әngime

– Jeneshe, mynany qaranyzshy!

Tәnirtaudyng basynan úshqan ana qarshyghaday shanq etken jas kelinshekting dauysy «Lombard» ishin janghyrtyp jiberdi.

Kýmisten soqqan qos bilezikti tamashalap túrghan aq jibek jaulyqty kekse әiel selk etip, ústap túrghan zatyn sórege qayta qoya saldy da, dauys shyqqan jaqqa búryldy:

– Ziyash, ne boldy myna jerdi basyna kóterding ghoy? - dep sybyr etip, ýlken kózi alaqtap, jan-jaghyna ynghaysyzdana qaraghan.

Abyroy bolghanda, búl jerde lombard qyzmetkerinen basqa eshkim joq edi. Ana kelinshek bolsa, eshkimdi elep jatqan joq. Ong qolynyng ortan teregindegi kózine asyl tas qondyrylyp, jan-jaghyn úsaq gauharmen kómkergen ýlken saqinagha qarap, qatyp qalghanday. Áy, sirә, dem almay túr-au! Nayzaday kirpikteri asyl tasqa qadalyp, janary arbalyp qalghanday ma?!  Jeneshesi de moyny ýzilerdey bolyp, kelinining qolyna ýnildi. Asyl tas keyuananyng da janaryn qaryghan.

– Qúday-au, aq altyngha ornatqan zýbәrjat qoy! Jan-jaghyndaghysy shynymen gauhar ma, әlde sәn ýshin qoyghan fianit pe? - dep tamsanyp, qolyn sozdy.

Kelini saqinany sausaghynan suyryp alyp, abysynynyng ómir jibindey әjim torlaghan alaqanyna saldy. Búl óz ghúmyrynda «jylannyng izin kórgen» degendey, ómirden týigeni mol kekse әiel edi. Qolsómkesinen alaqanday ýlkeytkishti shygharyp, kózildirigining astynan ýnilip, audaryp-tónkerip qaray bastady. Tastardyng sapasyn teksergen týri. Jýzikke qystyrghan tildey qaghazda qúny jazylypty. Áyelding soghan kózi týskende:

– Ziyash, mynanyng sonynda alty nóli bar, súmdyq sifrlar ghoy! - dep shoshyp ketti.

–  Taza zattyng qúny da joghary bolady ghoy! - dep jandarynda saqshyday qatyp túrghan satushy sanq etti. Ziyash:

–  IYә, jeneshe, baghasy tym qymbat eken, - dep kýmiljidi.

– Qymbatyng ne, mynaghan shash jetpes. Jalghyz jýzikten góri, sol aqshanyng tórtten birine syrgha-jýzigimen komplekt almaysyng ba? - dedi estiyarlyq tanytyp.

–  Jeneshe, egizder shoqjúldyzynda tughandargha zýbәrjat pen gauhar sәttilik әkeledi deydi júldyzshylar. Andjelina Djoly da osynday tastardan alqa taghatyn kórinedi,- dep jas kelinshek taqymdap qoyar emes.

– Ár toqsan sayyn bólip tóleulerinizge bolady, - dep satushy ekeuining arasyna taghy qystyryla ketti. Bar oiy, qaytkende qyzyghyp, kózin satyp túrghan kelinshekke qymbat әshekeydi ótkizu. Onyng «bólip tóleuge bolady» degenine Ziyash eleng ete týsti de, jeneshesining alaqanyndaghy jýzikke qolyn sozdy. Jýzik qimyldap ketip edi, asyl tastardyng sәulesi janaryn qaryqtyrdy. Kelinshekting jýregi atqaqtap, odan әri yntygha týsti.

– Qazir qansha aqshang bar? Múny alsan, toqsan sayyn qaynymnyng qaltasyn qaghatyn bolarsyn,- dedi abysyny narazylyghyn ýninen tanytyp.

Ziyash satushygha ózinde qansha aqsha baryn aityp, arghy jaghyndaghy qalghanyn qanshadan, neshe ay tóleytinin súrady. Satushy quanyp ketip, kalikulyatoryn ala sala, zyryldatyp eseptep shyqty da:

–  Eki jyl mynansha tengeden tóleysiz,- dep kalikulyatordaghy jypyrlaghan sandardy kóz aldyna tosty. Qaytken kýnde de osy saqinany alyp keteyin dep bel bughan kelinshek qalyng qara kirpigin qaghyp-qaghyp jiberip:

– Jeneshe, ne bolsa da alayyn, kónilim ketip túrghany. Bir jaqsy әulettik jәdiger bolsyn. Keyin kelinderime qaldyrarmyn,- dedi. Búl dýniyede әielding kónili ketpesin deniz, әielding kónili ketse, ony topan su da toqtata almaydy. Sony ghúmyr boyy kórip kele jatqan kekse әiel:

– Ózing bil! Bayynnyng tabysy bar, jalghyz edi, ýsh úl tauyp berdin, bir saqina syilaytynday boldy ghoy,- dep kýlip, iyghynan qapsyra qúshaqtady.

