Jeksenbi, 2 Qazan 2022
Ghibyrat 8413 19 pikir 16 Nauryz, 2021 saghat 11:29

Hanzada

«Mening aghalarym» seriyasynan

«Almas qylysh qyn týbinde jatpas»
Qazaq maqaly

Qazaqta  Shot-Aman Uәlihandy bilmeytin adam siyrek. Basym kópshiligi memleketimizding aishyqty rәmizi – Eltanbanyng avtory retinde tanidy. Agha buyn anyzgha ainalghan bahadýr Abylay han әuletining ýlkeni retinde ardaq tútsa, ziyaly qauym sәuletshi, tarihshy, tipti aqyn, dramaturg retinde qúrmetteydi. Býgingi әngime aluan ónerdi mengergen segiz qyrly sanlaq jayly bolmaq.

Aghamyzben alghash ret ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynda tanystym...

(Surette: Sәuletshi Shota Uәlihanov)

Qay qoghamda, qay memlekette bolsyn jazushylar qauymy azat oidyn, erkin pikirding ortasy sanalady. Kenes kezenindegi tolyp jatqan shekteulikterge qaramastan qazaq qalamgerleri zamana shyndyghyn keyde kórkemdep, keyde astarlap aityp qalugha tyrysatyn. Mýlgigen qoghamdyq oi-sanany oqta-tekte serpiltip, silkintip jiberetin materialdar qalamgerler basylymy «Qazaq әdebiyetinde» aragidik bolsa da jariyalanyp túrdy. Últtyq uniyversiytetting 4-kursyn tәmamdaghan jyldyng jazynda biz shygharmashylyq praktikadan ótu ýshin dәl osy gazetke keldik.

Odaqtyng ýshinshi qabatyndaghy úyaday ghana bólmede ornalasqan «ghylym jәne әleumettik mәseleler» dep atalatyn bólimdi aqyn әri audarmashy Áubәkir Nәlibaev aghamyz basqardy. Áukeng sol kezdegi qazaq ziyaly qauymy ishindegi kitaphanasy eng bay jazushylar qatarynan bolatyn. Ár basylymy kitap әlemindegi erekshe janalyq retinde qabyldanatyn sheteldik avtorlardyng qolgha ilude bir týsetin enbekteri Áubәkir aghamyzdyng kitaphanasynan op-onay tabylatyn. Ol búl «qazynasyn» әzil-qaljyngha jendirip, qoldy etip jiberuge әues qatarlastarymen bolmasa da, bizben erkin bólisti.

Bólim mengerushisining tura qarsysynda keyin Áukenning ornyn basqan, ol kezde «Aqqabanyng tolqyny» atty alghashqy jinaghyn ghana shygharyp ýlgergen jas jazushy Didahmet Áshimhanov otyrdy. Sol jyldary Didash aghamyz әleumettik ocherkterdi búrqyrata jazdy. Ózimiz kýnde kórip jýrgen kip-kishkentay mәselelerden әp-sәtte tauday problemalar tudyratyn. Qaghazbastylyq jaylaghan qoghamda tonnalap ysyrap bolatyn qat dýnie jayly sol jazda jazylghan «Qaghazdar, appaq qaghazdar» atty ocherki әli kýnge deyin jadymda qalyp qoyypty.

Úyaday kabiynettegi ýshinshi noyan sol kezding ózinde-aq kesek turap, tike tartatyn jas synshy Ámirhan Mendeke edi.

Almatynyng jaymashuaq kýnderining birinde aiqara ashylghan esikten ishke  orta boyly, bekzat kelbetti, qimyl-qozghalysy erkin jigit aghasy: «Sәlem berdik, myrzalar!», – dep sanqylday sóilep kirip keldi de, eshkimnen rúhsat súramastan birden tórge ozdy.

Jygha tanymasam da, «myrzalar» degen myghym sózinen-aq tegin adam emes ekendigin shamaladym. Óitkeni búl qazaqtyng jaqsysy men jaysanyna ghana aitylatyn aibyny da, aityluy da ózgeshe «myrzalar» sózi resmy qoldanystan qagha beris qalyp, onyng ornyn erkek-әiel, bala-shagha japatarmaghay paydalanatyn «joldastar» tartyp alghan zaman bolatyn. Kesek minezdi qazaqtyng «myrzalar» degen bir-aq auyz sózinen bólmedegi tórt azamat birden boyy-basyn jinap, ensesin tiktep ýlgerdi.

