Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 2394 0 pikir 2 Shilde, 2009 saghat 19:35

Tóregeldi ShARMANOV: QAZAQTYNG TAGhAMYN DÁRIPTEGEN MENDEY-AQ BOLSYN

Belgili akademiyk-ghalym Tóregeldi Sharmanov otyzynda doktor, qyryqqa jetpey professor әri medisina institutynyng rektory bolyp ýlgeripti. Búdan bólek tolyp jatqan ataq-dәrejesine qaramastan, býginge deyin 150-ge juyq kandidat pen 50-den astam doktor dayyndap shygharghan. Qazaq medisinasynyng qalyptasu men damu jolynda aitarlyqtay enbegi singen ghalymnyng әr kezde de sózi útymdy, pikiri ótimdi. Salauatty ómir sýruding qaghidasyn sózben emes, óz isimen dәleldep jýrgen, Qazaq Taghamtanu akademiyasynyng preziydenti Tóregeldi aghamen bolghan az-kem әngimemiz býgingi kýn taqyrybyna arnalyp edi.
- Tóregeldi agha, býgingi tanda siz basqaratyn Qazaq taghamtanu akademiyasy qanday iygilikti isterdi qolgha alyp jatyr?

Belgili akademiyk-ghalym Tóregeldi Sharmanov otyzynda doktor, qyryqqa jetpey professor әri medisina institutynyng rektory bolyp ýlgeripti. Búdan bólek tolyp jatqan ataq-dәrejesine qaramastan, býginge deyin 150-ge juyq kandidat pen 50-den astam doktor dayyndap shygharghan. Qazaq medisinasynyng qalyptasu men damu jolynda aitarlyqtay enbegi singen ghalymnyng әr kezde de sózi útymdy, pikiri ótimdi. Salauatty ómir sýruding qaghidasyn sózben emes, óz isimen dәleldep jýrgen, Qazaq Taghamtanu akademiyasynyng preziydenti Tóregeldi aghamen bolghan az-kem әngimemiz býgingi kýn taqyrybyna arnalyp edi.
- Tóregeldi agha, býgingi tanda siz basqaratyn Qazaq taghamtanu akademiyasy qanday iygilikti isterdi qolgha alyp jatyr?
- Qazirgi júmysymyzdyng bәri qazaq taghamy, kәduilgi adam densaulyghyna baylanysty jәne jalpy demografiyalyq sipattaghy taghamnyng qanday orny bar degen siyaqty mәselelerge arnalyp otyr. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy (DSÚ) baghdarlamasynyng qorytyndysy boyynsha әlemning týkpir-týkpirinen saraptama jýrgizgende, býkil әlem boyynsha týrli aurudyng 60 payyzynyng ólimi dúrys tamaqtanbaugha baylanysty tuyndaydy. Búl óte auyr kórsetkish. Halyq densaulyghynyng dengeyin anyqtaytyn negizgi faktor - tagham problemalarymen astasyp jatyr. Mysaly, dәl qazirgi kezde beleng alyp otyrghan jýrek-qan tamyrlary aurulary da osy dúrys tamaqtanbaudyng saldarynan ósu ýstinde. Tәjiriybe boyynsha, әrbir eki ólimning bireuining ómirin dúrys tamaqtanugha baylanysty saqtap qalugha bolady. Búl, әsirese, 50 jastan asqan adamdargha qatysty. Osy qauipting aldyn 40-tan 50 payyzgha deyin tek tamaq arqyly alugha bolady. Sosyn sýiek synghyshtyq, qant diabeti aurulary, bәri ainalyp kelgende, "As - adamnyng arqauyna" baylanysty. Mine, osy qorytyndy qazirgi zamanda ghylymy jetistikter arqyly dәleldenip kele jatqan jayttyng biri. Sondyqtan biz osy mәselege kónil bólip otyrmyz. Mәselen, jalpy demografiyalyq jaghdayda eresek adamdardyng arasyndaghy nauqastyn, ekiqabat әielderding jaghdayy qalay? Onyng tamaq ishui she? Anasynyng qanday tamaq ishkeni jatyrda jatqan balagha әser etedi. Eger anasy jýrek-qan tamyrlary auryuymen syrqattansa, balasy da auyruy mýmkin. Qany az bolady nemese dәl qazir oy jýiesining jetispeui de ýlken mәselege ainaldy. Biz barlyq qalada, onyng audan ortalyqtarynda dúrys tamaqtanudyn, bylaysha aitqanda salauatty tamaqtanu (araq ishpeu, temeki tartpau, nashaqorlyqqa salynbau) ortalyqtaryn ashyp jatyrmyz. Amerika temeki tartudyng әserinen bolatyn aurumen kýresu ýshin jylyna 47 milliard dollar shyghyndasa, semizdikten taraytyn aurulargha qarsy 100 milliard dollar bóledi. Búl degen óte kóp qarjy. Al, biz dýniyejýzi boyynsha aldynghy qatargha shyqqan qant diabeti, jýrek-qan tamyrlary aurularyn qayda qoyamyz? Osy túrghyda erekshe mәn berip otyrghanymyz - ana men bala densaulyghy.