Kelinshek sómkeden búrqyratyp qaghaz aqshalardy shyghara bastaghanda, satushy jyldamdatyp zýbәrjat kózdi jýzikti oimaqtay ghana qyzyl qorapshagha sýngitip jiberdi. Ázir túrghan kelsimshartyna Ziyashtyng aty-jónin tólqújaty boyynsha toltyryp, eki jylgha moynyna qaryz ilip, qolyn qoyghyzyp ýlgerdi. Qúny jartylay tólenip, jartylay sharttasqan son, qorapshany Ziyashqa siqyrlana kýlip, «IYgiliginizge taghynyz!»,- dep úsyndy. Qolsómkesine tygha salugha shydamy jetpegen Ziyash qorapty ashyp, jýzikti aldy.

Eki әielding birine quanysh, ekinshisine qyzghanysh syilaghan zýbәrjat kózdi jýzik jana iyesining ortan tereginde jarqyrap bara jatty. «Lombardtan» shyqqan abysyndy-ajyndy sýliktey qara kólikpen qalanyng ortasynda aghylyp jatqan tirshilikke aralasa jóneldi.

2

Ziyash qolynan sheship, jatyn bólmesindegi aina aldyna qoyghan zýbәrjat kózdi jýzik neshe memleketten asyp, neshe týrli taghdyrlargha aralasyp, nesheme tabaldyryqtan attap, neshinshi әielding sausaghyn sәndep, kýndesterining kózin qyzartqanynan ózi de janylghan bolatyn. Sebebi, búl sonau jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda Fransiya elining gersogy Resey elindegi knyazi Ptashkinder әuletining anasyna arnayy soqtyrghan óte qadirli jýzik edi. Aq seleu shashy men aspan týstes kózine aqsýiekterding erkegi týgil әielderining ózderi yntygha qaraytyn erekshe hanymnyng tompighan qolyndaghy shyldyr shýmeginde onshaqty jyl jarqyrap, nebir ýlken baldarda biylegeninde saraylardyng hrustali shamdarymen shaghylysyp, kýndesterining janaryn qarityn. Knyaginiya ómirden ótkende qos kelini osy asyl tasty jýzik «qaysymyzgha búiyrar eken» dep, birin-biri jyldar boyy ýnsiz andyp, ýmittene qarap jýrgende, túnghysh qyzy bir qolymen anasynyng baqyrayyp qalghan kózin jauyp túryp, ekinshi qolymen shyldyr shýmektegi zýbәrjat kózdi ghajayypty suyryp alghan bolatyn. Áulet anasyn jerlep kelgen son, jýzikti izdegen qos kelini solay jer sipap qalghanymen, shu shygharmaghan. Qayynbiykesining ortan tereginen kórgende, ekeui de qansha ishteri kýigenimen, kýieulerinen búryn ata-anasynyng ernin jibitken perzentine auyz ashyp, súray almaghan. Ol әpkeleri ataqty Dvorovskiyler әuletining kelini Antonina hanym edi. Zýbәrjat kózdi jýzik ol kisining qolynda da talaydyng kózin tartyp jarqyrap, iyesine quanysh syilaghan bolatyn.

1913 jyly, ekinshi Nikolay patsha aghzamnyng zamanynda Resey imperatory Romanovtar әuletining taqqa otyrghanyna 300 jyl tolu qúrmetine arnalyp, Peterborda úlan-asyr toy ótip, dýniyejýzilik kórme úiymdastyrylypty. Antonina Dvorovskaya hanymnyng kýieui Sergey Alekseevich te sol toydyng jauapty adamdarynyng biri bolsa kerek. Qazaq dalasynyng guberniyalarynan kelgen delegasiyany ózi qarsy alady. Jetisu guberniyasynan kelgen delegasiya Lepsiden bal, Alataudan alghash ret hosh iyisti aport alma aparghan kórinedi. Árqaysysynyng salmaghy bir keliden asatyn aportty tang qalghan júrtqa taratyp, patshanyng qúrmetine «Aleksandr» degen at beripti. Aqjayyqtyng boyynan Jýsipәli degen bolys on alty qanat kiyiz ýy aparyp tigipti. Onyng ishindegi jasau-jabdyghyna әlemning týpkir-týpkirinen kelgen meymandar tan-tamasha bolypty. Ýiding ortasyna jasalghan asta-tók dastarhanda Jylanshyq boyynan aldyrghan qoylar men jylqy etinen tamsana auyz tiyipti.