– Sizderge bir tarihy material әkeldim. Múnda Shoqan turaly, Shoqannyng tughan inisi, mening atam – Maqy jóninde tyng derekter bar. Biz Shoqannyng ózin tanyghanymyzben, onyng ósken, óngen  ortasy jayly bilimimiz azdau. Sol olqylyqtyng ornyn toltyratyn uaqyt jetti, – dep qonaghymyz mәseleni әriden bastady. Úsynylyp otyrghan maqaladan bas redaktordyng әbden habardar ekendigin shegeley týsudi úmytpady. Qoshtasarda kóterinki leppen aitylghan «Aman-sau bolyndar, myrzalar!» degen sózi taghy da bәrimizding jan sarayymyzdy jadyrata týsti.

Shoqan men onyng tughan inisi Maqynyng esimi atalghanda-aq qonaghymyzdyng kim ekenin angharsaq ta Áubәkir aghamyz:

– Búl Shota Uәlihanov (ol kezde esim-soyy solay jazylatyn) degen aghalaryn. Onyng әr kelisi biz ýshin ýlken olja. Býgingi oljany Múhtardyng qanjyghasyna baylayyq. Tezirek qarap shyghyp, nomerge dayynda. Týsinbegen jering bolsa, avtorgha telefon shalugha bolady. Anqyldaghan, ashyq adam, – dep tapsyrmany qysqa qayyrdy.

Aghamyz úsynghan materialdy әldeneshe ret qyzygha, qúnygha oqyp shyqtym. Audarmasy qalyptasyp ýlgergen keybir terminderdi qazaqshalaghanym bolmasa, avtorlyq núsqa týgelimen saqtaldy. Ádeby gazetting stiyline say «Eskining kózi – tarihtyng ózi» degen әdemi atau berilgen maqala «Qazaq әdebiyeti» aiqarmasynyng 1981 jylghy 28 tamyzdaghy nomerinde jarq ete qaldy.

Sol kýni-aq qoly ashyq, peyili keng Shot-Aman aghamyz: «Talay aruaqty ardaqtaghan myrzalargha Uәly han әuleti dastarhanynan sarqyt» dep tónkerilgen qazy-qartalargha kók moyyn, qyzyl moyyndy qosa tirkep, bólimdegi jigitterdi bek riza etkeni de әli úmytyla qoyghan joq.

ÚLY HANNYNG ÚRPAQTARY

Ár qazaqtyng jýregine erekshe jaqyn qazaqtyng úly ghalymy Shoqan Uәlihanovtyng tughan inisi Maqynyng shóberesi, Abylay hannyng altynshy úrpaghy Shot-Aman Ydyrysúly Uәlihan aghamyzben qyryq jylgha juyq uaqytqa sozylghan syilastyq tura osy jýzdesuden bastalyp, bir-birine ruhy jaqyn, ishtey úghynysqan, aghaly-inili, tipti әkeli-balaly jandargha ghana tәn jarasymdy qarym-qatynasqa sozylatynyn ol kezde ekeumiz de boljay almaghan edik.

Býginde elimizdegi barlyq mektep, uniyversiytet, әskery bólim, týrli memlekettik mekeme ataulynyng tórinde Shot-Aman Uәlihan jasaghan elimizding aibyndy simvoly – Eltanba qoyylghan. Tek osy enbegining ózi-aq onyng esimin tәuelsiz Qazaqstan tarihyna óshpestey etip jazdy. Biraq bizding býgingi maqsatymyz – asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy sanalatyn túghyrly túlghanyng ómiri men ónerining ózge de qyrlaryna ýnilu.

Shot-Aman әriden tartsang dýniyening tórt búryshyna birdey danqy ketken qaharly Shynghys qaghannyng úrpaghy. Shoqannan bastap Marghúlangha deyingi ghalymdar enbegin saralay kelip, aghamyzdyng ózi týzgen shejirege say onyng ata tegi: «Shynghys han – Joshy han  – Toqay temir – Óz Temir – Qoja – Bәdighúl oghlan – Orys han – Qúiyrshyq han – Baraq han – Áz Jәnibek – Jәdik –Shyghay han – Esim han – Jәngir han – Uәly baqy – Qanisher Abylay – Kórkem Uәly – Abylay han» bolyp taratylady. Shynghystan Abylaygha deyin artyq-kemi joq túp-tura 18 ata.