- Byltyr Elbasynyng jeke qabyldauynda bolghanynyzdy bilemiz. Sonda osy mәseleler jóninde oy qozghay aldynyz ba?
- Áriyne. Dúrys tamaqtanudyng úzaqmerzimdik memlekettik sayasy baghdarlamasy qabyldansyn dedim. Qazaqstandyqtardyng densaulyghy sapaly taghamgha ózara baylanysty ekendigi jóninde mәsele kóterdim. Soghan baylanysty Densaulyq saqtau salasy kodeksining bildey 27-baby tarihta túnghysh ret "dúrys tamaqtanugha" arnaldy. Osyghan oray, respublikanyng әr jerinen ortalyqtar ashu josparlanyp, onyng alghashqy nәtiyjeleri de kórine bastady. Mysaly, múnday ortalyq Qaraghandyda, Astanada, Aqtóbede, Qostanayda ashylyp ýlgerse, kelesi jyldyng ayaghyna deyin barlyq jerde esik ashady. Ekinshiden, byltyrdan beri әreket etip, Talghar qalasynan zauyt salugha ózim jer satyp aldym. Investor taptym. Qazaq Taghamtanu akademiyasynyng kómegimen 10 mln.dollargha búryn-sondy, tipti, Kenes Odaghynda bolmaghan balalardyng túnghysh zauyty salynyp jatyr. Kýnine 15 tonna tagham óndiredi. Búl ómirge kelgen nәresteden 18 jasqa deyingi balalardyng (mektep jasyndaghy balalardyn) jasushalyq aurularyn boldyrmau ýshin balalar taghamyn bayytatyn alghashqy zauyt bolady. Qúday qalasa, aldaghy kýz ailarynda iske qosylady dep otyrmyz. Búiyrsa, qalada Qazaq Taghamtanu akademiyasynyng "Amiran zauyty" degen kólikter jýre bastaydy.
- Taghamtanu institutynyng úsynysymen taghamdy bayytu turaly Parlamentte eki zang qabyldanghan bolatyn. Birinshisi - túzdy yodpen bayytu zany, ekinshisi - úndy bayytu zany. Alayda, túzdy yodpen bayytu úsynysy qoldau tapqanmen, júrtshylyq tútynatyn úndy bayytu mәselesi týrli pikirtalasqa alyp keldi.
- IYә, búl mәseleni talaydan kóterip jýrgenim ras. Túzdy yodpen bayytu elimiz boyynsha jappay qolgha alyndy. Al úngha kelgende biraz kedergilerge boy úrghanymyz bar. Áriyne, búl ún shygharushy jeke menshik kombinattar ýshin ýlken shyghyn. Jekemenshik diyirmenshilerge bәribir. Olar úndy onay jolmen shyghara salugha mashyqtanghan. Al, qúnarsyz ún jep otyrghan adamnyng aghzasy týrli aurulargha beyim bolady. Qazir endi qaytadan núsqau berilip jatyr. Úndy temirmen bayytu kerek degen úzaqmerzimdi baghdarlama qabyldanbaq. Demek, dúrys tamaqtanu ýshin densaulyq saqtau kodeksinde úndy temirmen mindetti týrde bayytu mәselesi qarastyrylady dep esepteymiz. Negizi búl jobany osydan tórt jyl búryn Aziya Damu banki jәne YuNIYSEF-pen birigip jasaghan bolatynbyz. Adamdardyng arasynda temir jetispeushiligi saldarynan aurugha shaldyqqandar kóbeyip ketti. Búl auru epiydemiyagha ainaluda. Sondyqtan elimizdegi kombinattar úndy saudagha shygharmas búryn taghamtanu instituty bekitken reseptura boyynsha bayytyp otyrulary tiyis. Biz osy resepturany jasau ýshin ýlken júmystar jýrgizdik.