Ýsh ghasyrlyq torqaly toygha tartu-taralghymen kelgen qazaq bay-bolystarynyng darhandyghyna riza bolghan Dvorovskaya Antonina hanym olardyng әielderine imperatrisa Mariya Fedorovnagha arnap fransuz parfumeri Avgust Miyshel jasaghan hosh iyisti «MARIYa» әtirin syigha taratady. Sergey Alekseevich bolsa Jetisudan – Esim tórege, Qostanay uezinen kelgen – Smayyl baygha, Torghay әskery gubernatorynan – Samrat biyge, Vernyy uezi basqarmasynan Jayylma bolysy – Sәt Niyazbekovke, taghy da basqa eluge tarta arnayy shaqyrylghan meymandardyng ónirlerine Stanislavskiy lentasy men altyn medali taghyp, erekshe qúrmet kórsetedi. Osy toygha delegasiyany bastap kelip, sóz sóilegen Sәt bolysqa aiyryqsha qúrmet jasap, әieli Janymkýl hanymgha Antonina zýbәrjat kózdi, gauharmen kómkerilgen, anasynan múragha qalghan jýzigin sausaghynan suyryp bergen desedi. Solay, óte qadirli jýzik qazaq topyraghyna jetken eken.

Úly Daladaghy úlaghatty әielding biri – Janymkýl hanym onshaqty jyl zýbәrjat kózdi jýzikti ortan tereginde jarqyratyp, Patsha aghzamnyng toyynan arnayy syigha bergenin otyrghan jerinde maqtana aityp jýripti.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda qazaq baylaryn tәrkileu turaly qauly shyghyp, ol qabyldanbay túryp-aq el arasynda sybys taralyp, shekaragha jaqyn aimaqtardaghy auqatty-baylar Qytaygha qonys audaru qozghalysy bastalady. Jetisu uezindegi ózi tanys-bilis bolyp jýrgen bay-kulaktar mal-mýlikterin saqtap qalu ýshin shekara asyp jatqanynan habardar kýieui «osy ketkennen qayta kelemiz be, joq pa atamekenge, Alla biledi, jasyng da úlghayyp qaldy, ýlken úldy alyp tórkindep qayt»,- degen song Janymkýl hanym Aqmeshitke barady.

El astanasy otar qala Orynbordan endi ghana qalyng qazaqtyng ortasy – Aqmeshitke auysyp, Aqmeshitting atauy – Qyzylorda bolyp ózgergen kezi edi. Memleket basqaru organdary Syr boyyna kóshiriledi. «Enbekshi qazaq» gazeti jana astanadan shygharyla bastaydy. Orynbordaghy gazet shygharu isine ysylyp qalghan qyzmetkerlerding kóbi ontýstikke kelmey qalady. Gazetke kózi ashyq, sanaly, sauatty azamattardy tilshilikke tәrbiyelep, el ishinde tap sezimin kýsheytip, sayasy sana qalyptastyrugha tartyp jatady. Janymkýlding jalghyz bauyry Ýsenjan múghalim, jazugha ebi bar bolghandyqtan sonda qyzmetke alynady. Ýsenjan gazet júmysynan bosamay, alystan at aryltyp, tórkindep kelgen әpkesimen jóndem syrlasa da almaydy. Áuletting qarashanyraghyndaghy jalghyz bauyryn kórip, tughan-tuyspen kózayym bolghan Janymkýl kelinine ghana múnyn shaghyp, kýieuining jaqynda Qytay asatynyn aityp, qolyndaghy zýbәrjat jýzigin «kózimdey kórip jýr, endi senderdi kórem be, joq pa»,- dep syigha tartyp, eniregende etegi tolyp, asyghys keri qaytady. Sóitip, zýbәrjat kózdi jýzik Ýsenjannyng kelinshegi Aybiykening shyldyr shýmeginde shiyrek ghasyrdyng syryn býgip jarqyraydy. Jas adam jyltyraq qúmar dese de osy bir asyl tastyng jәy jýzik emes, erekshi qadir-qasiyeti bar ekenin sezip, sandyghynda ústap, kóp kózge týsire bermeydi.

Syr boyynyng ekonomikalyq jәne tabighy jaghdayy qolaysyz degendi syltauratyp F.Goloshekin basqarghan BK(b)P Qazaq ólkelik komiyteti el astanasyn Qyzylordadan Almatygha auystyrady. Elordasy Syr ónirinen Jetisugha qonys audarghanda «Enbekshi qazaqtyn» újymymen birge Ýsenjan da otbasymen kóship keledi.

Goloshekinning jýrgizgen «Kishi Qazan» revolusiyasynyng zobalanynda qazaqtyng nebir daryndy, betke ústar, aituly azamattaryn, jana ýkimet qúrugha qasyq qanyn ayamaghan qayratkerlerin «halyq jauy» atandyryp, últ ziyalylary men qogham qayratkerlerin qughyngha úshyratyp, jazyqsyz jala jauyp, sottalyp jatty. Últshyl, shpion, halyq jauy dep aiyptalghandardy atyp, otbasy mýshelerin de qughan-sýrginge úshyratty.

