Preziydent maqalasy elding kókeyindegini dóp basty!
IYә, sózimizding basyn biylghy 2021 jyldyng basynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde jriyalanghan Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Q.K. Toqaevtyng «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» maqalasyndaghy «...2018 jyly Elbasynyng Jarlyghymen Ontýstik Qazaqstan oblysyna Týrkistan atauy berildi.Tarihy әdildikti qalpyna keltirgen oryndy sheshimdi halyq birauyzdan qoldap, óte jyly qabyldady. Óitkeni, múndaghy shejireli shahar ghana emes, tútas ónir kóne zamandardan beri Týrkistan dep atalghan. Osy iygi ýrdisti elimiz boyynsha jalghastyrugha bolady. Biz múnday qadamdardy bayyppen jasaymyz» - degen úlaghatty sózderimen bastaghaly otyrmyn.
Sebebi, bizder Jetisudyng shúrayly bir bóligi Jarkent ónirining júrtshylyghy Kenestik dәuirdegi әmirshil-әkimshil jýiening pәrmenimen tanylghan «Panfilov» atauyn alyp, ózining bayyrghy tarihy atauy Orbúlaq audany bolyp atalsa degen niyettemiz. Qolgha alynyp búqaralyq aqparat qúraldary arqyly da nasihattalyp kele jatqanyna ondaghan jyldardan assa da, әli kýnge bir sheshimi tabylmaghan osy bir mәseleni qayta janghyrtyp otyrghan jәiymyz bar. Egerde ónir halqynyng osynau tilegi qabyl bolyp, audanymyzgha «Orbúlaq» atauy berilse, kelmeske ketken Kenestik totalitarlyq jýiening otarlyq tanbasynan arylyp, Tәuelsizdigimizding 30 jyldyghy qarsanynda elimiz ýshin bagha jetpes zor quanyshtyng biri emes, biregeyi bolar edi..?!
Al, endi bizding Almaty oblysyndaghy bir irgeli audanymyzdyng esimin iyelengen «general Panfilov» jayyndaghy derekterge kelsek. Búl esim bizding audangha 1942 jyly Úly Otan soghysynyng qyzyp túrghan kezinde berilgen bolatyn. Endi, generaldyng ómirbayanyn tarqatyp kórelik - Panfilov Ivan Vasilievich 1893 jyly 1 qantarda Saratov gubernisynyng Petrovsk qalasynda ómirge kelgen. Anasynyng erte qaytys boluyna baylanysty sol qaladaghy 4 klastyq uchiliysheni de ayaqtay almay, enbekke erte aralasuyna tura keledi. Sodan 1915 jyly Ivan Vasilievich Reseyding imperatorlyq әskery qyzmetine shaqyrylady, 1917 jylghy Qazan tónkerisinen keyin әsker qatarynan bosap, 1918 jyly tughan qalasy Petrovskige qaytip oralady. Kóp úzamay kenestik Qyzyl Armiyagha qyzmetke qabyldanyp әskery ómiri qayta bastalady.
Birden, iske qyzu aralasqan I. Panfilov Chehoslovak korpusy býligin basugha, Ufa operasiyasy men Sarisyn týbindegi úrystardyng bel ortasynda jýrip, odan Kenes-Polyak soghysyna qatysyp kózge týskennen keyin, 1920 jyly Kommunistik partiya qataryna qabyldanady. Keler jyly, yaghny 1921 jyly әskery qyzmettegi eren erlikteri ýshin «Qyzyl júldyz» ordenimen marapattalady. Búdan keyingi jyldary da әskery qyzmettegi enbegi jemisti bolyp, 1939 jyly Brigada komandiyri bolyp taghayyndalsa, 1940 jyly 4-shi mausymda IY.V.Panfilovqa general-mayor sheni beriledi.
Sóitip, 1941jyly 14 shildede Úly Otan soghysyndaghy Kenes odaghynyng jýregi bolghan Mәskeu ýshin shayqastaghy orasan erlikterimen Kenes Odaghyn dýr silkintken 316-shy diviziyany jasaqtaugha búiryq alady. Negizgi qúramy Almaty men Frunzening (Bishkek) yaghni, jergilikti qazaqtar men qyrghyz azamattary boldy. Tarihtaghy Panfilovshy 28 batyrdyng da danqynyng shyqqan kezi osy uaqyt edi. Mәskeu oblysynyng Gusenevo selosynda jaudyng minometining oghynan qaza tapqan IY.V. Panfilovqa 1942 jyly, 12 sәuirde kenes Odaghynyng Batyry ataghy berildi. Mine, endi osydan bastap batyr atamyzdyng atyn úlyqtau, este qaldyru sharalary bastau alady. Sóitip, Kenes odaghy kóleminde 40-tan asa kóshelerge esimi berilip, 5 jerge eskertkish (Mәskeu obl. Gusenevo selosy, Almaty, Bishkek, Astana jәne Volokolamskide) ornatylady. Jәne Qyrghyzstanda bir audan, Qazaqstanda 1 audan, 5 mektepke, onyng 3-i Qazaqstanda, sonday-aq, Qostanay obl. bir auylgha IY.V. Panfilovtyng esimi berilgen eken.
