Senbi, 19 Mausym 2021
46 - sóz 3347 3 pikir 31 Nauryz, 2021 saghat 16:33

Aru ana - Halima

Halqymyzdyng songhy hany Kenesary Qasymúly turaly ghylymy dissertasiya qorghap, qazaqtan shyqqan tarih ghylymynyng túnghysh doktory dәrejesine kóterilgen Ermúhan Bekmahanov esimi dәl sol sәtterde birtalay elding oqymystylaryn jalt qaratyp, shartarapty sharlap ketken eken. Biraq onyng HIH ghasyrdyng 20-40 jyldaryndaghy Qazaq eli tarihyn shynayy bayandaugha tyrysqan osynau qúndy enbegin solaqay biylik kóp úzamay-aq teriske shygharyp, avtordy qughyndap, qamaugha alady.

Endi elim dep eniregen sol kórnekti túlghanyng ómir jolyndaghy belgili jetistikteri men bastan keshken auyrtpalyqtary jóninde jan jary Halima Bekmúhamedovadan syr tartyp otyrmyz.

Sol bir kóktem

Kýieui búdan elu jylday búryn dýnie salghan Halima Adambekqyzy joldasynan kýni keshe ghana kóz jazyp qalghanday, ekeuara әngimeni naqpa-naq, tebirene bayandaydy:

– Kóktem aiy edi. Tashkentting may tonghysyz shuaqty kýnderi. 1946 jyl. Alghash kezdesken sol bir aily keshterding birinde janymdy tolqytyp, esimde mәngi qalghan әser – Erekenning aqyryn ghana ynyldap salghan әni edi. Abaydyng «Ayttym sәlem Qalamqasy». Ony әn tilimen jetkizgen óz jýregining ýni dep qabyldadym. Rasynda da, aramyzda «maghan únaysyn, sýidim, kýidim» degen sóz bolghan emes. Osy әuez arqyly bir-birimizdi aitpay-aq úghynysqandaymyz. Men de kelisetindigimdi kóz janarymmen-aq, qabaq qaghysymmen-aq sezdirgen sekildimin.

Aytpaqshy, onyng eng alghashqy syilyghy da óte tosyn – Múhtar Áuezovting «Abay joly» romany. Áli kýnge deyin ýide túr...

Kókeyde «apayymyz Tashkentte neghyp jýr. Ózbekke qatysy bar ma» degen oy qylandaydy. Sergek jan osyny andaghanday әsem kýlimsirep, sóz sabaqtaydy:

– Sheshem Aysha – zaysandyq bir baydyng qyzy eken. Ákem Adambek Bekmúhamedov Alashorda ýkimetining mýshesi retinde atylyp ketipti. Osydan song anam meni alyp, Tashkentke baryp bas saughalaugha mәjbýr bolady. Aldynda ýsh balasy ólipti. Tiri qalghan men túnghysh perzenti ekenmin. Solaysha taghdyr tәleyimen janúshyryp, qolústasa qashyp jýrip, ózbek aghayyndardyng astanasynan bir-aq shyghyppyz. Meni orys mektebinde beripti.

Ómirderegin sholsaq, Ermúhan aghamyz 1946 jyly otyz jas shamasynda bolar. Bú kisining joly Tashkentke qalay týsken.

– Múnda ol kezekti dissertasiyasy dayyndyghymen jýrgen kórinedi, – deydi Halima apay. – Al men osyndaghy Orta Aziya memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetin tәmәmdaghaly jatqanmyn. Diplom júmysyn qorghau әrketimen Navoy atyndaghy kitaphansynda otyrghanmyn. Mine, sol jerde kezdeysoq úshyrasyp, til qatysyp qaldyq ta, tez tabysyp kettik.

Osylaysha, Ermúhan meni kýn sayyn kitaphanadan ýige deyin shygharyp salyp jýrdi. Sóilese kele ózimnen on jastay ýlken ekenin bildim. Sóz orayynda aita keteyin, Erekeng tólqújatynda 1915 jyly tughan dep kórsetilipti. Biraq komsomol qataryna tezirek ótu ýshin bir jas qostyryp jazdyryp alghanyn aitty. Tartymdy jan ekeni birden bayqalghan. Eki kózi shoqtay jaynaghan, orta boyly jigit. Erik-jiger, aqyl-oyy da eresen siyaqtandy. Kóz aldymda jarqyl qaqqan, biday óndi, keremet qazaq jigiti túrdy. Jan әlemining tazalyghy da jarqyn kýlkisinen kórindi.