Respublikada jýrgizilgen repressiyanyng ekinshi tolqyny kezinde «Enbekshi qazaq» gazetinde qyzmette jýrgen Ýsenjan ústalyp, Almaty abaqtysyna qamalady. Sodan kýn búryn әieli Aybiyke tórtinshi perzentin bosanyp, Kirov kóshesi men Ózbek kóshesining qiylysyndaghy perzenthanadan shygharyp alyp, jaldamaly ýilerinde әriptesterimen shaghyn shildehana ótkizgen bolatyn. Jas bosanghan jaryna qalja bolsyn dep soyghan qoydyng shildehanadan qalghan etin tanertengisin verandada borshalap jatqan jerinen Ýsenjandy ústaydy. Súr kiyingen eki adam ashyp sóilespey, sebebin de aitpay, qolynyng qanyn shala-sharpy jughyzyp, aldy-artyna qaratpay, syrtqa sýireleydi. Kýzding qarasuyghynda jyly kiyimin de alghyzbay aldaryna salyp, syrtta túrghan qara mәshiynege otyrghyzyp alyp ketedi. Ýsh bala shyryldap, Aybiyke jana tughan nәrestesin qúshaqtap zar iylegen qalpy tabaldyryqtan syrtqa da attay almay qalady.

Eki kýnnen song Aybiyke belin buyp kýieuining júmysyna barsa, olar da eshteneden habarsyz. Bas redaktor jas kelinshekti sabyrgha shaqyryp, «Ýsenjannan habar alsaq aitamyz»,- dep shygharyp salady. Halyq údayy ýreylenip, bir-birine kýdikpen qaraytyn zaman keldi.

Kóp úzamay Ýsenjannyng bir әriptesi kelip, «shyraghym, elge ketkendering dúrys, әitpese balalarmen qanghyp qalarsyndar, Ýsenjandy «halyq jauy» dep ústapty»,- dep ketedi. «Ol qalay óz halqyna jau bolady. Elge qyzmet etsem dep Syr boyynan keldik emes pe?!,- dep NKVD-nyng esigin tozdyryp, jylaghanyna eshkim qúlaq aspaghan son, balalaryn jinap poyyzgha shyghady. Qoldaryndaghy tiyn-tebeni jetpegen song Aybiyke bayaghy Janymkýl apasy bergen jýzigin shygharyp, qansha qimasa da, qinalghanynan biylet satatyn kassirge beredi. Ýsheuin jetelep, bireuin bauyryna qysyp Qyzylordagha jýrgen poyyzgha otyrady. Amal qansha, Ýsenjan sol ketkennen otbasyna qosylmaydy...

Sóitip, zýbarjat kózdi gauhar jýzik qolyna tiygen kassir orys әiel «myna aumaly-tókpeli zamanda osynday jýzik mening ne tenim, odanda bastyqtyng qúlqynyna tyghyp, ornymdy saqtap qalayyn»,- deydi de, birinshi Almaty vokzalynyng bastyghyna aparyp beredi. Múrty edireygen, qushyq bet erkek, taramys qoldarynyng alaqanyna týsken jasyl tasty jýzikti ainaldyra qarap:

– Ózi shyn altyn ba, sary emes qoy?- dep bәlsinedi. Kassiyr:

– Ivan Ivanych! Aq altyn degen de bolady. Búnyng tastarynyng ne ekenin ajyrata almaymyn, biraq tegin jýzik emes ekenin ishim sezedi, búl sizding Anna Alekseevnagha ghana layyq! – dep, kózin audaryp-tónkerip, tandayy taqyldap týsindiredi. Vokzal bastyghy әielining jaqyndap qalghan tughan kýnin esine alyp, jýzikti tós qaltasyna salyp alady da:

– Ózine ne kerek?- deydi, kassirding jәy jýrmesin bilip.

– Ivanych, mynanday qiyn kezde dalagha laqtyryp tastamasanyz bolghany, men sizge adalmyn ghoy,- dep bergen syilyghyna salmaq sala, mayysyp shyghyp ketedi.

Kóp úzamay zýbәrjat kózdi jýzik Ivanychtyng Annushkasynyng qolynda jarqyrady. Kýieuining erekshe bir syilyq jasaghanyna riza bolghan orys kelinshegi ózi tanityn zergerge aparyp kórsetti. Qart zerger zýbәrjat kózdi jýzikti qoly dirildey ústap, tozghan janaryn syghyrayta qarap otyryp:

– Annushka, mynanday asyl qolyna qaydan týsti? - dep tanyrqady.

– Vanechkam tughan kýnime syilady...

–  Annushka, mynau bir qún jetpeytin zat qoy!

– Nege olay deysiz?- dep baj ete týsti kelinshek túzday kózin dóngeletip.

– Mende búghan tóleytin aqsha joq! Búl óte qúndy, yaghny qymbat,- deymin,- degende baryp, esin jinap, shaldyng qolynan jýzikti júlyp aldy da syrtqa atyp shyqty.