- Sizdinshe, búl ómirge keletin sәbiylerding deni sau bolyp tuyluyna әkeletin alghysharttardyng biri ghoy...
- Aghzada temir men foly qyshqylynyng jetispeui balalardy aqyl-oy kemistigine aparady. Sonday-aq, azyq-týlikting bayytylmauy әielderding jýktiligine de jaghymsyz әser etedi eken. Demek, úndy bayytsaq, aurudy aldyn-ala boldyrmaugha, ómirdi saqtap qalugha bolady. Áuelgi kezekte ana men balanyng tamaghyna erekshe mәn bergen dúrys.
- "Jas qazaq" gazetinde jurnalistin: "Últtyq taghamdarymyzdyng tarihyn zertteu - bizding Taghamtanu akademiyasynyng enshisindegi sharua boluy kerek. Ol kisilerding qazir nemen ainalysyp jýrgeninen habarsyzbyn... Áyteuir, birde jurnalistik saparmen barghanymyzda, Tóregeldi Sharmanov aghamyzdyng orystyng kashasyn maqtap otyrghanyn kórgenim bar. Qadirli aqsaqalymyz sonda "et jemender balalar, et jemender, asqazangha auyr tiyedi" degen edi. Qazaqqa et jeme deu - qazaqty qorlap óltiru dep oilaymyn óz basym" degen pikirin oqyp edim. Agha, osy sózde bir shyndyq bar ma?
- Men búl sózdi esh jerde aitqan joqpyn. Búl jala. Qazaqtyng taghamyn dәriptegen mendey-aq bolsyn. Orystyng kashasyn emes, ýnemi kókónis, jemis-jiydek jeudi aityp kelemin. Rasynda da, mayly tamaq jeu әsirese jýrek-qan tamyrlary aurularyna ziyan. Al botqany ózim de jemeymin, óz balalaryma da je dep aitpaymyn. Qúday saqtasyn, ómiri búlay aitqan emespin.
- Qazaq taghamtanu akademiyasy biraz sharua atqaryp jatyr degendi aittynyz. Al Sizder qazirgi kezde qaptaghan sheteldik ónimderdi tolyqtay tekseruden ótkize alasyzdar ma?
- Tekseremiz. Jaqynda bizding ghalymymyz, medisina ghylymdarynyng kandidaty Aygýl Syzdyqova: "Jajda-nichto, imidj - vse? Koka-kola: ugroza dlya zdoroviya nasii" degen enbeginde "Koka-kolanyn" ziyandy jaghy turaly jazyp shyqty. Búl material gazet betterinde jariyalandy. Biz biraq zang jýzinde olardyng is-әreketine tyiym sala almaymyz. Esinizde bolsa, kezinde "Gerbalayf", "Sanshayn" kompaniyalaryn jauyp tastadyq. Taghy birde Amerikanyng bir kompaniyasynyng ónimin tirkeuden ótkizuge tyiym salyp, satugha rúqsat bermey qoyghanymyzda narazylyq tanytyp, kýsh kórsetuge deyin bardy. Tútynushygha úsynyp otyrghan ónimderining ziyansyzdyghy jóninde kýmәndi pikirimizdi bildirgende "Tyanishiy", "Koka-kola", "Pepsiy-kola" sekildi alyp kompaniyalar dýrligip ketti. Olardy da jabu kerek.
- Eger shyndyqqa jýginsek, qazir densaulyq saqtau mekemeleri men dәrigerlerge halyqtyng kónili tolmaydy. Aq halattylargha degen senim azayyp bara jatqan siyaqty.
- Dәrigerding alatyn jalaqysy óte az. Jyldan jylgha ýsteme aqsha qosylyp jatqanmen, mardymsyz. Jetpeydi. Mәselen, Europadaghy dәrigerlerding enbekaqysymen, әleumettik jaghdayymen salystyrghanda óte tómen. Amal joq, kýn kóru kerek. Ózi dәrigerlik mamandyqty qanshama jyl jýrip, qymbat aqshamen alady. Al endi syrqat ózining emdelgeni ýshin óz rizashylyghyn bildirip, syi-siyapat jasap jatsa, oghan qarsylyq tanytudyng keregi joq. Tipti, emdegeni ýshin de azyn-aulaq aqsha alsa da, aiyptap, ony sybaylastyq jemqorlyqqa jatqyzu әbestik. Eger múndaydy boldyrmaymyz desek, dәrigerding jalaqysy joghary boluy tiyis.
