Qazaq eli tәuelsizdik alghanan bastap ketkenimiz kelip, joghaltqanymyz tabylyp, shet júrttaghy qandastarymyz kók tudyng astyna jiylatyn mýmkindikke de ie boldy. Olarmen birge shet el qazaq әdebiyeti men mәdeniyeti de jylgha-jylghadan aqqan búlaqtay arnasyna kelip qúiyluda. Búl ýrdis әli tolastaghan emes, tolastamaydy da... Osy úly kóshting alghashqylarynyng biri bolyp, Qytaydyng Ile qazaq avtonomiyaly oblysy Oqu-aghartu mekemesining kensesin basqarghan, Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn, Slamqat Seythamyzúly da bar-túghyn.

- Slamqat agha, әngimeni tughan jerinizden bastasanyz?

- Men ór Altaydyng Qaba audanyny, Alqabek auylynda tuylyp, sonda óstim. Bastauyshty auylda, ortalaudy audan ortalyghynda oqyp, keyin tolyq ortany Altay qalasynan bitirdim.

- Alghashqy óleninizdi qay kezde jazghanynyz esinizde me?

- Mektep tabaldyryghyn attaghan kezimnen bastap «Ile órenderi» degen gazetpen tanystym. Búl – Qytay qazaq balalaryna arnalghan jalghyz basylym bolatyn. Gazette jaryalanghan ólen-әngime, ertegilerdi oqyp jýrip, mening aqyndyq shabytym oyana bastady. Alghash jazghan «Otan» degen ólenimdi qazaq til-әdebiyet pәninen sabaq beretin múghalimderim Seyithan Qaliyúly, Kókenbay Núrghaliyúly (ekeui de ýlken aqyn edi) kórip: «Mynauyng kórim óleng ghoy» dep «Ile órenderine» jiberip, bastyrdy. Óz ólenimdi gazetten kórgen mening quanyshymdy shek bolghan joq. Ony sóben aityp jetkize almaspyn...

Sol boz balalyq shaghym esime týsip 1990-shy jyly jazghan bir ólenimde:

Men de el mahabbaty erte oyanghan,

On bir jasta «Otan» dep óleng jazgham.

Otanshyldyq qasterli úly sezim,

Bastalady aldymen óz qorannan – deptim.

- Altay qalalyq orta mektepte oqyghan shaqtarynyz turaly aita ketseniz? 

- Altay qalasy solkezdegi qazaq balalary ýshin mәdeniyettin, bilimning besigi boldy. Qazaqstan aqyn-jazushylarynyng kitabyn oqu mýmkindigine ie boldyq. Sapiolla Bayandyúly, Qaliybek Manapúly, Qabyl Ybyrayúly, Qyzyrbek Oralúly, Tәupiq sekildi aqyn-jazushy, joghary bilimdi, bilikti, peyildi ústazdardan bilim aldyq. Olargha qarap boy da, oy da týzedik. Sonda Sapiolla ústazyma bylay óleng arnap edim:

Aralasang әr shepti, әr salany,

Shәkirttering shat bolyp qarsy alady.

Qaraghayday qasqaydy qiyndyqqa,

Sen suarghan ghylymnyng maysalary.

Men de sonyng jalghyztal órkenimin,

Seni kórsem qozady erkeligim.

Aqylyndy ayamay túrsyng aityp,

Jolyn núsqap taghy da ertenimnin.

Keldi ghoy dep kýiinip malshy auyldan,

Meyirlene sipadyng mandayymnan.

Jýreginning úyalap týkpirine,

Tamyljyghan bal sordym tandayynnan.

Ústaz, sózing túr sayrap kónilimde,

Azyq boldy ruhyng ómirime.

Óz oiyndy qanat qyp armanyma,

Samghay berem ghylymnyng biyigine.

Keyin ókinishke oray, «Mәdeniyet tónkerisi» berekemizdi qashyrdy. Joghary oqu ornyna týsu bylay túrsyn, orta metepti zorgha bitirip auylgha tarttyq.

- «Mәdeniyet tónkerisi» dep jýrgeni, «Mәdeniyetsiz tónkeriske» aynaldy demekshisiz ghoy? 

- Dúrys aitasyn. Qytaydyng «Mәdeniyet tónkerisi» degeni «Mәdeniyetsiz tónkeriske» ainalyp ketti. «Qate iydeyalardy joyyp, uly shópterdi júlu kerek. Shalbardyng yshqyrynda taptyq kýres bar» degen úranmen nebir mәdeny múralarymyz órtenip, jәdigerlerimiz qyiratyldy. Kóptegen múghalimder men ziyalylar «Sasyq ziyaly» degen jalamen jazalandy. Úryp-soqqangha, qudalaugha shydamaghandar ózine ózi qol saldy. Sol sayasy nauqannyng qarmaghyna eng aldymen Tәupiq ústazym ilindi. Men «Túghyrdaghy býrkit» (1970 jyl) degen ólenimdi sol kisige arnaghan edim:

Tas týlek jyljy almay túghyrynan,

Shenbektep ústap otyr qu tomardan.

Qor bolyp qomdanady qos qanatyn,

Qúsa bop qaray almay tomaghadan.

Jalpy osy tónkeristen keyin Qytay Oqu-aghartuy men mәdeniyeti qýirep ketti. Óitkeni joghary oqu oryndarynyng studentteri nauqanshyl boldy. Tóragha Mau-dy kóremiz dep birazy jayaulatyp Beyjinge attandy. Onday bilimnen ne qayyr, ne bereke bar deysin.

- Siz de sol nauqanshylardyng qataryn tabylghan joqsyz ba?

- Ondaygha qalay dәting barady. Auylgha baryp qara júmysqa jegildik. Aqyndardyng ólenderin órtegenin óz kózimmen kórgen men «Órtelgen ólendi joqtau» degen óleng jazyp, óz zarymdy bylay tókken edim:

Balam otta jatqanday shyr-shyr etip,

Túla boyym týrshikti dir-dir etip.

Qayran ólen, tughan eng jýregimnen,

Kýl bop kettin-au, qughyn jetip.

Qúlap týstim talyqsyp otqa baryp,

Kóseu qyldym qolymdy shoqqa qaryp.

Qoshtasqanda ólenmen kýlge ainalghan,

Qan aralas kóz jasy tamdy baryp.

Kýrsindim de tistenip kettim jýrip,

Jan tózgisiz jәbirdi jalghyz úghyp.

Kele jatty oralyp auzyma

Auyr oidan taghy da óleng tuyp.

«Mәdeniyet tónkerisi» múghalimderding kóbin qughyngha úshyratqandyqtan mektepterde múghalim jetispeushilik boldy. 1973 jyly biz qúralpas jastardy Altay pedagogikalyq tehnikumynyng jedel múghalim tәrbiyeleu kursynda jiberip 9 ay tәrbiyelip, odan song auyl-auylgha bóldi. Men Qaba audany Sarybúlaq orta mektebine múghalim bolyp ornalastym. Keyin sayasat onalyp, sabasyna týsken song Qytay Oqu-aghartu ministrligining «Mektep múghalimderining bilimin tolyqtyru kerek» degen qaulysynyng kómegimen, ekinshi qararda 1983 jyly Qúlja qalasyndaghy Ile pedagogikalyq institutynyng әdebiyet fakulitetinde eki jyl bilimimdi jetildirdim. 1985 jyly atalmysh oqu ornyn bitirgennen keyin, Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq Oqu-aghartu mekemesining kense mengerushisi bolyp taghayndaldym. Arada bir mezgil «Ile aghartuy» jurnalyna bas redaktor bolyp júmys jasadym.

- Demek, siz Qytaydyng Oqu-aghartu jýiesin jaqsy bilesiz, bizding elding bilim jýiesimen salystyra ketseniz?

- 1978 jyly reformator, kemel sayasatker Dyng Shaupyng biyligi ornaghannan keyin Qytay oqu-aghartuynda qatang da qatal reforma jýzgizildi. «Bilim – óndirgish kýsh»,  «Bilimi joq elding bolashaghy joq» dep býkil Qytaygha ýndeu tastaghan Dyng Shaupyng myrzy on jyldyng ishinde Qytay oqu-aghartuyn óte sapalandyryp jiberdi. Eng bastysy múghalimderding mәrtebesin joghary kóterdi jәne sapalandyrdy. Qytaydaghy memlekettik qyzmetkerlerding ishinde múghalimderding enbekaqysy eng joghary. Mәselen, bastauysh mektep múghalimderi men joghary oqu ornyndaghy professorlerding jalaqysy tenestirildi. Bilim kýsheygen song ghylym-tehnika damydy, óndiris ilgeri basty. Halyqtyng әleumettik, ekonomikalyq әl-auqaty kóterildi.

