Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng úiymdastyruymen 30 sәuiri kýni Almaty qalasynda saghat 15:00-de «LATYN GRAFIKASYNA KÓShU - QAZAQ TILINING AUQYMDY REFORMASY» atty onlayn formattaghy dóngelek ýstel  ótti. 4 saghatqa sozylghan búl jiyngha 150-den astam adam qatysty.  Olardyng qatarynda elimizding últtyq uniyversitterimizden (әl-Farabi, Abay, Nazarbaev, Gumiylev) beldi ghalymdar, Til bilimi instituty, AQSh, Europa, Týrkiya professorlary, Halyqaralyq “Qazaq tili” qoghamynyng sheteldik jәne otandyq bólimsheleri jәne Qazaqstan Respublikasy Parlamenti deputattary, tanymal jazushylar, jastar, til janashyrlary bar.

QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Últtyq qoghamdyq senim kenesining 2-otyrysynda latyn әlipbiyine kóshu mәselesi turaly: «Latyn grafikasyndaghy әlipbiyge kóshu mәselesinde asyghystyq tanytugha bolmaydy. Tynghylyqty, tekserilgen ústanym talap etiledi. Jan-jaqty saraptau jәne jana әlipbiyding barlyq aspektilerin әzirleu qajet»,- degen bolatyn. Alayda, әleumettik jeliden «Jetildirilgen әlipbi» jobasyn bekituge dayyndyq jýrip jatqandyghy belgili boldy. Biraq, búl jóninde eshkim esh jerde resmy aqparat bermegen edi. Dóngelek  ýstel latyn grafikasyna ótu jәy tanba auystyru emes, qazaq tilining auqymdy reformasy ekenindigin jan-jaqty negizdeu maqsatynda ótkizildi.

Jiyndy Halyqaralyq "Qazaq tili" qoghamynyng Preziydenti, QR ÚGhA Qoghamdyq ghylymdar bólimshesining Tóraghasy, QR ÚGhA korrespondent mýshesi, filol. ghyl. doktory Erden Qajybek jýrgizdi.

Aldymen bayandamashylar sóz aldy: filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, orfografiyalyq júmys tobynyng mýshesi Álimhan Jýnisbek, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Anar Fazyljanova, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Núr-súltan qalalyq filialynyng basqarma tóraghasy Berik Ábdighali, Qazaqstannyng qúrmetti jazushysy Beksúltan Núrjekeúly, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining professory Salqynbay Anar, Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetting professory Qalybay Qalamqas, L.N Gumiylev atyndaghy  Qazaq últtyq uniyversiytetining professory Maghripa Eskeevalar latyngha kóshuding manyzyn, onyng tek tanba auystyru ghana emes, qazaq tilining auqymdy reformasy ekenin jan-jaqty dәleldedi. Úsynylghan jetildirilgen әlipbiyge bir qatar syn eskerpeler aitty.

Onlayn formattaghy sharagha Amerikandyq týrkitanushylar assosiasiyasynyng Preziydenti (AQSh), Nazarbaev Uniyversiyteti «Qazaq tili jәne týrkologiya» kafedrasynyng mengerushisi, professor Yulay Shәmilúly, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Europa ókildigining jetekshisi Henrik Yankovskiy, Mimar Sinan uniyversiytetining professory Ábduahap Qara, Izmir uniyversiytetining professory Mústafa Óner siyaqty belgili týrkitanushylar da qatysyp, úsynylghan әlipbiyge úsynystaryn aitty.

Qazaq әlipbiyin latyn tanbasyna kóshiruge baylanysty búnday auqymdy jiyn  túnghysh ret ótkizilip otyr. Eng bastysy jiyngha jinalghan barsha ghalymdardyng oi-pikiri ortaq ekenine kózimiz jetti. Jiyn sonynda mynaday qarar qabyldandy:

1. Biz latyn qaripine kóshu merzimin songhy resmy aqparatta aitylghanday 2030 jylgha deyin sozugha qarsymyz. Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining 2018 jylghy  13 nauryzdaghy № 27-r ókimimen bekitilgen Qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna 2025 jylgha deyin kezen-kezenimen kóshiru jónindegi is-sharalar josparyna sәikes 2025 jylgha deyin dep qaldyrylghanyn qoldaymyz.

2. Osy uaqytqa deyin bir ghana orfografiyalyq top Sh. Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy men  A. Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi instituty atqaryp kelgen әzirleu, saraptau synamadan ótkizu, engizu júmystary Bilim jәne ghylym ministrligindegi mektepke engiziletin oqulyqtardy saraptau jýiesindegidey bir-birine tәuelsiz birneshe úiymgha jýktelip, satylay saraptaudan ótu arqyly ghana maqúldanyp, bekitiluin úsynamyz.

3. Latyn grafikasyna kóshu, әzirleu jәne engizu kezenderinen túrady. Álipbiyding kemshin tústary respublikadaghy bilikti ghalymdar arasynda osynday ashyq jiyndarda jan-jaqty talqylanbay bekitilse, aldyndaghy QR Parlamentinde tanystyrylghan digraf jobasy men QR Preziydenti bekitken apostrof jәne akut jobalarynyng taghdyryn qúshady. Sondyqtan әzirleu kezeni ayaqtalmay túryp ony qoghamgha, oqu ýderisine engizu júmystary toqtatylsyn (nasihattau, diktant alu, saualnama alu, gazet shygharu, bekitilmegen әlipbiymen kórneki aqparttar ilu, jәne t.b)

4. Osy salagha jauap beretin Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministrligining Til sayasaty komiyteti QR Mәjilis deputattaryn, Qogham qayratkerlerin, Bilim salasynyng ókilderin, JOO oqytushylaryn, Halyqaralyq qazaq tili qoghamynyng ókilderin, belgili týrkitanushylardy, eng bastysy osy salagha qatysty bilikti mamandardy jinap qazaq jazuynyng ózekti mәselelerin talqylap bir sheshimge kelui kerek.

5. Eng basty mәsele – jazu reformasy arqyly tilimizdi A. Baytúsynúly salghan últtyq arnagha әkeli, kenes dәuirinde tynysyn taryltyp kelgen jat tildik yqpaldan arylu dep týsinemiz.  Jat dybys pen әrip, jat sózderding tilimizde qoldanyluy mәselesine baylanysty da týpkilikti baylam men sheshimge kelu asa manyzdy. Búlardy sheshpeyinshe, qazaq tilining bәsekege qabiletti últtyq til retindegi keleshegin qamtamasyz etu de mýmkin emes.

6. IYә, qansha ghalym bolsa, sonsha pikir bolady dep «men bilemdikpen» birjaqty ketu dúrys emes ekendigin kórdik. Tilimizding tabighy bolmysyn saqtaymyz desek, barlyq ghalymdar kenese otyryp týbegeyli bir sheshimge kelui kerek. Tóreshi tilding ishki jýiesi men basty zandary boluy tiyis. Basty mindet - ghylymy negizdelgen, til zandylyghyna sýiengen, eng bastysy, tilge qyzmet etetin, til bolashaghyn senimdi etetin jana әlipby men emle erejelerin qabyldau boluy kerek.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz