Ýiiri joq kókjal
Juyqta belgili aqyn Erbol Alshynbay qazaq tarihy ýshin asa qúndy enbek - súltan Ahmet Kenesarinnyng «Nasab name súltan Sydyq» kitabyn shaghatayshadan qazaqshagha audaryp, ghylymy týsiniktemelerin jazyp, kitaptaghy derekke say Kenesary han men súltan Sydyqtyng joryq joldarynyng kartasyn saldyryp, baspadan shyghardy. Biz әli tanystyrylymy ótpegen sol tarihy enbekke Berik Uәliyding jazghan alghy sózin sýiinshi esebinde úsynyp otyrmyz.
Jyl ótken sayyn tarihy aqtandaqtar tolyghyp keledi. Qazaq tarihyna qazaqtyng kózimen qaraghan lazym. Osy kózqaraspen qarasaq, búl enbekting manyzy arta týspek. Audarmagha Mәskeu memlekettik tarihy múrajayynyng múraghatynan ghalym IY.V. Zaysev tauyp, jaryqqa shygharghan faksimiyle paydalanylghan.
Ár halyqtyng qasiretti bolsa da, ózining maqtan tútar tarihy bar. Búl onyng úly múrattaryna talpynu jolyndaghy san qily keshui, myng jyldyqtardy kóktey ótken asuy men búralany kóp joly. Qazaq halqynyng da tarihy keshui sonday. Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng «Árbir halyq ózining arghy-bergi tarihyn ózi jazuy kerek. Bóten iydeologiyanyng jeteginde jýruge bolmaydy. Últtyq mýdde túrghysynan jazylghan shejire úrpaqtyng sanasyn oyatyp, últtyng jadyn janghyrtugha mýmkindik beredi», - degen sózi bizding tarihy sanany janghyrtudaghy negizgi ústanymymyz boluy tiyis.
Memleketting iykemdi sayasatynyng arqasynda halqymyzdy dekolonizasiyalau prosesi ýzdiksiz, qarqyndy jýrilip kele jatyr. Últymyzdyng sanasyna ghasyrlap sinirilgen otarshyldyqtyng zardaptaryn úmyttyryp, halyq janyn sauyqtyru – memleketimizding bolashaghyn qauipsiz әri jarqyn etuge tikeley qatysty ekeni týsinikti.
Qazaq halqynyng sonday tarihy taghdyr jolynda keshken kezenin sol zamannyng jәne óz halqynyng tanymy túrghysynan jazghan sanauly tarihy enbekter bar. Sonday sanauly tarihy shejirening biri, siz paraqtap otyrghan «Nasab name súltan Sydyq». Songhy hanymyz Kenesary Qasymúly men onyng úly Sydyq súltannyng ómiri turaly bayandalatyn búl mәndi tarihy shejire shaghatay tilinen tikeley qazaqshagha audarylyp otyr.
«Nasab name súltan Sydyq» últtyq kózqaraspen jazylghan, bizding halqymyzdyng mýddesi túrghysynan payymdalghan tarihy enbek. Jazbanyng avtory Ahmet súltan Kenesaryúly. Ol Kenesary han men onyng batyr úly Sydyqtyng san qily kýrespen ótken ómirin kórgen, sol kýresterding bel ortasynda ózi de jýrgen. Qazaqtyng songhy hanynyng jolbarystay jortyp ótken ónegeli ómirin, onyng Europalyq ýlgidegi әskermen betpe-bet kelgen kezde, qaruy kemshin týsse de, erekshe әskery ailalarymen talay jeniske jetkenin biz osy kitaptan kóremiz.