Biraq, bir ókinishtisi sol kezdegi osy diviziyada batalion komandiyri bolghan kózsiz erligimen Kenes Odaghyn moyyndatqan, Kuba, Izraili memleketteri qasterlep, ýlgi tútatyn B. Momyshúlynyn, soghystyng alghashqy kýninen bastap 1946 jylgha Ukrainada eren erligimen aty anyzgha ainalghan partizan Q. Qaysenov, úshqysh T. Biygeldinov pen Reyhstagqa alghash tu tikken R. Qoshqarbaev, G. Bulatov t.b. kóptegen jerlesterimizding janqiyarlyq erlikteri osynday dәrejede dәripteldi ma? Joq!...
Minekey, aghayyn búdan biz keybir kókelerimiz auzynyng suy qúryp maqtaytyn Kenes ýkimetining Patshalyq Reseyding otrshyldyq sayasatyn jalghastyrushy birden-bir izbasary bolghanyn bayqaymyz. Bir jaghynan ol kezde Kommunistik partiyanyng bar biylikti qolynda ústap qarsy kelgenning bәrining kózin joyyp otyrghan kezeng boldy. Endi mine, ol qanshengel Qyzyl imperiya kelmeske ketti, degenmen onyng elesi bolghan «qúldyq psihologiya» bizding sanamyzda әli de saltanat qúryp túr-au. Sol sebepti de Tәuelsizdikten keyin 30 jyl ótse de әli audanymyzdyng atyn, tarihy teren, batyrlyq pen Otansýigishtikting bagha jetpes belgisi, úrpaqqa úran bolghan «Orbúlaq» dep atay almay otyrmyz.
Al, Orbúlaq qazaq halqy tarihyndaghy orasan zor tarihy erlik. Búl shayqastyng tarihy manyzy Qazaq-Jonghar soghysyndaghy Búlanty men Anyraqaydaghy úly jenistermen teng dәrejede ekendigi jyldan-jylgha dәleldenip keledi. Tarihshy I.E.Fiysherden bastau alatyn osynau alapat soghys jayynda orystyng – A.IY.Levshiyn, I.Ya.Zlatkiyn, V.A.Moiyseev, qazaq ghalymdary – S. Asfendiyarov, M. Tynyshbaev, S. Seyfullin men qatar olardyng izin jalghastyrushy – Q.Isabaev, B.Núrjekeúly, J.Qorghasbektegi syndy alashtyng ardaqty jazushylary qalam terbegen.Qazaqtyng jaujýrek 600 sayypqyranynyng kózsiz erlikke baryp, Batyr hontayshynyng 50000 әskerine qasqayyp qarsy túruy, basqa birde-bir últ tarihynda kezdespeytin janqiyarlyq erlik! Jәne ózinen 83 ese kóp 10 000 jaudyng jer jastandyruyn sózben beynelep aitu nemese jazu da mýmkin emes...
Eger, Salqam Jәngir bastaghan qazaq әskerining bas qolbasshysy Qostoqty, shapyrashty Qarasay, arghyn Aghyntay, dulat Jaqsyghúl, Syrymbet, nayman Kókserek, suan Eltindi, Úzynmúrt Úzaq, qonyrat Alatau, Qompay, Bóde, Kishi jýzden Jiyembet, Jalantós, qanly Sarbúqa jәne qyrghyzdan Kóten, Tabay t.b. jýzdegen erelerimizdin, tura kelgen ajalgha qaymyqpay qarsy túrghan has batyrlarymyzdyng eren erligi bolmasa, bizding atameken jau qolynda qalar edi ghoy. Sizderge myng taghzym asyl tekti, asqaq armandy, tughan jer men elding qamyn jep, keleshek úrpaq ýshin janyn da, qanyn da ayamaghan ardaqty babalarym! Sonau, b.z.b dәuirde Ghún memleketining negizin qalaghan Móde Tәnirqúttyng «Jer, memleketting negizi!» degen qaghidasyn myndaghan jyldar ótse de bizderge jetkizushi, úlan – baytaq qazaq jeri men babalar amanatynyng qorghaushylary bolghan – handarymyz ben batyr, biylerimizge mәngilik qaryzdarmyz, aghayyn!
