Juyrda ghana «Qazaq uniyversiyteti» baspasynan tarihshy Nәbijan Múhamethanúlynyng «Halyqaralyq fenomen: Qazaq halqynyng bólinui men tútastanu ýderisi» atty monografiyasy qolymyzgha tiydi.

«Búl enbegimdi Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigining otyz jyldyghyna arnaymyn» dep jazghan avtor alghashqy betti úly Abaydyng «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos» degen ataqty ólenimen ashypty.

Monografiyanyng mazmúny men maghynasy, kótergen taqyryby men kózdegen maqsaty osy sózderding ayasyna syiyp ketkendey. Bar sanaly ghúmyryn ghylymgha arnaghan, tәuelsizdikten keyin otangha oralyp jana tynysy ashylyp, ótken ómirimiz ben keleshegimizge qazaqtyng kózimen ýnilip, qazaqtyng janymen sezingen ghalymnyng búl enbegi óz zertteuining sýbeyli jemisi ghana emes, otan tarihyndaghy jana bir betbúrystyng bastaluy, ghylym kókjiyegining keneyui bolghanyn kitapty oqy otyryp sezindik. Kitaptyng kirispesinde avtor «men qazaq halqynyng bólinui men tútastanu tarihy ýderisin jalpy әlem tarihy konteksinde, halyqaralyq qatynastar jýiesindegi ózgeristerge baylanystyryp taldau jasau arqyly onyng ishki zandylyq sipatyn ashyp kórsetudi aldyma maqsat etip qoyyp otyrmyn» [9 b.] dep týiindese, «zertteu enbegining negizgi derek kózderin – tarihy qújat materialdary jәne qazirgi zamanghy qújat jinaqtary dep ekige jiktep aitugha bolady»[13 b.] dep saraptay kele «zertteu nәtiyjesi Túnghysh preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaev belgilegen, elimizde otyz jyl boyy dәiekti týrde aqtaryp kelgen qazaq diasporasy sayasatynyng dúrys әri nәtiyjeli bolghanyn anyqtaydy» [16 b.] dep qorytyndylaydy.

Jalpy monografiya «qazaq halqynyng bólinu ýderisi»... «qandastar jәne «mәngilik el» bolu» degen bes bólimge bólinip, kótergen taqyryby, súryptalghan materialdaryna qaray әr bólim shamamen bes taraugha jiktelgen.

Osyghan deyin on tórt jinaq, monografiya shygharghan, jeti ensiklopediya, sózdik júmysyna qatysqan, ongha tayau ghylymy enbekti qúrastyryp, audarghan tarihshy búl enbegine úzaq dayyndalghany, kóz mayyn sarqyp kóp izdengeni, qazaq halqynyng ótkeni men býginine syn kózben qarap, bodandyq pen tәuelsizdikting sebebi men saldaryn sayasi, tarihi, halyqaralyq, geografiyalyq túrghydan saraptay kele últtyq qasiretting obektiv jәne subektiv sebepterine ýnilgeni bayqalady. Tarihy oqighalar men qúbylystargha bagha berip, tarihy jylnamalardy sarapqa salghanda qalyptasqan qaghidattar men otarshyldardyng mýddesimen ornyqqan tújyrymdargha tәuelsiz elding kózimen qarap qazir de, bolashaq úrpaqtar da eskerer ashshy sabaqtardy jasyryp, jappay naqty faktilermen oy eleginen ótkizedi. Búl payymdar әsirese Qazaq handyghy ydyrap qazaqtar eki imperiyanyng bólisine týsken kezde, odan keyin handyq, by instituttary joyylyp el taghdyry qyl ýstinde túrghanda ortalyqqa baghynbaghan ru basylary men biylerding ózara alauyzdyghyn últ mýddesinen joghary qoyghan súrqay tirlikteri tarihy faktilermen aitylady. Ásirese qytay qazaqtarynyng ótken ghasyrdyng alghashqy elu jyldyghynda kórgen qúqayy men ru basylar men el bastaghan serkelerding sayazdyghy men tәuekelshildigi, ózara baqtalastyghy anyz-ertegimen emes tarihy qújattarmen rastalyp el basyna týsken nәubetting últqa alyp kelgen ólsheusiz zardaby men ziyanyn jadymyzdan qaytadan bir janghyrtyp ótedi.

