Senbi, 23 Qarasha 2024
Jalqy súraq 6928 8 pikir 26 Nauryz, 2021 saghat 11:35

Oblys - respublika emes, al Arhiymed - ministr emes!

Sýndet Bayghojin Qostanaydan nege ketti?

Qostanaydyng óz týlegi Sýndet Bayghojinning opera әnshisi retinde danqy býkil әlemga tarap, elimizding búl ónerden de talay júrtty tang qaldyratynyn dәleldegen sanauly ghana sanlaqtarynyng biri desek artyq aitqandyq bolmas. Onyng opera sahnasynda somdaghan túlghalary ónerding búl salasynda altyn әriptermen jazylary taghy da sózsiz. Endi mine, búl jigitimiz orda búzar shaghynda ózining kindik qany tamghan Qostanaygha kelip, osyndaghy Elubay Ómirzaqov atyndaghy oblystyq filarmoniyanyng tizginin ústaghanda, múndaghy óner sýier qauymnyng bir jelpinip qalghany bar. Qansha degenmen, múnday ataqty adamnyng shalghaydaghy oblysqa kelip, osyndaghy ónerli jastardy órge sýireymin dep jelpinip jýrgen jandardy kýnde kezdestirip jatqan joqpyz ghoy.

Alayda búl quanyshymyz úzaqqa barmady. Arada nebәri jarty jyl óter-ótpesten Sýndet ayaq-astynan filarmoniya diyrektorlyghynan bas tartyp, astanagha qaytyp oraldy. Búghan óner sýier qauym týgili, filarmoniyanyng újymy da an-tan. Mәselening mәnin bilisimen osy újymnyng qyryq shaqty әnshisi mitiynigige shyghyp, ózderining qarsylyghyn tanatty. Kótergeni jalghyz ghana úran. «Sýndet Bayghojindi qaytaryndar!» degen qatang talap. Múndaghy oblysqa belgili, әnshilik ónerimen talay júrtty tәnti etken Arystan Qúrmanov, Serik Ábilov, Gýlbanu Ýsenova sekildi әnshiler Sýndetting múnda alansyz júmys isteuine osyndaghy bir azghana top ýnemi kedergi keltirip, aqyry ketirip tynghandyghyn, múnday әdiletsizdikting jolyn kesu kerektigin aityp, basapasóz mәslihatyn da ótkizdi.

- Múnday adamdy ýn-týnsiz shygharyp jibergendigine bizding újym qatty narazy. Ony býkil újym qoldaydy. Ol bizge kelgende múnday basshygha qatty quanghan edik. Ol janasha oilay biledi, asa bilikti jәne újym mýshelerining pikirine de qúlaq asa biledi, - dedi Gýlbanu Ýsenova.

Al Arystan Qúrmanov sekildi әnshiler Sýndetting orny bireuge kerek bolghandyghyn, sol ýshin әiteuir, amalyn tauyp, ony jyly ornynan bosatqandyghyn ashyq aityp jatyr.

Búl tújyrymnyng qisynsyz emestigin Sýndetting óz sózi de dәleldeydi. Onyng aituynsha, ol osynda kelgen song zangermen birge qarjynyng ornymen júmsalmay, ysyrap etiletindigin, sonyng saldarynan qarjylyq qújattardyng búrmalanghandyghyn  anyqtaghan.

- Men basshy retinde búghan kóz júmyp qaray almadym. Múnda «óli jandar» tabyldy, óz ókildettigin asyra paydalanu anyqtaldy. Sonan son, múndaghy keybir adamdar mening jolyma tosqauyl qoya bastady. Búghan tipti óz orynbasarym da aralasyp, men joqta vakansiyalardy taratyp beru sekildi tәrtip búzushylyqqa deyin bardy. Qysqasy, maghan júmys istetpedi, - deydi Sýndet Bayghojiyn.

Búghan endi ne aitugha bolady?

Birinshiden, Sýndetting basty qatelegi - júmystan óz erkimen ketu turaly aryz berui edi. Endi «bolary bolyp, boyauy sindi». Ekinshiden, óz erkinmen ketken son, aitqan sózderinde bәtua da, salmaq ta bolmaydy. Filarmoniyagha tikeley basshylyq jasaytyn adamdar da mine osy «sayasatty» ústanady. Dúrysy, filarmoniyadaghy bylyq ashylghan son, Sýndet birden oblys әkimi Arhiymed Múqanbetovtyng qabyldauyna kirip, bolghan jaydy jayyp saluy qajet edi.  Oghan Arhiymed mәn bermese ghana, ne sebepti búl júmystan ketetindigindi ashyq aityp, qyzmetten bosauy kerek. Al endi ne boldy, «Toy ótken son, danghyra» degendey, bәri ósek әngime kýiinde qalady.

Búl búl jerde tek Sýndetti ghana kinәlaudan aulaqpyz. Qansha degenmen, óner adamy ghoy, anghaldyqpen, aq kónildilikpen, ashu ýstinde, júmysyn tastap ketken shyghar. Alayda, osynda oblys, tipti, respublika ghana emes, býkil әlemge ataghy mashqúr adamnyn, endi ghana kirisken qyzmetin tastap, ne sebepti ketendigi oblys әkimin nege oilandyramaghan? Sýndetting búl ketisi óner adamdarynyng ghana emes, býkil júrtshylyq arasynda týsinbeushilik tughyzatyndyghyn oblystyng basshylyghy mýlde eskermegendigi qalay? Býkil elding ishindegi auys-týiisterding bәrin bilip otyrugha shamasy kelmeytindey, oblys - respublika emes, al Arhiymed ne ministr ne preziydent emes! Qostanay, tipti, Astana da emes, shahardy týgel qamty almaytyn. Bir milliongha da jetpeytin, shaghyn ghana oblystaghy jalghyz filarmoniyanyng diyrektorynyng aty-jónin de bimeydi deuden aulaqpyz.

Búl jany ashymastyq pa, әlde, onyng astarynda biz bilmeytin bir qúpiya bar ma?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364