Qazirgi tanda osynau babalar amanatynyng iygi isterining jalghastyrushysy bolyp jýrgen er – azamattarymyz da birshama sharuanyng basyn qayyrdy. Tarih shanyna kómilip qalghan atalmysh tendessiz tarihty jaryqqa shygharyp, dәripteude qajymay qalam tartyp kele jatqan – B.Núrjekeúly, Á.Mendeke,Ó. Ozghanbaev, M.Kaliyev,Á.Árin, O.Asqar, J. Qorghasbektegi, «Orbúlaq» gazetining Bas redaktory E.Manapúly, «Jarkent ainasy» gazetining diyrektory D. Beysenbekúly men kóptegen aqyn – jazushylarymyz jәne marqúm audan әkimi bolghan Á.Ybraymoldaev, t. b. eljandy azamattarymyzdyng enbekteri erekshe atap óterlik. Nәtiyjesinde, Orbúlaq shayqasynyng 350 jәne 375 jyldyq mereytoylary Respublika kóleminde atalyp ótip, ghylymy konferensiyalar ótkizilip, jinaq kitaptar shygharyldy, sonday-aq, Panfilov audanynyng ortalyghy Jarkent qalasynda Orbúlaq shayqasy beynelengen «Úly Jebe» atty ýlken eskertkish ashyldy. Biraq, ókinishke oray birshama jyldan beri kóterilip kele jatqan bastamanyng biri audangha batyr babalarymyzdyng erligine qúrmet kórsetip, jas úrpaqty últjandylyqqa tәrbiyeleude ýlken yqpaly bolatyn, ónegeli isting biri audanymyzgha «Orbúlaq» esimining berilui әli de kenjelep qaluda...
Sol ýshin de, Hakim Abay aitqanday «Tolyq adam» bolu ýshin әrkim óz boyyndaghy kemshiliktermen, pendeshilikpen kýresui kerek – degenindey, basqasha aitqanda bir kýndik qysqa ómir jayly týsinikten arylyp, keleshek, úrpaqtyng da qamyn oilaghanymyz abzal. Yaghni, qúldyq sana-sezimnen arylyp, úrpaghymyzdyng ózin qúldyq sanadan aryltyp tolyqandy azamat sezindirip ósiru ýshin tughan jerdin, elding tarihy ataularyna asa mәn berip óskeleng jastarymyzdyng tәrbiyesine kóp kónil bóluimiz qajet-aq. Búnday iygi qadamdar bolashaq úrpaqtyn-ishki dýniyesi men ruhany qazynasynyng artuyna, últtyq maqtanyshqa bólenuine zor yqpal eteri sózsiz. Áriyne,memlekettik túrghydaghy múnday is-sharalar adamgha psihologiyalyq jәne ruhany bostandyqty syilaydy. Ár qazaq óz jeri, óz elinde ata-baba tarihymen maqtanyp, erkin jәne baqytty ómir sýrui kerek. Sebebi, bizding últtyq tarihymyz jas úrpaq kie sanap ýlgi alarlyqtay qasiyetti tariyh! Mәselen, «Egemen Qazaqstan» gazetining 2019 jyldyng 22 aqpanyndaghy nómirinde Shyghysymyzdaghy «Óskemen qalasynda 35 kóshe men 2 sayabaq jana ataugha ie boldy» degen janalyqty oqyp, ondaghy – әl-Farabi, Shәkәrim, S. Núrmaghambetov, Á. Qashaubaev t.s.s. qazaq úlylyrynyng esimin kórip quanyshtan kónilim kókke bir eli jetpey qaldy. Ol ol ma, sol orysy qalyng deytin Shyghys Qazaqstan oblysynyng basshylyghy Zyryan audanynyng atauyn Altay dep ózgertip, kópshilikting ystyq yqlasyna bólendi. Ónir júrtshylyghy da búl ataudy quana qabylday. Sonday-aq, Batys Qazaqstan oblysynyng әkimdigi de Zelenov audanyn Bәiterek audany dep ózgertip, mәseleni onynan sheshti. Juyrda ghana Qaraghandy oblysynyng Oktyabri audany Alashtyng kósemi Álihan Bókeyhanovtyng esimin alyp respublika júrtshylyghyn sheksiz quanyshqa bóledi. Endigi batyl qadam jasau kezegi Almaty oblysynyng әkimdigine kelgen synayly...
Jәne de jyl basyndaghy memleket basshysy Q.K.Toqaevtyng «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» maqalasynyng «Úlaghat pen ústanym» bólimindegi myna sózdermen qorytqandy jón kórip otyrmyn, «...Adam balasy dýniyege patriot bolyp kelmeydi. Ol bilim men tәrbie alyp, әleumettik ortamen aralasyp, azamattyq bolmysyn qalyptastyru kezinde patriotqa ainalady. Ózining maqsat – mýddeleri qogham iygiligimen ýndesip, elining damuyna eleuli ýles qosyp jatqanyn jan-jýregimen sezingen adam naghyz baqytqa keneledi» - delingen. Demek, elimizding bolashaq patriottaryn qalyptastyrugha yqpaly zor bolatyn osynau bizding ónirde de sonau «Orbúlaqtyng 350 jyldyghynan» bastalghan iygi bastama óz mәresine jetip el-júrtqa ýlken baqyt syilar degen oidamyz.Sol ýshin de tughan jerimizding tól atauy qayta janghyryp, babalar ruhynyng qúrmetine audanymyz «Orbúlaq» atalar degen ýmitting oty, «Elim!» degen әr azamattyn, әrbir qazaq patriotynyn keudesinde laulap túr. Tek, Tәnirim tilekti bersin, sol bir baqyt syilar quanyshtyng shat-shadyman merekesinde amandyqpen jolyqqansha, aghayyn...
Qaly Ibrayymjanov,
tarihshy, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, «Jauyngerlik Danq» muzeyining mengerushisi
Abai.kz