Al endi Qazaqstannyng oqu-aghartuyn Qytaymen salystyrugha kelmeydi. Qazaqstannyng bilim jýiesine óte qatang da, jýieli reforma kerek dep sanaymyn. Qazirgi mektepterding tirligin maqtap jýrmiz, al Qytaymen salystyrugha mýlde kelmeydi. Osy jýrispen jýrsek, biz óreniyetti elderding qatarynan eshqashan kórine almaspyz...

- Sizding alghashqy jazghan ólenderinizdi oqyp otyrsam kóbinese qoghamdaghy әleumettik mәsele men qily-qily auyr taghdyr sóz bolady eken. Múnyng sebebi nede?

- Men 1970 jyldardan bastap óleng jazugha shyndap kiristim. Ásirese ómir shyndyghyn beyneleuge tyrystym. Óitkeni sol qogham, sol zaman men ýshin, mening zamandastarym ýshin óte auyr boldy. El ylghy qozghalys pen qudalaudan kóz ashpady. Ózimning taghdyrymnan alghanda men bala bolyp oinap, bala bolyp kýlgen emespin. Otbasymyzdaghy joqshylyq, qiynshylyq, auyr túrmys meni erte eseytti. Kenester odaghynyng baylardy janyshtau kezinde mening әkem Shyghys Qazaqstannan 9 jasynda Qytay jerine auyp barghan eken. Ol jaqqa barghanda da jaghdayy mәz bolmaghan kórinedi. Biz balalyq pen kóbin bilmedik. Osy kýni oilasam, bastan ótken keshirmeleri, taghdyrlary óte qiyn bolypty. Sodan men es bilgenen bastap әkeme qolqanat bola bastadym. Demek, auyr júmysqa bala kezimnen jegildim. Múnyng bәri balalyq jýregime tanba bolyp basyldy. Osynday qoghamdyq ómir mening sen aitqan taqyryptarda óleng jazuyma sebepshi boldy dep oilaymyn.

- Sizding әulette sizden basqa aqyndar bolghan ba?

- Mening anam negizinen aqyn bolghan. Al ózimning arghy atalarymda aqyndyq ónerden qúralaqan bolmaghan. Ásirese, jaqsy ústazdan bilim aluym, jaqsy adamdarmen aralasuym jәne jaqsy otbasy tәrbiyesining boluy mening qalam ústauyma, aqyndyq jolyna týsuime birden bir sebep boldy ghoy dep oilaymyn.

- Slamhat agha, sizdi Qytaydaghy әigili audarmashy, tanymal zertteushi marqúm Ázimhan Tyshanúlymen auyldas deydi, búl ras pa?

- Ol ras, men Ázimhan aghany bala kýnimnen bilemin, atyn estip óstik. Mening biluimshe Ázimhan agha 1929 jyly tughan, sauatyn tughan auylynan ashyp, týlep úshqan ol 1949 jyly Ýrimjidegi til mektebine oqugha týsedi. Ony oqyp bitirgennen keyin, qoghamdyq qyzmetke aralasady. Alghashqy qyzmetin Altay aimaghynan bastaydy. Ol 1953 jyly Domay degen kisilermen birge sottalyp, Domay Altayda atylyp ketedi de, al Ázimhan Buryltoghaydaghy enbekpen tәrbiyeleu lagerinde úzaq jyldar bolady.

- Ol kisi ne sebepten sottaldy eken?

- Ázimhan óte auqatty baydyng balasy boldy, jastayynan óner-bilimge qúmar bolyp ósedi. Qytaydyng eski jazuy men eski tiline óte jettik adam eken. Ony jana kommunistik partiyagha qarsy toptyng qatarynda boldy, Japon jansyzy degen sekildi jalamen tútqyndaydy. Keyin ol lagerden bosap shyqqannan keyin qyzmetting qajetimen 1976 jyly Shynjang halyq baspasyna auysyp kelip. redaktor, audarmashy bolyp júmys jasaydy. Ol әlem әdebiyetining klassikterining shygharmalaryn qazaq tiline audaryp jariyalau maqsatynda «Kókjiyek» degen jurnaldy ózi múryndyq bolyp shygharady.