Keshkisin kýieuine syilyghynyng qúny joghyn aitqanda, kýieui:

– Annushkam, menin! Sening ózine qún jetpeydi! Men saghan jәy nәrse syilamaymyn ghoy! - dep shattandy.

Kóp úzamay, Germaniya Kenester Odaghynyng shekarasyn búzyp kirgen. Soghys bastalyp, Annushkanyng baqytty kýnderi kózinen búl-búl úshty. Vanechkasy maydanda qaza bolyp, úlyn jetektep jesir qaldy. Tylda jýrip qansha qiyndyq kórse de, sýigen jary syilaghan zýbarjat jýziginen airylmady. Úly ekeui talay qiyndyq kórgende, alaqanyna qysa ústap lombardqa baryp túryp, esiginen qaytatyn. Soghys ta bitti, úl da er jetti. Jalghyz perzenti ýilenip, dýniyege nemeresi kelgen kýni, kýieuinen qalghan jәdigerdi kelinining qolyna saldy. Kóp úzamay ózi de búl jalghandy tastap, Vanechkasynyng sonynan ketti...

Sóitip, zýbәrjat kózdi jýzik Ivanychtar әuletin jalghastyratyn úl tauyp bergen kelinining qolynda jarqyrady. Kýnderding bir kýninde jas әiel jýzikti lombardqa ótkizuge bardy. Qabyldaushy jýzikti kórgennen esi shyghyp ketken. Mandayyna ilip alghan teksergishin bir týsirip, bir kóterip, airanday ala kózi ejireyip:

– Qaydan aldyn? Sertifikaty bar ma? - dedi salghannan.

–  Enem syilaghan, sertifikaty nesi? – dep, kelinshekting kógildir kózi shytynay qalghan.

– Múnday qúndy zattyng qaghazy, yaghni, tólqújaty bolady, - dep týsindirgen boldy.

– Eneme atam syilaghan bayaghyda. Ol kezde sertifikat degen bolmaytyn. Alasyz ba, joq pa?

–  Mende saghan beretindey sonsha kóp aqsha qәzir joq.

–  Sonda búl qansha túrady?

–  Qara, mynau zýbәrjat degen qymbat tas, ortasyndaghy jasyl týstisin aitam. Janylmasam, múnda onyng ózi segiz karat. Halyqaralyq klassifikasiya boyynsha zergerlik ónerde zýbәrjattyng dәl osy renki «jasyl múz» dep atalady, qúny gauhardan da joghary, asa baghaly. Al jan-jaghyn kómkergen myna aq tastar – kәdimgi gauharlar, - dep týsindirdi.

– Sonda almaysyz ba? Mening jaghdayym qiyn bolghan song keldim ghoy, anamdy emdetuge qarjy kerek bolyp túr,- dep jylap jiberdi jas kelinshek. Lombard sheberi әieldi ayady ma:

–  Mening qazir beretin qarjym jetpeydi. Óte múqtaj bolsan, tastap ket. Satugha qoyayyn, bizge eki payyz beresin, bireu alyp qalsa jaqsy bolar edi,- dedi.

Kelinshek soghan kelisip, qújat toltyryp, qaldyryp ketti. Jasyl kózi kelgenderding kózin tartyp, qoldaryna alyp baghasyn kórgende jandaryn shoshytyp, odan keyin týsterine kirip tura bir qys, bir kýz, bir kóktem lombard sóresinde túrdy. Jýz jyldan artyq jasap, mynjyldyq pen jýz jyldyqty almastyryp, azattyq alghan arda qazaq elimen birge taghy shiyrek ghasyr ómir sýrgen zýbarjat kózdi jýzik jadyraghan jazdyng bir kýninde Ziyash pen onyng abysynyna kezdesken bolatyn.

3

Ziyashtyng aina aldyna qoyghan zýbәrjat kózdi jýzigi tolghan aidyng jaryghymen ýy ishine shalqyghan kógildir sәule bóletin. Bilgishter: asyl tastar aina siyaqty kórgenin, estigenin saqtap qalady, odan da syr andugha bolady deydi. Qolyna salghan adamnyng energiyasy sinip qalyp, kelesi adamgha kóshedi. Sonda jaqsylyghy da, jamandyghy da auysyp, pozitiv bolsa – pozitivti, negativ bolsa – negativti úlghaytuy mýmkin degen senim bar.