Kenes odaghy kezinde jaryq kórgen oqulyqtar men tarihy zertteulerde Qytay men Resey ortasynan qiynnan qiystyryp jol tapqan kemenger Abylay turaly «eki jýzdi sayasat ústanghan qazaq biyleushisi» degen jaltaq, jaydaq pikir ýstemdik etip keldi.

Týp-tamyryn qazar bolsan, búl tezis patshalyq Resey zamanynda basylghan orys ensiklopediyalarynan bastau aldy. Mәselen, 1895 jyly jaryq kórgen  «Brokgauz-Efron» ensiklopediyalyq sózdigining 29-tomynda: «Orta jýzde ailaker de aqyldy súltan Abylay tútas jarty ghasyr boyy eng yqpaldy adam boldy. Ol Jonghariyany Qytay baghyndyryp  alghangha deyin jongharlardyng Qytaymen arazdyghyn sheber paydalanyp, tәuelsizdigin saqtap keldi», – dep jazylghan. Ózi han bolsa, ózining basty maqsaty elining tәuelsizdigin saqtau bolsa, onda týpki maqsatyna jetu ýshin  Abylay ailaker bolmaghanda kim bolu kerek?! Ókinishke oray Abylaygha otarshylar tanghan dәl osy synarjaq bagha kenes zamanynda jaryq kórgen kóptegen enbekterde kórinis tapty.

Danyshpan jyrau Búharekeng aitqan «ógiz terisi talystay» baytaq  jerimiz ýshin býgingi úrpaq qazaqtyng barlyq handaryna dәn riza bolsa da, juannyng jinishkerip, jinishkening ýziler shaghynda tarih sahnasyna shyghyp, elining etek-jenin býtindep ketken Abylay aldyndaghy qaryzymyz shash etekten. Eki tizgin, bir shylbyr qolgha tiygen tәuelsizdik túsynda ghana osy boryshymyzdy birtindep ótey bastadyq. Búghan da shýkirshilik deyik.

Qazir Abylay esimi mektepterge, uniyversiytetke berilip, beynesi últtyq valutagha shygharyldy. Almaty men Kókshetauda enseli eskertkishteri boy kóterip, 300 jyldyq toyy atap ótildi. «Abylay han» atty esimnamalyq ensiklopediya shygharylyp, derekti filimder týsirildi. Jyldar boyy shang basqan arhivterde jatqan Abylay han turaly ólen-jyr, tarihy dastandar jaryqqa shyghyp, arnayy zertteuler jazyldy. Solardyng qay-qaysysynda bolmasyn han әuletining ýlkeni, izdeushisi, joqshysy retinde  Shot-Aman aghamyz jýrdi. Ár kezende jazghan ghylymiy-zertteu enbekterimen ózi de abylaytanushy, shoqantanushy ghalymgha ainaldy.

Jastayynan әkesining joryqtaryna qatysyp, 40 jasynda taqqa otyrghan Abylaydyng úly – Uәly han 1781-1819 jyldarda Orta Jýzdi jeke dara biyledi. Uәly hannyng Sarghaldaq qoja nemeresi Ayghanym hanymnan tughan úly Shynghys 7 ret qatarynan agha súltan retinde saylanyp, halqyna da jaghyp, patshanyng da qybyn taba bilgen óz zamanynyng oljaly qayratkeri boldy.

Orayy kelgende aita keteyik: múraghatta 1863 jyly toltyrylghan Shynghys Uәlihanovtyng formulyarlyq tizimi saqtalghan. Qújatta onyng 1834-1863 jyldar arasynda Amanqaraghay, Qúsmúryn jәne Kókshetau okrugterine 8 ret agha súltan bolyp saylanghany jazylghan. Agha súltandyqqa ie bolghan adamgha mayor sheni qosa beriletin bolsa, ol polkovnikke deyin jogharylaghan. Jalpy qazaq dalasynda osy lauazym engizilgen uaqyt aralyghynda birde bir adam dәl múnday nәtiyjege qol jetkize alghan joq. Qújat rәsimdelgen jyly onyng Jaqyp, Ábilmaqyjan, Mahmúd, Múhamediya (Shoqannyng esimi osylay kórsetilgen), Saqypkerey, Núrmúhamed, Rahiya, Núrida, Shәrban, Ápiya esimdi qyzdary bar dep kórsetilgen.

