Dissertasiyalyq kenesterding júmysyna qatysty normativtik-qúqyqtyq aktilerge tiyisti týzetuler engizildi.

Búl – ghalymdar men sarapshylardyng qatysuymen bir jyldan astam uaqyt boyy jýrgizilgen júmystyng nәtiyjesi.

Ózgeristerge toqtalmas búryn, ghalymdar búghan deyin kótergen mәseleler turaly aityp bereyin.

Birinshiden, dissertasiyalyq kenes pen resmy resenzentterding jauapkershiligine qatysty mәseleler jii qozghalatyn.

Mәselen, dissertasiyalyq kenes ýsh jylgha әri túraqty mýshelerden bekitiletin.

Kenes mýsheleri qatarynda ghylymy júmystyng taqyryby men mazmúnyn jan-jaqty mengergen maman bolmasa da, jazylghan dissertasiyagha qatysty sheshim qabyldaytyn. Desek te, ghylymy júmystardy qorghau kóbinese ong nәtiyjemen ayaqtalyp jatady.

Resenziya kezinde júmystyng keri qaytaryluy – qalypty jaghday emes. Últtyq joghary oqu oryndarynda songhy eki jyl ishinde múnday kórsetkish mýldem tirkelmegen dep aitugha bolady.

Mysaly últtyq uniyversiytetterdegi dissertasiyalyq kenester 2019 jәne 2020 jyldary 266 júmysty qarastyryp, onyng tek ekeuin ótkizbey qoyghan.

Ayta keterligi, Bilim jәne ghylym salasyndaghy sapany qamtamasyz etu komiyteti songhy on jyl ishinde 142 doktorantqa ghylymy dәreje beruden bas tartqan, yaghny olardyng dissertasiyalyq júmysy JOO qabyrghasynda qorghalsa da, kónil kónshitpegen.

Halyqaralyq tәjiriybege zer salsaq, shetelde dissertasiyalyq kenes әrbir ghylymy júmys boyynsha qúrylady jәne negizgi talqylaulardy sol kenes jýrgizedi.

Kenes mýsheleri men resmy resenzentterding bedeli de joghary, olar dissertasiyany qarastyru barysynda tek týpkilikti sheshim ghana emes, aralyq sheshimderdi de qabylday alady.

Kelesi mәsele. Doktorant dissertasiyany qorghau aldynda kóp uaqytty talap etetin kýrdeli proseduralardy oryndaugha mәjbýr.

Dissertasiyasyn qorghau ýshin doktorant әrtýrli ghylymy seminarlar men saraptamalyq komissiyalardyng qosymsha talqylaularyna qatysuy kerek. Sonday-aq olar resenzentterdi izdeumen, dissertasiyany qorghau prosedurasyn úiymdastyrumen ainalysady. Tipti, keyde ghylymy kenesshiler men resenzentterding pikirlerin doktoranttyng ózi jazatyn mysaldar da bar.

Búl mәseleler eskerildi.

Endi normativtik qújattargha engizilgen ong ózgerister turaly aitayyn.

1. Endi dissertasiyalyq kenesterding qúramy halyqaralyq tәjiriybeni eskere otyryp jasaqtalady.

Doktoranttyng zertteu taqyryptary әraluan bolghandyqtan, dissertasiyalyq kenes mýshelerining jartysy uaqytsha taghayyndalatyn bolady.

Endi kenes mýsheleri, qorghau qorytyndysy boyynsha dissertasiyalyq kenes PhD dәrejesin beru (1), PhD dәrejesin bermeu (2), dissertasiyany qayta qorghaugha jiberu (3) nemese doktorant júmysyn pysyqtaugha jiberu (4) syndy sheshim qabylday alady.

Búghan deyin kenes mýsheleri tek eki sheshimning bireuin qabyldaytyn edi.

Búghan qosa, endi dauys beruge resmy resenzentter de qatysatyn bolady.

2. Doktoranttar zertteu júmystaryn jýrgizu barysynda jariyalauy tiyis ghylymy maqalalardyng sany 7-den 4-ke deyin qysqarghanyn bilesizder. Al bir nemese eki ghylymy maqalasy reytingi óte joghary, bedeldi jurnaldarda jaryqqa shyqqan bolsa, doktorant dissertasiyasyn qorghaugha mýmkindik alady. Búl sangha emes, sapagha baghyttalghan ózgeris ótken jyly engizilgen bolatyn.