Barlyq otarlyqtan qútylghan elder eng aldymen betpe-bet keletin әri memleketti qúryp, kýsheytu barysynda keshirilmes shóre, basym iydeologiyalyq baghyt sanalatyn – otarsyzdandyru prosessi elimizde óte bayau jýrgenmen, últtyq tútastanu prosessi bastalyp ketti. Onyng belgisi kitap avtory atap ótkendey 2014 jyly últ kóshbasshynyng «Mәngilik el» iydeyasy, «Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» degen atpen qabysa týsse odan ary «Ruhany janghyru: bolashaqqa baghdar» jәne «Úly dalanyng jeti qyry» siyaqty baghdarlamalyq qújattarmen tolyqty. Ishki, syrtqy kóshi-qon júmysy jýiege týsip, týrki halyqtarynyng ekinshi mekeni atanghan Týrkistan jana status alyp, latyn jazuyna kóshu jospary sózden iske kóship jana serpin aldy. Mine búl últtyq tútastanu ýderisining jana órege kóterilui edi. Ásirese, K.L. Syroejkin siyaqty jaldamaly iydeologtar asyra dәriptegen «jergilikti qazaqtar men qytay qazaqtardyng mentaliyteti basqa, tili, jazuy úqsamaydy. Qandastar qoghamnyng autsayderleri olardan bir últ jasaugha tyrashtanbau kerek degen» sandyraqtaryna qazaq últynyng bólinui men qayta tútastanu tarihyn, qazaq etnogezining qalyptasu barysyn, soghys, asharshylyq, repressiya kezinde últ bolyp úiysyp, bir-birine jan basyp, kómektesip, ómir, bostandyq, ar-újdan ýshin bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp kýreskenin tarihy qújattar men faktilerge sýiene otyryp toytarys berdi.

«Qasym hannyng qasqa joly» men «Esim hannyng eski jolynda» toptasqan, úiysqan jauynger halyqtyng bodandyq qamytyn kiyip, әlemning qyryq neshe eline shashyrap ketse de tilin, dinin, tegin úmytpay tәuelsizdik jyldarynda atamekenge at basyn tiregen, qysqa merzimde sovettik mәdeniyetting shylauyna týsip bógdelene bastaghan qandastarmen til tabysyp ruhany janghyru jolyndaghy jana Qazaqstannyng tyng kelbetin qalyptastyrghanyn oqighalar, qújattar, derekter, sifrlar, jetekshi túlghalardyng jeke ómiri arqyly saraptap beredi.

Áriyne jana kitap turaly sezingen, týisingen, týsingen dýniyeler az emes, ol turaly kәsiby mamandar men sarapshylar әli talay qalam terbep ruhany ómirimizge alyp kelgen janalyqtaryn, qosqan qúndylyqtaryn aita jatar. Biz taraptan monografiyanyng ýshinshi, tórtinshi, besinshi bólimderining tórtinshi taraularyna airyqsha toqtala ketudi jón kórdik.

