V.Medinskiyding mәnkiline qaray...

E, kenbaytaq qazaq jerine qyzylkózdene qaraghandar әu basta-aq  boldy ghoy. Monghol da, jonghar da, orys ta. Tәuelsizdik alghannan beride «orystyng úly jazushysy» A.Soljenisyn, «úly sayasatkeri» V.Jirinovskiy syqpytty súmpayylar «qazaqta jer bolmaghan» dep te sandaldy. Ózimizding keybir «bәrinbilgishter»: «qazaqta shekara bolmady, memleketi bolmady» dep qosyla «әndetti». Al ol «hordyng diriyjeri» V.Putin bolyp shyqty. Qalaysha ma?.. Bylaysha:

1994-jyly nauryz aiynda Peterburgta halyqaralyq «Kerber qorynyn» kezekti mәjilisi boldy. Qor mýsheleri: AQSh, Fransiya, Angliya, Germaniya jәne basqa elderding ókilderi jinaldy.

Qor turaly qysqasha maghlúmat. Ony 1947-jyly Gamburg qalasynyng túrghyny, izgilik-iygilik isterge qúmar qogham qayratkeri nemis Kurd Kerber ashqan. Halyqaralyq baylanystardy beybit jolmen damytudy, ghylym, óner jetistikterin nasihattaudy maqsat etken. Onyng KSRO-daghy bólimi 1959-jyly Leningradta úiymdastyrylghan.

Mәjilisti qala meri Sobchak ashyp, qúttyqtap sóz sóiledi. Týski ýziliske deyingi uaqytta jan-jaqty pikir alysu baysaldy jaghdayda ótti de, týsten keyin shildede qapalaqtap qar jaughanday jaghday boldy. Minberge beytanys jigit kóterildi. Shaghyn bitisti, qytymyr jýzdi. «Qala merining orynbasary Vladimir Putiyn» dep tanystyryldy. Ol aitaryn Sovet Odaghynyng ydyraghany dúrys boldy deuden bastap, endi «TMD» («Tәuelsiz memleketter dostastyghyn») qúru oilastyryluda ekenin aityp, onyng qanday boluy kerektigin týsindirip baqty da, Sovet Odaghynyng ydyrauynan Reseyding bayyrghy biraz jeri, mysaly, Qyrymda, Soltýstik Qazaqstanda qalyp qoydy, ol ol ma, tәuelsizdik alghan respublikalarda 25 million orys qala berdi, biz olargha bas-kóz bolugha tiyispiz, olargha qosazamattyq pasport berilui kerek, dep  súnqyldady. Kópshilik birden narazylyq tanytty. Preziydent B.Elisinning últ mәseleleri jónindegi kenesshisi Emili Paiyn: Múnday kózqaras kýni erteng TMD elderinde qantógis boluyna aparyp soqtyrady, dedi. Aytqany keldi ghoy?!

Peterburgtik ghalym, professor Vataniyar Yagiya: Putin myrzanyng sózinen imperialyq biyliktin, úlyderjavalyq sayasattyng iyisi mýnkip túr dedi. Olardy qostay sóilegen delegattar úlyorystyq shovinizm taghy  da payda bolyp jýrmesin, degen keyis-kýdikterin aitty. Sóitip, mәjilisting berekesi ketti.

Putin keyin, preziydenttik taqqa otyrysymen: Dýnie jýzining qay elinde bolsyn bir orys jәbirlense, biz ony qorghaymyz, dep ejireydi emes pe?! Sol pighylymen  Ukrainagha tútqiyl shabuyl jasap, Qyrymdy tartyp aldy. Sirә, Siriyada da «orystar zariylep jýrse» kerek, biylep-tósteushilerine qosyla bombalap, jazyqsyz myndaghan túrghynyn qyryp saldy. Bizge de qyr kórsetip, sonau bir jyly «kóshpeli mәjilisin» Pavlodarda ótkizdi. Aldynghy jyly   bizding elge resmy sapary kýnderining birinde Petropavl qalasynda bolyp, «Reseyding jerin» kórip, soltýstikqazaqstandyqtarynyng hal-jaghdayyn barlady. Sóz ynghayyna qaray aita otyrayyn: sol «baqylaushy» barda bizding «lәppәilar» Pavlodar men Petropavldyng qazaqy kóne attaryn janghyrta almaydy.

Songhy jyldary Reseyding keybir  sheneunikteri, әsiretarihshyldary men sayasatshyldary, Dumasynyng deputtary qazaqtyng qansha jeri «Reseydiki ekenin» ekilene aityp ta, jazyp ta jýr. Oghan endi, mineki, Putinning  kómekshisi V.Medinskiy bedireyip qosylyp, «bazardy» qyzdyra týsti. Búl ne? Búl – qojayyngha qolshoqpar  bolugha әrqashan dayyndardyng donaybaty. Eger qojayyndary ә degende-aq: - Ei, joqtan ózgeni kónirsitpender! -desinshi, bәri de qysqy úiqygha ketken  suyrsha jym bolar edi. Biraq...

Ghabbas Qabyshúly 

Abai.kz