(Surette: Agha súltan Shynghys Uәlihanov)

Shynghys súltan ataqty Shorman biyding qyzy Zeynepke ýilenip, odan 7 úl, 6 qyz sýigen eken. Úldyng ýlkeni Shoqan bolsa, odan keyingisi Shot-Aman aghamyzdyng tughan atasy – Maqy (tolyq nyspysy – Ábilmaqyjan, óz qolymen toltyrylghan orys tildi resmy qújattarda – «Abdul-Makajan» dep kórsetilgen).

Shoqan ómirinen habardar kózi qaraqty oqyrman Maqynyng qúlaq pen tilden airylghan zaghip jan bolghandyghyn biledi. Shyndyghynda Maqy anadan on eki mýshesi birdey sau bolyp tuypty. Jeti jasynda sýzekpen auyryp, talyqsyp ketken sәtinde nadan emshiler óldige sanap, suyq bólmege shygharady. Arada biraz uaqyt ótkende ólik jóneltuge dayyndyq jasau ýshin tastay bólmege kezdeysoq kirgenderding biri onyng tiri ekenin bayqap, ata-anasyna habar beredi. Jabyla emdep, balany ajaldan alyp qalsa da, Maqy estu, sóileu qabiletinen birjolata airylady.

Zaghip bolsa da jas kýninen zerektigimen qatarynan ilgeri ketken inisin erekshe jaqsy kórgen Shoqan әkesi Shynghysqa aita jýrip, ony 1855 jyly Sankt-Peterburgtegi mylqau balalargha arnalghan kórkemsuret uchiliyshesine týsiredi. Maqy 11 jyl qatarynan Peterburgte oqyp, Shoqan qaytys bolghan song 1866 jyly ghana eline oralady.

Shoqan inisining oquyn qadaghalap, oghan ýnemi qamqorlyq kórsetti. Áygili Qashghar saparynan keyin Sankt-Peterburgke kelgende ony uchiliyshe basshylary men oqytushylaryna erekshe tabystaghan. Búl derekterdi biz Shoqannyng әkesi Shynghysqa jazghan hattarynan tabamyz. Solardyng birinde kezekti kezdesuden song inisi ózining siyrek kezdesetin 6 kitabyn rúhsatsyz alyp ketkenin jazady. Múnyng ózi Maqynyng uchiliyshe oqu baghdarlamasymen shektelip qalmay, Shoqan aghasy siyaqty ghylym-bilimning aluan salasyna qúmartqan zerdeli jas bolghandyghyn anghartady.

Maqy aghamyz Peterborda alghan mol bilim, evropalyq tәlim-tәrbie men tәjiriybesining arqasynda ómirden kóp múqtajdyq, qaghaju kóre qoymapty. Ombyda is jýrgizushi, kartograf, suretshi bolyp onshaqty jyl qyzmet istegen son, birjola elge oralyp, ómirining sonyn Shynghys әuletining ata qonysy Syrymbette ótkizipti. Keyin ýilenip, Ydyrys, Qasym, Saduaqas atty ýsh úl, bes qyzdyng әkesi bolady. Perzentterining bәri dýniyege aman-sau kelip, ómirden óz ornyn tauypty.

Múraghattarda Maqynyng Dala general-gubernatory G.A.Kolpakovskiyge 1883 jyly 5 sәuirde jazghan gharyznamasy saqtalghan. Onda Maqy 7 jasynda zaghip bolyp, 10 jasynda Peterburgtegi uchiliyshege kelip týskenin, ony oidaghyday bitirgen song týrli kense qyzmetterin atqarghanyn jazady. Otstavkagha shyqsa da ýide qol qusyryp otyrmay, әli de júmys isteuge әbden jaraytynyn aita kelip, ózine layyq qyzmet beruin súraydy. General-gubernator ony jyldyq jalaqysy 500 som bolatyn lauazymgha taghayyndau turaly búryshtama soqqan.

