Osy aptanyng basynda qos palataly Parlamentting 4-shaqyrylymdaghy ekinshi sessiyasy júmysyn ayaqtady. Birlesken basqosuda halyq qalaulylary ózderining bir jyldyq júmysyn qorytyndylady. Jyldaghy dәstýr boyynsha jetken jetistik pen ketken kemshilikter tarazygha salyndy.

Minberden sóilegen Mәjilis tóraghasy Oral Múhamedjanov osy sessiyada deputattardyng zang qabyldaudan búryn-sondy bolmaghan rekordtyq kórsetkishke jetkenin mәlimdedi. Bylaysha aitqanda, ala tannan qara keshke deyin qaghazgha shúqshiyp, kóz maylaryn tauysqan deputattar 127 (!) zang jobasyn (búl búrynghylarmen salystyrghanda 1,5 ese kóp) qabyldap, Preziydentting qol qongyna jiberipti. Al Elbasy olardyng 97-sine qol qoyyp, qoldanysqa engizgen. Jalpy alghanda, búl sessiya kóp zang qabyldanuymen jәne biraz qalaulylardyng qyzmetinen ketuimen este qalghany ras.
Mәjilis tóraghasynyng aituynsha, zang shygharushy organ daghdarysqa qarsy is-sharalardy shiratu ýshin 20-dan astam zang qabyldapty. Solardyng arasynda janarghan Budjet jәne Salyq kodeksteri, elimizding tarihynda túnghysh ret qabyldanghan «Ýshjyldyq budjet turaly» Zang bar. Sonday-aq Parlament elimizding sayasy sahnadaghy bedelin arttyrugha yqpal etetin 46 halyqaralyq konvensiya, hattama, kelisimsharttardy ratifikasiyalaghan. Olardyng ishinde azamattyq  jәne sayasy qúqyqtar turaly halyqaralyq paktining hattamasy, BÚÚ-nyng aua rayynyng ózgerui turaly negizdemelik konvensiyasyna qatysty Kioto hattamasy bar.

Osy aptanyng basynda qos palataly Parlamentting 4-shaqyrylymdaghy ekinshi sessiyasy júmysyn ayaqtady. Birlesken basqosuda halyq qalaulylary ózderining bir jyldyq júmysyn qorytyndylady. Jyldaghy dәstýr boyynsha jetken jetistik pen ketken kemshilikter tarazygha salyndy.

Minberden sóilegen Mәjilis tóraghasy Oral Múhamedjanov osy sessiyada deputattardyng zang qabyldaudan búryn-sondy bolmaghan rekordtyq kórsetkishke jetkenin mәlimdedi. Bylaysha aitqanda, ala tannan qara keshke deyin qaghazgha shúqshiyp, kóz maylaryn tauysqan deputattar 127 (!) zang jobasyn (búl búrynghylarmen salystyrghanda 1,5 ese kóp) qabyldap, Preziydentting qol qongyna jiberipti. Al Elbasy olardyng 97-sine qol qoyyp, qoldanysqa engizgen. Jalpy alghanda, búl sessiya kóp zang qabyldanuymen jәne biraz qalaulylardyng qyzmetinen ketuimen este qalghany ras.
Mәjilis tóraghasynyng aituynsha, zang shygharushy organ daghdarysqa qarsy is-sharalardy shiratu ýshin 20-dan astam zang qabyldapty. Solardyng arasynda janarghan Budjet jәne Salyq kodeksteri, elimizding tarihynda túnghysh ret qabyldanghan «Ýshjyldyq budjet turaly» Zang bar. Sonday-aq Parlament elimizding sayasy sahnadaghy bedelin arttyrugha yqpal etetin 46 halyqaralyq konvensiya, hattama, kelisimsharttardy ratifikasiyalaghan. Olardyng ishinde azamattyq  jәne sayasy qúqyqtar turaly halyqaralyq paktining hattamasy, BÚÚ-nyng aua rayynyng ózgerui turaly negizdemelik konvensiyasyna qatysty Kioto hattamasy bar.