Kenesary hannyng tarihy túlghasy bizge azattyqtyng simvolynday. Hannyng kýreske toly ómirin alash qayratkerleri erekshe baghalaghan. Últ kósemi Álihan Bókeyhan 1923 jyly Tashkentte jaryq kórgen «K. Stepnyak» býrkenshik esimimen jazylghan «Súltan Kenesary Qasymovqa baylanysty tarihy derekter» atty kitapshasynda hannyng qasiretti taghdyry turaly naqty tarihy derekter berilgen. Sonda «Keybireuler súltan Kenesaryny handyq mәrtebege jetuge úmtylghan biyleushi retinde kóredi. Biraq, meninshe súltan Kenesarynyng boyynan bostandyqty sýietin dala túrghyndarynyng narazylyghy men Resey ýkimetining otarshyldyghyna qarsy jan-tәnimen kýresken dala batyry degen dúrysyraq bolar edi» dep hannyng tarihy túlghasyna layyqty bagha bergen. Búl Kenesary han turaly naqty jәne әdiletti tarihy bagha.
Halqymyzdyng asqaq tarihyn maqtan etui qalypty jaghdaygha ainaluy kerek. Ol ýshin bizding otandyq tarihnamada últtyq kózqaras basty nazarda bolghany jón. Ýndi kósemi Djavaharlal Neruding «Men óz halqymnyng tarihyna Europalyqtyn, kәdimgi dostyq peyildegi Europalyqtyng kózimen qaradym. Sebebi, mening halqymnyng tarihy solardyng kózqarasymen jazylghan tariyh» degeni bizding tarihymyzgha da tikeley qatysty. Qazaq tarihyn qazaqtyng óz kózqarasymen, qazaq tarihshysynyng payymymen baghamdaghan, tól tarihshylarymyzdyng enbegi sanauly. Búl enbek sonday sanaulynyng qataryna jatady. Sondyqtan, búl kitaptyng qadyry Qadyrghaly Jalayyridyng «Jamighat tauariyh» enbegi siyaqty. Biz óz tóltuma tarihshylarymyz jazghan osynday enbekterdi barshasynan biyik qoyyp, qasterleuimiz kerek.
Qazaq halqy úly qaghanattar qúrghan, tarihy memlekettik dәstýri bar bayyrghy halyq. Adamzat órkeniyetine aishyq qosqan bizding qalalyq mәdeniyetimiz ózining erekshe formasymen, ózgeshe qúrylymymen este qaldy. Osynday ýlken dәstýri bar elding jau tabanyna týsip, bodan bolamyz degen esh uaqytta oiyna kirmegen. Biraq, tarihtyng tegershigi teris ainalghan tústarda, basymyzgha sonday taghdyrdyng týskeni tarihy shyndyq. Degenmen, úly dәstýri, eshqashan keudesin jatqa bastyrmaghan úly memleketterding múragerleri sol taghdyrdy moyyndaghysy kelmey kóp arpalysty. Keshegi Altyn orda men úly Týrik qaghanatynyn, Qazaq handyghynyng elesi kókireginde túrghan dalanyng otarshyldyqqa qarsy kýresi, memlekettiligin saqtau talpynysy esh toqtaghan emes.
Han Kenesarynyng qasiretti taghdyrymen kýres ayaqtalghan joq. Taghy da jalghasyn tapty. Búl kýresting qaharmany bizding tarihymyzda tym az eskerilip jýrgen súltan Sydyq edi. Súltan Sydyqtyng tútas Túrandy sharlap, tek óz halqy ýshin ghana emes, tuystas týrki ýshin jan alysyp, jan berisken on alty jyldyq auyr kýresi úmyt qalmauy kerek. Tútas týrkining azattyghy ýshin kýresken súltan Sydyqtyng osy ónegeli jolyn keyin Mústafa Shoqay jalghap әketti. Súltan Sydyq әkesi Kenesary han siyaqty sheber qolbasy, soghys ónerin tereng mengergen taktik bolghanyn biz siz paraqtap otyrghan kitaptan jәne el arasynyng qariya sózderinen anyq angharamyz. Sol tarihy kezendegi jyrau Balqy Bazardyn:
«Azyraq múnda jýr Sydyq,
Jolbarystay enirenip,
Qanagha syimay tasumen.