Shoqannyng dosy Kolpakovskiyding osy demeuimen «kollegiyalyq registrator» bolyp taghayyndalghan Maqygha 1884 jyldyng 4 jeltoqsanynda sheneunik attestaty toltyrylghan. Múraghatta saqtalghan búl qújattaghy keybir otbasylyq maghlúmattardy keltire keter bolsaq, onda Maqynyng 1884 jyly 1 mausymda tughan Ydyrys atty úly, 1881 jylghy Zúghira, 1880 jylghy Ásma jәne 1877 jylghy Ajar esimdi qyzdary bolghandyghy kórsetilgen. Qújatta Maqynyng 1866-1883 jyldar arasynda Bayanauylda, Atbasarda, Kókshetauda, Aqmolada týrli kense qyzmetterin atqarghany, 1871 jyldyng 16 aqpanynda oghan ýkimettik Senattyng arnayy búiryghymen kollegiyalyq registrator sheni berilgeni jazylghan. Múnday lauazym iyesin qaramaghyndaghylar «mәrtebelim» yaghny «vashe blagorodiye» dep kótermeley sóileytin әjeptәuir bedeli bar shen bolatyn.

Shoqannyng sýiikti inisi Maqynyng dýniyeden ozuyna oray, sol kezdegi jalpyúlttyq basylym – «Qazaq gazeti» 1916 jyly 16 mausymda qazanama jariyalap, onda: «Búl kisining óner-bilimi mylqau týgil, tili bar adamda joq edi. Plan týsiru, suret salu, russha-músylmansha neshe týrli mashyq jazular, keste tigu, ong sekildiler. Aghash isine kelgende aghashtan týiin týietin sheber edi. Saghat isteuge de sheber. Qol ónerinen bir isi Omskide bolghan kórmege týsip, maqtau medali berilgen. Kóp bolmasa da az uaqyt ýkimet qyzmetinde  de bolghan. Marqúmnyng minez-qúlyghy, taqualyq tazalyghy basqa kiside siyrek tabylatyn edi. Aghasy Shoqan qanday eske týsse, búl kisi de sonday eske týsetin adam», – dep jazady. Ýlken óner iyesi Maqy Uәlihanovtyng bizge jetken suretindegi týr-túlghasy, keskin-kelbeti, shash qoyysy, saqal-múrtyn bastyruy, kiyim kiyisi, oily jýzine qarap-aq onyng bekzat bolmysyn angharu esh qiyngha soqpaydy.

(Surette: Ákeli-balaly Maqy men Ydyrys Uәlihanovtar)

Shot-Aman aghamyz Maqy Uәlihanovtyng ýlken úly Ydyrystan taraydy. Ydyrys Maqyúly Uәlihanov Troisk qalasyndaghy  Rasuliya medresesin tәmamdaghan song bar ghúmyryn ústazdyq qyzmetke arnaghan. Ataqty әdebiyetshi ghalym Esmaghambet Ysmayylov pen aqyn Júmaghaly Sain dәl osy Ydyrys aghamyzdyng shәkirtteri eken.

Shot-Aman aghamyzdyng anasy Nәubat apamyz da orys jylnamalarynda «Shemyaka» dep atalatyn ataqty Sәmeke hannyng túqymy, Arqa júrtyna danqy asqan Qonyrqúlja tórening Ábdilda degen nemeresining qyzy.

Ydyrys pen Nәubattyng alghashqy balalary shetiney bergen song dýniyege kelgen úlynyng atyn qazaqy yrymgha say «Túrsyn» dep qoyady. Bolashaghynan zor ýmit kýttirip, Shoqan atasynday asa talantty, ónerli jas bolyp ósken Túrsyn tym erte, nebәri 22 jasynda dýnie salypty.

Túrsynnan keyin aragha 7 jyl salyp dýniyege kelgen Shot-Aman agha esimining de qyzghylyqty tarihy bar. Jana tughan sәbiyding kindigin jetim balagha shotpen kestirip, nәrestening itkóilegin 30 әielding eteginen ótkizip, aman qalsyn degen yrymmen atyn «Shot Aman» qoyady. Eskilikti nanym-senim boyynsha jana tughan balany alugha kelgen ajal itkóilegi 30 әielding bauyrynan ótken bóbekting kimnen tughanyn bile almay adasyp qalady eken. Osylaysha Shot-Aman aghamyzdyng ómiri dýniyege kelgen kýninen bastap-aq tirshilik ýshin kýresten bastalypty.

Múhtar Qúl-Múhammed 

Qazaq Ádebiyeti gazeti. № 11, júma. 12 nauryz, 2021 jyl

Jalghasy bar...

Abai.kz

19 pikir