Senbi, 8 Mamyr 2021
Alashorda 8303 5 pikir 31 Nauryz, 2021 saghat 12:39

Memlekettik komissiyagha segiz talap...

Tarihy әdiletti tolyq qalpyna keltirudegi alghashqy qadam retinde... 

Respublikadaghy Preziydenttik, Ortalyq memlekettik jәne Últtyq qauipsizdik komiytetine, Ishki ister ministrligine qarasty arhivterding basshylary Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya júmysyna qanday qolayly jaghdaylar jasap jatqanyn, sonday-aq qúpiya qújattarmen júmys isteude qanday shekteuler baryn tayauda Almaty qalasy әkimi qúrghan komissiyada da bayan etti. Ghalymdar aldaghy mindetter jayyndaghy oilaryn ortagha saldy.

Atqarylmaq júmys auqymy orasan zor. Kózdegen maqsatqa jetu ýshin zertteuler ailap, tipti jyldap jýrgizilui ghajap emes. Al júrtshylyq, sóz joq, Memlekettik komissiya júmysynyng nәtiyjeli bolaryna osy bastan senimmen qaraghysy keledi. Sondyqtan da, kóp ýmitin aqtau ýshin, kóp sozbay, irgeli júmystar bastau alatyn bastapqy tújyrymdy alda kele jatqan Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine – 31 mamyrgha deyin jariya etken jón. Bizding oiymyzsha onday mәlimdemede tómendegi jәitterdi qamtugha bolar edi.

1. Repressiyanyng alghashqy tolqyny 1930 jәne 1932 jyldarghy jazalaularymen Alash qozghalysyna qatysushylardyng eleuli bóligin sypyryp әketti. OGPU-ding Qazaqstan boyynsha Tolyq ókiletti ókildigi «Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov jәne basqalardy, barlyghy 44 adamdy aiyptap», Mәskeuge tútqyndarmen birge joldaghan № 78754 tergeu isin Mәskeude OGPU ayaghyna jetkizip tergedi de, 1930 jylghy 12 nauryzda Ayyptau qorytyndysyn shyghardy. Onda «Alash-Orda» partiyalyq jәne ýkimettik úiym retinde qyzmetin toqtatqanmen, onyng saqtalyp qalghan kontrrevolusiyalyq ózegi ózining antisovettik qyzmetin jalghastyra berdi» degen úigharymmen tútqyndargha týrli repressiyalyq sharalar qoldanudy úsyndy. Sol 1930 jylghy 4 sәuirde Ayyptau qorytyndysyna sәikes ýkim shygharyldy. Kontrrevolusiya jasamaq alashordashylar retinde tanbalanghandardyng Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov, Jaqyp Aqbaev, Jansha Dosmúhamedovter bar ekinshi toby 1932 jyly sottaldy. OGPU jazalaghan alashordashylardy aragha jarty ghasyrdan astam uaqyt salyp, 1988 jylghy 4 qarashada, Qazaq SSR Jogharghy soty aqtady. Osy orayda, mýsheleri aqtalghandyqtan, qazaq últ-azattyq qozghalysyn kózdegen maqsatyna jetkizudi kózdegen memlekettik birlik – 1917 jylghy 12 (25) jeltoqsanda saylanghan  avtonomiyanyng «Alash-Orda» ýkimeti de aqtalugha tiyis ekeni týsinikti jәit. Halyq әldeqashan әdil baghasyn bergen «Alash-Ordany» osy nauqandaghy Memkomissiyanyn  bastapqy qadamynda resmy týrde sayasy túrghydan janasha baghalau súranyp túr. Tórt ghasyr derbestikten keyin HIII ghasyrda әueli protektorattyq, odan, HIH ghasyrda otarlyq qamyt kiyip, mýldem airylyp qalghan últtyq memlekettilikti HH jýzjyldyqta «Alash-Ordanyn» túnghysh janghyrtqanyn atap ótu jón bolar edi. «Alash-Orda» Halyq Kenesining barlyq mýshelerin, ortalyq ýkimetting jәne Shyghys bólimshening tóraghasy, últ kósemi lauazymyn halyq bergen Álihan Bókeyhanovty, Alashtyng asa kórnekti qayratkerlerining biri, respublikalyq rejimde eki jyl boyy júmys istep túrghan Batys  bólimshening tóraghasy Jahanshah Dosmúhamedovti,  «Alash-Orda» Oqu komissiyasynyng mýshelerin, barsha belsendi kýreskerlerdi atap aityp, shyn mәnindegi reabilitasiya retimen kórsetiluge tiyis qúrmetterdi jariya etu abzal.

2. Atalghan qylmystyq iste «újymdastyrugha qarsylyq kórsetken bandyny úiymdastyrushy» retinde atalghanmen, jazalanushylar tizimine kirmegen bir túlgha bar, ol – azattyq qozghalysyna, odan keyin sovet ókimetin ornatugha belsene  qatysushy, alghashqy QazSIK mýshesi Bayseyit Ádilov. Tútqyndau kezinde oqqa úshqan, әskeriylerding baqylauymen jer qoynauyna berilip, «halyq jauy» sanatyna jatqyzylghan. Elge sinirgen enbegin biletin jәne qatty qadirleytin jerlesteri onyng sýiegin 90 jyldan keyin qaraly-saltanatty rәsimmen qayta jerledi. Memkomissiyanyng osy 31 mamyrgha deyin jariya etetin mәlimdemesinde búl jәitti atap ótip, әdil baghasyn beru óte dúrys bolar edi.