- Biraq kóbinese ózderining oiyna kelgen aqshany súrap jatatyny qaryn ashtyrady ghoy...
- Súraydy, qaytedi endi? Bәlkim, túrmystyq jaghdayy soghan mәjbýrlep otyrghan shyghar. Otbasyn asyray almay jatqan bolar. Bir ókinishtisi, qazir osy pәlenbay jyl oqyghan mamandyghyn tastap ketip jatqan dәrigerler kóp. Bylaysha aitqanda, enbegi esh, túzy sor degen sóz.
- Al, Ontýstik ónirde analar men sәbiylerden anyqtalghan VICh derti Qazaqstandy ghana emes, býkil әlemdi dýr silkindirdi. Búghan dәrigerlerding salghyrttyghy sebep bolghanyn moyyndaytyn shygharsyz...
- Eng bastysy, úiymdastyrushylyq jaghy nashar bolghan. Soraqylyqtyng sharyqtau shegi - dәrigerding dúrys em kórsete almaghandyghy. VICh-pen auyratyn nauqastyng qanyn sap-sau balagha qúng degen ýlken qylmys. Áriyne, búlardy aqtap alu mýmkin emes. Kerisinshe, qatal jazasyn berui tiyis. Qazir kesilgen jazalaryn alyp ta jatyr ghoy. Basqasyn qaydam, densaulyqtan aqshany ayap qalugha bolmaydy. Ministrlik qal-qadirinshe oblystyq, audandyq auruhanalardyng jaghdayyn meylinshe jaqsartugha, dәrigerding jalaqysyn kóbeytuge baryn salsa eken deymiz.

<!--pagebreak-->
- Últtyq medisinalyq holding qúrylyp jatyr. Múnyng medisina salasyn damytugha tiygizetin paydasy bar ma?
- Áriyne. Sol arqyly eng aldynghy dәrejedegi sapaly әri qauipsizdik jaghynan da aldynghy qatardaghy memleketterding tәjiriybesin jinaqtap, qay elding qúral-jabdyqtary jaqsy, soghan baylanysty mamandandyrylghan dәrigerler dayyndap, naqty júmys isteytindey mýmkinshilik jasau kerek. Búl elimizding medisinasyna ýlken kómek. Tek bir ghana qala emes, býkil Qazaqstan qorghalady. Ázirding ózinde holding bir jyldyq júmysyn qorytyndylady. Sol kezde osy mәselening bәri aityldy.
- Byltyr osydan 30 jyl búryn Almatyda medisinalyq-sanitarlyq kómek jóninde ótkizilgen Halyqaralyq konferensiyagha arnalghan basqosu bolyp ótti. Onda qanday mәsele kóterildi?
- Kezinde sony úiymdastyrghan men edim. 1978 jyly osy konferensiya Tashkentte ótkiziledi degende, ózim kýresip jýrip tartyp algham. Onyng manyzyn, abyroy-bedelin ministr retinde bәrinen de aiqynyraq sezingendikten D.Qonaevqa kirip, "Dinmúhamed Ahmetúly, sizding óz dәrejeniz biyik bolghanmen, astanamyzdyng dәrejesi tómen. Tashkent qay uaqytta da, ne mәselede de bizden әrdayym alda jýredi. Orta Aziyanyng kindigi degen atty iyemdenip alyp, býkil halyqaralyq mәrtebedegi jiyndy ótkizudi ózderine alghan. Búl - әdiletsizdik. Qazaqstannyng aty ýshin, Almatynyng danqy ýshin osy konferensiyany biz ótkizeyik. Búl - Qazaqstannyng atyn kóteredi, tarihta aty mәngi baqy qalady" degen edim. Shynynda da, ony býkil memleket moyyndady. Sondyqtan әr jyl sayyn onyng mәni men manyzy arta týspek. HH ghasyrdaghy densaulyq saqtaudyng úly hartiyasy degen atpen tariyhqa engen Almaty deklarasiyasy dýniyejýzilik densaulyq saqtaudyng irgetasyn qalaghan qújattardyng biri bolyp tabylyp, alghashqy medisinalyq-sanitarlyq kómekting últtyq jýiesin úiymdastyru tújyrymdamasy alghash ret qújatpen bekitildi.