Degenmen, jap-jas jigitting «doktorlyq qorghaghaly jýrmin» degenin qyz aldynda maqtanyshpen sәl-pәl asyra aitqany-au, keshirimdi dep qabyldasam, shyn eken. Kandidattyghyn ýsh jyl búryn Mәskeude qorghap ýlgeripti. Eki-ýsh kýn aralyghynda-aq anyq bayqalghanynday, onyng ghylymy iske sheksiz berilgendigin anghardym. Búl da azamat bolmysyn odan sayyn aishyqtay týskendey boldy.

Halima Adambekqyzynyng ózi de sonsha kelbetti, súlu adam bolghany kórinip túr. Jәne әrbir útqyr lebizi arqyly oi-órisining kendigi, asqan talghampazdyghy, parasattylyghy bayqalady.

– Keyin bilsem, Erekeng ekeuimizding taghdyrymyz azdap úqsaytynyn bayqadym. Búl da bes-alty jasar kezinde anasynan, bozbala shaghynda әkesinen aiyrylypty. Bir qaryndasy men jalghyz aghasy bar eken, olar da sol shaqtarda tughan jerleri Bayanauylda qaytys bolypty. «Sheshemning qay jerge jerlengenin de bilmeymin» dep múng shaqqany bar. Búl da bir jazylmas jýrek jarasy sekildi. Sol zamandardaghy joqshylyq, alasapyran auyrtpalyq daryndy jetkinshekting densaulyghyna da orasan zardabyn tiygizgendey. Degenmen, óte jaqsy oqypty. Keyin keybir qatarlastarynyng óz estelikterinde jazghanynday, sol kezderding ózinde asa alghyr bala eken. Toghyzynshy klastan song Semeydegi joghary oqu oryndaryna dayarlaytyn kursqa týsedi. Ony bitirgen song Almatygha kelipti. Biraq jerlesi, belgili aqyn Dihan Ábilev: «Ermúhan, sen tóre túqymysyn. Sondyqtan saghan múndaghy keybir tuysqandar kýn kórsetpes. Demek, oqudy Reseyde jalghastyrghanyng dúrys-au» dep kenes qosady. Sóitse, Mәskeu men Leningrad instituttaryna eshbir joldama joq eken; bәri bólinip qoyylghan. Sol sebepti, Tambovty tandaydy. Onda eki eki jyl oqyghan song ýshinshi-tórtinshi kurstardy Voronejde jalghastyrady. Jataqhanada túrypty.

Ana quanyshy

Álbette, әrbir ana óz perzentining dýniyedegi eng baqytty adam boluyn qalaydy. Aysha sheshey de boyjetken jalghyz qyzyna tolayym yrys-baq tilegeni týsinikti.

– Ermúhangha kónilimning qúlaghany sonshalyqty, osynau jýzinde núr oinaghan jigitpen bayaghydan bite-qaynasyp kele jatqanday, ózimdi etene jaqyn sezindim. Ol alghashqy kezdesulerde-aq jan syryn aitqan. Áyeli bar eken. Ózge últtyng ókili kórinedi. Ósip kele jatqan ýsh qyzy turaly sózdi de jasyrmady. Sonau qosaghymen qansha uaqyt birge túryp kele jatqanmen, jarasyp kete almaghanyn da jetkizdi. Myna sәt tym qorghansyz halde, jýdenkirep jýrgen kezi kórinedi. Shynyn aitayyn, osy jaghdaydy әldebir tylsym týisikpen ә degennen ózim de sezgendey edim. Sodan ba, osynau azamatqa sýienish bolsam, jәrdemdessem degen ishtey dayarlyghym da joq emes-ti. Sebebi, shygharmashylyq adamyna, onyng arasynda ýlken ghylym jolyna týsken jangha layyqty qamqorlyq qajet ekenin biletin edim.