Biyldan bastap, keybir doktoranttar dissertasiyalyq júmysty jazbay-aq ghylymy ataqty qorghay alatyn bolady.

Ol ýshin doktorant bedeli myqty basylymda bir auqymdy sholu jәne Q1-Q2 WoS tizilimindegi jurnaldarda kem degende eki ghylymy maqalasyn avtor retinde jәne korrespondensiya avtory retinde jaryqqa shygharuy kerek.

Búl ghylymy zertteu júmystarynyng nәtiyjesi men sapasyna qanday da bir núqsan keltirmey-aq zertteu jýrgizu mýmkindikterin edәuir keneytedi.

Múnday tәjiriybe kóptegen sheteldik joghary oqu oryndarynda búrynnan qoldanylyp keledi.

Degenmen, búl balama әdis retinde paydalanylady. Doktorant búrynghyday óz qalauy boyynsha dәstýrli týrde dissertasiya jazyp, zertteu júmystaryn qorghay alady.

3. Ghylymy júmysty qorghau prosedurasy internet jelisi arqyly tikeley efirde jýrgiziledi.

Yaghny dissertasiyany qorghau rәsimi tolyghymen ashyq formatta ótedi. Endigi kezekte ghylymy jәne akademiyalyq qauymdastyqty belsendi bolugha shaqyramyn. Endi kez-kelgen ghylymy zertteulermen tanysyp, doktoranttardyng júmysyna ashyq pikir qaldyra alasyzdar.

4. Doktoranttyng dissertasiyasy tolyq dayyn bolghan kezde kafedranyng keneytilgen otyrysynda ghylymy júmys bir ret talqylaudan ótedi.

Negizgi talqylau júmystary dissertasiyany qorghau kezinde jýrgiziledi. Osylaysha qorghau sapasy jaqsaryp, dissertasiyalyq kenesterding jauapkershiligi artady.

5. Erekshe mәrtebesi bar joghary oqu oryndary ýshinshi jyl qatarynan PhD dәrejesin ózderi taghayyndap, jeke ýlgidegi diplomdar berip jatyr. Endi últtyq joghary oqu oryndary doktoranttardyng jariyalanymdaryna óz sheshimderi boyynsha, qosymsha, joghary talaptar qoya alady.

6.Endi el azamattary dissertasiyany onlayn formatta qorghay alady.

Búl – әlem boyynsha keninen paydalanylyp jatqan tәjiriybe. Pandemiya kezinde Kaliforniyadaghy Berkly uniyversiyteti, Oksford, Kembridj, Garvard, Singapur Últtyq uniyversiyteti jәne basqa da oqu oryndary alghashqylardyng biri bolyp dissertasiyany qorghaudy onlayn formatta ótkizgen edi.

Búl ózgeristerge deyin bolghan qosymsha talaptardy esterinizge salyp óteyin.

Ótken jyly joghary oqu oryndaryndaghy akademiyalyq adaldyqtyng negizgi qaghidattary normativtik qújattarda bekitilgen bolatyn.

Jariyalanymdargha qoyylatyn talaptar kýsheytildi.

Sәkesinshe otandyq ghylymy jurnaldar da kontent sapasyna erekshe nazar audara bastady. Búl sheshim byltyr sәuir aiynda qabyldanghanymen, jurnaldargha qoyylatyn jana talaptar 2021 jyldyng 1 qantarynan bastap kýshine endi.

Yaghni, baspalargha óz jurnaldaryn jana sapaly talaptargha beyimdey aluy ýshin jetkilikti uaqyt berildi.

Bilim jәne ghylym salasyndaghy sapany qamtamasyz etu Komiyteti qabyldaghan basylymdarynyng jana tizilimine 31 jurnal kirdi. Búl jurnaldardyng qatary әli de artatyn bolady.

Qoryta aitqanda, engizilgen jana ózgerister dissertasiyany qorghau jәne dissertasiyalyq kenes qyzmetine qatysty týrli aspektilerdi qamtydy.

Qabyldanghan basqa da ózgeristermen qatar búl janashyldyqtar dissertasiyalyq kenester júmysynyng ashyqtyghyn qamtamasyz etip, ghylymy zertteulerding sapasyn arttyrugha negiz bolady dep senemin.

Ashat Aymaghambetovtyng jazbasy

Abai.kz