Esirik tughan búl jýrekti,
Eki qoldap basumen», - dep jyrlaytyny sol. Búl elding er tughan súltangha degen yqylasynyng bir aighaghy.
Súltan Sydyq ta orystyng Europalyq ýlgidegi әskerimen betpe-bet kelgen shayqastarda, qaruynyng kem týskenine qaramastan, jer jaghdayyn jәne ózining erekshe әskery darynyn paydalanyp, talay jarqyn jenisterge jetken. Sol kezdegi Ortalyq Aziyadaghy memleket biyleushilerining óz әskerlerining tizginin súltangha tapsyratynynyng bir syry osynda bolsa kerek.
Búl tarihy enbek shaghatay tilinen qazirgi qazaq tiline túnghysh ret audarylyp otyr. Ahmet Kenesaryúlynyng búl enbegin Mәskeu memlekettik tarihy múrajayynyng múraghatynan tauyp, oryssha audarmasymen jaryqqa shygharghan ghalym IY.V. Zaysev. Qazaqstannyng Reseydegi elshiligi men «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qorynyng demeushiligimen 2017 jyly jaryqqa shyqqan. Jazbany shaghatayshagha audarugha osy kitaptaghy faksimiyle paydalanylghan.
«Nasab name súltan Sydyqty» paraqtap otyryp, búryn qazaq tarihy ýshin belgisiz bolyp kelgen túlghalar men tarihy uaqighalargha da kez bolamyz. Onyng biri, Ghúbaydolla han. Kitapta «Abylay han qaytys bolghan song onyng bәibishesinen tughan Ghúbaydolla han boldy. Ol on jyl handyq qúrdy» degen derek kezdesedi. Búl búghan deyingi bizding resmy tarihymyzda aitylmaghan derek. Taghy bir aitarlyq derek, Kenesary hannyng Qytay memleketimen diplomatiyalyq baylanys ornatugha tyrysyp, inisi Qúdaymendi Sarjanúlyn Qúljagha elshilikke jibergeni. Búl derek te bizding tarihymyz ýshin tyng dýniye. Sondyqtan kitaptyng orys tilinen emes, shaghatay tilinen tikeley qazaq tiline audaryluy óte manyzdy.
Preziydentting baspasóz qyzmetining sarapshysy Erbol Alshynbayúlynyng júmys qarbalastyghynan uaqyt tauyp, osy manyzdy tarihy enbekti qazaqshalaghan jankeshtiligi men enbekqorlyghyna rizashylyghymdy bildiremin. Barsha azamat últqa talmay qyzmet qylsa, elimizding bolashaghy jarqyn bolmaq. Memleket basshysynyng «shetel auditoriyasyna arnalghan Qazaqstannyng qysqasha tarihyn jazyp, әlemning negizgi tilderine audarudy úsynamyn. Búl – qazaqtyng san ghasyrlyq shynayy tarihyn әlemge tanytudyng birden-bir joly» degen sózin jadymyzda ústap, múnday tarihy manyzy bar materiyaldardy ózge shetel tilderine de audaryp, nasihattaghanymyz jón.
Memleket basshysynyn «Qazaqstannyng akademiyalyq ýlgidegi jana tarihyn jazudy dereu bastau kerek. Týptep kelgende, tarihy sanany janghyrtu mәselelerining týiini – osy» degeni bizding esimizde boluy kerek. Tarihy enbekting audarylyp jaryqqa shyghuy, otandyq tarihnamany dekolonizasiya jasaudaghy jas buynnyng derbes talpynysy. Tәuelsizdikting otyz jyly qarsanynda osynday talpynystyng bolghany kónil quantady. Ata tarihymyzdy әdilet túrghysynan tanu barshamyzdyng mindetimiz. Symaghúl Sәduaqasúly aitqanday «Ótkenge anyq kónilmen, bolashaqqa ashyq kózben qarau» ýshin tarihy sanamyzdyng aqtandaqtardan ada, otarshyldyqtyng zardaptarynan taza bolghany lazym.
Berik Uәliy
Abai.kz