Kýieui el astanasy Aqmolagha auysqanda jana qyzmetke taghayyndalyp, saltang ketken. Ziyash úldarynyng mektepte oqitynyn syltauratyp, suyq jaqqa barghysy kelmey, Alataudyng bauyrynda júmaq qalada qalghan. At shaptyrym bólmedegi úzyndyghy men kóldeneni birdey keng tósekte qalauynsha aunap-qunap jalghyz jatatyn. Týn jarymynda oyanyp ketti. Úiqyly-oyau bólmede oinap túrghan kógildir sәule kórdi. Jibek shilter perdeden syrttan týsip túrghan jaryq bolar dep, qayta úiqygha ketti. Týsinde Tolstoydyng «Voyna y miyrindegi» Natasha Rostovanyng túnghysh ret balgha barghanynday atlas pen jibekten tógildirip tigilgen әppaq kóilek kiyip, aqqudyng kógildirindey bolyp ýlken saltanatty zalda ayaghynyng úshymen ghana biylep jýr. Manayynda Patsha aghzam dәuirining knyazdary men dvoryandary, olardyng ýlde men býldege oranghan hanymdary. Ózi tanymaytyn bir orys ofiyserimen biylep jýr. Ong qolyn onyng sol qolynyng alaqanyna salghan, ortan tereginde jaqynda satyp alghan zýbәrjat kózdi asyl jýzigi jarqyraydy. Ózi biylep jýrgen jigitke emes, jarqyraghan jýzikke qúmarlana qaraydy. Bir kezde әuen toqtady, Ziyash jigitting alaqanynan qolyn ala bergende jýzigi sausaghynan shyghyp ketip jarqyraghan parketti edende domalay jóneldi. Jana ghana biylep jýrgen aqsýiekter u-shu bolyp, jan-jaqqa bytyray qashty. Ziyash jýzigin izdep әurelenip jatyp oyanyp ketti. Tang syz berip, bólmege jibek perdeden kýn núry syghalaydy. «Tang jana atypty ghoy, erteng demalys, jata túrayyn»,- dep qayta kózi ilingen.

Arada taghy bir jeti ótkende bala kezinde bir jaghy aq, ekinshi jaghy qyzyl bolyp atysyp-shabysyp jatatyn filimderdegi oqighalar siyaqty revolusiya dәuirin týsinde kórip shyqty. Odan keyin institutta tarihtan oqyghan aqtandaq jyldar, asharshylyq pen repressiya kezindegi qazaqtardyng basynan ótken súmdyqtar kirip, qyrylyp jatqan adamdardyng sýieginen shoshyp oyandy. Kinolardan kórgen Úly Otan soghysynyng qan maydanyn kórgende jarym týnde oyanyp alyp, qorqyp tangha úiyqtamady. Ziyash osynyng bәri sýiikti jýzigining esinde qalghan elesterding ózine kórsetip jatqan әlegi ekenin bilmedi. Júmystaghy qúrbysyna aityp edi, «jatargha qaray jaman kinolar kórme»,- dep kenes beruden aspady.

Aragha ay salyp kýieui kelgen. Oghan jýzigin kórsetip, erkelep aldaghy aigha tóleytin nesie qarjysyn qaghyp aldy.

–  Mening úldarymnyng anasy qanday syilyqqa da layyq! - degen jary jýzikting bastapqy baghasynyng qansha ekendigin súraghan da joq. Tek әielining ortan teregine kiygizip tamashalap:

– Shynynda, erekshe әdemi eken! Múnday jarqyraytyn jýzikti ómirimde kórmeppin! - dep ong qolynyng ýstinen sýiip erkeletti.

Ay boyy kórispegen ekeui saghynyshtaryn basyp, úiqygha ketken. Týn jarymynda jýzikten órgen kógildir sәule bólme ishine tarady. Shalqasynan úiyqtap jatqan er adam oyanyp ketip, kózin ashty. Bólmening ishin kógildir sәule kómkerip túrdy. Ol jan-jaghyna qarady. Sәule әielining әdemilenu ýshin qaraytyn ainasynyng aldynan tarap jatyr. Basyn kóterip, otyrdy. «Aynanyng aldynda ne bar?» dep, az-kem oilanyp qaldy. Ayaghyn tósekten salbyratyp taghy biraz otyrdy. Sәule toqtap qaldy. Erkek aina aldyna keldi. Qútylarda hosh iyisti әtirler tizilip túr. Opa-dalaptar da óz qoraptarynda. Keshegi maqtanyp kórsetken zýbәrjat kózdi jýzigi solardyng ortasynda túr. Terezeden týsken Ay jaryghymen jarqyraydy. «Ziyashtyng qyzyghatynynday bar eken!»,- dedi de qolyna alyp Ay sәulesimen tasyn oinatyp, audaryp-tónkerip qarady da, qayta ornyna qoydy.

Olar apta sonynda «Oqjetpeske» baryp demalyp qaytatyn boldy. Tang jaryghymen erli-zayyptylar Astanagha kólikpen shyqqan. Jolgha әzirlegen taghamdary men qorjyn-qoshalaqtaryn «Leksus-470» kóligining jýksalghyshyna jayghastyrdy. Naghashy әjesining qolynda qalyp bara jatqan eki úlynyng jatyn bólmelerinde úiqysyn búzbay, mandaylarynan sýiip qoshtasqan ekeui kólikke otyrdy. Ziyashtyng anasy qyzy men kýieubalasyn jalghyz Allagha tapsyryp, qolyn búlghap, qaqpanyng pulitin basyp jauyp qala berdi.