Ázimhan agha qytaydyng ejelgi tilin óte jaqsy mengergen adam edi. Ol qytaydyng klassik әdebiyetindegi tandauly shygharmalardan: «Ýsh patshalyq qisasy», «Tang dәuirining ólenderi», «Su boyynda», «Qyzyl saray týsi», «Qytaydyng ertedegi әdenbiyeti» siyaqty shygharmalarmen qosa «Jang Chiyan jónindegi әngimeler», Lu Shúnnyng «Torghyn kýndik» qatarly kóptegen әdeby shygharmalardy, Súng dәuirining terme ólenderi men shalqymalaryn, sonday-aq shetel jazushylarynyng  tandamalary әngimeleri jinaghy «Ár el auany» men «Arbat kóshesining úl-qyzdary», Tayuan jazushysy Chiong Yaudyng «Múnarly janbyr» qatarly tolyp jatqan shygharmalardy qazaqsha sóiletedi. Mening búl agham prozany audarghanda proziyk, poeziyany audarghanda aqyn bolyp ketetin osynday tamasha jan edi.

Ádebiyet tanushy, zertteushi Á.Tyshanúly «Qazaq poeziyasynyng qara shanyraghy», «Qara ólenning elegi», «Qara ólenning tabighaty», «Qazaqtyng aitys óneri turaly», «Ghasyrlar qatparynan qylandaghan kók bóri», «Eskiden qalghan bir túyaq», «Halyq dýniyesine qatty abay bolghanymyz jón» qatarly qarymdy da, sýbeli maqalasy men «Ádebiyet syr shertedi» kitaby kópshilikti, halqymyzdyng qara ólenin, aitys ónerin, kókbóri tótemin basqa qyrynan tanugha jәne әdebiyetti keninen zertteuge shaqyrady. Halqymyzdyng ruhany asyl qazynasyn, tili men әdebiyetin qorghau ýshin, oghan adal bolu ýshin torghayday shyryldap jýrip ómirden ótti.

Qytay jazushylar odaghynyng mýshesi, Shynjang audarmashylar qoghamynyng mýshesi, túraqty jorasy, tete agha redaktor bolghan Ázimhan Tyshanúly sanaly da, sanauly ghúmyrynda tughan halqynyng baspasóz salasyna arnap kóz mayyn tauysyp, jýrek qanyn týgel sarqyghan ardaqty túlgha. Ol ózi audarghan, ózi jazghan enbekterinen syrt jýzdegen kitaptyng redaksiyasyn qarap, baspadan shyghugha bekitken adam.

- Qazaqstan tәuelsizdik alghanan keyin alghashqylardyng biri bolyp elge oralypsyz. Jayly oryn men әjeptәuir mәnsapty qalay qiyp kettiniz?

- Birinshi sebep, Qazaqstan qazaqtyng tәuelsiz otany boldy. Ekinshi sebep, Qazaq eli bizding atamekenimiz. Shyghys Qazaqstannyng Marqakól degen jerinde mening ata-babamnyng basy jatyr. Qúmyrysqa biydin, Týrkimen, Sandyq, Bayghabyl, Jarboldy degen atalarymyzdyng sýiegi sonda. Bizding әulet 1929 jyly ghana Qytaygha qaray ótken. Ákem: «Eki tau qosylmasa da, eki el qosylady». Biz úrpaghymyzdy aman alyp qalu ýshin, Qytaygha amalsyz audyq!» – dep ylghy aityp otyratyn.  Qazaqstan tәuelsizdik alghanda әkem tiri bolatyn. Qan qysymnan jyghylyp, jýre almay jatqanda auylgha barsam, әkem: «Men myna jaghdaymen atamekenime bara almaspyn, «Esing bar da elindi tap» degen atamyz qazaq. Qazaq eli óz aldyna memleket boldy, mýmkin bolsa otbasyndy alyp, bauyrlaryndy ertip elge aldymen tart. Kishkene mәnsapqa aldanyp jýre ber me?!» – dedi. Ákemning sol sózi maghan qamshy boldy, bilem. Onyng ýstine júbaymda Qytaygha aughan bosqyn qazaqtyng qyzy edi. Ekeuimizding de atajúrtqa erte ketuge mýddeli, yntaly boldyq. Ózing aitqanday Qytayda jayly túrmys, kishigirim mәnsap boldy. Bәrin tastap atajúrqa bet búrghandardyng biri bolghanym sodan. Sonda bylay ólendetken ekenmin:

Armysyn, atajúrtym, qara meken,

Emeyin omyrauyndy balang ekem.