3. Qazaq azattyq qozghalysynda Jogharghy Biylik tarapynan әli әdil baghasyn almay kele jatqan Mústafa Shoqay jayynda arnayy sayasy mәlimdeme jasau oryndy bolugha tiyis. Qúlaghan samoderjavie synyqtaryn Sovet ókimeti qaruly kýshimen qayta jaulap alyp, taptyq negizdegi jana kommunistik imperiya qúrugha ashyq kirisken alghashqy kezende-aq týrk halyqtarynyng azattyq qozghalysyndaghy oryndary erekshe túlghalar – M. Shoqay tәrizdi emigrasiyagha ketken Mәmed Rasulzadeni Ázirbayjan Respublikasy, Ahmet-Zәky Validovty Bashqúrtstan qyzyl imperiya ydyraghan bette halyq batyry retinde tanyp, memlekettik dәrejede baghalady. Al biz esimi men isi әlemge әigili Mústafa Shoqay syndy qayratkerimizdi otyz jyldan beri layyqty baghalay almay kele jatyrmyz. Osy joly, 31 mamyr qarsanynda, alghashqy әdil de, adal, sayasy tújyrymdy Memkomissiya dengeyinde júrtqa úsynsaq, qogham tek qana útar edi.

4. Alash-Orda ýkimetining әskerin qúrushylar әli tolyq zerttelmedi, tiyisinshe layyqty baghasyn almay keledi. Sonyng biri jәne biregeyi – 1919 jyly qyzylәskerler oghyna úshqan Alash-Orda әskery bólimining basshysy kapitan Hamit Toqtamyshev. Memkomissiya mәlimdemesinde ony da arnayy atap ótu kerek.

5. 30-shy jyldary «bandylar býligi» retinde ayausyz basyp-janshylghan halyq kóterilisterin óz tarihy dәl atauymen atap, solaqay reformagha qarsylyq bildirgeni ýshin ghana jazyqsyz qyrghyngha úshyratylghan kóterilisshilerdi tolyq aqtau jýzege asyrylatynyn osy mәlimdemede atap kórsetu qajet.

6. Qazaq halqyn Últtyq apatqa úshyratqan solaqay reformalar respublika astanasy Almaty qalasynan bastau alyp, búrmalauly is-sharalar jobalandy, olardy jýzege asyrugha baghyttalghan týrli núsqaular shyqty. Ashyqqan júrt astanagha shúbyryp, Almaty kóshelerinde súlap jatty, myn-myndap ólim qúshty. Sonda qala biyligi tarapynan olardyng mәiitterin arbalargha tiyep qala syrtyna aparyp kómu úiymdastyryldy. Qayda tasymaldandy, qay manda jer qoynauyna berildi, múny milisiya, qúpiya polisiya arhivterin zertteu, basqa da joldarmen izdestiru arqyly anyqtap, 31 mamyrgha deyin qúrbandar basyna belgi qoy kerek.

7. Ýlken terror jyldary Mәskeude atylghandardyng mәiitterin zirattargha arnayy jóneltpe jazbamen tasyghan, bizde de sonday tәjiriybe bolugha tiyis. Qúpiya polisiya arhivyn saqtaushylardan sol derekterdi ashudy súrap, Janalyq qorymynan ózge jerlerdi týgel anyqtaugha jәne qúrbandar basyna belgi qongha tyrysu kerek.

8. «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy shanyraq kótergen 1989 jyldan beri ýnemi nazarda ústap, kóterip jýrgen mәselerining biri búrynghy NKVD ghimaratynda Sayasy qughyn-sýrgin tarihy muzeyin ashu mәselesi edi. Muzey ashylghan, biraq halyqtyng qaraly tarihyn qasterlep, tәrbie júmysyna paydalanudan góri ghimaratty tabys kózine ainaldyrugha qúmarlyq tanytqan chinovnikterding sanasyz әreketi saldarynan jeke qolgha satylyp, 1,5 jylda jabylyp qalghan. Qazir ony әldebir alpauyt qonaqýige ainaldyryp aldy. «Ádilet» qaramaghyna aludy kózdegen taghy bir ghimarat – Almaty qalasy, Tóleby kóshesindegi 29-ýi. Búl ýy Ýlken terror qúrbandary, alghashqy Qazaq uniyversiytetinin, medisina institutynyng basshylary, ghalymdar Sanjar Aspandiarov, Halel Dosmúhamedov jәne SSRO Ghylym akademiyasy Qazaq filialynda Últ mәdeniyeti instituty júmysyn jolgha qoishylardyng biri, shyghys qoljazbalaryn jinap, tәrjimeleushi, zertteushi Qonyrqoja Qojyqovtardyng ómiri men qyzmetine tyghyz baylanysty. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda onda Týrik elshiligi ornalasty, al qazir Týrik konsuldyghy aulasynda bos túr. Osy ghimaratty qala әkimdigi «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamyna beru mәselesin sheshse – onda «Ádilettin» jarghylyq josparyna say «Janghyrghan últ ziyalylary muzeyin» ashugha zor mýmkindik jasalary, yaghny halyq iygiligine baghyttalghan ýlken is tyndyrylary  sózsiz.

Memlekettik komissiya júmysqa endi kirisken shaqta Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine oray jogharyda qozghalghan mәselelerdi qamtityn mәlimdeme jasasa degen iydeyagha әriptesterimiz tereng mәn berer jәne qoldar degen ýmitpen osy jazbany ortagha saludy oryndy kórdik.

Beybit Qoyshybaev,

Respressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz

5 pikir