Kólik tanghy tynyshtyqtaghy qala ishinen asygha shyghyp, «Almaty-Astana» baghytyndaghy kýre jolgha týsti.

Ziyash kólikting artqy jaghynda jastyq qoyyp, ayaghyn sozyp týnnen jetpey qalghan shala úiqysyn jalghastyra jóneldi. Kýieui eki kýn búryn Almatygha qaray jarty tәulikten artyq ózi rulde otyryp kelgeni bar, endi keri qaray taghy ózi aidap sharshap kele jatty. Terme-jyrlardy qansha dauysyn shygharyp qoysa da sergiter emes. Kóligin toqtatyp syrtqa shyghyp, belin jazyp, ayaq-qolyn sermelep, bótelkedegi sumen bet-auzyn shayyp, shashynyng arasyna deyin salqyn sumen ylghaldandyryp baryp qayta otyrdy. Ziyash hanym bolsa, onyng birin de bilmey, rahattanyp úiqtap jatyr. Kýieui jalghyzsyrasa da, erke kelinshegining úiqysyn qimay shydap keledi. Kýn arqan boyy kóterile, qara jolda qarsy kele jatqan kólikter jiyiledi. Uaqyt ótken sayyn shildening ystyghy asfalit joldy balanyng miynday bylqyldatyp barady. Myna joldar qashan songhy ret kýrdeli jóndeu kórdi eken. Almatygha kelerinde búl jerlerden keshki salqynda ótip edi. Al myna ystyqta jýru – qiyametting qayymy boldy. Jeldetkish qosyp, sudy ýzbey simirip keledi. Jol shetine toqtap, bútyndaghy sport shalbary men keudesindegi maykany sypyryp tastady. Qayta rulige otyryp edi, artqy jaqtan әielining ynyrsyp oyanghany estildi.

– Oi, múnsyzym-ay, myna aptapta qaytip úiyqtap jatyrsyn-ey,- dep moynyn búrghany sol edi, dóngelek shúqyrgha týsip ketip, mәshiyne terbele jóneldi.

- Bissimildә! Bissimillә!- dep zәresi zәr týbine ketken Ziyash kóterilip otyrdy da:

– Meni qaytesin, kózine qarasanshy,- dedi kýieuine zekip. Qolyn sozyp, aldynghy oryndyqtaghy shaghyn múzdatqyshtan bótelkedegi sudyng bireuin aldy.

–  Jol nashar eken, әreng kelem! Osydan «Gýlshatqa» deyin qauipti jerler, jol jóndelip jatyr, aldynghy kýni ótkende kórgem,- dep erkek esinep qoydy.

– Taltýs bolypty ghoy, toqtap tamaqtanyp alayyq, sen de boy jaz,- dedi kelinshek jalbyrap ketken shashyn tóbesine jinap jatyp.

– Kishkene jýre týseyik, «Balqashtyn» jaghasyna toqtarmyz,- dedi de erkek gazdy basa týsip algha tartty.

Aspanda shókimdey búlt joq. Kókpenbek, týpsiz. Kól de shyqyrym jerden kókpenbek bolyp saghymgha sinip barady. Tas tóbege kelip shaqyrayghan kýn bar mahabbatymen jerdi órtep túr. Ystyghy temirden ótip, jeldetkishting jany qalmay suytqanyna qaramay kólik ishindegi aua qapyryqqa ainaldy. Shoqalaq joldar dóngelekti serpip, qarsy kezdesken kólikpen týiistire saqtap, shetke laqtyrady. Artynda otyrghan Ziyash jan-jaghyna qaray-qaray sharshap, jolgha dep alghan qaltasynyng auzyn ashyp, janyndaghy bos oryngha qaghaz jayyp, taghamdaryn shyghara bastady. Qazy men qartanyng qazaqqa jaghymdy iyisi kólikting ishin alyp ketti. Erkek endi tamaq týspese bolmaytynynan habar bergen ishining shúrylyna baghynyp, joldan ongha qaray búrylyp, kóldi betke alyp baryp toqtady. Búl jol boyyndaghylardyng demalyp, kóligining jaghdayyn baqylap aluyna arnalghan túraq bolatyn. Sekirip týsti de, tórt esikti de shalqayta ashyp tastady.

Ayaq astyndaghy asfalit kólik túrmaq, adamnyng salmaghymen bylqyldap, tәpishkening tabanyn qyzdyryp barady. Kóz úshynda saghym búldyraydy. Balqashtyng boyymen jarysyp jylan qúrttay bolyp poyyz ketip barady. Erkek aspangha, alystaghy kógildir kólge, aq seleuli dalagha qimay qarghanday úzaq tamsandy.