Birde keshkisin shәy ýstinde osy jaghdaydyng bәrin shesheme de jayyp saldym. Nedәuir oilandy. Odan son: «Taghdyryng shyghar, qúlynym. Men bóget bolmaymyn. Ózara til tabysyp jatsandar, aq batamdy beremin» dedi. Qatty quanghanyn andadym. Aynalamda ózbek aghayyndar, ózge halyq ókilderi kóp edi. Sondyqtan anam mening basqa últpen qosyluymnan qauiptense kerek. Birde, tipti, tek qazaqqa qosyluym qajettgin etkertip te qalghany bar edi. Kitaphanada úshyrasqan adamdy «izdegen kisim – osy, iyә, búl mening taghdyrym dep» sheshkenim esime týsti.

Ermúhan Bekmahanúly arada birshama uaqyt ótkende Mәskeude doktorlyq dissertasiyasyn qorghaydy. Ol osy sapargha bolashaq qalyndyghy Halimany da ala ketudi úigharady.

– Mening de diplomym endi ghana qolgha tiygen sәt edi. Ermúhan meni ózimen birge ala ketkisi keletinin aitty. Ózimning quana kelisetinim belgili ghoy, anam jibere qoya ma degen súraq aldydan shyqty. Aqyryndap aityp kórgenimde o kisi: «Aqylsyz qyz emessin, janym. Kәmelet jasqa әldeqashan jettin. Endigi ómirlik әreketterine tek tilektestigimdi ghana bildiremin» dedi.

Solaysha attandyq. Qorghau ghajap boldy. Jәne bir tamashasy ghylymy is-sharagha qazaqty sorpa betine shyghatyn danqty úldary Qanysh Sәtbaev, Bauyrjan Momyshúly, Mәlik Ghabdullinder qatysty. Sol kisilermen jaqyn tanystym.

Erekeng keremet qorghady. Materialdy tynghylyqty zerttegeni, taqyrypty tereng biletini bayqalyp túrdy. Barlyq qiyn súraqtargha útqyr jauap berip, tәnti etti. Qanysh agha qorghau ayaqtalghan song Ermúhandy qúshaqtap qúttyqtap, rizalyghyn bildirdi. Óz qaltasynan qomaqty qarjy shygharyp, jinalghan meymandargha qorghaushynyng atynan mol dastarhan jaydy.

Erekeng keyin de meni Leningrad saparyna shaqyrdy. Qonaq ýiinde túrdyq. Sol joly onyng janynda eki aiday jýrdim. Eteginen ústadym degen de osy bolar...

Ýilesim syry

Apay әngime arasynda sonau Tashkenttegi Novoy kitaphansynda ótken qimas kezdesu elesterine oralyp soghyp qoyady.

– Qyzyq bolghanda, bolashaq kýieu jigitpen eng alghashqy kezdesuge keshigip qalyppyn. Úzaghyraq sәndenip, bógelinkirep qalsam kerek. Entigip jetsem, úshyrasugha kelisken jerde jigitim joq. Sóitsem, ol keshigudi onsha únatpaytyn adam eken.

Ayandap baryp, kitaphanagha kirsem, sonda otyr. Keshirim súrauyma tura keldi. Biraq renjigenin bayqatpady. Degenmen, әlgi kýtpegen әreketimen endigide belgili tәrtipti qatang saqtau qajettigin myqtap úqtyrdy. Ózi әrdayym uaqytpen dәl jýretin adam edi. Óte rettilikti, jýielilikti qalaytyn. Onymen jiyrma jyl birge túrghanymyzda baratyn jerge eshbir keshikkenin kórgen emespin.

Áuestigi jaghyna kelsek, ónerdi sheksiz sýigen jan-dy. «Eger men tarihshy bolmaghanda sózsiz ónertanushy, onyng ishinde muzyka zertteushisi bolar edim» degeni bar. Dombyra, mandolina, pianino siyaqty barlyq aspapty tarta biletin. Bәrin óz betimen ýirenipti. Ámbe joghary dengeyde oryndaytynyn kәnigi mamandar da moyyndaytyn. Bayghaly Dosymjanovpen dos boldy. Hadisha Bókeeva, Shәken Aymanovtarmen jaqsy aralasty. Birde Sәbit Múqanovtyng «Shoqan Uәlihanov» piesasy turaly jaqsy resenziya da jazghany bar.