Túrghanda óz Otanym, óz Qazaghym,

Jat jerde basym nege qalady eken?!

Joq mening saghan qoyar esh talabym,

Ketpesem qartayamyn, kesh qalamyn.

Keteyin óz elime kónilim hosh,

Eger de ókpeng bolsa, kesh, qaraghym!

- Qazaqstandaghy shygharmashylyq adamdarmen baylanysynyz bar ma?

- Men shygharmashylyq adamdarmen qarym-qatnasta bolghanym joq. Biraq jiyn-toyda kezdesip qalsaq aman-sәlemimiz dúrys, Men elge oralghannan keyin otbasyn asyrau, bala-shaghany oqytu sekildi kýiki tirlikter qazaqstandyq qalamgerlermen qoyyn-qoltyq aralasyp ketuge jar bermedi. Biraq qolym qalt etse boldy qalam alyp ólenimdi jazyp jýrdim. Keyde kóbirek jazdym, keyde azyraq jazdym degendey. Onyng bәri aqynnyng kónil-kýii men shabytyna baylanysty ghoy.

- Ótken jyly sizding «Alynbaghan qún nemese qaytpaghan kek» degen poemanyz «Júldyz» jurnalynynyng tamyz aiyndaghyghy nómirine jariyalandy. Búl poema oqyrmandaryn bey-jay qaldyrghan joq. Osynyng tarihy artqy kórinisin aita ketseniz?

- Mening Ómish Órlibayúly degen batyr atam bolghan edi. 1933 jyly Shynjanda biylik jýrgizgen Jyng Shuryn ókimetining Qabadaghy shekara kýzetetin 30-gha tarta әskeri bolghan. Olar jergilikti halyqqa alman-salyq salyp, atyn, malyn tartyp alyp, qyz-kelinshekterge qyryndap, kerek bolsa zorlap, tizesin batyryp әbden qorlaydy. «Qoyandy qamys óltiredi, Erdi namys óltiredi» demekshi, Ómish batyr búlargha qarsy әreket jasaydy.  Birneshe ret olarmen betpe-bet kelip atysqan-soghysqan. Biraq әskerding aty әsker, olargha kýsh bermeydi. Búl is órshy týspese, basylmaydy. Sodan baryp Ómish eldi attanysqa keltirip, Jynpandy bir týnde órtep-jon josparyn jasaydy. Ókinishke oray, ishinen jansyz shyghyp, búl jospardy әshkerilep qoyady.  Múny bilgen shekara әskerleri Ómish jatqan jerdi qorshaugha alady. Ómish bastaghan top olarmen atysyp, altauyn atyp óltiredi. Biraq Ómishting ayaghyna oq tiyip, oghy tausylyp, keshke jaqyn qolgha týsedi. Madaryn degen әsker bastyghy Ómishting basyn Angtaby degen jerdegi aghashtyng basyna ilip qoyady. Maqsaty – halyqty ýreylendiru, qorqytu-ýrkitu edi. Ol jәne Ómishting jýregin sharapqa basyp, araghyn ishken. Osy oqighanyng bәri mening jýregime berish bolyp qadalyp jýrdi. Óitkeni, Jyn Shuryn biylegen Shynjang ókimetin әdil boldy, az últtargha qorghan boldy dep eshkim de aita almaydy. Sonymen osy oqighanyng jelisimen 1993 jyly osy poema jazgham.

- Biyl jyl basynan beri elimizde jerdi satu, jalgha beru turaly mәsele biraz әngime bolghanyn bilesiz. Osy turaly sizding pikiriniz qalay?

- Jersiz memleket, jersiz otan bolmaydy. Eger biz jersiz halyq bolsaq, basqa jaqtan bosyp kelgen kirme halyq bolsaq, myna kók tuy jelbiregen tәuelsiz Qazaqstan da bolmas edi. Sol ýshin biz osy úlanghayyr jerge ie bolyp kelegen ata-babamyzgha, olardyng әruaghyn qorshap, qorghap kelgen Tәnirge sheksiz alghys aituymyz kerek. Sondyqtan jerdi satugha bolmaydy, jerdi  satu memleketti, otandy satumen birdey. Ókinishke oray, biz bodan halyq bolghanymyzdy joqqa shyghara almaymyz. Osynyng zardabynan bolar, biz әli de ózimizdi ekinshi oryndaghy halyq sanap kelemiz. Solargha jaltaqtap, soghan qarap boy týzep kelemiz, búlay bolmaydy ghoy?! Jerdi jalgha beruge de bolmaydy, sharuaqojalyghy dep anaghan da, mynaghan da kópten beruge de bolmaydy. Múnday jer bólisi dúrys emes.

