Qymyrannyng qadirine jete almay jýrmiz
Ótemis MAHANOV, «Dәulet» sharua qojalyghynyng diyrektory:
Qazaqtyng qymyzy men qymyranyna, qazy-qartasy men jal-jayasyna jeter dәm bar ma, shirkin?! Ótken jeksenbi kýni «Sarjaylau» qymyz ortalyghynyng diyrektory, últtyq óner janashyry Ahmetbek Núrsila bastap, óner zertteushisi, әnshi Erlan Tóleutay, jas tarihshy, jurnalist Ardaq Berkimbaylar qostap, Almaty oblysyna qarasty Aqshy auylyna sapar shekken edik. Aqshiyde «Dәulet» sharua qojalyghyn qúryp, 150 týie, 150 jylqy asyrap, shaghyn kәsippen ainalysyp otyrghan Ótemis qariyanyng tórinde, últtyq taghamdar qoyylghan aq dastarqan ýstinde әngimening de, әnning de dәmdisi aityldy. Sonyra kókiregi shejirege toly qariya Ótemis Mahanovpen týie maly men qymyran turasynda az-kem súhbattasqan bolatynbyz.
Ótemis MAHANOV, «Dәulet» sharua qojalyghynyng diyrektory:
Qazaqtyng qymyzy men qymyranyna, qazy-qartasy men jal-jayasyna jeter dәm bar ma, shirkin?! Ótken jeksenbi kýni «Sarjaylau» qymyz ortalyghynyng diyrektory, últtyq óner janashyry Ahmetbek Núrsila bastap, óner zertteushisi, әnshi Erlan Tóleutay, jas tarihshy, jurnalist Ardaq Berkimbaylar qostap, Almaty oblysyna qarasty Aqshy auylyna sapar shekken edik. Aqshiyde «Dәulet» sharua qojalyghyn qúryp, 150 týie, 150 jylqy asyrap, shaghyn kәsippen ainalysyp otyrghan Ótemis qariyanyng tórinde, últtyq taghamdar qoyylghan aq dastarqan ýstinde әngimening de, әnning de dәmdisi aityldy. Sonyra kókiregi shejirege toly qariya Ótemis Mahanovpen týie maly men qymyran turasynda az-kem súhbattasqan bolatynbyz.
- Búryn týie malyn baghyp kórmegenge úqsaysyz. Týie asyrauynyzgha ne sebep boldy?
- Rasynda, men erterekte týiemen ainalyspaghan edim. Jylqy malyn kópten ósirgenim ras. Qyr-syryn da jaqsy bilemin. Týie baghudy qolgha aluyma Aqshiyde túratyn Abay esimdi azamat týrtki boldy. Abaydyng ýiine baryp, qymyran iship túratyn edim. Ol bir sózinde «bir týieden ay sayyn 60 myng tenge tabamyn» dep qaldy. Qazir bir jigitting jalaqysy 60 myng tenge bola ma, bolmay ma? Almatygha baryp júmys istegen adamnyng jatyn orny, iship-jemi, kiyim-keshegimen-aq ailyghynyng tamtyghy da qalmaydy. Osy sharuadan auylda otyryp-aq, tabysqa belsheden batugha bolatynyn týisinip, týie izdey bastadym. 2007 jyldan beri osynau ispen shúghyldanyp kelemin. 150 bas týiem bar. Byltyr 30 týie saughan edim, biyl sauylatyn bastyng sany 40 týiege jetip qaldy. Býginde qol astymda 10 shaqty adam júmys isteydi. Olardyng túraqty jalaqysynan bólek, jatyn ornyn, iship-jemin tolyqtay moynyma alyp otyrmyn.
- Shúbat qúramynda adam aghzasyna óte paydaly dәrumender kóp dep jatady...
- Jylqy, siyr malynday emes, týiening jeytin shóbi basqa. Sondyqtan onyng sýti de erekshe bolyp keledi. Týie jiyde, jynghyldyng gýlderin, qarataldyng basyn, tiken, jantaq shópterin azyq etedi. Shúbatty ishken adamnyng qarny da ashpaydy. Ol - әri susyn, әri tamaq. Qymyrannyng manyzdylyghy, maylylyghy joghary. Ish qúrylystary auyratyn adamdargha búl - myng da bir em. Ásirese asqazan jarasyna shipaly. Osy dertpen auyrghan talay adamnyng shúbattan jazylyp ketkenin óz kózimmen kórgenim bar. Sosyn taghy adamnyng immuniytetin kóteredi. Óz basym kýnine bir liytrdey qymyran iship alamyn. Sosyn toq bolyp jýremin. Týieni baghu da jenil. Tabighatynan shydamdy januar. Ayaghy da úzyn. Óriske tez baryp, tez toyynady. 15-20 shaqyrym jerge jayylyp baryp qaytu týiege búiym emes. Suyqqa da, shólge de tózimdi. Paydasy da mol. Týiening jýnin de ótkizemiz. 1 kelisin myng tengeden satamyz.