Óz jerimizde otyryp eriksizden bólinip-jarylu qansha qasiret bolyp jadymyzda saqtalsa da qaytadan biriguding barysy, joly men josyny onay emes eken. Jiyrmasynshy ghasyrda adamzatqa oryn tolmas apat alyp kelgen kommunizm qozghalysy jýrip ótken sovet odaghy, qytay, mongholiya siyaqty elderde ómir sýrsek te sanagha singen, tanymgha tanylghan, jýrekke syz qaldyrghan bógde sayasy mәdeniyetting yqpaldary men etnikalyq qazaqtar arasyndaghy ózara sayasy jatsynu mәselesi bayqalyp otyr. Tipti qoghamdyq ortada bolmasa da, qoghamdyq jeli de daugha úlasyp ketkeni jasyryn emes. «Olardyng ústanghan marksizm-leninizm negizindegi Stallindik, Mao Szedundyq iydeologiyasy dýiim halyqty adamy qasiyetten aiyrdy. Olar halyqty jalpy adamzatqa ortaq qúndylyqtarmen gumanizmge baulu emes, markstik utopiyamen ateizmge, qarapayym halyqtar birin-biri jau sanaytyn, әkesine balasy sayasy jәne adamy jaqtardan qarsy bolatyn taghylyqqa tәrbiyeledi, eng jogharghy biyleushini «әke», «ata» dep tanityn, tipti qúday sanap, tabyndyrudy dәstýrge ainaldyrdy. Sonyng saldarynan adamdardyng oilau jýiesi barynsha sayasilandy.»[148 b.] «QHR – KSRO qatynastary shiyelenisken sayyn, eki eldegi qazaqtardy bir-birine qarsy qoydy. Sóitip olardyng sanasyna birin-biri jau kóretin, birin-biri «shpion» sanaytyn kózqaras sindi. Osylaysha shiyrek ghasyrgha jalghasqan iydeologiyalyq teris nasihattar, eki eldegi qazaqtardyng oilau jýiesin sayasilandyryp jiberdi, sodan olar óz tumalaryna sayasy ólshemdermen qaraytyn boldy.»[149 b.] Mine osylay mәselening talmau jerin tapqan tarihshy tiyisti jauaptyda ózi bergen. «QHR men KSRO-nyng shiyrek ghasyrdan astam eki eldegi qazaqtardy túmshalap, bógdelese de, tipti bir-birine qarsy qoysa da, qazaq halqyn mýlde eki basqa últqa ainaldyra alghan joq. Óitkeni últtarda bolatyn ortaq últtyq sana-sezim onay óshpeydi, óte úzaq saqtalady. Sondyqtan qazaqtardyng últtyq tanymynyng olardyng tarihilyghy men ómirshendegin angharamyz.»[150 b.] «Aryzqoylyq «búl jalpy qazaqtyng tarihy auruy», daukestik, daulasqyshtyq, pәleqorlyq, jalaqorlyq, shabuylshyldyq [agressivti] әreketter. Múnday qúbylystar búryn-sondy Qytaydan kelgen aghayyndardyng keybireulerinen kóbirek bayqalady. Songhy jyldary qytaylyq qandastar arasynda internet aqparat qúraldary arqyly etek alghan aitys-tartystary Qytaydaghy «ýlken ashylyp-sayrau» nauqanyna qatty úqsap ketti. Basqasha aitqanda, qytaylyq «mәdeny revolusiyanyn» qazaqstandyq kishi kórinisindey boldy. Olar oralmandardan da, otandyqtardan da «jau» izdedi. Beyne qytaydyng «mәdeny revolusiyasy» siyaqty eshqashan dәlel-faktisiz-aq kez kelgen adamgha «qylmys» taghyp, kýres jasaugha shyqty. «Shpiondar», «satqyndar», «qytayshyldar» [... «shyldar» degen qylmystyq atau emes. Álemde «shyghysshyldar», «batysshyldar», «orysshyldar», «japonshyldar» degen iydeyalyq tendensiyany anghartady. AQSh-ta «qytayshyldar», qytayda «AQSh-shyldar» tolyp jýr] degen qylmystar taghyp, aiyptay beretin boldy. Tipti kýresti «tabaqtay-tabaqtay diplomy bar, tom-tom kitaby bar» ghalymdargha baghyttady. Búl qytaydyng «mәdeniyet revolusiyasyndaghy» anti-intelliygensiyalyq kýresining aina-qatesiz kóshirmesi boldy. Qytayda ziyalylardy «sasyq toghyz» dep janyshtaghan bolatyn. Últ ziyalylaryna qarsy túru – últty joidyng tóte joly ekenin qoghamdyq praktika әldeqashan dәleldegen aqiqat. Al «mәdeny revolusiyany» QKP-nyng ózi «on jyldyq alapat» dep baghalaghan bolatyn. Biraq qazirgi Qytayda Mao dәuirine qaytu tendensiyasy bayqalsa, Qazaqstanda onyng úshqyndary jyltyldaydy.»[179 b.] «Qytaylyq keybir qandastardyng oilau jýiesi barynsha sayasilanghan, elge kelgen song da pәlendey ózgere qoyghan joq. Mysaly, Qytayda jýrgende auyldyng dóreki partiya hatshysyna syn aitugha batyly barmaytyn beysauat әielder, eldegi sóz bostandyghyn paydalanyp, ózining Qazaqstannyng tәuelsizdigi arqasynda, Elbasynyng saliqaly sayasatynyng shapaghatymen Otangha oralghanyn eskermey, memlekettik sayasatqa syn aityp kókigenin kórgende namystan jaryla jazdaysyz. Búl qytaylyq «kýres mәdeniyetinin» kórinisi emey nemene?! Osynday shartty әzirlep kelgen qytaylyq oralman pysyqaylardyng Qazaqstanda joly bolghanyn kóziqaraqty adamdar bayqap otyr. Onday pysyqaylar arasynda keybireuleri biyik minbedegi sayasatkerdi de, mýiizi qaraghayday jazushy qalamgerlerdi de sanaly týrde ózderine qyzmet ettirip qoyghan! Ókinishke oray, dәl qazir Qazaqstanda memleket ýshin, últ ýshin qyzmet etkennen góri belgili bir ru nemese shaghyn toptyng mýddesi ýshin júmys jasaghan әldeqayda paydaly bolyp túr. Óitkeni, bizding sayasy jәne mәdeny elitamyzda [bәri demeymin, kóbinde] әli kýnge deyin kez kelgen mәselege memlekettik, últtyq mýdde túrghysynan emes, rulyq, aumaqtyq shaghyn toptyq mýdde túrghysynan tandau jasaytyn pasyq әdet bar. Múny sezgen qytaylyq oralman pysyqaylar ony ózining jekebasy ýshin paydalanyp, memleketti, últty masqaralaugha deyin barghany jasyryn emes. Mysaly, Qytaydyng ortaghasyrlyq ataqty aqyny Ly Baydy [Ly Bony – Li Bai] Dulat babanynyng toghyzynshy úrpaghy jasaymyn degen qugha, qor jinap, qarjy toptap qarbalasqa týskeni ótirik emes qoy. Ly Baydyng enseli mýsinin Taraz qalasynyng kire berisine túrghyzatyn ýlken jobalary, әdebiyetshi-tarihshy Dәulethanúly Álimghazynyng «daukestiginen» әreng toqtap, halyqaralyq masqara boludan aman qaldyq.»[180-181 b.] «Synyqtan basqanyng bәri júghady» degendey tilimizdi, dinimizdi, dilimizdi saqtaymyz dep jan talasyp jýrip qanshama asyl qasiyetterimizdi joghaltyp, jattyng jaghymsyz psihologiyasy men әdet-ghúrpyn júqtyryp alghanymyz tipti key jaqtardan olardyng ózin jolgha qaldyryp ketkenimizdi tarihshy key miskinderding aty-jónin әteylep atamasa da olardyng aiqay - attandar men is-әreketterinen bәrin tanyp, sezip otyrmyz. Dert batpandap kirip, mysqaldap shyghady deydi. Myna dertten úrpaq janalanbay qútylmaytyn shygharmyz.