Alghashqy medisinalyq-sanitarlyq kómek - jekelegen túlghalardyn, otbasynyng jәne qauymnyng densaulyq saqtau jýiesimen alghashqy dengeydegi qarym-qatynasy - medisinalyq-sanitarlyq kómekti adamdardyng túrghylyqty mekenine jәne júmys ornyna barynsha jaqyndatatyn, halyqtyng densaulyghyn qorghau prosesindegi eng әuelgi kezen. Mysaly, qazirding ózinde alghashqy medisinalyq kómek der kezinde jasalynbay jatady. Tipti, qaladan shetkeri túratyn jerlerge kólik barmaydy. Ádiletsizdikke jol bermes ýshin mýmkinshilik tughyzu kerek. Árbir auyrghan adam medisinalyq kómek alugha qúqyly. Búl memleketting moynyndaghy sharua, sondyqtan da memleket jasap berui tiyis. Eger bolashaqta dýniyejýzi halqynyng densaulyghy jaqsy bolsyn desek, alghashqy medisinalyq kómekke qol jetimdilikti kýsheytu qajet. Jer-jerden kelgen mamandar osyny damytu jaghdayyn ortagha saldy. Qazirdi aitpay-aq, 1978 jyldyng ózinde Almaty konferensiyasynda qabyldanghan deklarasiyanyng mәni osy qajettilikti moyyndaghan edi.
- Tóregeldi agha, óziniz 1972-1981 jyldary densaulyq saqtau salasyn basqardynyz ghoy. Jalpy, sol kezde osy salada Densaulyq saqtau ministrligi qanday sharualar tyndyrdy der ediniz?
- Kóp nәrsege múryndyq boldyq qoy. Qazir maqtanyp aituyma bolatyn shyghar, sol kezde, iri-iri auruhanalar iske qosyldy, balalar emhanalary, Taghamtanu instituty, Shymkentte, Pavlodarda, Aqtóbede medisinalyq joghary oqu oryndary, kóptegen insituttar ashylyp, respublikalyq auruhana men emhanalar esik ashty. Sol kezding ózinde kәduilgi balalardyng taghamy jóninde mynnyng ýstinde ashanalar ashyldy. Biraq sapasy jaghynan sonday bir jaqsy dep aitpasaq ta, әiteuir óz jemisin bergen edi. Mine, osynyng ózin maqtanysh sezimmen aita alamyn. Sebebi, sol tústa qazaqtar kózge kórinip, qazaqtyng medisinasy kenester odaghy boyynsha baghyttalghan medisina degen baghagha layyq boldy.
- Keyingi jyldary ministrlik tizginin ústaghan basshylardyng qolgha alghan reformasy ayaqsyz qalyp jatty ghoy...
- Mysaly, Erbolat Dosaevtyng engizgen reformasy dúrys bolghanmen, ony alyp ketuge uaqyt jetpedi. Biraq, ol medisina salasynyng mamany bolmasa da, ne qajet ekenin egjey-tegjeyli týsingen óte bilgir azamat edi. Dosqaliyev ta bilikti, jergilikti medisinanyng múqtajdyghyn bilip, jan-tәnin salyp júmys isteytin maman. Shyn mәninde, bizding medisina salasynyng artynda da, aldynda da әlsizder bar. Kósherbaevtyng túsynda Kenes odaghy tarap, ekonomikalyq jaghday qiyndady. Ásirese, әleumettik ahual, onyng ishinde medisina ýlken kýizeliske úshyrap, kóptegen medisinalyq mekemeler joyylyp ketti. Kósherbaev sony qayta qalpyna keltirgisi kep, Tólebay Raqypbekovpen birge júmys istedi. Eng qiyn әri qolaysyz jaghdaygha úshyraghan, qolynan eshtene kelmeytinin kórsetken Dernovoy boldy. Osy saladaghy kez kelgen mәselening sheshiluine pәrmensizdik tanytpay, úyatqa qaldyryp ketti. Ózi dәriger bolsa da, tipti Elbasynyng aldynda súraqtargha jauap bere almady ghoy.