- Týieler de óz ishinde týr-týrge bólinedi emes pe?! Olardyng ózara aiyrmashylyqtaryn aityp berseniz.
- Aruananyng sýti mol bolsa, aiyr týyening sýti azdau bolady. Biraq aiyr týiening sýti qúnarlyraq. Aruana negizinen 7-8 litr, al keybireuleri tipti 10 litrge deyin sýt beredi. Bir týie kýnine 2 myng tenge tabys әkeledi eken. Týie ústaymyn deytin júrt bolsa, quanamyn. Qolymnan kelgen aqyl-kenesimdi ayamaymyn. Keyin olar týie baghuda bir janalyq ashatyn shyghar. Sol janalyqtyng paydasyn men de kóremin ghoy. Bizge qyzghanyshtyng qajeti joq. Jastar mal baghudyng jana tәsilin tapsa, ony men de iygerip, ortaq iygilikke júmsarmyz dep oilaymyn.
- Ayyr týie kezinde kóbine kóshi-qongha paydalanylghan kórinedi...
- Ayyr týie - taza qazaqtyng maly. Kóshi-qon kezinde ýiir-ýiir jylqysy bar baylardyng ózi ýiinde týie ústaytyndargha kýni qaraghan kórinedi. Jalghyz týieni kóship alugha paydalanu ýshin jalgha alu qúny retinde bir jylqy berip, qajetine jaratady eken. Auyr jýk tasymalyna ynghayly týie sol uaqytta býgingi jýk kólikterine tenestirilgen tәrizdi. Bizding baghyp jatqan týielerimizding týp-tórkini - Týrkimenstan. Kenes ýkimeti túsynda «Merkur» degen firma osy týielerding túqymyn Almaty manyna aldyrypty. Keyin әjeptәuir kóbeygenge úqsaydy. Artyqshylyghy: óte sýtti. Týie sýtining negizgi atauy - qymyran, qystygýni shúbatylyp túratyn kezin ghana shúbat deydi emes pe?! Osy qymyrannyng qadirine jetpey jýrgen jayymyz bar. Nasihaty tómen.
- Mal baghudyng da mashaqaty shash etekten. Tórt týlik, onyng ishinde týie malynyng dúrys kýtimdi, baghyp-qaghudy qajet eteri beseneden belgili. Búl júmystyng ózindik qúpiyalary da bar shyghar?..
- Paydasyn kórip otyrghannan keyin mashaqatynan nesine qashayyq?! Biraq adam óz shamasyn bilui kerek. Mynnan astam týie baghamyn dep, maldyng obalyna qalyp jatqandardy da bilemiz. Esepti kýtimi joq, kýn sanap qyrylyp jatqan týiege qarap, ishim ashiydy. Malgha jem-shóbin tauyp berip, baghyp-qaqpasan, jaghdayyn jasamasan, dúrys ónim beredi dep aita almaymyn. Bes jyldyng ishinde týie baghudyng jay-japsaryn iygerip qaldym. Qazir bilgenimdi ózgelerge ýiretip jýrmin.
- Jylqy baqqannan týie ósirgen tiyimdirek dep qaldynyz bir sózinizde. Osy pikirinizdi tarqata týsseniz...
- Ózim talay jylqy joghaltqan adammyn. Byltyrdyng ózinde 21 qylqúiryghymdy aidap ketti. 1991 jyly 49 bas jylqymdy úrlatyp alghan kezim bolghan. Qazir 150-dey jylqy ústaymyn. Qystay sonyng artynan jýremin. Týie týnde jayylymgha shyqpaydy. Jylqy kýndiz-týni jayylady. Ony týnde qoragha qamap qoysan, qúlynyn tastap qoyady. Týie bir siyrdan artyq shóp jemeydi. Óte toyymdy januar. Denesi ýlken bolghanymen, jylqydan eki ese az qorektenedi. Tez toyynady da, ýirengen qorasyna qaytyp keledi.
- Úldarynyz әke jolyn jalghastyryp jatyr ma?
- Ýlken úlym Qayratqa Úzynaghash jaqtan qymyzhana ashyp bergenmin. Sonda ózi sauylatyn 15 bie ústaydy. Kelesi úlym Talghat ta mening qolymda jylqy sharuashylyghyn kәsip etken. Bazargha barghan qymyz búzylady. Oghan әbden kózimiz jetti. Sol sebepti qymyzdy bazargha jetkizbey ótkizuge tyrysamyz. Óitkeni tayaqtyng bir úshy bizge tiyedi. Ótkizetin adamdarymyzgha ýnemi esh nәrse qospauyn ótinemiz.
Arman ÁUBÁKIR
«Alash ainasy» gazeti