Ótken ghasyr bastalghanda últ ústazy A.Baytúrsynov «Álhәmdulla! Alty million boldyq» dep shýkirshilik aitqan edi. Alla osy sózdi kóp kórdi me? Qaydam bólshektengenimiz az bolghanday Qazan tónkerisining zenbirek ýnine jalghasqan myng san mashaqat pen auyr taghdyr mandayymyzgha jazylypty. Ghasyr ortasynda qara shanyraqta qazaqtar sany nebәri eki milliondy әzer qúrady. Onyng sony qazaqtyng qyryq payyzgha juyghy óz ana tiline maqúrym qalyp, sol kezdegi astana Almatyda jalghyz qazaq mektebi dәtke quat bolyp ómir sýrip jatty. «Ólmegenge óli balyq jolyghady» degendey tәuelsizdikke aryp-ashyp, azyp әreng jettik. Qabyrghamyzdyng qataya bastaghany shyghar 23 jyldan keyin últ kóshbasshysy 2014 jyly 24 tamyzda kezinde handar saltanat qúryp, Aqsaq temir tize býkken, Joshy hannyng ruhy sinip, tәni damyl tapqan Úlytau baurayynda jurnalisterge bergen súhbatynda «Mәngilik el» iydeyasyn halyqqa jariyalady. N.Múqamethanúly osy iydeyanyng týp tamyry bayyrghy ghúndardan, saqtardan, ýisinderden bastalyp kók týrikter zamanynda jalghasqanyn aityp, osy tarihy baghdarlamany halyqqa týsindirgen otandyq ghalymdardyng enbegine saraptama jasay kelip «ókinishke oray búl enbekte últtyq birigu qarastyrylady da, shetelderdegi etnikalyq qazaqtardyng tarihy Otany – Qazaqstangha oraluynyng últtyq úly tútastanudaghy manyzy nazardan tys qalyp qoyghan. Últ tútastanbay memleket kýsheymeydi. Búl aksioma.» [223-224 b.] dep mәseleni qabyrghasynan qoydy. Ghalymnyng búl payymdaryna týsinikteme jasaudyng keregi joq. Asyryp aitu tipti mýmkin emes. Osy taqyrypta kenirek oilanyp, terenirek tolghanu kerek. Tәuelsizdigimizding otyz jyldyq mereytoyyna oray osynday enbekting jazyluy uaqyttyng súranysy, qazaq tarih ghylymynyng sapalyq sekirisi, ghalymnyng jankeshtiligi men óz memleketine degen sheksiz sýiispenshiligining belgisi dep bilemiz.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz