Beysenbi, 28 Qantar 2021
Janalyqtar 1873 0 pikir 2 Shilde, 2009 saghat 19:41

Núrperzent Dombay. Argha týsken daq ketpeydi

Nemisting bir oishylynyng mynanday qanatty sózi bar: «Adamdy úyaltudyng ózi – qylmys». Týsingen adamgha múnyng astarynda kóp maghyna jatyr. Ony aitasyz Múhammed Payghambardyng hadiysinde tórt nәrsege tózuge bolmaytyndyghy aitylady. Solardyng biri – adamdy jamanatty etu, masqaralau, abyroyyn tógu.
Búl mysaldardy nege keltirip otyrmyz? Múndaghy aitpaghymyz adam ýshin – Ar men Abyroydyng orny bólek. Ásirese, qazaq ýshin. Biz es bilip, etek japqaly «Malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy» degendi boygha sinirip kele jatqan halyqpyz.
Ár adam – ózinshe patsha, ózinshe biyik. Eshkim de ózin ózgelerden qor sanamaydy. Bir ret keletin ghúmyrda әrkim de ensesin joghary, keudesin kóterinki ústaghandy qalaydy. Osyny seze, bile túra adamdardyng bir-birin jamandyqqa qiyatyny, bir-birin qaralap jatatyny qanday ókinishti!
Bәrinen búryn Payghambarymyzdyng ózi eskertip, tózgisiz sanaghan sýikimsiz iske qaybir gazetterdin, jurnalisterding aralasyp jýrgendigi janyndy týrshiktiredi. «Sonda gazette jazatyn basqa taqyryp qalmaghany ma?» degen oigha kelesin.

Nemisting bir oishylynyng mynanday qanatty sózi bar: «Adamdy úyaltudyng ózi – qylmys». Týsingen adamgha múnyng astarynda kóp maghyna jatyr. Ony aitasyz Múhammed Payghambardyng hadiysinde tórt nәrsege tózuge bolmaytyndyghy aitylady. Solardyng biri – adamdy jamanatty etu, masqaralau, abyroyyn tógu.
Búl mysaldardy nege keltirip otyrmyz? Múndaghy aitpaghymyz adam ýshin – Ar men Abyroydyng orny bólek. Ásirese, qazaq ýshin. Biz es bilip, etek japqaly «Malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy» degendi boygha sinirip kele jatqan halyqpyz.
Ár adam – ózinshe patsha, ózinshe biyik. Eshkim de ózin ózgelerden qor sanamaydy. Bir ret keletin ghúmyrda әrkim de ensesin joghary, keudesin kóterinki ústaghandy qalaydy. Osyny seze, bile túra adamdardyng bir-birin jamandyqqa qiyatyny, bir-birin qaralap jatatyny qanday ókinishti!
Bәrinen búryn Payghambarymyzdyng ózi eskertip, tózgisiz sanaghan sýikimsiz iske qaybir gazetterdin, jurnalisterding aralasyp jýrgendigi janyndy týrshiktiredi. «Sonda gazette jazatyn basqa taqyryp qalmaghany ma?» degen oigha kelesin.
Qazaqtyng Tәuelsizdikke ie bolghany keshe ghana. Áli jiyrma jylgha da tolghan joq. Ata-babamyz qansha jyl armandap, kóksegen Erkindik edi búl! Bylay qaraghanda qazaqtyng aldynda atqarylugha tiyis sharua qyruar. Últtyng jany, nәri sanalatyn – tilding jaghdayy qanday ekendigi beseneden belgili. Jerding astyndaghy, ýstindegi qazynamyzdy úqsatuda da jýzege asyrar isimiz shashetekten. Halyqtyng sanyn kóbeytude de oilastyrugha tiyis mәseleler bar… Sanasaq sausaq jetpeydi. Ókinishke oray, biz әli «ýi» ishindegi «kýiben» tirshilikten aryla almay kelemiz. Bizde últ múratyna bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghara, júmyla, qoltyqtasa úmtylu jetpey jatyr. Búl jolda BAQ, onda da baspasóz kóp júmystar tyndyra alar edi.
Qazaqtyng aldyndaghy manyzdy mәselelerdi nәtiyje bolatynday terenirek kóteruge, eldi újymdastyrugha, birlikke jeteleuge tiyis últ baspasózi ekige jarylghan. Birin oqysan, birine qaraghyng kelmeydi. Keybireulerge sol «qaraghyng kelmeytin» basylymdar únaytyn sekildi. Olargha bireuding әshkerelenip, ar-namysynyng taptalyp jatqandyghy mayday jaghatynday.
Kezinde Ahang – Ahmet Baytúrsynov aram niyettilerge, jalaqorlargha kýiinip:
Qinamaydy abaqtygha japqany,
Qiyn emes dargha asqany, atqany.
Maghan auyr osylardyng bәrinen,
Óz aulymnyng itteri ýrip qapqany, – demep pe edi. Sol óz aulymyzdyng «itteri» әli kýnge «ýruin» qoymay jýr. «Ýruden» – argha tiiden, ayaqtan shaludan janylar emes. Búl ýshin gazetterdi paydalanatyny, osyghan basylymnyng tizginin ústap otyrghandardyng jol beretini janyndy jabyrqatady.
Ar qardan da, sýtten de appaq. Oghan týsken daq kete qoymaydy. Sondyqtan da armen oinaugha bolmaydy, әriptes.
Gazetting maqsaty adamdy qarabet qylu, keketu-múqatu bolmasa kerek. Bizdinshe basqa. «Ana tilinin» osy sanynda aqtóbelik ardager jurnalist Núrqayyr Teleuov jóninde jazylghan maqala shyghyp barady. Seksenning sengirindegi qariya «Baspasózding mindeti adamdy tәrbiyeleu, adamdyqty, izgilikti nasihattau bolsa kerek» degendi aitady. Kóp jasap, kópti kórgen aqsaqal ghoy. Qatelesip otyrmaghan bolar. Jurnalistik kәsipten týigeni búl.

 

 

Núrperzent Dombay
«Ana tili» gazeti 2 shilde 2009 jyl

0 pikir