- Songhy kezde densaulyq saqtau salasynyng ózekti mәselesine ainalyp otyrghan - ana men bala ólimining kóbeyip ketkendigi. Múnyng sheshimin qalay tabugha bolady?
- Búl tek medisinanyng әlsizdigine ghana baylanysty emes, sol siyaqty úiymdastyru jaghy men memleket tarapynan kómekting әli de dúrys jetispey jatqandyghynan da oryn aluda. Dәliregin aitqanda, ana men balanyng densaulyghyn tolyqqandy saqtau tek ministrlikke emes, býkil Ýkimetke jýktelgen mindet. Eger búghan selqos qarasa, balanyng ólimi kóbeymese, azaymaydy. Býgingi tanda bala ólimin azaytu mәselesi qatty qolgha alynyp keledi. Nәtiyjesi de bayqalyp jatqan siyaqty. Densaulyqtyng jaqsaruynyng bir kórinisi - adam jasynyng úzaqtyghy kóbeyip keledi. 2000 jyly adamnyng ómir jasy 70-ten asyp, tipti 80-90-gha jetti. Bala ólimining kórsetkishi búrynghyday kóp emes. 1978-jyly jylyna 15 mln. bala kóz júmatyn bolsa, 5,5 mln.-gha tómendepti.
- Sizding sayasatqa da ara-túra aralasatynynyzdy bilemiz. Kezinde partiya ishinen "Aq jol" partiyasy qúrylghaly beri birge kele jatqanynyzdy aityp ediniz. Jalpy, sayasatqa qalay qaraysyz?
- Sayasatqa degen kózqarasymdy bilging kelse, ózim sayasat qughan adam emespin. Men - mamanmyn. Sayasatqa kezinde amaldyng joqtyghynan barghan edim. Nege deseniz, densaulyq saqtau salasy qúldyrap ketkende, memleket tarapynan aqparattyq qoldau bola ma degen oimen aralastym. Áytpese, ýkimet basyna baru ýshin jasaghan eshtenem joq. Bar maqsatym - qazaq medisinasyn kórkeytu, soghan jan-jaghynan yqpal etu jәne algha qoyghan sharualardy oryndau. Búl mening el aldyndaghy, ar aldyndaghy naghyz azamattyq boryshym. Sondyqtan men sayasatqa da, oppozisiyagha da kirispeymin.
- Biraq elimizdegi sayasy partiyalardyng júmysyna kózqarasynyzdy bilsek?
- Árqaysysy óz betinshe júmys istep jatyr ghoy. Biraq aiqaylap ketushilik, asyrasilteushilik kóp. Áuelgi kezde jap-jaqsy baghdarlama jasap, týp-týzu jolmen kele jatady da, bas paydasynyng kózin kýittep ketedi. Partiyalardyng osy jeri pәrmensizdikke aparyp sogha ma eken dep oilaymyn. Sondyqtan da olargha iygi bastama, iygi ister jasau ýshin әdiletti týrdegi obektivti kózqaras qajet.
- Qúdaygha shýkir, ataq-danqtan kende emes ghalymsyz. Biraq nege ghylymy ataqtyn, syilyqtyng kóbeygenine qarsylyq tanytyp jýresiz?
- Ony men toyynghandyqtan aityp jýrgenim joq. Óitkeni, orynsyz ataq berip, dәrejege úsynyp jatatyndar kóp bizde. Týrli diplom men medalidy satyp alyp, "men keremetpin" deytinder jeterlik. Bylaysha aitqanda, olar shynayy emes, әiteuir ataghym bolsa eken deytinder. Bir sózben, qazaqtyng býgingi daraqy toyy men shendilerining mansapqorlyghyna, jalghan ghylymy ataqtardyng kóbengine qatty narazymyn. Júrttyng as ta tók bop toy jasauy - últty ýlken qaterge úryndyratyn dert. Qanshama qarakózder toyyp tamaq ishe almay, jarytyp kiyim kie almay jýrgende, qansha daryndy balalar qarjynyng joqtyghynan tiyisti bilim ala almay jýrgende, jan balasyna paydasy joq nәrsege aqsha shashamyz. Búl ekonomikagha, moralidyq jaghdaygha ýlken yqpal jasaydy. Ózim alghan aqshamnyng bәrin jetim balalardyng oquyna berdim. Tughan kýnimdi de toylamaymyn. Ondaygha qarsymyn. Jetpiske kelgende, "Sizderding maghan degen qúrmetterinizge rizamyn, mereytoygha berem degen qarajattarynyzdy leykozben (aq qan) auyrghan balalardy emdetu ýshin ashylghan qordyng esepshotyna audarsanyzdar yrza bolamyn. Maghan eshtenening qajeti joq" dep gazetke arnayy habarlandyru jazdym. 2003 jyly alghan Tarlan syilyghyn (10 myng dollar) respublikadaghy tórt medisinalyq joghary oqu oryndarynda oqityn jiyrma studentke, jetim balalargha stiypendiya etip taratyp berdim. Memlekettik syilyqty da jetim balalargha ýlestirdim.