Kórkemsuret, súnghat ónerine qúshtar edi. Týrli qoltumalar syryn bilgir synshyday taldap otyratyn. Jan-jaqty daryn iyesining eng sýiikti isi retinde kitapqúmarlyghyn aitudyng reti bar. Býkil ghylymgha qyzygha, qúnygha aralasushy edi. Kluchevskiydin, Solovievting enbekterin de týgel derlik oqydy. Birde ózimiz aqshadan tarlyq kórip jýrsek te, Bukinist kitaphanasynan Shoqan Uәlihanovtyng enbekterin satyp alghanymyz esimde. Kitaptan qarjy ayamaytyn.

Uaqyty óte tyghyz bolsa da birde bir muzeydi jibermeytin. Biz ekeuimiz qolústasa jýrip Ermitajdy, Tretiyakov galareyasyn әbden araladyq. Osylaysha, birtindep, qosaghymnyng jan әlemi qalauyna beyimdelip ketkenimdi ózim de bayqamay qalghandaymyn.

Á degennen aitqany – bizding aldymyzda týrli qiyndyqtar kezdesetini anyq. Sonyng bәrine tózip, kónuine tura keledi dedi. Kelistim. Álginde aitqanymday, ishtey dayyndalyp ýlgergen edim. Auyrtpalyqtar kóp boldy. Sýigendikten bolar, barlyq beynetti birlese kóterdim. Ótirik aitu degendi bilmeytin, qulyq-súmdyghy joq, tang qalarlyqtay óte adal adam edi. Jiyrma jyldyng ishinde meni birde bir ret aldap kórgen emes. Bizding aramyzda aqsha turaly sóz bolmaytyn-dy. Mysaly, ol ghylym doktory retinde 7200 som aqsha alatyn. Osynyng teng jartysyn jyldar boyy aliymentke tóledi.

Japa shekken, qinalghan kezderimiz de kóp boldy. Ghylym joly onay emes. Jaghday kerek. Al ol ýnemi oidaghyday bola bermeydi. Qarjy-qarajat jetispedi. Biraq ózi: «Bәri uaqytsha, asa kýizelme» dep júbatatyn edi.

Jan әlemi sheksiz bay, ruhany kemel kisi-di. Talmay enbektenudi ýiretti. Keyin so kisining arqasynda ózim de kandidattyq qorghadym. Dosent boldym, oqulyqtar jazdym. Óz aspiranttarymdy tәrbiyeledim. Aytqan aqylynyng bәri dúrys bolyp shyqty.

Jasynan úqypty, sәndi kiyinudi únatatyn seri adam edi. Qolymnan kelgenshe jaqsy kiyindiruge tyrystym. Jәne isti zor yqylaspen atqarugha tyrystym.

Ghylymy kenes tóraghasy retinde týrli dengeydegi nebir jinalystar ótip jatady. Taghy birde Mәskeudegi sonday bir sharagha qosa barghanym bar. Oghan Múhtar Áuezov te kelipti. Múhang Erekenning sózine sonday riza bolyp arqasynan qaqty. Men de kýieuimning bilimine, kiygen kiyimine qatty sýisinip, keudemdi shattyq kernep otyrdy. Kóbine qasyna erip jýretinim eske týsedi. Barlyq kýsh-jiger, uaqytymdy sarp etip, er-azamatymnyng syr-symbatyna, kiyimine, tamaghyna, keletin qonaghynyng kýtimine qaraymyn.

Kastruli, tok plita alyp jýrip, meymanhanalarda sýiikti asyn dayarlap beremin. Mana aitqanymday, jasynan densaulyghy osal, nәzik jigit-ti. Men qalanyng qyzy bolsam, ol naghyz auyl balasy edi; borsh, kotlet, anau-mynau degendi mise tútpady. Qazaqsha et, sorpa, bauyrsaq, taba nandy jaqsy kórdi.

Jan әlemi nәzik degenmen, ol batyr da azamat edi. Adamgershiligi mol. Qajet jerinde minezi qatal. O kisige qarsy shyghu degen mýmkin bolmaytyn. Sheshem de, balalalar da, bәrimiz qas-qabaghyna qarap, sonyng ynghayymen jýrdik. Men oghan baghyndym. Óitkeni, syilaugha, qúrmetteuge әbden layyq adam edi. Ol da pende balasy, barlyq kemshiligin keshirdim. Árdayym babyn tauyp, jaghdayyn jasap, baladay mәpelep baqtym desem artyq aitqanym emes. Oghan eshbir ókinbeymin. Erekeng de týsinistikpen qarady. Asa talantty, qyzyqty, ishki mazmúny bay, kókirek sarayy da, syrt kelbeti de ghajayyp súlu jan edi. Birde belgili kompozitor Evgeniy Brusilovskiy ol qaytys bolghannan keyin: «Sizding joldasynyzdyng túlghasy kinoakterler sekildi edi» dep qalghany bar...

Úlylarmen úshyrasu

Tarihshy Ermúhan Bekmahanov aty atalsa, bizding kókeyimizde «әigili tarihshy óz taghdyry men birge tútas el ómirinde eleuli oryn alatyn Kenesary taqyrybyna alghash qalay keldi eken?» degen saual túrar edi. Osyny Halima Adambekqyzynan súramay otyra almadyq.

– Erekeng sonau Voronejde oqyp jýrgen jyldary jataqhananyng juynu bólmesinde úzyn sýlgimen bet-auzyn sýrtip túryp, ýnemi tereze aldynan ótetin әldebir qaratory, múrtty kisini bayqaydy eken. Keskin-kelbeti qazaqtan aumaydy deydi. Aqyry sonymen tanysudy úigharady. Ádeyi aldynan shyghyp:

– Aghasy, siz qazaq emessiz be? – dep súrapty.

– IYә, bauyrym, qazaqpyn! Ózing qay jaqtyng balasysyn?

– Men Kereku jaghynda tuyp-ósken jigit edim. Qazir osyndaghy pedinstitutta oqimyn...

Tanystyq osylay bastalady. Sóitse, bú kisi ataqty Halel Dosmúhamedov eken. Otbasymen jer aullarylghan kórinedi. Bilikti dәriger. Degenmen, tarihpen tereng ainalysatyn siyaqty.

Osydan keyin úzaq syrlasular bastalady.

– Sen osy Kenesaryny bilesing be? – dep súraydy sóz arasynda jas jigitten Halel aghasy.

– Joq, aqsaqal, shala-púla atyn estigenimiz bolmasa, onsha tanys emes ekenmin. (Óz oiymyzsha, sol sәtte Ermúhan Kenesary babasyn jaqsy bilgenimen, saqtyq sharasyn saqtaghan sekildi. Q.M.)

– Múny tereng bilgening dúrys. Ol elding azattyghy jolynda qan tókken qazaqtyng eng songhy hany...

Mine, Ermúhannyng belgili taqyrypqa sonsha qúshtarlana kirisui osy sózden bastalghanday. Sol sekildi Erekeng taghdyryna aty әlemge mәshhýr tarihshy, SSSR GhA akademiygi Anna Pankratovanyng da alatyn orny airyqsha. Ol jas ghalymnyng qabiletine zor senimmen qarap, qanatynyng astyna alghan ardaqty adamdardyng biri. Ári-beriden keyin Ermúhan Bekmahanov keybir әriptesterining belgili jalasymen jiyrma bes jylgha kesilip, Irkutsk oblysynyng Bodaybo qalasynda qaumauda jýrgen kezinde Ermúhannyng jayymen KPSS OK Bas sekretary Nikita Hrushevqa kirip, 1954 jyly kýzde bosap shyghuyna yqpal etken osy kisi bolatyn. Erekeng ústalghan song eki jylgha juyq uaqyt ótkende abaqtydan bosap, artymnan Tashkentke su jana kostum-shalbarmen, shashyn qidyryp, iyis suy búrqyrap, jarqyrap izdep kelip túrghanda qayran qaldym. Sóitsem, әlgi ainalyp keteyin Anna Mihaylovna ózine shoqpyt kýpәikemen jetken Ermúhandy: «Sening elinde dosyng bar, dúshpanyng bar. Sondyqtan olardyng arasyna dúrystalyp baruyng qajet» dep iyne-jipten shyqqanday kiyindirip jiberipti.

Sol sekildi, eske týsken song aita keteyik, Erekeng býkil ataq-lauazymynan aiyrylyp, qyzmetten quylyp, Narynqol audanyna jer audarylghanda bolashaq jazushy Berdibek Soqpaqbaevpen de bir mektepte júmys istegen. Mine, ainalayyn, ómir degen kýrdeli nәrse; ii-qii dýniyede belgili adamdardyng joldary osylaysha týiisip, taghdyrlary sheshilip jatatyn kórinedi. Men de Erekendi Qúdaydyng ózime jibergen erekshe syiy dep bilemin.

Biraq, bir bayqauymsha, aqyldy, parasatty adamgha qay jýiede bolsyn onay bolmaydy eken. Óitkeni ol – erekshe jaratylghan adam. Túlghasy sonadaydan airyqsha qasiyetimen kórinip, biyikte túrady. Al onday jerde qyzghanyshtyn, ishtarlyqtyng qosa jýretini mәlim. Erekenning ózi qyzghanysh degendi bilmegen adam edi. Sol sekildi eshkimge kek te saqtaghan emes. Týrmeden bosap kelgeninde «men әlgi jaularyma endi kórsetemin!» dep kijingenin de kórmeppiz. Qanafin degen bir tanysy 1966 jyly mamyr aiynyng 5-i kýni doktorlyghyn qorghady. Ál ýstinde jatqan Ermúhan sony sәtti qorghap ketse eken dep uayymdap, tileuin tilep jatty. Ertenine ózi qaytys boldy...

Shet elderdi birtalay aralady. Ásirese, Evropa elderining kóbinde tabanynyng izi qaldy. Bir jaqsysy, ony jetekshi retinde tegin jiberip túratyn. Qytaygha barudy armandaushy edi. Onda da әsheyin qydyru ýshin emes, bay arhivterine kirsem dep ýmittendi. «Biz әli kýnge deyin Europa ghylymyn ainaldyryp, sol Batys elderining kitaptaryna maldanyp jýrmiz. Al qazaqtyng naghyz tarihy Qytayda jatyr» dep otyratyn. Qazaq elining joghary oqu oryndaryna arnap tarih oqulyghyn jazsam dep, Alashorda tarihyn zerttesem dep, Shoqan Uәlihanov jóninde monografiya jazsam dep... armandady. Jospary kóp edi. Armany kóp edi. Biraq jete almady.

***

Halima apay: «Álginde Erekenning alghashqy kezdesulerding birinde Abaydyng әnin salyp bergenin aittym ghoy, – dedi. – Búl әn birtindep bizding sýiispenshiligimizding simvolyna ainaldy. Qazir de osy әndi qoyyp kónil júbatamyn». Sodan song bir sәt tartymdy tenor dausymen:

– Ayttym sәlem, Qalamqas,

Saghan qúrban mal men bas.

Saghynghannan seni oilap,

Keler kózge ystyq jas, –

dep әndetip qoya berdi. Ghajap әnshi adam eken. Búl da biz ýshin janalyq edi. Tebirentip jiberdi.

Apaydyng sәl júmylghan kózine qarasaq, kirpigine ilingen bir tamshy jas túr. Odan serpilip, әntek kýlimsirep:

– Qarashy, Abay atamyzdyng sózi qanday ghajap! – dep tamsanady. – Ermúhan aghalarynday asyl azamatty әr týrli qughyn-sýrgin, kýnshil aghayyndardyng pәle-jalasy, domalaq aryzy әbden tityqtatty ghoy. Osylaysha qorlyq-zorlyqtyng ashy dәmin kóp tatqan qayran er elu jasynda ýzilip kete bardy. Handyq dәuirdi kókseysin, últshylsyng degen qughyndau nauqandary ghúmyry ayaqtalmady...

Tereng kýrsindi.

– Meninshe, adam balasy qanday jaghdayda da shydamdy, kónterili bolu kerek eken. «Sabyr týbi – sary altyn» degen sóz beker emes. Qazaq az halyq, biraq daryndy, aqyldy halyqpyz. Jerimiz ken, baylyq jetkilikti. Týbi bir jaqsylyqtargha jetetinimiz anyq... Men ózi óte baqytty adammyn. Keremet jar sýidim. Onyng úrpaghyn órbittim. Nemere-shóberelerim bar. Qúda-qúdaghi, dostarym, shәkirtterim bar. Erimning múrasyn jinastyryp otyrmyn. Búdan artyq qanday baqyt kerek, – dedi.

Qúltóleu Múqashtyng jazbasy

Abai.kz

3 pikir