Aytpaqshy, daghdarys zamanynda qazynanyng qarjysyn ýnemdeuge kelgende, Parlament ózgelerge ýlgi kórsetipti. Ýlgi emey nemene, әkimshilik shyghyndardan bas tartqan zang shygharatyn «ýlken ýidin» biylghy budjeti 1 mlrd 683 mln-gha (!) qysqartylghan. Múnymen qosa, búrynghyday ondy-soldy budjet qarjysyn shashudan tartynghan qalaulylar bir jylda 847 mln tenge ýnemdegen kórinedi.
Osy sessiyadaghy parlamentshilerding qatty úyalghan jeri - memleket basshysy «Diny birlestikterding qyzmeti turaly» Zangha veto qoydy. Sonday-aq «Saylau turaly», «BAQ turaly» jәne «Aqparattyq-kommunikasiyalyq jeliler turaly» Zandar da halyqtyng kónilinen shyqpaghany ras. Minberde túryp, jarty saghat bayandama jasaghan Mәjilis spiykeri ýkimetten keletin zang jobalarynyng shiyki ekenin aityp, qatty syngha aldy. «Bir em qonbay kele jatqan «dert» - zang jobalaryn әzirleu kezinde mekemeler arasynda tiyisti ýilestiruding joqtyghy, tipti jobalar Mәjiliske kelip týskennen keyin de memlekettik organdar ózara kelise almay jatatyn kezder boldy. Deputattar zang jobasymen júmys isteumen qatar, memlekettik organdardy mәmilege shaqyrumen de ainalysugha mәjbýr boldy», - dedi O. Múhamedjanov. Onyng aituynsha, osynday shiyki jobalardyng mazmúnyn 50-60 payyzgha deyin qayta óndeuge tura keledi eken. Mysaly, deputattar «Qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu turaly», «QR-nyng keybir zannamalyq aktilerine jeke kәsipkerlik mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobalaryn qayta jazyp shyghypty.
Oral Múhamedjanov Ýkimetten keletin jobalardyng memlekettik tildegi mәtinining sapasy da «úyatty» ekenin, onyng oryssha mәtinmen sәikessizdikteri jii kezdesetinin aityp, qatty qynjyldy. Ol - ol ma, Ýkimetting osydan eki-ýsh jyl búryn dayyndaghan zang jobalary Parlamentting suyrmasynda sarghayyp jata beretin kórinedi. Mysaly, zan-zәkýndi jyldam jasaghysh Ýkimet «Jeke qosalqy sharuashylyq turaly» zang jobasyn 3,5 jyldan (!) keyin, «Gharysh qyzmeti turaly» zang jobasyn eki jyl ótken song keri qaytaryp alugha mәjbýr bolypty. Jәne múnday mysaldar óte kóp kórinedi.

Qalay desek te, ótken sessiya janjal shygharyp, qyzmetinen ketken mәjilisshilermen de otandyq parlamentarizmning tarihynda qalatyny sózsiz. Áuel basta ýisiz ýleskerlerding qaharynan qoryqqan Viktor Soy men Erqanat Tayjanovtar, keyinnen әue kompaniyasymen «ústasyp» qalghan Serikjan Múqashev óz erikterimen deputattyq mandattaryn tapsyrugha mәjbýr boldy. Olardyng bosaghan oryntaqtaryna eki eks-ministr men bir әnshi kelip jayghasty. Oral Múhamedjanovtyng aituynsha, múnday janjaldar búrynghy Parlamentte de bolghan. «Jana tarihymyzdy paraqtap kóru kerek. Qazirgisi tek sәl kóbirek», - deydi ol. Al mәjilisshi Sәt Toqpaqbaev jeke túlghanyng mәselesin kóterip, basyn daugha shatqan isimen este qaldy. Ol Almatydaghy sauda ortalyghy «Tigrohaud» firmasynyng shashbauyn kóterip, biyik minberden әlgi bazardyng basshysyn shyr-pyr bolyp qorghaghany  ýshin әriptesterining de әziline qaldy. Búdan keyin «ÚQK telefonymdy tyndap jýr» dep ainalasyndaghy júrtty taghy bir dýrliktirgeni  bar. Múnyng qasynda merekelik datalargha, Astananyng atyn ózgertuge qatysty ozyq oilary qaltarysta qalyp qoydy. Aytpaqshy, jaqynda ÚQK-nyng tergeu izolyatorynda otyrghan «Tigrohaud» JShS-ning bas diyrektory bostandyqqa shyghudyng qamyna kirisip, mýlkin kepildikke qoydy. Asa auyr qylmys jasady degen kýdikpen qamalghan adam, Qylmystyq prosessualdyq kodeksting 148-babynyng 1-tarmaghy boyynsha kepildikpen bostandyqqa shyghuy zangha qayshy әreket. Ókinishke qaray, halyqtyng dauysyn alyp, «halyq qalaulysy» atanyp jýrip-aq, at tóbelindey azdyng soyylyn soghyp, sózin sóileytin ýlgini de Qazaqstan Parlamentinen kóbirek kóruge bolady.
Sóitip, kezekti sessiya da jabylyp, elimizding әnúrany oinady. Keybir núrotandyq qalaulylar onyng sózin bilmese de, auyzdaryn jybyrlatyp túrdy. Osylaysha, Parlamenttin  «lәppayshyl» deputattary jazghy demalysqa asyghyp bara jatty. Aldaghy bir aida olar aimaqtargha attanyp, halyqpen jýzdesedi.

«Jas qazaq» gazeti, №26 (03.06.2009)