýshin ghana ókinbeseniz bolady. Halyq jazushysy (ataqty aitpaymyn, onyng sizge qajeti joq) bolyp, әr oqyrmannyng jýregining týpkirinde qaldynyz. Sony aitam...

Joq, siz eshkimge qaryz emessiz. Sizge qaryzdar adamdar bar. Olardy men әngimelemey-aq qoyayyn. Ózderi jauabyn berer. Men óz qaryzymdy moyyndaghym keledi...

Marat agha, siz maghan qatal boldynyz. Ne ýshin qatal bolghanynyzdy kóziniz tiride týsinbedim. Endi anyq bilemin. Siz maghan bildirmey jaqsylyq jasaghynyz keldi...

Sizding jii aitatynynyz «zvezdnaya bolezni» edi ghoy. «Dandaysyp ketpesin» dep oiladynyz. «Halturagha týspesin» dep saqtyq tanyttynyz. Jer-jebirime jetip úrysushy ediniz. Sonda sizge ókpelep, bildirmey, kózime jas alatynmyn. Kónilshekpin ghoy. Siz ony bildiniz. «Kónilshek bolmasyn» dep qatal boldynyz. «Kónilshektik týbine jetedi» dep qauiptendiniz. Óitkeni, óz kónilshektiginiz densaulyghynyzdy qúrtqan edi... Meni  maqtaghanynyzdan góri úrsuynyz kóp boldy. Maqtauynyzdyng ózi mazaq týrinde edi ghoy. Endi bәrin saghynatyn boldym...

Siz maghan «óz «Kentavryndy» jaz» dep tapsyrdynyz. «Menshe jaza almaysyn, biraq. «Kentavrdy» ayaqta» dep amanat qyldynyz. Sol amanat – moynymda. Jyl ótken sayyn onyng salmaghy auyrlap barady...

Marat agha, óziniz jazghanday, «әrbir qazaq – bir-bir kentavr» bolsa, siz – Úly Kentavrsyz. Qaytken kýnde de, men sizding amanatynyzdy oryndaymyn...»

P.S. Juyrda eski kompiuterimdegi jazbalarymnyng arasynan osy «maratqabanbaylyq esteligimdi» tauyp aldym. Qúddy, kýni keshe jazghandaymyn. Eseptep qarasam, on alty jyl óte shyghypty. Jeke múraghatqa ainalyp ýlgeripti, pәli.

Key-keyde kýpirlikke baryp: «kenestik dәuirde ómir sýrip, sol dәuirdi surettegen aqyn-jazushylardyng shygharmalaryn keyingi úrpaq týsinbey, olardyng aty-jónderi úmyt bolady-au, Múqaghaly Maqataev jyrlaghanday, «shang basqan arhivterden tabylatyn» shyghar-au», – degen oigha kep qalamyz ghoy. Dese-daghy, bir ghúlama aitqanday, shyn talanttar dýniyeden ótse, olardyng ekinshi ghúmyry bastalatyny ras eken. Shygharmalary shangha kómilip qalmay, óz betinshe ómir sýre beretin kórinedi.

Aragidik azghantay taralymmen basylyp jatatyn kitaptaryn bylay qoyghanda, ghalamtordy sharlap kórsen, Marat Qabanbaydyng әldebir әngimesin izdep, súrau salghan jas oqyrmandargha kezigip qalasyn. Demek, jazushynyng shygharmalaryna súranys bar. Soghan quanyp, shýkirshilik etesin.

Asyly, «shang basqan arhivterden tabylatyn» jazushyng Marat Qabanbay emes. Ol «Kentavr» degen atpen halyqtyng jýreginen mәngi oryn alghan.

Jan Tileu

Abai.kz