- Demek, sizding ómirlik kredonyz adam balasyna jaqsylyq jasau ghoy...
- Adamnyng negizgi maqsaty - bir-birine qyzmet etu, jaqsylyq jasau. Osy túrghydan alsan, sening azamattyq qasiyeting de jaqsarady. Sol sebepten de ózimdi baqyttymyn dep sanaymyn. Bireuge kómektessem, ýnemi jaqsy sezimde jýremin. Tamaghym toq, kóilegim kók bolsa bolghany. Qolynda birdene bolsa, alghan adam emes bergen adam baqytty. Bireuge jasaghan jaqsylyqty este ústama. Jaqsylyq jasadyng ba, sol adamdy úmyt. Eger birdene dәmetip jýrsen, ol jaqsy emes. Osylay ómir sýrip, osylay ómirden ótem dep oilaymyn. Búl mening kredom.
- Tóregeldi agha, jasynyz bolsa seksenning sengirine kelip qalypty. Osynday mekemeni basqaru qiyngha soghyp jýrgen joq pa?
- Meninshe, әli júmys isteuge densaulyghym bar. Sebebi, aldyma qoyghan kez kelgen mәseleler iske asyp, oryndalyp jatady. Oigha alghan sharualardy aldyn-ala Parlamentke, Ýkimetke, jergilikti әkimshilikke, Preziydent әkimshiligine aitamyn. Bәri meni jaqsy týsinedi, qúlaq asady. Eshkim qarsy bolghan emes. Soghan qaraghanda júmys isteuge degen qabiletim bar shyghar. Onyng ýstine búl shaqta eki tizeni qusyryp, typ-tynysh otyrugha bolmaydy.
- Qarajat bolsa, atqaratyn sharua shash-etekten deysiz ghoy...
- Eng aldymen balalardyng tamaghyn qalay dúrystau kerektigine asa kónil bóler edim.
- Balalardyng tamaghy demekshi, balalar ýiindegi jetim balalardyng ne iship, ne qoyyp jatqanyn qadaghalaysyzdar ma?
- Áriyne. Tipti, amerikalyqtar bizge kelip, osy túrghyda Taghamtanu akademiyasynyng jasap jatqan júmystaryna yrza bolyp ketti. Demek, Ýkimet basshylary da mening aitqanymdy qoldaydy. Yaghni, qoldap, kómegin berip jatqannan keyin bәri de dúrys bolady dep oilaymyn. Ýkimet mýshelerinin, ministrlikterding aldynda osy mәseleni qoyayyn dep otyrmyz. Qauipsiz, deni sau qogham qúramyz desek, jetim balalardyng da densaulyghy syrt qalmauy kerek. Olar da ósedi, elimizding azamattarynyng qataryna qosylady. Eger olargha kómektespesek, qatigezdenip, qauip tóndiretin jaghdaygha jetkizui mýmkin. Olar da halyqtyng mýshesi. Sol ýshin de olargha elimizding azamattary qatarynan kórinetin mýmkinshilikter jasau qajet.
- Siz 70 jyldyghynyzdy toylaugha qatty qarsylyq tanytypsyz. Bәlkim, 80 jas mereytoyynyzdy atap ótetin shygharsyz?
- Joq, eshqanday toy jasamaymyn. Bolmaydy. Eger ózimdi syilap, qúrmetteytin jandar aqsha jinap berse, týgeldey auru, jetim balalargha beremin. Bayaghydan solay kele jatyrmyn, solay jasaymyn.

 


Ángimelesken Dinara Mynjasarqyzy

«Týrkistan» gazeti» 2 shilde 2009 jyl

 

 

0 pikir