Mening oiymsha Qazaqstanda jer reformasy óte qate jýrildi. Men múny salystyrmaly týrde aityp otyrmyn, mәselen, Qytay elinde sharuaqojalyghy, újym degen bolghan joq. Bir auylda qansha otbasy, qansha jan sany bolsa soghan qaray egistik jerin, jayylym, kókteu, kýzdeu, qystau jәne jaylaulyq jerin tendey bólip berdi. Biraq basy býtin bólip bergen joq, jerding iyesi basqa emes memleketing ózi. Qytayda «jersiz qaldyq» degen halyqty kórmeysin, basqa sayasi, últtyq problemalar bolmasa. Al jerding ónimine memleket birtútas bagha belgileydi de, egin basynan satyp alady, Óitkeni, memleket kóktemde «sen biyl qanday egin egesin, qansha ónim ala alasyn» dep dihandarmen kelisimshartqa otyrady. Óndirgen ónimimdi qayda aparyp ótkizemin, qayda aparyp satamyn degen bas auru dihandarda bolmaydy.

Jerdi eshqashan tauargha ainaldyrugha bolmaydy, óitkeni memleket sening qalasan kezinde sata salatyn tauar emes. Sondyqtan «jerdi satam, jerdi jalgha berem, sol arqyly elding ensesin kóterem» degen oidan arylu kerek. Jerdi satu, jeke menshikke beru basqa jolmen otar elge ainaldyrugha alyp keledi. Óitkeni, biz az halyqpyz, әlsiz elmiz. Estuimizshe biylik jaghalaghandar jerding kóbin iyelep alghan kórinedi, búlay bolmaydy ghoy. «Jau joq deme, jar astynda...» demekshi, erteng jau shapsa, el sonyng jerin qorghau ýshin soghysa ma, bireuding jeri ýshin eshkim janyn bosqa qimaydy?! Sondyqtan biylikte jýrgender múny keng auqymmen oilap, bizden góri memleketshil, bizden góri otanshyl bolyp, ony halyqqa, jastargha ýgitteu kerek dep oilaymyn. Jerding iygiligin halqyng kórui kerek, al ólseng jerinning qoynynda alansyz jatuyng kerek. Mening 1991 jyly Qazaqstan tәuelsizdik alghanda jazghan bir ólenim bar:

Bizdi ózgeler baylyghy mol el deydi,

Jerimiz de, kónilimizde de ken  meyli.

Atom bomby jasau onay degenmen,

Tyrnaqtay jer jasau qoldan kelmeydi.

Ata-babam bergen jerdi enshige,

Kóringenge kesip berip kensi me?!

Qazaq ýshin jaratylghan jәnnat búl,

Endi osyny mengeretin er – tile!

- Aytpaqshy, «Aqjayqynynyz» qútty bolsyn! Aldaghy shygharmashylyq josparynyz turaly aita ketseniz?

- Raqmet! Sol «Aqjayqynnyn» basylyp shyghuyna «Merey» baspasynyng diyrektory, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri, aqyn Ghalym Qaliybekúly sebepshi boldy. Ol maghan habarlasyp: «Agha, jaqsy aqyn ediniz, ólenderinizdi jinastyrsanyzshy, kitap qyp shygharayyq» degen son, jinap-tersem qalyng bir kitap bolypty. Maghan osy iydeyany aitqan Ghalym inime jәne kitaptyng jaryqqa shyghuyna qol úshyn bergen basqa da azamattargha alghysym sheksiz.

- «Aqjayqyn» qay jyly jaryq kórdi?

- 2013 jyly basyldy.

- Qazir nemen ainalysyp jatyrsyz?  

- Men Qytayda jýrgende ocherkter men maqalalardy da kóp jazghan edim. Onyng syrtynda prozalyq shygharmalarym da joq emes. Endi kórgen-bilgenderim men oigha týigenderimdi qaghazgha týsirdim. Osylardyng bәrining basyn qosyp bir-eki kitap shygharsam ba degen oidamyn. Eger qúday quat berip, osy maqsatym iske asyp jatsa, búl enbekterim de halyq iygiligine jarap qalar.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly 

Abai.kz