–  Shilde týsti degen osy shyghar!,- dedi de art jaghynan ainalyp kelip әielining janyna otyrdy. Ekeui ortalaryna termos pen tamaqty alyp, auqattana bastady.

–  Mynauyng soghymnan qalghan ba, dәmdisin-ay!,- dep erkek ashqaraqtana kiristi.

– Qaqalasyn, shәimen iytersenshi,- deydi әieli.

–  Dýniyede jylqynyng etine jetetin tagham joq shyghar,- dep tamsanyp, qyzanaq pen qiyardy aralastyra etten taghy asady.

– Ásirese, qoi qyzyl, sýtti shәimen ishkende,- dedi kelinshegi kýieuine janary shuaq shasha qarap.

–  Jol-jónekey ashanalar kóp qoy, biraq ýiding bir japyraq nany men bir tilim qazysyna jetpeydi...

– Aytpa, onyng ýstine sol ashanalardyng sanitarlyq jaghy tómen,- dep әiel ong qolynyng ortanghy sausaghyndaghy zýbәrjat kózdi jýzigi jarqyldap, kýieuine shәy úsyndy.

Erli-zayypty ekeui eng songhy ret birge tamaqtanyp, atau kerelerin iship otyrghany bir Allagha ayan edi...

Qaytadan kýre jolgha týsken olardyng kóligi Astanagha qaray úshyp kele jatty. Ýsh kýnnen bergi sharshaghany bar, jolda jaqsylap ishken tamaqtyng quaty bar kólik jýrgizip kele jatqan erkekting kózine úiqy tyghylyp, mazasy qashqanymen jyldamdyqty týsirmedi. «Úiqy dúshpan» degen shyn eken! Júldyzday aghyp kele jatqan qara djip ekeuining júldyzyn alyp, jol shetindegi jyragha audaryla berdi...

...Bauyrynyng kólik apatynan әielimen birge qaza bolghan habaryn alghan aghasy dosynyng kóligimen janyna әielin ertip qústay úshyp jetken. Jolýsti abyr-sabyr, polisiya qyzmetkerleri men jedel jәrdem dәrigerleri әbigerde eken. Ziyashtyng abysyny audarylyp, jerge jabysyp jatqan kólikti kórdi de ýstin qara jamylghymen jauyp qoyghan eki mәiitke anyray úmtyldy. Keudesinen iytergen poliyseylerge de boy bermey jetip baryp, jabudy júlyp alyp, kelinining ýstine qúlady. Týri adam tanyghysyz, denesi ekige bólinip ketkendey mýrde qaraugha qorqynyshty edi. Biraz jylap baryp, qaynysynyng mәiitine úmtyldy. Shashy dudyrap, ebil-debili shyghyp «Botalarym-ay, botalarym-ay!» - dep toqtay almay, dauys saldy. «Kólikting astynan әreng shyghardyq! Qarsy shyqqan kólik te bolmapty! Úiyqtap ketken siyaqty. Osy joldyng jóndeui de bitpey qoydy ghoy. Joldan biraz shyghyp ketip, tura osy shúqyrgha qúlapty!» - dep erkekter dabyrlasyp jatty.

Ziyashtyng abysyny solqyldap úzaq jylap, basylyp kelinining mәiitine kelip qaytadan betin ashyp qarap, sau qalghan mýshelerin syipalady. Ong qolynyng iyghyna qaray myljalanghanymen bilekten tómen sau edi. Ortan sausaghynda zýbәrjat jýzik jarqyrap jatty. Keyuananyng kózin qaryqtyrdy. Qos qazadan ishi kýigen jengeleri jarqyraghan jýzikti ortan terekten suyryp aldy da:

–  Atana nәlet! Sen pәle shygharsyng osy súmdyqty shaqyrghan! «Býlingennen býldirgi alma» deushi edi, sening qay býlingen jerden kelgenindi qaydan bileyik? Lombardqa qay jetisken ótkizdi deysin,- dep jerdi toqpaqtap jylap, ornynan atyp túryp qolyndaghy jýzikti qúlashtap kelip alystan kógildir tartyp jatqan Balqash kóline qaray laqtyrdy. Bastaryna týsken qara qayghy, bar bәle, til-kóz, jamandyq atauly sol tendesi de, baghasy da joq asyl tasty jýzikpen ketsin degen ashu-yzasyn, ishkýiigin de birge laqtyrghanday boldy.

Mynjyldyqty kórip, ghasyrdan astam talay sausaqta jarqyrap, talay taghdyrgha ortaqtasyp, talay kóz jasyn kórgen, talay qasiretti basynan ótkergen zýbәrjat kózdi jýzik aspandaghy kýnning sәulesimen shaghylysyp Saryarqanyng sayyn dalasyna top ete týsti.

Qaza tapqandarmen esi shyghyp jýrgender әielding ne istegenin bayqamady da.

Sәule Dosjanova

Abai.kz